Ürituse koordinaatori Liia Kanemägi sõnul on mitmekesine programm mõeldud kõigile neile, kes soovivad jaaniõhtust rohkemat kui kohustuslikku grillipidu.

„Jaanipäev on aasta üks armastatumaid pühi, ent selle tähistamise viis on muutunud üsna argiseks. Kunagised kombetalitused, millega taotleti õnne ja jõukust on kaotanud oma tähtsuse. Meie soovime taastada kas või osa jaaniöö iidsest tähendusest, taaselustades suve alguse maagilisi rituaale, luues romantilist õhkkonda ning tuues välja vanu kauneid traditsioone. Kokkuvõttes on see õhtu kui muinasjutt, kust nii väikesed kui ka suured leiavad omale midagi,“ rääkis Kanemägi.

Eesti Vabaõhumuuseumist leiab selle aasta jaaniööl muinaseestlaste küla, kus mehed ja naised Austrvegr seltsist taaselustavad muinasaegseid argi- ja pidupäeva kombeid, pööripäeva rituaale ja mänge. Pärisorjusaegse jaaniõhtu tegevusi, mille hulka kuulub ka ohverdamine, näeb Roosta talus. Kutsari-Härjapea talus on esitletud 1930-dad aastad: õpitakse vastava perioodi seltskonnatantse, samuti saabub tallu kõrge delegatsioon, et anda üle riigivanema autasu eeskujulikule ja lasterohkele perele. Uudistamiseks on väljas uunikum-mootorrattas. Külajaanipidu veavad eest Leigarid. Nätsi tuuliku juures meenutatakse kolhoosiaega ning toimub EÜE-teemaline pidu.

Kella 22-ni on Kolgal avatud lasteõu, kus õpetatakse pärjapunumist ja tutvustatakse vanu rahvapille. Kiigeplatsi tantsulaval ja Kerase platsi folgilaval mängivad Untsakad, Sõsarõ, Armasaeg, Žurba, Oort ja teised. Antakse üle auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.

Õhtu tipphetk saabub kell 23.30, kui kaldapealsel rullub lahti vaatemäng “Koit ja Hämarik”.

Üritus algab kell 19.00 ning kestab südaööni. Sissepääs üritusele: tavapilet 11 €, sooduspilet 5,5 €, perepilet 22 €. Haabersti linnaosavalitsus paneb käima eribussid sildiga „Vabaõhumuuseum“, mis sõidavad Väike-Õismäelt muuseumisse ning hiljem tagasi. Muuseumi territooriumil liigub 1987. aastal toodetud KAZ buss, mis kergendab külaliste jalavaeva.

Jaaniõhtu 23. juuni kl 19-24 Eesti Vabaõhumuuseumis.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 22. juunil 2011

Kell 12:00 raekoja platsil algaval avamisel tervitab malevlasi Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Sel aastal saab SA õpilasmaleva kaudu suveks tööd ligi 800 noort. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on heakorra-, haljastus- ja põllumajanduslikud tööd.

Avamise järel siirduvad malevlased busside ja rongidega oma tööpaikadesse üle Eesti.

Malevasuvi lõppeb traditsioonilise üle Eestilise kokkutulekuga 15.-17. augustini Toosikannu puhkekeskuses Raplamaal.

SA Õpilasmalev
Lisatud 22. juunil 2011

Koostööleppe sõlmimisega loodavad kaks kõrgkooli teha koostööd õppe- ja teadustöö valdkonnas, mis hõlmab nii õppejõudude ja teadustöötajate kaasamist ühistesse uurimisprojektidesse, ühiste loengukursuste väljatöötamist kui ka tihedamat koostööd doktoriõppe arendamise alal.

TÜ rektor Alar Karise sõnul on koostöö eesmärgiks EBSi kui Eesti juhtiva eraülikooli ja TÜ vahel sünergia saavutamine majandusteaduse ja äriõppe valdkondades ning ressursside  ühiskasutus. „Selle kokkuleppe näol on tegemist esimese sammuga TÜ ja EBS-i  tugeva integreerumise suunas nii sisulises kui ruumilises mõttes,” ütles Karis.

