Eduard Tubina Muuseum Alatskivi lossis valmis käesoleva aasta kevadel Alatskivi valla ning Kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi Muuseum. Vastvalminud muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Vastvalminud Eduard Tubina Muuseumi ekspositsiooni algus tutvustab tuntud eesti muusikategelasi, nn. „Tartu koolkonda”, kes koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures õppisid  – Eduard Oja, Alfred Karindi, Olav Roots, Karl Leichter. Eksponeeritud on „Elleri puu”, millel on graafiliselt kujutatud Heino Elleri tähtsus Eesti muusikaajaloos.

Lossitubade ajaloolist ilu täiendavad ülevaated Tubina loodud muusikast, isiklikud esemed ja pilguheit tema igapäevaelule, perele, hobidele. Toast tuppa liikudes saab vaadata ning kuulata Tubina käsikirju, muusikat, salvestisi, tema loomingu interpreete, muusikainstrumente, heliplaate, raamatuid, teatrikavandeid ja muud. Samuti on muuseumis võimalik vaadata Tubina enda tehtud filme, fotosid ning suurt lossimaketti.

Kammersaal on sobiv paik, kus korraldada kultuurisündmusi, anda loenguid, kuulata kontserte. Infoarvutist saavad suuremad huvilised täieliku loetelu Tubina loomingust, sirvida tema 100. sünniaastapäevaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt koostatud virtuaalnäitust ning Tubina enda fotode virtuaalalbumit.

Loomulikult kõlab Tubina muusika – selle muuseumi raison d’etre.

Muuseumi ekspositsiooni kujundas OÜ Superellips, IT-lahenduste autor Ott Valk.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 16. juunil 2011

Saage tuttavaks Linda Vilde, Käthe Hanseni ja Katariina I-se intrigeerivate ja huvitavate isiksustega! Mis muutis erakordseks Linda ja Eduard Vilde abielu? Kas Käthe oli Anton Hansen-Tammsaare muusa või muretekitaja? Mida me teame sellest lihtsast tüdrukust, kellest sai keisrinna Katarina I?
Kutsume lähemat tutvust sobitama naistega, kes veetsid oma elu suurmeeste kõrval. Millised on legendid ja missugune on tegelikkus? Muuseum Miia-Milla-Mandas on aga fookuses Ema. Kas mitte ema ei ole kõikide, nii suurte kui väikeste meeste elus tähtsaim naine?

Külastajad saavad osaleda mitmetes töötubades (näiteks õpetatakse ise kutseid meisterdama), loengutel, näitustel, ajastufoto stuudios ja õhtusel kontserdil.

Muuseumid on priipääsmega avatud 12.00-23.00, Muuseum Miia-Milla-Manda soodushinnaga 12.00-21.00. Kaasa lööb ka Kadrioru raamatukogu Tammsaare majas!

Kadrioru suveõhtute sari sai alguse aastal 2005, eesmärgiga avada Kadrioru omapärast ajalugu siin elanud isikute ja nende muuseumide kaudu. Igal aastal keskendume teemadele, mis tõukuvad meie majades elanud suurkujude ajastust. Püüame avada omaaegset eluolu ja mõttemaailma. Kutsume inimesi veetma meeleolukat suvepäeva ja -õhtut Kadriorus.

Kava ja lisainfo: www.linnamuuseum.ee
 
Allikas: BNS Lisatud 16. juunil 2011

Ajakasutuse uuringu põhjal tegeles 2010. aastal 83 protsenti 10–24-aastastest mõne kultuuriharrastusega. Noorte seas olid aktiivsemad alla 18-aastased, kellest 56 protsenti tegeles mõne kultuuriharrastusega vähemalt korra nädalas. 18–24-aastaste seas oli aktiivseid harrastajaid 44 protsenti. Laulmisega tegeles vähemalt korra nädalas 17 protsenti 10–24-aastastest, tantsimisega 14 protsenti, kujutava kunstiga 13 ning pillimänguga 12 protsenti.

