„Tuulesaared“ räägib loo noorest mehest Marius'ist, kelle südant täidab armastus väikese karploomademüüjanna Fanny vastu ja tohutu igatsus sõita laevaga kaugete maade taha...

Prantsuse teatriklassikasse kuuluv ja sealmail väga armastatud Marcel Pagnoli “Tuulesaared” (originaalpealkirjaga “Marius”) tuli Tahkunas lavale möödunud suvel. Etendusi saatis suur menu, “Tuulesaari” on nimetatud 2010. aasta suve “kõige küpsemaks teatrisündmuseks” (Sirp, 17.09.2010), tõstetud esile mängupaiga erilisust, lavastuse sobivust sinna:

“"Tuulesaared" Hiiumaal Theatrumi egiidi all on üks neist vähestest suvelavastustest, kus keskkond, tekst ja näitetrupp täieliku sünergia saavutavad ja sellest tulenev lumm ei jäta ka kõige küünilisemat südant puudutamata. Marcel Pagnoli "Tuulesaared" on näägutamisest ja unistamise naeruvääristamisest prii. Elutervet lõõpi lubatakse endale küll, isegi solvutakse vahel ja vihastatakse, aga antakse siis jälle andeks ja lüüakse klaasid kokku. Igatsus on siin, plinkiva tuletorni all, inimese pärisosa. See ei ole haigus, millest inimese peab iga hinna eest terveks ravima..." (Margit Tõnson, Eesti Ekspress, 22.07.2010)

Lembit Petersoni kandideeris “Tuulesaarte” kõrtsmik Cesari rolliga 2010. aasta parima meesosatäitja preemiale.

Fotomeenutusi möödunud suvest (autor Toomas Kokovkin):
http://www.fotokogu.com/tahkuna/
http://www.fotokogu.com/tahkuna/etendus/

Marcel Pagnol "Tuulesaared"
Lavastaja Maria Peterson. Kunstnik Andri Luup, kostüümikunstnik Laura Pählapuu, helikujundaja Marius Petereon. Osades: Ott Aardam, Laura Peterson, Garmen Tabor, Margus Tabor ja Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Lembit Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Ott Raidmets

“Tuulesaarte” etendused toimuvad 4., 5., 6., 11., 12., 13. augustil kell 20.00 Tahkuna tuletorni all Hiiumaal.

Pilet: 14€ kuni 1. juulini, edaspidi 15€. Pileteid on võimalik osta: Theatrumi kassas (Vene 14 E-R 12-17, kuni 1. juulini), Kärdla kultuurikeskuses (tel 463 2192), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti ning vabade kohtade olemasolul tund enne etenduste algust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

THEATRUM
Lisatud 20. juunil 2011

Kui Lisa Nielsen oma kirjeldatud koolikogemusele tagasi vaatas, võrdles ta oma poolt kogetut väljaspool traditsioonilist kooliharidust õppivate laste ning noortega ja tõi välja, mille poolest nemad temast erinevad. 

20 omadust, mis on tavapärased alternatiivsetele õppijatele 

1. Neid juhib kirg. 

Minult ei küsinud selle kohta keegi, ega tundnud ka selle vastu huvi.

2. Nad armastavad õppimist.

Keegi ei teadvustanud mind kui õppijat, pigem olin ma oluline tulemuste tootja või number. 

3. Nad teavad, et kool ei ole kõige parem koht sotsialiseerumiseks. 

Ma olen sellega nõus, ma ei suhelnud peaaegu kellegagi oma koolist, mulle ei meeldinud sealne sotsiaalne struktuur.

4. Nad on õnnelikud.

Mul oli koolis väga igav ja ma olin seal võrdlemisi õnnetu. 

5. Nendel on huvitavad elukutsed, mida nad naudivad.

Koolis ei olnud kellelgi aega minu karjäärialaseks nõustamiseks, rõhku asetati sellele, millised on minu hinded. 

6. Neil on kunstilist meelt ja tunnetust.

Minul ei olnud koolis selle küljega võimalust tegeleda, pigem taheti, et me arvaks, et meil ei ole kunstiannet, sest see oleks tähendanud halvemaid akadeemilisi tulemusi. 

7. Nad on loomingulised. 

Ka selle jaoks ei olnud minu koolis aega, meile anti ette ülesanne ja me pidime selle lahendama nii, nagu õpetaja seda soovis. 