Ka EBSi rektor Peeter Kross kinnitas, et kokkulepe tugineb ühistel väärtustel kõrghariduse andmisel. „See loob täiendavaid võimalusi meie doktoriõppele ning aitab tugevdada EBS-i kuvandit nii Eestis kui rahvusvaheliselt.“

Koostööleppest lähtuvalt otsustasid ülikoolid moodustada võrdsetel alustel toimiva juhtkomisjoni, mille ülesandeks on TÜ ja EBSi senise koostöö analüüsimine ja ettepanekute väljatöötamine edasiseks strateegiliseks partnerluseks ning integratsiooniks. Juhtkomitee esitab oma aruande veebruaris 2012.

Tartu Ülikool ja EBS
Lisatud 22. juunil 2011

Tallinna Ülikooli ja Kaitseministeeriumi koostöös jaanuarist kuni maini toimunud kursusel õppisid osalejad praktilisi oskusi riigikaitseõpetuse tundide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kursus kestis kokku 18 päeva, mis olid jaotatud viide moodulisse ning tipnes kolmepäevase välilaagriga Kirde Kaitseringkonnas.

Kaitseminister Mart Laar ütles lõputunnistusi üle andes, et riigikaitse hõlmab tänapäeval mitte ainult puht-sõjalisi tegevusi, vaid kogu riigi ja ühiskonna valmisolekut ennast kaitsta. „Mida rohkem meie noored tänu teie tegevusele laiapõhjalisest riigikaitsest teavad, seda julgem on meil kõigil Eestis olla ja elada,“ ütles Laar värsketele riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli arendusprorektori Eve Eisenschmidti sõnul on riigikaitseõpetus uuenenud riiklikus gümnaasiumi õppekavas valikkursusena ja mitmed koolid peavad selle õpetamist tähtsaks kodanikukasvatuse võimaluseks. „Pikaajaline koostöö Kaitseministeeriumiga on võimaldanud Tallinna Ülikoolil panustada riigikaitse õpetuse arendamisesse koolides, aga ka elukestvasse õppesse – on ju kursuse läbinute näol tegemist täiskasvanud õppuritega, kes riigikaitsega ühel või teisel kombel varemalt on kokku puutunud,“ ütles Eisenschmidt.

Pea kõiki kursuse lõpetanuid seob varasem töö või varem läbitud õpingud Kaitseväes või Kaitseliidus. Kursuse parimad lõputööd avaldatakse Kaitseministeeriumi kodulehel õppematerjalina riigikaitseõpetajatele.

Tallinna Ülikooli eelkäija Tallinna Pedagoogikaülikool alustas koostöös Kaitseministeeriumiga riigikaitseõpetajate koolitust juba 1997. aastal. Tänavu on kursuse lõpetajaid 27, varasemate aastate jooksul (1997–1999) on riigikaitseõpetaja tunnistuse saanud  95 inimest ja uuendatud valikaine õppekava järgi (2004–2010) 146 inimest. Koolitusprogrammi eesmärgiks on leida sobivaid  inimesi koolidesse riigikaitseõpetuse valikainet õpetama.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastab ministeerium riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Lõppenud õppeaastal õpetati riigikaitseõpetust 106-s eestikeelses ja kaheksas venekeelses gümnaasiumis ning 12-s kutsekoolis.

Kaitseministeerium
Tallinna Ülikool 
Lisatud 22. juunil 2011

41% sotsiaalmeedia kasutajatest usaldab sõpradelt ning tuttavatelt saadud informatsiooni ning ettevõtetelt ja organisatsioonidelt saadud informatsiooni usaldab vaid 19% kasutajatest.

Eestlased kasutavad sotsiaalmeedia kanalistest kõige rohkem Facebooki (32%) ja Youtube’i (26%), venelased seevastu Odnoklassiki.ru (9%).