Kultuuriharrastusega tegelevate noorte osatähtsus oli suurim Tartu ja väikseim Ida-Viru maakonnas ehk vastavalt 94 ja 66 protsenti. Aktiivsete ehk vähemalt korra nädalas mõne kultuuriharrastusega tegelevate noorte osatähtsus oli suurim Hiiu ja väikseim Ida-Viru maakonnas, vastavalt 70 ja 29  protsenti.

Vanemaks saades langeb harrastajate arv ja tõuseb nende osatähtsus, kes kultuuriga üldse ei tegele. 25–64-aastaste seas oli mõne kultuuriharrastusega tegelejaid 74 ning 65-aastaste ja vanemate hulgas 56 protsenti.

Allikas: BNS Lisatud 16. juunil 2011

Looduses liikudes kättesattunud taimede ja marjade söömisest tingitud mürgistuste tõttu on mürgistusinfoliini 16662 kõnede hulgas esirinnas piibelehed (õied, marjad), tulikalised, ussilaka marjad ja seened. Ussilaka mari on õnneks mõru ja lapsed seda palju ei söö, kuid ohtlikuks võib osutuda juba kolme marja söömine.

Kuigi enamasti ei ole mürgise taime maitsmine ja paari-kolme mürgise marja söömine siiski tervisele ohtlik, võivad isegi paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi lehtede suures koguses söömisest, põhjuseks taimes sisalduv oksaalhape, mis tekitab organismis normaalse ainevahetuse häireid. Samal põhjusel võivad tervist ohustada ka suures koguses hapuoblikate ja jänesekapsa söömine.

Tõsisemate mürgistuste allikaks võivad muutuda ka kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad taimed: kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad. Infoliin 16662 saab igasuviselt mitmeid sarnaseid väikeste lastega toimunud mürgistuskõnesid, mille põhjustajaks just dekoratiivse välimusega kuldvihma põõsas.

Lapsed kipuvad taime pilkupüüdvaid õisikuid imema, mis seemnete valmimisajal on eriti ohtlik, kuna juba 2-3 seemet võib tekitada tõsiseid mürgistuse sümptomeid nagu iiveldus, suurenenud süljevool, südamepekslemine, unisus, peavalu ja nii edasi kuni teadvushäireteni välja.

Selliseid taimi, mille puhul piisab tõsiseks mürgistuseks vaid paarist seemnest on teisigi, näiteks oleander ja riitsinus.

Erinevad putked võivad aga põhjustada nahapõletusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kui ollakse mürgiste putkede mahlaga kokku puutunud, siis tuleks nahk esmalt võimalusel kohe pesta, mürgistusnähtude ilmnemisel peab päikeseliste ilmade korral mõnda aega püsima siseruumides.

Kui laps on midagi mürgist söönud, tuleb kohe loputada tema suu ja anda väikeste lonksude kaupa juua vett. Oksendama ajamine pole vajalik.

Samuti tasub koju varuda aktiivsütt, mis võib paljude mürgituste korral olla elupäästvaks vahendiks. Sütt peaks olema 0,25 grammiste tablettide puhul arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Kindlasti ei tohi sellises koguses aktiivsütt anda lapsele ilma spetsialistiga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja see ei aita absoluutselt kõikide mürgistuste puhul.

Allikas: BNS Lisatud 16. juunil 2011

"Laagrikasvatajad noortelaagrites ja õpilasmalevates peavad oskama tagada noorte turvalisust vaba-aja veetmisel ja malevas ka töötamisel ning olema võimelised lahendama ettetulevaid konflikte," sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse noorte tervistava ja arendava puhkuse peaekspert Kadri Kurve.
 
Juunis alustas Eesti Noorsootöö Keskus ka noortelaagrite järelevalvet, mille jooksul külastatakse üle 40 laagri.
 
Järelevalve teostaja ülesanneteks on kontrollida kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist, jälgida noorsootöö seaduse nõuete täitmist noortelaagris, analüüsida probleeme kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel ning kontrollida riigi eelarvest noortelaagrile eraldatud vahendite kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust.
 