8. Nad on mures keskkonna pärast. 

Keskkonna? Mis keskkonna? Meie kooli suitsunurga, jah, see oli meil olemas, ümbruskond kubises sigaretikonidest. 

9. Nad arvavad, et reaalses maailmas õppimine on palju ehedam ja väärtuslikum kui õppimine piiratud koolisüsteemis. 

Kool on õppimiseks. Kui sa naudid elu, siis oled sa laisk. Sa peaks õppima. 

10. Õppijad on väga erinevad, aga ometi jagavad nad oma kogemusi avalikult, teevad koostööd.

Mulle olnuks tähtis, kui kool oleks pakkunud rohkem võimalusi erinevate taustaga õpilastele koosõppimise võimaluste loomiseks, suhtlemiseks ja koostöö soodustamiseks. 

11. Nad mõtlevad tõsiselt, kas peaks suunduma kõrgkooli, mitte ei eelda, et nii peabki tegema. 

Valmidus kõrgkooliks oli ainuke, mis me teadsime. Polnud oluline, mille vastu me huvi tundsime, oluline oli, et me oleks küpsed kõrgkooli astuma. 

12. Neil ei ole mingit probleemi kõrgkooli sisseastumisel, paljud teevad seda juba enne 18. eluaastat. 

Selle eest hoolitseti. Alates 15. eluaastast, lõpetades 19. Lõpetasin kuldse diplomiga ning mitte ühegi ideega, mida edasi teha. 

13. Nad oskavad väärtustada teatud aspekte traditsioonilise hariduse juures, kui nad sellest osa võtavad. 

Mina ei teadnud millegagi võrrelda, seepärast ei osanud ka hinnata. 

14. Nad seisavad enda eest ja oma õiguse eest õppida tähendusrikka õppekava järgi. 

Mind oli treenitud õppima seda, mida pakuti ja selles minu eest tehtud valikus mitte kahtlema. 

15. Teistmoodi õppimine on andnud neile kujutluse endast kui väga hästi motiveeritud õppijast, nad ei arva, et see oleks midagi erilist. 

Minu õpimotivatsiooni peeti eriliseks, sest paljudel see lihtsalt puudus. Ma olin tubli, sest mulle öeldi, et ma seda oleks. 

16. Nad ei heitu kriitikast, nagu ei tuleks nad reaalses elus toime. Erinevalt koolimaailmas toimetulekust, valmistab reaalses elus õppimine sind ette reaalseks maailmaks. 

Mulle öeldi, et ma teen täpselt seda, mida vaja, et peale kooli lõpetamist tulla toime „päris“ elus. Ma ei kahelnud selles kunagi. Nii lihtsalt oli. Aga nad valetasid. 

17. Nad ei arva, et õppimine peaks toimuma vaid lapsevanema, täiskasvanu, autoriteedi või õpetaja juhendamisel, nad oskavad õppida ka iseseisvalt. Nad leiavad erinevaid võimalusi ja teid uute allikateni ning avastavad uusi viise õppimiseks; täiskasvanud on lihtsalt üheks võimaluseks. Õppimine toimub ainult õppija iseenda sees, nad ei oota juhendamist, nad ei eelda infot. Õppimine ei tule kellegi teise, kui õppija enda seest. 

Õpetajad jagavad teadmisi. Kõik kooliväline on takistuseks. 

18. Nad peavad oma alternatiivset õppimist tihti õigustama, aga uskuge, kui te teaks, millised on sellise õppimise eelised, oleksite te sellele kadedad. 

Oleks ma toona teadnud, et sellised alternatiivid on olemas, oleksin ma olnud väga kade. 

19. Nad on seiklushimulised. Mõne jaoks tähendab see kohalikul tasandil, teiste jaoks maailma mastaabis seiklusi. 

Seiklused võtavad ära õppimise aja. 

20. Nad on suures osas tänulikud oma alternatiivsele haridusele. 

Ma usun, et ka mina oleksin. 

„Kokkuvõttes pean ma ütlema, et ma kadestan neid, kes õpivad väljaspool traditsioonilist kooli. Ühiskond arvab, et teistmoodi haridus on midagi kohutavat, aga teate mis? Neid kasvatatakse või neist kasvavad päris õnnelikud, motiveeritud ja kirglikud inimesed.“

Antud artikkel ja ülaltoodud võrdlus põhineb Lisa Nielseni alternatiivsete õppijate ajaveebide  ja kirjeldavate ülevaade lugude uurimisel. Olete teretulnud oma arvamust avaldama. 