Vaatamata sotsiaalmeedia laialdasele kasutamisele usaldavad inimesed traditsioonilises meedias levivat infot rohkem, erandiks on alla 19-aastased kasutajad ja Lõuna-Eesti ning Tartu kasutajad.

Kommunikatsiooniagentuur Taevas Ogilvy küsitles koostöös Turu Uuringute AS-ga maikuus tuhandet inimest eesmärgiga uurida eestimaalaste sotsiaalmeedia kasutamist, kasutamise keskkondi, sotsiaalmeedias veedetud aega päevas, eelistatud info formaate (tekst, pilt, audio/video) ning informatsiooni usaldamist traditsioonilises versus uue meedia keskkondades.

Rein Iida sõnul annab uuring vastuse kasutajate vanuse, soo ja rahvusega seotud iseärasustele. “15-19-aastaste hulgas on sotsiaalmeedia kasutamine praktiliselt 100% ja seda sihtrühma eristab näiteks 30-39 aasta vanustest mitmete erinevate sotsiaalmeedia keskkondade kasutamine”. Iida rääkis, et kuni 39-aastaste seas kukub sotsiaalmeedia kasutamine 60%-le ja kasutamiskeskkondade arv taandub kahele - Facebookile ja Youtube’ile. Mehed eelistavad naistest enam videomaterjali, mida näitab Youtube märgatavalt suurem kasutamine naistega võrreldes. Iida lisas, et sotsiaalmeedias turundajatele on väga oluline tunda vene rahvusest kasutajate erinevusi, sest ligi 100 000 venelast Eestis kasutab sotsiaalmeedias Odnoklassiki.ru.

Iida tõi välja, et sotsiaalmeedia kunagise lipulaeva Rate.ee kasutamist tunnistavad ainult 6% sotsiaalmeedia kasutajatest, blogisid kasutab 4% ja Twitterit ainult 2%.

Uuring toob selgust ka sotsiaalmeedias veedetud ajast päevas. “60% kasutajatest veedavad sotsiaalmeedia keskkondades päevas kuni 30 minutit, kolmandik kasutajatest 1-2 tundi ja 10% sellest veel kauem,” kommenteeris Iida küsitlustulemusi.

Turu-Uuringute AS uuringujuhi Iivi Riivits-Arkonsuo sõnul  võib sotsiaalmeedia kasutajate arv olla veelgi suurem: “Lisades juurde 9-14-aastased internetikasutajad, kasvab sotsiaalmeedia tarbijate hulk Eestis kokku 760 000-ni.” IiIivi Riivits-Arkonsuo sõnul on huvipakkuvaks eestimaalaste nägemus toodete ja teenuste usaldusväärsuse kohta sotsiaalmeedia versus traditsioonilise meedia kanalites. “Siin joonistub välja huvitav trend: sotsiaalmeedias levivat infot usaldavad traditsioonilise meediaga võrreldes rohkem kuni 19-aastased noored (42% usaldab sotsiaalmeediat) ning Lõuna-Eesti ja Tartu piirkonna kasutajad (31%),“ ning lisas, et tudengid ja Tartu piirkond on alati olnud ühiskonna- ja meediakriitilisem. Kommenteerides 20–29-aastaste kõrgemat usaldust traditsioonilises meedias leviva info suhtes (42% usaldab traditsioonilist meediat) ütles Riivits-Arkonsuo, et seda võib seletada antud põlvkonna sotsiaalmeedia aktiivse kasutamisega varasemate aastate jooksu ja ehk sellest on tekkinud küllastumine.

Maikuus läbiviidud üleriigilise küsitluse omnibus-uuringu käigus küsitleti ligi tuhande eestimaalase sotsiaalmeedia kasutamise harjumusi. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS koostöös kommunikatsiooniagentuuriga Taevas Ogilvy.