"Järelevalve teostajad kontrollivad laagrijuhatajate ja -kasvatajate kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse olemasolu tagamaks, et laste ja noortega tegelevad kompetentsed noorsootöötajad. Samuti külastatakse laste eluruume, tutvutakse tervisekaitse nõuete täitmisega ning jälgitakse laagriprogrammi, lisaks arutletakse probleemide ja rõõmude üle,“ selgitas Kurve.
 
Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks enam kui 825 tuhat eurot projekt- ja püsilaagrite toetuseks ning laagrijuhtide ja -kasvatajate koolitusteks.

Riiklikust programmist saavad toetust noortelaagrites viibimiseks igal aastal ligi 30 000 noort. Eestis tegutseb 26 püsilaagrit ning lisaks pakuvad veel 57 organisatsiooni erinevaid laagriprogramme.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2011“ koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.
 
Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 15. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 15. juunil 2011

Filmilaagri eesmärk on filmitegemise kaudu pöörata tähelepanu meid ümbritsevale merekeskkonnale ning tutvustada seeläbi omakultuuri elu ja olemust Eesti arhipelaagi piirkonnas ning väikesaartel.
Laager toimub Eesti suurima purjelaeva, vanalaev Kajsamoor pardal, mis on unikaalne ja suurepärane näide vana ja uue sümbioosist ning kooskõlast. Laevalaager algab Tallinnast ning reedeks jõutakse Pärnusse. Vahepeal peatutakse Muhu saarel, et tutvuda traditsioonilise uisk-tüüpi purjelaeva Uisk ehitustöödega ning jäädvustada selle valmimisprotsessi.

Filmilaagris osalevad noored koos õpetajatega Emmastest, Käinast, Muhust ja Tallinnast. Õppejõududeks on Kinobussi filmijuhendajad Mikk Rand ja Lauri Nagel ning külalistena Fredrik Nordbladh Film Stockholmist ning Rasmus Sumelius Västabolandi regioonist.

Filmilaager merel on osa Eesti, Soome, Rootsi ühisprojektist Young Baltic Narratives, mille eesmärk on arendada meediakirjaoskuse ja visuaalse keele (filmikeele) rakendamist nii õppetöös kui vabal ajal, toetades ja populariseerides seeläbi ka filmitehnikate kasutamist loovõppe eesmärgil Eesti haridussüsteemis.

Lisaks filmitegevusele on olulisel kohal oma kultuuripärandi ja looduskeskkonna esiletõstmine ning väärtustamine – ikka filmitegemise ja filmide vaatamise kaudu. Projekti eripärast tulenevalt on rõhk pandud just Eestit-Soomet-Rootsit ühendavale Kesk-Läänemere arhipelaagi piirkonnale.
Eelkõige kajastub see kõik töös koolide ja noortekeskustega nii Eestis kui partnerregioonides, milleks on Stockholm, Gotland, Ahvenamaa ning Västabolandi regioon.

Omavahel on seotud õpilaste ja õpetajate haridus-kultuurivahetus ning noortele suunatud sotsiaalse- ja kultuurilise tegevuse esiletõstmine, mida viiakse läbi nii kohalikul kui piiriülesel tasandil. Lapsi ühendavad filmilaagrid leiavad aset Gotlandil ja Ahvenamaal, õpetajatele suunatud meediakoolitused toimuvad Eestis ja Soomes, soodustatakse Eesti ja Põhjamaade laste-ja noortefilmide ringlust ning partnerriikide filmi- ja meediapedagoogide know-how'd jagatakse omavahel, toetades omavahelist koostööd kolleegidega Soomest ja Rootsist.

Eestis koordineerib projekti Kinobuss.

Projekti Euroopa toetus tuleb Kesk-Läänemere programmist Interreg IV ja kohalikul tasandil toetavad projekti Hasartmängumaksude Nõukogu, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Kultuurkapital.

Lisainfo: www.yobana.eu

Lisatud 15. juunil 2011

Artikli täistekst Õpetajate Lehe veebilehel.

Lisatud 15. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Õpetajate Leht veebilehel.