Refereeritud: http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2011/01/20-characteristics-i-wish-school-had.html

Lisa Nielsen läbis oma koolitee kiire tempoga, lõpetas lennu parimana 19-aastaselt, ühes käes diplom ja teine käsi kratsimas kukalt, sest tal ei olnud aimugi, mida edasi teha. Nüüd, sellele ajale tagasi vaadates, on tal kahju, et ta ei veetnud toona oma õppimise aega uurides ja avastades, et tunnetada oma kirgi, annet ja huvisid. Koolitee lõpus ei teadnud Lisa Nielsen, milles ta hea on (välja arvatud õppimine ise) või millistesse tegevustesse on ta valmis pühenduma. Ja kahjuks pole selline lugu kuigi eripärane. Koolis näeb selliseid õpilasi kogu aeg. Need lapsed armastavad kooli ja õppimist. 

Teine äärmus on koolist väljalangemine või lahkumine. Mõnes New Yorgi piirkonna koolis langeb meie mõistes gümnaasiumiastmest välja koguni 50% õpilastest. Õpilased, kes on motiveeritud õppima ja saavad häid hindeid, nimetavad lahkumise põhjuseks tihti asjaolu, et koolis õpetatav on ebaoluline ja igav. Teise osa moodustavad muidugi õpilased, kellele lihtsalt ei meeldi koolis eriti midagi. Näiteks Lisa Nielseni jaoks muutusid koolis vastumeelseks ained, mis talle reaalses elus huvi pakkusid. Tunnijärgsetest tegevustest ei olnud tal kahjuks võimalusi osa võtta, samuti ei saanud ta sina peale spordiga, sellega tegelesid kindlad õpilased, tema polnud üks neist. Peale kooli lõpetamist tegeles Nielsen aga mitmete spordialadega, korraldas võistlusi ja saavutas ka häid tulemusi. Nende saavutuste juures mõtles ta igal korral tagasi kooliajale, kus talle öeldi, et ta ei saa ühel või teisel alal osaleda, sest kool valis esindamiseks välja ainult parimad. 

„Koolis ei kirjutanud ma kunagi reaalsele kuulajaskonnale. Keegi ei pannud tähelegi, et ma kirjutan hästi. Jah, ma sain hinneteks viied, kui ma kirjutasin nii, nagu minult eeldati, aga kohustuslike üleõpitud teemade puhul ei suutnudki tavaliselt midagi huvitavat genereerida. Mõnikord proovisin ma väljuda nendest piiridest, mis olid mulle lubatud ja läheneda teemadele loovalt, sellega sattusin aga alati pahuksisse õpetajatega, seetõttu lõpetasin selle varsti. Mulle meeldis lugeda väljaspool kooli, kus ma sain raamatu ise valida. Öelda mulle, mida ma pean lugema ja mida ma loetust arvama pean, võttis minult igasuguse motivatsiooni. Ma ei lugenud enam oma rõõmuks. Kool peaks õpetama lugema ja kirjutama, aga kui sa ei saa lugeda ega kirjutada sellest, millesse sa kirglikult suhtud, siis kahjuks paljud õpivadki koolis selgeks, et lugemine ja kirjutamine polegi lõbus.“

Koolis ei tegelenud õpilaste huvidega keegi kuigi põhjalikult. Õppekavas ei olnudki selle jaoks aega. „Ma olin VÄGA avatud suhtlemisele ja lausa vajasin õigesse kohta suunamist. Minu teele ei sattunud aga ühtegi sellist suurepärast õpetajat, kes oleks sellega „kogemata“ hakkama saanud. Kuigi see ei peaks olema sugugi juhuslik või kogemata saavutatav suunamine. Aga ei juhtunud tõesti midagi. Mul ei ole mingeid seoseid inimestega, kellega ma olin seotud enne kooli lõpetamist. Ei sõpru, ei õpetajaid. Ma jätsin selle maailma oma selja taha ja hakkasin välja selgitama, mida ma tõeliselt teha tahan ja mida ma teha võin.“

Ja kui Lisa Nielsen oma ülalkirjeldatud koolikogemusele tagasi vaatas, võrdles ta oma kogemusi väljaspool traditsioonilist kooliharidust õppivate laste ning noortega ja tõi välja, mille poolest nemad oma alternatiivse hariduskogemusega temast erinevad. Lugege sellest lähemalt artikli jätkust. 