Taevas social media study: http://bit.ly/lRIepx

Taevas Ogilvy
Lisatud 22. juunil 2011

Uurimistöö tulemusi tutvustas ta Eesti Lugemisühingu konverentsil „Pilt ja tekst“, mis toimus juuni alul Tallinna Ülikoolis.

13 aastat Prantsusmaal tähendas ka põhjalikku tutvumist sealse pildiraamatuvalikuga. Oma lõputöös võrdles Jaanika Monroe pildiraamatu osa ja kasutusvõimalusi kahe maa lugemistraditsioonis. Ta küsitles kümmet eesti lasteaiaõpetajat ja viit Eestis elavat prantsuse lasteaia- ja keeleõpetajat, küsis ka nende arvamust kümne erineva pildiraamatu kohta.

Jaanika Monroe sõnas oma ettekandes, et lasteaiaõpetajana tundis ta tõsiselt huvi, kuidas saaks pildiraamatut kasutada õppevahendina. Rohkem hakkas teema teda huvitama ühel lasteaiaõpetajate koolitusel, kus tuli koostada rühma nädalaplaan. Teda hämmastas, et kuuest rühmast viis valisid lastele lugemispalaks „Sipsik ja kevadised veed“. Kas „Sipsik“ on tõesti nii hea raamat või on küsimus õpetajate inertsis? Pildiraamat on ju esimene raamat, millega laps üldse kokku puutub, ja sealt tekib huvi järgmiste raamatute, üldse lugemise vastu.

Lähenemine pildiraamatule on tegelikult väga subjektiivne ja arvamus sõltub paljudest asjaoludest. Kõneleja tõi siiski välja mõned suundumused eesti ja prantsuse lasteaiaõpetajate vastustest.

Mõlema maa õpetajate arvamused pildiraamatu kasutamise kohta erinevates ainevaldkondades ühtisid üks-üheselt: pildiraamat on ülimalt sobiv keele ja kõne arendamiseks, matemaatikas, vestlusteks teemal „Mina ja keskkond“. Erinevus tuli sisse kunstiteema puhul. Eesti õpetajad tundsid end suhteliselt ebakindlalt kunstiteemade käsitlemisel, nad kasutavad pildiraamatuid pigem näidistena, kuidas joonistada koera või liblikat. Prantsusmaal tutvustatakse juba päris väikestele lastele suurte kunstnike töid. Lasteaias on olemas Picasso, Calude Monet jt töid tutvustavad õppematerjalid. Lapsed tutvuvad kunstniku elulooga, käivad muuseumis, on värviraamatud, pusled jm.
Ka Eestis on väga palju kunstnikke, kelle loomingut võiks tutvustada tegelikult juba lasteaiarühmades.

Jaanika Monroe sõnul selgus küsitlusest ka, miks õpetajad tahavad kasutada „Sipsiku“ raamatut: eesti õpetajad on tunduvalt nostalgilisemad lapsepõlveraamatute suhtes kui kolleegid Prantsusmaalt. Meie õpetajad nimetasid, et paranenud on küll pildiraamatute kvaliteet ja trükitehnika, kuid tänapäeva pildiraamatud on nende jaoks sageli liiga abstraktsed.

Kõige suurem erinevus seisnes koomiksi osatähtsuses kahe maa lugemistraditsioonis. Kui meie õpetajad pidasid koomikseid pigem negatiivseks nähtuseks või ei osanud midagi öelda, siis viiest prantsuse õpetajast nelja olid lapsepõlves just koomiksiraamatud kõige rohkem puudutanud.
Meie noorema põlvkonna õpetajad ei olnud koomiksite suhtes küll negatiivsed, aga ei osanud neid ka õppematerjalidena näha. Jaanika Monroe tõdes konverentsil kõneledes, et arenguruumi siin on, koomikseid saab õppematerjalidena edukalt kasutada paljudes ainevaldkondades.