Lisatud 15. juunil 2011

Pärast pikki läbirääkimisi ja kooskõlastamisi sai valitud AnimaTiigri töötoa kuupäevaks 3. juuni – viimane koolipäev. Kiire eksamiperioodi tõttu ei saanud lapsed sõita Tallinnasse ja nii tuli Anima Tiiger ise kooli. Pärast matemaatika konsultatsiooni avastasid õpilased ennast joonisfilmi tegemas.

Animatsioon on mind ennast juba aastaid huvitanud. Videoid oleme projektides Movie Makeriga päris palju teinud. Aprillis läbisin Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu 12-tunnise veebipõhise õppimisürituse „Animatsioon“. Mul sai valmis päris oma film, lamenukufilm, mida saab õppevahendina kasutada saksa keele tunnis. Tegelased ja detailid joonistasin, lõikasin välja ning panin uuel taustal liikuma. Mul on väga hea meel, et sain tööga hakkama! See on parasjagu aeganõudev ja põnev nikerdamine. Enne kui õpilastele midagi rääkima või õpetama hakkad, pead ise seda oskama. Tegelikult õpetamine ongi õppimine.

Kõigepealt räägiti meile joonisfilmi nippidest ja saladustest. Pakutud teemasid oli kaks: „Tohib, ma kolin sisse?“ ja „Käsi peseb kätt“. Klippi võis teha ka sotsiaalreklaamina. Õpilased valisid reklaami. Kohe pandi paika stsenaarium ja pealkiri.

Võib-olla kõige raskem ongi filmiidee leidmine, sest igas filmis peab olema mingi sõnum.
Samas on animatsioon väga töömahukas ja aeganõudev töö.

Aire: „Mina ei ole varem filmi teinud. Joonistasime Sveniga pildid, panime need koos multikaks kokku. Meie sõnum - „Suitsetamine lühendab eluiga“. Kõik tundus nii lihtne, kuid samas ka keeruline. Aga ikkagi lõbus ja tore töö. Kellel on huvi ja tahtmist, peaksid sellega toime tulema.“

Eero: „Animafilmide tegemine ei ole mulle päris võõras. Ideedegenereerijaks olime koos Robertiga. Filmimõte sündis siinsamas. Tahtsime teha reklaami suitsetamise kahjulikkusest. Väga lõbus on helide tekitamine. Lõputulemus sai hea, aga väga lühike.“

Armido: „Natukene olen teinud filme. Pilte peab olema väga palju isegi mõne sekundi kestva filmi jaoks. Ilus on vaadata multikaid, samas - kui suur töö selle taga on! Oma filmi tegemine oli põnev!“

Robert: „Kuulasime natukene teooriat, kuidas joonisfilmi teha. Seejärel arutlesime koos sisu üle. Kui hakkad filmi tegema, tekib pidevalt igasugu uusi mõtteid. Idee tuli Eero ja minu poolt. Kui idee ja jutt valmis said, oli selge, mida edasi teha. Tahtsime öelda, et suitsetamine tapab. Saime oma filmi tehtud ja seda saab ka sõpradele näidata.“

Sven: „Olen isegi kunagi filmi teinud. Meie tagasihoidlik film sai ikka valmis! Lühike, õpetlik klipp. Joonistasime pildid, siis pildistasime neid. Fotoaparaadil oli pult olemas ja see läks kiiresti. On isegi võimalus selle klipiga konkursil osaleda. Jutt on muidugi väga lühikesest filmist. Tulemusega jäin rahule.“

Igaüks sai endale mälupulgal filmi koju kaasa. Kogemused on olemas, võib seda tööd jätkata.
Animatsioon on põnev ja arendav vaba aja veetmise võimalus.

Samas tutvustati õpilastele „Noorte filmi- ja fotofestivali“ programmi. Kahel õpilasel oli võimalus registreeruda Helsinki ja Tallinna töötubadesse.

Ainulaadne ja fantastiline pakkumine! Aitäh AnimaTiigrile!
Toredaid animaelamusi ja kannatust kõigile filmitegijatele!

Irina Ševtšenko, Kauksi Põhikooli saksa keele õpetaja, eTwinningu mentor
Koolielu
Lisatud 15. juunil 2011