Tähtajaline ja tasuline hoonestusõigus seatakse 20 aastaks Kuristiku gümnaasiumi (Kärberi t 9) ja Läänemere gümnaasiumi (Vormsi t 3) ning 15 aastaks Vikerkaare lasteaia (Õismäe tee 110) ja Kolde lasteaia (Timuti t 24) kinnisasjadele. Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööd tehakse seal selle aasta oktoobrist kuni detsembrini 2012. Hoonestaja on kohustatud kinnistutel asuvate koolihoonete ja rajatiste renoveerimise lõpetama 15. augustiks 2012 ja lasteaedade puhul 15. detsembriks 2012.

Tegemist on avaliku ja erasektori koostööga ehk erapartnerluse projektiga (Public Private Partnership, PPP). Linnal on võimalik eelnimetatud hooneid kasutada Eesti Vabariigi haridusseaduses, koolieelsete lasteasutuste seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud eesmärkidel ning eelnimetatud õigusaktide alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud eesmärkidel. Hoonestusõiguse lõppemisel lähevad ehitised kinnistu olulise osana üle kinnistuomanikule või võõrandatakse hoonestajale.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul vajavad veel paljud pealinna haridusasutused põhjalikku remonti ning seetõttu on linnavalitsus otsustanud kaasata taas erasektorit koolide ja lasteaedade renoveerimisel ning edasisel haldamisel.

„Erasektori kaasamine võimaldab paremini jaotada ehitustööde ja haldamisega seotud riske,“ märkis Kõlvart. „Projekti eesmärgiks on leida erapartner, kelle hooleks jääb eelnimetatud koolide ja lasteaedade rekonstrueerimine, ehitustööde finantseerimine ning pikaajaline haldamine ja hooldamine.“

Kogu lepinguperioodi vältel peavad koolid ja lasteaiad olema sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivas seisundis. Linn ei sea eraldi piiranguid või nõudmisi finantseerimise struktuurile ja tingimustele. Partneril on õigus kaasata projekti finantseerijad talle sobivatel tingimustel. Linn hakkab erapartnerile maksma lepingus fikseeritud üüri, mille muutumine on seotud tarbijahinnaindeksi ja hoonestusõiguse tasu muutusega. Üürisumma kujunemise reguleerib detailselt üürileping.

Tallinna linnavolikogu
Lisatud 17. juunil 2011

Haridus- ja teadusminister Aaviksoo kohtus EKA rektoraadiga teisipäeval. Akadeemia rektori Signe Kivi sõnul avaldas minister kohtumisel arvamust, et EKA pole täiemõõduline avalik-õiguslik ülikool. "Murelikuks teeb ka ministri väide, et otsustajate hulgas ei ole kunstivaldkonna toetajaid," nentis Kivi.

Aaviksoo sõnul on EKA võimalused luua jätkusuutlikuks edasiminekuks vajalik puhver muude tulude ja erialadega üsna tagasihoidlikud. "Ma väidan jätkuvalt, et avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vastutab oma tuleviku eest, peab olema võimeline ise oma majandusküsimusi lahendama ning kui tal seda võimekust pole, siis on ta ohus," üles Aaviksoo.

Haridus- ja teadusministri sõnul peab EKA käima välja plaani, kuidas jätkusuutlikult edasi elada. Plaanile tellitakse sõltumatu ekspertiis ning alles siis otsustatakse.

EKA rektor Signe Kivi sõnul väljendas Aaviksoo rektoraadile üsna selgesõnaliselt, et Eesti maksumaksja rahaga ei kavatseta rahastada niinimetatud väikseid erialasid, kus kursusel õpib alla kümne tudengi, sest need tudengid võiks õppida maksumaksja raha eest välismaal.

EKA bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes õpib praegu üle 1200 tudengi. Mullu võeti bakalaureuseõppesse 13 erialal 16-st vähem kui kümme riigieelarvelist tudengit. Niinimetatud väikeste erialade riigitellimuse lõpetamine tähendaks sisuliselt EKA kui sellise laialisaatmist,

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 17. juunil 2011

SA MÜ (Metsaülikool) poolt Eesti Vabariigi aastapäeval välja kuulutatud esseekonkursi eesmärgiks oli väärtustada Eesti kodanikuühiskonda, toetada gümnaasiumiõpilaste aktiivsust kodanikuühiskonna arendamises, julgustada noori inimesi demokraatlikes protsessides kaasa rääkima, oma arvamust avaldama, kutsuda mõtlema Eesti arengu peale ning edendada konfliktiennetust Eesti ühiskonnas.