Refereeritud: http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2011/01/20-characteristics-i-wish-school-had.html

Mõtlemapanevaid fakte: 

• Üle 50% maailma rahvastikust on alla 30-aastased. Igapäevaelu on mõjutatud sotsiaalsest meediast, üks viiest paarist tutvub veebis, ühe viiest abielulahutuse süüdlaseks peetakse Facebooki. 
• Juba eelkoolis kasutatakse iPad'e, mitte kriiditahvleid.
• Kui Facbook oleks võrreldav riikidega, oleks see suuruselt maailma kolmas riik, ometi pole näiteks Twitter, Facebook, YouTube, Google teretulnud Hiinas. 
• Tänapäeval ei olegi enam küsimus, kas me oleme sotsiaalse meediaga seotud, vaid rolli mängib, mismoodi me sellega seotud oleme, kuidas me seda kasutame. 
• Lady Gagal, Justin Bieberil ja Britney Spearsil on Twitteris rohkem jälgijaid kui terve Rootsi, Iisraeli, Kreeka, Tšiili, Põhja-Korea või Austraalia rahvaarv kokku. 
• Pool Suurbritannia mobiilse interneti liikulusest toimub Facebookis, kujutlege millist mõju avaldab see kliendisuhetele ja -teenindusele. 
• Üle 37 miljoni inimese vaatas VolksWageni Darth Vader'i Super Bowli reklaami YouTube'ist, kuid Fordi uue automudeli reklaam tekitas veebis isegi rohkem liiklust kui maailmakuulsad Super Bowli reklaamid. 
• Uus generatsioon peab e-posti iganenud vahendiks, mõned ülikoolid on lõpetanud e-posti aadresside jagamise üliõpilastele. 
• E-raamatud on ületanud tavaraamatute müüginumbrid. 
• Sotsiaalvõrgu mängude mängijad ostavad 2013 aastal 6 miljardi eest virtuaalseid tooteid või teenuseid, samal ajal kui kinohuvilised vaid 2.5 miljardi eest reaalseid esemeid. 
• YouTube on teine suurim otsingumootor maailmas. 
• Kui Wikipedia materjalidest koostataks raamat, siis see oleks 2,25 miljonit lehekülge pikk ja selle lugemine võtaks 123 aastat aega. 
• 90% tarbijatest usaldavad kaastarbijate hinnanguid erinevatele toodetele veebiarvustustes, ainult 14% usaldavad reklaami. 
• 93% turundajatest kasutab sotsiaalset meediat ärilistel eesmärkidel, investeeringud tasuvad end ära, kui ettevõtte toimib endiselt veel viie aasta pärast. 

Refereeritud: http://www.socialnomics.net/2011/06/08/social-media-revolution-video-2011/

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 17. juunil 2011

Järgmisse vooru saavad edasi:

„Loodusõpetuse harjutused II klassile“ 
Merlin Kirbits, Mammaste Lasteaed-Algkool   

„Loodusvööndid“ 
Helle Anijärv, Tartu Hiie Kool

„Õpime mõõtma!“ 
Pille Tina-Kuusik, Maris Willadsen, Anu Meelimäe Aruküla lasteaed "Rukkilill"
   
„8. klassi mehaanika kursus“ 
Vilve Roosioks, Viimsi Keskkool 

Võtame parimate tööde autoritega litsentsitasude asjus ühendust.


Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki õpetajaid, kes 6. juuniks konkursile oma tööd saatsid:
Vene keel 6.-7. klass, Riina Timberg, Sindi Gümnaasium             
     
Matemaatika õppevahendid, Marina Morozova, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium               

Võõrsõnade lihtsustatud sõnastik, Hille Kasenurm, Tallinna Lilleküla Gümnaasium               

Ajalugu ja luule, Marju Sepp, Tihemetsa Põhikool         
   
Lisamaterjalid õpikule I love English 3, Merle Udso,  Pärnu Ülejõe Gümnaasium                   

Lisamaterjalid õpikule I love English 7, Merle Udso, Pärnu Ülejõe Gümnaasium                    
               
Ühiskonnaõpetus I, e-kursus Moodle keskkonnas, Maidu Varik, Kuressaare Gümnaasium                  

Perekonnaõpetuse õpipesa, Sirje Kereme, Kuressaare Gümnaasium                

Tööde hindamisel lähtuti Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetest.