Euroscola hommikupoolikul võtsid sõna Euroopa Parlamendi ametnikud, kes tutvustasid parlamendi toimimist ning vastasid õpilaste küsimustele. Pärastlõunal jagunesid õpilased eelnevalt kokku lepitud teemadega tegelevatesse töörühmadesse. Teemadeks olid sel korral: Euroopa väärtuste koht maailmas, Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011, Keskkond ja taastuvenergia, Infovabadus ja kodanikukultuur, Demokraatia ja kodanikuühiskond, Euroopa tulevik.

Meie kooli tutvustas Euroopa Parlamendis Ivo Vals, kes sai sellega väga kenasti hakkama!
Iga grupp ehk "parlamendi komisjon" töötas välja "seaduseelnõu" ning tutvustas seda nn "täiskogu istungil".

Euroscola päev oli kenasti organiseeritud ja huvitav: noortel jätkus europoliitikutele tõsiseid küsimusi, rühmatööde ajal peeti maha ägedad diskusioonid, hiljem kuulati töögruppide ettepanekuid ja hääletati. Kõik osalesid Euroopa-teemalises viktoriinis – kuna küsimused olid erinevates EL-i liikmesriikide keeltes, sundis see osalejaid omavahel suhtlema ja andis väga hästi mõista, kui vajalik on võõrkeelteoskus. Õpetajad olid eraldi vestlusringis kogemusi vahetamas. Päev lõppes põneva Europe Go-mänguga. Euroopa Parlamendi poolt saadeti igasse kooli mapp koos EL-i lipuga. Kõik osalejad said ka Euroscola diplomid.

Sellises programmis osalemise võimaluse said Põlva Keskkooli 11.a klassi 24 noort Eestis korraldatud heategevusprojektide konkursil eduka esinemise eest. Projekti käigus korrastati ja remonditi oma kooli kolaruum „Heade mõtete toaks“.

Kuna osalemise kuupäev – 19. mai – saadi teada juba varakult, siis jätkus põnevust pikaks ajaks. Samal ajal korraldas klassijuhataja reisi koos ühe turismifirmaga ja õpilastel tuli tutvuda Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi tööga, samuti valmistuda osalemiseks ühes töögrupis konkreetsel teemal.

Õpilased soovisid kindlasti ka lennata ja nii sõideti bussidega Tartusse ja Riiga, Riiast lennati  Frankfurti, kust teekond jätkus erilise bussiga Strasbourgi. Nagu reisidel ikka, juhtub paljutki, mis andis meile palju kogemusi ja ka kindlustunnet elus juurde, näiteks lükkus meie lend 4 tunni võrra tehnilistel põhjustel edasi. Saime kogeda oma teadlikkust taolises olukorras käitumise kohta – saime hakkama!

Ilm oli kõikjal päikseline ja seetõttu nautisime nii maailma pealpool pilvi kui ka Saksamaa toredaid juurviljapõlde ja laitmatut kiirteed.

Hilisõhtud kulusid kauni Strasbourg’i vanalinnaga tutvumiseks. Tegu on lihtsalt ilusa, rahuliku ja mõnusa linnaga! Eriliseks vaatamisväärsuseks vanalinnas on 142 m kõrguse torniga katedraal.

Kindlasti tõdesid noored, kui tähtis on osata hästi võõrkeeli, olla mitmekeelne. Kõik said rahvusvahelises meeskonnas töötamise kogemuse, parandasid oma suhtlemisoskust ja täiendasid kultuuriteadlikkust.

Igatahes tegi just selline projektis osalemine ja Euroscola reis meie tänavuse kooliaasta väga  huvitavaks ja eriliseks ning jääb kindlasti eluaegseks helgeks mälestuseks kooliajast!

EUROSCOLA 2011 projektikonkursist
http://www.europarl.ee/view/et/Noortele/Euroscola/Projektikonkurss/Kokkuvote.html

Saatvad õpetajad Aimi Jõesalu ja Kaia Tamm Põlva Keskkoolist
Koolielu
Lisatud 21. juunil 2011

Link kõnele. 