Konkursil osalenud tublid noored arutlesid teemadel: „Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?“, „Mina kui osa Eesti Vabariigi arengust“, „Heaoluriik - kas Eestis on hea elada?“ „Kodanikualgatuses peitub riigi rikkus“ ja “Konflikt - välditav!?”

Žürii koosseisus Mall Hellam, Jaak Kangilaski, Birute Klaas-Lang, Mare Taagepera ja esimees Rein Taagepera on heade ja veel paremate noorte kirjatööde hulgast oma valiku langetanud. Konkursi peaauhind on tasuta osalemine 10.-14. augustil selleaastases Metsaülikoolis teemal „Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng.“

Parimate esseistide tunnustamisüritus toimub reedel, 17. juunil kell 15 Tartus, aadressil Kastani 65-2 (Korp! Amicitia konvent).

Metsaülikool on iga-aastane "Eesti asja" arutamine metsas. Metsaülikool on kodanikualgatus, mis soodustab ühiskonnagruppide kaasarääkimist aktuaalsetel teemadel juhtides tähelepanu valupunktidele ning kodanikualgatust rakendades jõuda probleemide lahendamiseni. Üliõpilased saavad oma valdkonna tipptegijate ja spetsialistide kaasabil osa interdistsiplinaarsest mõttemaailmast. Vajadus foorumiteks, kus riigile olulisi teemasid süviti analüüsitakse ning kodanike osavõttu laiendatakse on Eestis suur. Metsaülikool jätkab traditsiooni noppida konstruktiivsest arutelust värvikaid ideid ja mõtteid, mis aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Lisaks traditsiooniks saanud metsaülikoolile on korraldatud ka jätkuprojekte: integratsiooniseminar Narvas, konflikti ennetamise teemaline seminar Tartus. Metsaülikoolis on sündinud ka mõte sillutada koolinoorte uurimishuvile teed õpilaste teadusliku ajakirja ”Akadeemiake” abil, mis aastast 2007 järjepidevalt ilmub. Oma tegevuse eest pälvis SA MÜ 2009. aastal Aadu Luukase missioonipreemia.

Lisainfo: http://www.metsaylikool.ee/

Lisatud 17. juunil 2011

Paljude väga heade lõputööde hulgast valiti 2011. aasta parimaks Indrek Ots diplomitöö teemal "The Use of Smart Cards on Mobile Devices“. Oma lõputöö on Indrek Ots kirjutanud väga aktuaalsel teemal: „Kiipkaartide kasutamine mobiilsetes seadmetes platvormist sõltumatul viisil". I. Ots lõpetab IT Kolledži IT süsteemide arenduse erialal.

Kolledži lõpuaktusele on kutsutud esinema majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Lisaks parimale lõputööle antakse välja 2010. aasta toetaja tiitel, tunnustatakse parimaid õppejõudusid ja peale aktust toimub rektori kt vastuvõtt Estonia teatri Valges saalis.
Üheteistkümne tegevusaasta jooksul on IT Kolledžisse õppima tulnud tudengite arv pidevalt kasvanud. IT Kolledž annab rakenduslikku kõrgharidust neljal õppekaval: IT süsteemide arendamine, IT süsteemide administreerimine, Infosüsteemide analüüs ja Tehnosuhtlus.

28. juunil 2011 algab vastuvõtt IT Kolledžisse sisseastujatele nii päeva- kui õhtuõppesse.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 16. juunil 2011

Fortuunaks oli Tiigrihüppe Sihtasutuse värskeim töötaja, ESF Programmi "Õppiv Tiiger 2008-2013" juht Kairi Sulsenberg.

3 mängukonsooli omanikuks said:

DIMA SEMTŠONUK Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi 4. klassist, kes osales konkursil "Minu abivahendid õppematerjalide loomisel";

ELIS JÜRGENSON Tartu Karlova Gümnaasiumi 9. klassist, kes osales konkursil "Ka väljaspool koolitunde toimub õppimine";

MERILI PÕLDEMA Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassist, kes osales konkursil "Ka väljaspool koolitunde toimub õppimine". 