Vaata ka:
Konkursi „Täna samm, homme teine II“ esimese vooru tulemused  
Konkursi „Täna samm, homme teine II“ esimese vooru järgmised tulemused 

Konkursi "Täna samm, homme teine" teise vooru pääsenud autoritel tuleb ekspertide täiendusettepanekutele toetudes õppematerjal viimistleda ning esitada 10. septembriks 2011 (ankeet).   

Konkursi võitjad kuulutatakse välja pidulikult Tiigrihüppe Sihtasutuse Ideelaadal, mis toimub 26. oktoobril 2011.

Koolielu toimetus
Lisatud 17. juunil 2011

TÜ rektor Alar Karis kinnitas, et täna võttis ülikool vastu põhimõttelise otsuse, et kaunid kunstid on ajalooliselt Tartu Ülikooli osa ja ülikoolile vajalikud. „Kui täna oleks nõukogu vastu võtnud otsuse, et maalikunst kaob ära, siis oleks sellel olnud palju laiemad tagajärjed kui vaid maaliõpetuse kadumine. Sellepärast peangi oluliseks, et filosoofiateaduskond esitaks nõukogule augustiks projekti, mis hõlmaks kõikide kaunite kunstide tulevikuvisiooni ja oleks laiemapõhjaline,“ ütles Karis ja lisas, et Tartu Ülikool jätkab maalitudengite vastuvõttu senises mahus.

Ka TÜ filosoofiateaduskonna dekaan prof Valter Lang oli nõukogu otsusega rahul. „See oli praegu parim lahendus. Taas kord võib tõdeda, et kuuldused maalikunsti surmast olid ennatlikud. Võtame kaunite kunstide arendusprojekti tõsiselt ning esitame nõukogule lubatud ajaks ettepanekud, kuidas edasi minna,“ ütles Lang.

16. juunil võttis Tartu Ülikooli nõukogu rektori ettepanekul vastu põhimõttelise otsuse jätkata ka 2011. aastal maalikunsti erialal tudengite vastuvõttu. Raha selleks loodab ülikool leida oma vahenditest. Augustikuuks tuleb filosoofiateaduskonnal esitada nõukogule põhjalik projekt, mis selgitaks üldiselt kaunite kunstide õpetamise visiooni tulevikus ja täpset tegevuskava.

Tartu Ülikool
Lisatud 17. juunil 2011

Valituks osutusid: Toivo Ärtis, Kambja Põhikooli karjäärikoordinaator, Julia Šarapova, Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist ning sama keskuse karjäärinõustaja Reet Jakobson.

Lisaks anti eritunnustus kahele tublile karjäärispetsialistile pikaajalise panustamise eest valdkonna  arendamisse. Marike Uusjärve Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist tunnustati karjääriõppe arendamise eest ja Ele Linderit Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusest loova ning mitmekülgse panustamise eest karjäärinõustamise arendamisse.

Aasta karjääriinfo spetsialist Julia Šarapova on rahul, et ta just seda tööd teeb, sest noorte toetamine nende tulevikuvalikute tegemisel pakub väga palju rahulolu. „Aitan noori info otsimisel ja kooli valimisel, jagan näpunäiteid välismaale õppima ja tööle minemisest, koostan koos noorega CV tööle kandideerimisel,“ sõnas Šarapova.

Parima karjääriteenuste osutaja tunnustuse sai Võrumaa karjäärikeskus. Valiku tegemise oluline kriteerium oli noorte rahulolu saadud teenustega, nende kättesaadavus sihtgrupile ja meediakajastuste hulk. Noored on rahulolu-uuringute tulemuse põhjal Võrumaa karjäärikeskusest saadavate teenustega rahul ja hea meelega pöörduvad vajadusel uuesti keskusesse.

Aasta karjäärispetsialisti valimise eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele karjäärispetsialiste.

Karjääriteenuseid (karjääriõpe, karjääriinfo, karjäärinõustamine) pakutakse nii avaliku kui erasektori poolt. Olulisemad võrgustikud on piirkondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused, kõrgkoolide karjääriteenistused ja töötukassa maakondlikud osakonnad. Teenused on kättesaadavad ka üldhariduskoolides ning mitmetes kutseõppeasutustes.