Allikas: President.ee Lisatud 21. juunil 2011 

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul lubaks haridusnõuete muutmine lapsehoidjana töötada lisaks lapsehoidja kutsetunnistuse omajatele ka inimestel, kes on lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika või lapsehoidja eriala, samuti sotsiaaltööalase haridusega inimestel. Sealjuures hakkab kõigile lapsehoidjatele kehtima esmaabikoolituse nõue. „Tänu seadusemuudatusele saaksid kõik inimesed, kellel on sobivad teadmised laste hoidmise osas, töötada tegevusloaga teenusepakkuja juures lapsehoidjana või ise FIE-na lapsehoiuteenust pakkuda. Usun, et väljapakutud eelnõu muudab inimeste jaoks lapsehoidja leidmise lihtsamaks ja ka lapsehoiuteenust pakkuvate inimeste arv suureneb,“ lisas Pevkur.

Teine eelnõuga tehtav muudatus võimaldaks määrata hooldaja täiskasvanud inimesele, kes lisaks eestkostele vajab hooldust. See muudatus avardaks kohalike omavalitsuste hooldamise korraldamise võimalusi. Hooldaja määramine eestkostetavale omavalitsuse poolt võimaldab hooldajale maksta hooldamise eest toetust koos sotsiaalmaksu tasumisega. Sotsiaalmaksu tasumine inimeste eest, kes ei saa hooldamise tõttu töötada, on oluline omavalitsusepoolne tugi hooldajatele. Endiselt jääb omavalitsuste hinnata, milline inimene sobib hooldajaks, millises suuruses maksta hooldajatoetust ja kas eelistada hooldusteenuseid või hooldaja määramist. Nendest omavalitsuste otsustest sõltuvad ka kulutused hooldusele ning hooldajate ja hooldatavate rahulolu.

Sotsiaalministeerium saatis eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning tutvumiseks maavalitsustele, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule, SA-le Kutsekoda, Eesti Laste Hoolekandeasutuste Ühendusele ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Ministeerium ootab kooskõlastust eelnõude infosüsteemis EIS märgitud tähtajaks või 10 tööpäeva jooksul peale kirja kättesaamist.

Sotsiaalministeerium
Lisatud 21. juunil 2011

Ehkki arhitektide koolitamist on seni Eestis seotud peaasjalikult kunstiakadeemiaga (EKA), sai nõukogult akrediteeringu Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse doktoriõpe.

Hindamiskomisjoni seisukoha järgi vastavad kunstiakadeemia arhitektuuri ja ehituse eriala doktoritaseme õppe läbiviimise kvaliteet ja selle läbiviimiseks tarvilikud ressursid vaid osaliselt nõutavale tasemele. Iseäranis karm on see, et õppe läbiviimise jätkusuutlikkus ei vasta komisjoni hinnangul nõuetele, kirjutab Postimees.

Hindamisnõukogu hinnangul kuulub kunstiakadeemia arhitektuuri ja ehituse doktoriõpe küll tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda, kuid kolmest doktoritöö teemast kaks ei seostu tegelikult tehnika-, vaid hoopis humanitaarvaldkonnaga. Ka pole ühelgi doktoritöö juhendajal kraadi kaitsnud doktorante ning juhendajate teadustulemuste avaldamine rahvusvahelise renomeega väljaannetes on tagasihoidlik.

EKA akadeemiline prorektor Liina Siib ei olnud valmis pikemateks kommentaarideks ja ütles, et arhitektuuri ja ehituse doktorandid tuleb ilmselt viia üle teisele õppekavale.

EKA-ga sama saatus tabas Tallinna Ülikooli ja tehnikaülikooli õiguseriala doktoriõpet. Lisaks tegi nõukogu ettepaneku mitte anda Euroakadeemiale õigust õpet läbi viia keskkonnahoiu õppekavagrupi doktoriõppes ega väljastada vastavaid doktorikraade, kirjutab Postimees.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 21. juunil 2011