Lisainfo konkursside ja tulemuste kohta: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/53121

Palju õnne võitjatele!

Auhinnad saadetakse kooli.

Koolielu portaali toimetus Tiigrihüppe Sihtasutuses
Lisatud 16. juunil 2011

Ootasime konkursile harrastuse, sündmuse või kohtumise, reisi, ekskursiooni, välipraktika jms õpetlikke/harivaid kajastusi, mis on loodud vabalt valitud veebivahendiga. Konkursitöö autor võis rääkida sellest, kuidas tunniväline tegevus arendas, või anda ülevaate koolitarkuste kasutamisest igapäevaelus. Konkursitöö võis luua individuaalselt või kuni 5-liikmeliste rühmade poolt.

Konkursile esitati 16 tööd seitsmest koolist. Oli südamlikke ajaveebe, õpetlikke ajaveebe, uurimusel põhinevaid ajaveebe, praktikapäevikuid.

Konkursi auhinnalised kohad jaotusid järgmiselt:

I koha saavutas Tartu Karlova Gümnaasiumi võistkond tööga „Klassist välja“. Võistkonda kuulusid Elis Jürgenson, Siim Kurvits, Kristjan Kalve, Jaanika Soom, Tõnis Jakobsoo. Õpilasi juhendas Anneli Lukason. Õpilastele saadetakse kooli auhinnaks MP4-mängijad.

II koha sai Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilane Gerda Trahv tööga „Maailm lõpeb maikuus“. Juhendaja Ene Moppel. Õpilasele saadetakse kooli auhinnaks komplekt: veebikaamera, kõrvaklapid ja hiir.

III koht läks jagamisele:
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilased Kadri Anton ja Ingrid Kaasik tööga „Kadri ja Ingridi fotod“. Juhendaja Ene Moppel. Õpilastele saadetakse kooli auhinnaks Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga seljakotid. 

III koha sai ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 5. klassi õpilane Jelena Tõsjatova tööga "Как я писала исследовательскую работу". 
Juhendaja Jelena Tsõvareva. Õpilasele saadetakse kooli auhinnaks Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga seljakott. 

Palju õnne võitjatele!


Täname kõiki tublisid õpilasi, kes konkursile oma põnevad tööd esitasid:

Kultuurireis Rootsi - Mari-Liis Kikas ja Karina Tomson Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist (juhendaja Ene Moppel)
Soome keele praktika Tamperes - Margit Juhkov Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumist (juhendaja Tiiu Kruus)
Kevadveerand - Mariann Nirk ja Gertu Teidla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist (juhendaja  Ene Moppel)
Ma õpin eesti keelt - Aleksei Kolecnikov Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumist (juhendaja Irina Gritsinenko) 
Suhkrute magusas maailmas - Annika Kumar Tartu Karlova Gümnaasiumist (juhenaja Anneli Lukason)
Praktika epäevik - Kaisa Silluste Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Sirje Kereme)
Praktikapäevik - Merili Põldema Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Sirje Kereme)   
Praktikapäevik - Janno Õunpuu Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Sirje Kereme) 
Praktika portfoolio - Getter Must Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Sirje Kereme)   
Praktika portfoolio - Klair Kivi Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Sirje Kereme)   
4.b ekskursioonid GAGis ja Tervishoiumuuseumis - Jakob Toomsalu, Bett Hankewitz, Karl-Rasmus Ilves, Arthur Entsik, Triinu Piirsalu Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Külliki Kivistik)    
Praktika portfoolio - Karl-Ants Vares Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Sirje Kereme)  

Suur tänu juhendajatele!

Töid hindasid Urmas Tokko, Mari Tõnisson, Helja Kirber ja Evi Tarro.


Kõigi õpilaste vahel, kes 2010.-2011. õppeaastal Koolielu portaali konkurssidel osalesid, loosime välja 3 Wii mängukonsooli.

Koolielu
Lisatud 16. juunil 2011

Paljud koolid üle maailma on juba praegu lülitanud end ümber Linuxile. See teeb loomulikult suurt muret Microsoftile, kuna nad mõistavad, et kui õpilased kasutavad Linuxit juba koolis, on tõenäoline, et nad kasutavad seda ka peale kooli lõpetamist. Selle ennetamiseks on Microsoft  praktiliselt ära kinkinud Windowsi ja Microsoft Office'i kasutust koolidele, kes plaanivad üle minna Linuxile. 