SA Innove 
Lisatud 17. juunil 2011

Enam kui 400 teose hulgast parimaks valitud 14-aastase Dunya Aydosi töö käsitleb inimkonna ühist geneetilist ja kultuurilist päritolu. "Ruumis ei lähe midagi kaduma, muutub vaid asjade kuju. Geneetiline informatsioon, mis pärineb meie eelkäijatelt, läbib ühelt põlvkonnalt teisele edasi kandudes muutusi. Järgides ideed, et kõik inimolendid pärinevad evolutsiooniliselt ühisest eelkäijast ja on osa ühest tervikust, kuulume me kõik ühte suurde perekonda. Paljud eesti ja türgi keeles leiduvad sarnased sõnad on tõestus ja mälestus ühiselt elatud minevikust. Kasutades neid sõnu mõlemas keeles, kanname me tulevikku edasi uut elu ja kultuurilist ühtsust," kirjeldab autor oma töö kontseptsioonis.

Vaata "Pedigree" videot YouTube's: http://www.youtube.com/watch?v=xR220SQAqj8

Eksperimenta! on suurim Eestis toimuv rahvusvaheline noorte kaasaegse kunsti sündmus, mis pakub koolinoortele võimaluse näidata oma loomingut rahvusvahelisel triennaalil. Esimene Eksperimenta! näitus leidis aset Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis 27. aprill – 14. juuni 2011 ning esitles 13 riigi autorite kaasaegset kunsti teemal „Ruum“. Professionaalsete kuraatorite poolt kureeritud riiklikke ekspositsioone külastas 50 päeva jooksul kokku üle 13 000 külastaja.

Järgmine Eksperimenta! triennaal leiab 2014. aastal aset samuti Tallinnas.

Eksperimenta! tänab kõiki sponsoreid ja koostööpartnereid, kes andsid oma panuse 2011. aasta triennaali edukaks läbiviimiseks: Sihtasutus Tallinn 2011, Hasartmängumaksu nõukogu, Euronics, Avision, FILA s.p.a, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, British Council, Tiigrihüppe SA, Canson, Meedius, Jazzkaar, Balti Filmi- ja Meediakool, Vunder, Forum Cinemas, Katusekino, Kino Sõprus, EMT, Selver, Port Artur, Tartu Kaubamaja, Viru Keskus, Ugala Teater ja Munitsipaalpolitseiamet.

Eksperimenta! meeskond
Lisatud 17. juunil 2011

Tihti tunnevad arvutiga sina peal olevad õpilased, et nad on muutunud oma vanemate või sõprade jaoks IT osakonnaks, kus küsitakse neilt abi iga väikse näpuliigutuse kohta. Nüüd võib aga rõõmustada, sest mõned Google'i kasutajad on kokku pannud TeachParentsTech.org lehe, mis on väga lihtsasti kasutatav ja innovaatiline lahendus tehnoloogilise lõhe vähendamiseks. 

Kuidas see töötab? 

Tuleb lihtsalt täita väike vorm (vaata juuresolevalt pildilt), et valida välja, milliseid abistavaid videoid oma armastatud vanematele või sõpradele saata. Peale valikuid saad sa näha koostatud kirja ja selle teele saata. Mis võiks olla lihtsam? See vahend säästab ilmselt mitmeid tunde tehnilist abi, mida sa oled pidanud seni oma vanematele või sõpradele osutama. Loomulikult ei pea kahtlev arvutikasutaja ootama, et keegi talle need näpunäited kätte saadab, vaid saab ka sealt neid ise otsida, mida parasjagu vaja on. 

Praegu ei ole veel lehel olemas „kuidas kasutada ..“ videoid mobiiltelefonide kohta, kuid võib eeldada, et varsti on ka näiteks Androidi kasutamise kohta just sellised videod olemas. 

Nii et kasutage kindlasti võimalust ja proovige. On ju palju juhuseid, kus keegi peab hakkama kasutama mingit uut tehnoloogilist võimalust ja ei oska seda teha. Kusjuures antud pisiõpetustest võib olla kasu ka kogenud arvutikasutajale, kes küll oskab asjad ära teha, aga ei tea mõnda lihtsat nippi, kuidas seda kõike on teha palju lihtsam. Nautige!

Näide töölaua taustapildi vahetamise kohta

Refereeritud: http://edudemic.com/2010/12/parent-tech/