Kamloopsi kooli piirkond, Briti Columbia

Milline on kooli Linuxile ümberlülitumise logistika? Millised on eelised ja tagasilöögid? Maksumus? Võimalikud lõksud? 

Väga suur hulk suuremahulisi Linuxile ümberseadistamisi on toimunud näiteks Venemaal, Filipiinidel, Hispaanias, Makedoonias, Saksamaal, Gruusias, Šveitsis, Itaalias ja Indias. Loetava artikli näide pärineb aga Kanadast, Briti Columbiast. 

2006. aastal alustas Kamloops'i koolide piirkond oma teekonda Linuxile üleminekul Barriere keskkoolist, kus koolijuht Dean Coder vahetas kogu kooli arvutivõrgu Linuxi peale. Peale esimese eduka muutumise, tekkis piirkonnal raskusi, et aidata sellest innustunud teisi piirkonna koole muudatusega kaasa minna. 2009 aasta detsembris oli kogu piirkonnas üleminek suures mahus lõpetatud. 

Sealse piirkonna inimesed on nüüd väga abivalmid ka teiste piirkondade muudatustele kaasa aitamisel, seni on operatsioonisüsteemi üleminek Linuxile toimunud juba kolmes piirkonnas. 

Antud mudel on näidanud kooli eelarves mahukaid säästusid riistvaras, tarkvara litsentsides, hooldusel ja energiakulul. Näiteks juba hoolduse pealt on nimetatud Barriere kool säästnud aastas 30 000 dollarit. Viiruseid ei ole ja süsteem on nii usaldusväärne, et see lihtsalt ei vaja palju tuge. Üllatuslik kokkuhoid tuli energiakulu pealt. Professionaalse energiakulu analüütiku arvutialase energiatarbimise vaatluse tulemusena selgus, et kool hoiab kokku aastas ligi 5000 dollarit elektrikulu, kasutades Linuxi kliente. 

Kokkuvõtteks saab öelda, et Linux ei ole enam ääremaal seisev operatsioonisüsteem, vaid on laiahaardelise ulatusega kõrgetasemeliste ettevõtete jaoks, mis tegelevad teaduse ja tehnoloogiaga. Õpilased, kes õpivad Linuxil, võivad saada tulevikus mitmeid eeliseid tööturul võrreldes nendega, keda on õpetatud ainult Windowsi baasil. Koolid võidavad Linuxi kasutamisest madalamate kulude näol. Tänapäeva kitsaste haridusasutuste eelarvete juures on arvutikulutustelt säästetud raha võimalik kasutada ära erinevate õpilastele või õpetajatele suunatud programmidesse. 

Refereeritud: http://scienceblogs.com/gregladen/2010/09/linux_in_schools.php 

Vaata ka: Linux koolides, Linuxi kasutamine erinevates ettevõtetes

Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutuse põhjustest, räägi kaasa vestlusringis

Palun vaadake ka sissejuhatajavat artiklit: Linux koolides

Filmitööstus – Weta Digital

Linux valitseb filmitööstust. Isegi Pixar, filmikompanii, mille algatas Apple'i Steve Jobs, loob oma toodangu Linuxi baasil. Weta Digital on Uus-Meremaa ettevõtte, kes muuhulgas tegi kaasa Sõrmuste isanda ja King Kongi loomisel. Uurides ettevõttelt Linuxi kasutamise kohta, sain Matt Provost'i käest sellise vastuse:  „Ma arvan, et Linuxi toomine koolidesse on suurepärane mõte. Weta Digitalis kasutame me Kubuntu Linuxit pea kõigis tootmise protsessides - lauaarvutitest serveriteni.“ 

Internet – Google

Google jookseb Linuxil. Kõik alates massiivsetest serveritest kuni Androidi operatsioonisüsteemini telefonide ja muude mobiilsete seadmete jaoks põhinevad Linuxil. Isegi nende uus Chrome OS operatsioonisüsteem on Linuxi põhine. 

Peale häkkimisjuhtumeid Hiinas, on Google välistanud ettevõttesisese Windowsi kasutamise. Töötajad, kes siiski soovivad oma lauaarvutitest Windowsi kasutada, peavad saama kõrgetasemelise nõusoleku, muul juhul peavad nad kasutama Linuxit või Mac'i. Vaata täpsemalt muudatustest turvalisuse tõttu.

Avalik sektor – Prantsuse politsei

Prantsuse rahvuslikul politseijõul on käsil 90 000 tööjaama vahetamine Ubuntu Linuxi peale. 2009 aasta märtsis olid nad säästnud juba üle 50 miljoni euro litsentsitasude pealt ja vähendanud oma kulutusi ligi 70%. Vaata muutumisprotsessi kohta lähemalt: Me säästsime miljoneid, minnes üle Ubuntule.

„Microsoft XP pealt Vista peale üle minnes ei oleks me saanud palju eeliseid ja Microfofti sõnul oleks see nõudnud kasutajate koolitamist“ ütles  leitnant kolonel Guimard. „Liikumine XP pealt Ubuntu peale aga toimus väga kergelt. Kaks suurimat erinevust olid ikoonid ja mängud. Aga mängud ei olegi meie prioriteet.“

Muud ettevõtted, organisatsioonid, koolid ja riiklikud asutused

Ülalmainitud on ainult väike jäämäe tipp Linuxi kasutajatest. Muuhulgas on Linuxi kasutajad ka Wikipedia, „Laptop igale lapsele“ algatus, Amazon, Virgin America, IBM, Tommy Hilfiger ja arvukalt erinevaid koolisüsteeme üle maailma. Vaata ka artiklit „50 näidet, kus kasutatakse Linuxit“. 

Mida võimsamad arvutid, seda kriitilisemad operatsioonid, mida nendega teostatakse ja seda suurem turvalisuse mure, seega, seda rohkem süsteeme kasutavad Linuxit. See on lihtsalt võimsam, stabiilsem, turvalisem ja kiirem operatsioonisüsteem. Praeguse aja õpilastele, kes hakkavad looma karjääri tulevikus, on Linuxi põhised teadmised tugevaks eeliseks, olgu nad tööl IT osakonnas või mujal. 

Suundumus on selge. Linuxi kasutustrendid maailma mastaabis on märkimisväärsed ja see toob kaasa suureneva vajaduse Linuxiga sina peal olevate inimeste järele. See võib samuti peegelduda kõrgemates palkades. Aga siin ei pea rahulduma ainult arvamusega, Microsofti poolt sponsoreeritud raporti põhjal saavad Linuxi administraatorid 10-20% rohkem palgapreemiaid võrreldes teiste operatsioonisüsteemide haldajatega. 

On oluline korrata ja rõhutada, kui ruttu arvutiturg muutub. Linux omab tugevat positsiooni oma välja töötatud süsteemide ja rakendustega, näiteks Android või Meego (vaata ka The Year of the Linux...).

Refereeritud: http://scienceblogs.com/gregladen/2010/09/linux_in_schools.php 

Vaata ka: Linux koolides, Linuxi kasutamine koolides

Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutuse põhjustest, räägi kaasa vestlusringis

Millist operatsioonisüsteemi peaksid õpilased koolis õppima ja kasutama? Enamus koolidest kasutavad MS Windowsit, maailma mastaabis ka Mac'e, aga mitmed koolid on vahetanud või vahetamas oma operatsioonisüsteeme Linuxi põhiseks. Kooli jaoks on eelisteks väiksemad kulud, suurem turvalisus, pole viiruseid, lihtsam uuendamine ja kõrgem usaldusväärsus. Viimaseks, väga vähe tüli litsentside või piraat-tarkvara pärast. 

Õpilaste vaatenurk? Üks Windowsi kasutamise poolt esitatud argument on väide, et õpilased peaksid õppima operatsioonisüsteemis, mida nad hiljem oma töös kasutama hakkavad. Arvutimaailm muutub aga nii kiiresti ja on päris rakse ette näha, kas Windows juhib ka tulevikus arvutiturgu sellises mahus nagu praegu. Kõigele lisaks, on päris selge, et Windows aastal 2015 erineb oluliselt praegusest käibelolevast verisoonist. 

Linuxi õppimist koolides saab võrrelda prantsuse keelekümblusprogrammiga, mille järgi lapsed, kelle esimene keel ei ole prantsuse keel, alustavad koolis erinevate ainete õppimist prantsuse keeles (nii tehakse näiteks paljudes Kanada koolides). Nii nagu sealsetest keeleprogrammides, õpivad õpilased prantsuse keele kõrval endiselt inglise keelt, õpetatakse ka Linuxi baasil arvutit õppivaid õpilasi tundma Windowsi ja Mac'i keskkonda ja nende põhifunktsioone, et nad tuleksid tulevikus toime ükskõik millist operatsioonisüsteemi kasutades. Linux, nii nagu selles võrdluses ka prantsuse keel, võib avada neile tulevikus uusi karjäärivõimalusi, mis muul moel võimalikud poleks. 

Põhiküsimus on hoopis selles, et kas Linux on praegu ja tulevikus asjakohane. Kui mitte, siis poleks ju mõtet ka õpilasi sellega vaevata. Juunis 2010 oli operatsioonisüsteemide järgi turg jagatud selliselt: a) 91%, b) 4.4%, c) 1%. Väga lihtne oleks oletada, et „a“ tähistab Windowsit, „b“ Mac'i ja „c“ Linuxit. Tuleb aga arvesse võtta, et see statistika ei sisalda eratarbimisse ostetud arvuteid, vaid vaatab seda, mis on toimumas superarvutitega, 500 maailma kõige kiirema arvutiga. Identifitseerime nüüd tähed operatsioonisüsteemide taga: a) 91% - Linux, b) 4.4% - Unix, c) 1% - Windows. (Allikas http://www.top500.org/)

Mis on aga veel rohkem muljetavaldavam, 12 aastat tagasi, 1998 aasta juunis sisenes Linux sellesse 500 superarvuti nimistusse ühe arvutiga. Tavaliselt on need arvutid loodud IBM'i, HP või Cray poolt. Esimene eeltoodud statistika põhjal on Tennessee Oak Ridge'i Rahvusliku Laboratooriumi   superarvuti Cray Jaguar. Kui tavakasutajale võib tunduda neljatuumaline protsessoriga arvuti väga kiire, siis sealsel arvutil on 224 162 protsessori tuuma. Ja sellel jookseb Linux. Nagu võib eeldada, paljusid neist top 500 superarvutitest kasutavad ülikoolid ja uurimiskeskused, eriti teaduses. 

Refereeritud: http://scienceblogs.com/gregladen/2010/09/linux_in_schools.php

Vaata ka: Linuxi kasutamine erinevates ettevõtetes, Linuxi kasutamine koolides

Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutuse põhjustest, räägi kaasa vestlusringis

„Ma tuletan meelde – kolme kooli puhul kaalutleme valitsuses erandi võimaldamist, lähtudes objektiivsetest asjaoludest, mis minu meelest parimal moel vastavad nii õppijate kui ka Eesti riigi huvidele,“ ütles haridusminister.

Mitmed koolid on taotlenud võimaldada neil jätkata õpetamist vähem kui 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Aaviksoo kinnitusel on taotlusi põhjalikult analüüsitud, kuid materjalid ei ole veel lõplikult koos ja seetõttu ei saa ta ministeeriumi lõplikku seisukohta väljendada.

„Märgiti ära probleeme õpetajate puudujäägiga aga ka õppevahendite puudujäägiga ja viidati mõningate õpilaste ebapiisavale keeleoskusele õpingute jätkamiseks täies mahus ehk 60 protsendi ulatuses eesti keeles,“ kirjeldas Aaviksoo koolide taotlusi. „Täna olen ma seda meelt, et esitada valitsusele kaalutlemiseks otsus, kus täiskasvanute gümnaasiumide osas teha erand. Samuti riikliku lepingu alusel Saksa gümnaasiumi osas. Teiste koolide osas usun, et probleemid on lahendatavad koostöös ministeeriumi ja kohaliku omavalitsustega.“

Aaviksoo kinnitas, et üleminek 60 protsendilisele eestikeelsele õppele ei toimu mitte 1. septembril 2011, vaid 1. septembril algab ajaarvamine sellest, kuhu koolid peaks kolme aasta pärast välja jõudma. „Ehk siis need, kes asuvad õppima 1. septembril ja kui nad lõpetavad aastal 2014, siis selleks ajaks kolme aasta pärast peaks olema 60 protsenti õppest läbitud eesti keeles,“ selgitas haridusminister.

Allikas: BNS Lisatud 16. juunil 2011