Loodusprojektide üheks eesmärgiks on kodumaakonna looduse õpperadade ja õuesõppe võimaluste ühitamine. Nii on juba kümme aastat toimunud koostöö meie kooli loodusainete õpetajate, kooli juhtkonna ja KIK-i vahel.

Loodusnädala eesmärgid:
•    Õppekavas olevate teemade kordamine õpilaste praktilise tegevuse kaudu;
•    Tundides õpitu kinnistamine vahetult looduses;
•    Kogu Eesti ja eriti kodumaakonna tundmaõppimine looduse õpperadade kaudu;
•    Praktiline keskkonnasäästlik tegevus (prahi korjamine matkaradadel, vanapaberi kogumine);
•    Infotehnoloogia rakendamine õppereiside (-matkade) kajastamisel ja õppereisideks valmistumisel.

Juba Johannes Käis on öelnud, et
...loodust tuleb tundma õppida looduses eneses, ekskursioonidel metsa, niidule, aeda, tiigi (jõe, järve) äärde, põllule,
...viigem õpilased tolmunud õpikute vahelt looduse elava raamatu juurde.

Lapsed on õnnelikud, sest pikk kooliaasta on neid väsitanud ja maikuist väljasõitu klassiga looduse õpperadadele teatakse juba oodata. Nende aastate jooksul on välja kujunenud traditsioonilised õuesõppepäevad. Päevade täpse kava paneme paika enne loodusainete nädala avastarti ja teavitame sellest õpetajate infominutites ka kolleege, sest klassijuhatajad abistavad tavaliselt väljasõitudel. Järgnevalt lühike ülevaade traditsioonilistest loodusainete nädala üritustest ja linkidest (erinevate aastate kohta), kus on nii kokkuvõtteid, arvamusi kui ka pilte.

6. klassidega oleme käinud Luhasoo maastikukaitsealal (vt ka lisainfot). Soo, metsa ja niidu elukooslused on selle päeva teema. 7. klassid tegelevad õuesõppega Vällamäel, kus suuremõõtkavalise kaardi järgi matkamine ja metsa elukoosluse tundmaõppimine looduse õpperajal on nende teemaks või sõidetakse Piusa koobastesse ja Härma müüri juurde õppides Eestimaa geoloogiat ja kivimeid. 8. klassid on viimastel aastatel sõitnud Karula Rahvusparki, et kinnistada bioloogias õpitut putukate kohta läbides programmi „Ühiselulised putukad“ või on käidud Paganamaal kultuurilugu, pinnavorme ja taimi õppimas.  

Häid mõtteid, kuidas päev huvitavaks muuta, on tulnud aastate jooksul palju. Lisaks õppimisele töölehtede ja -juhendite abil oleme Luhasoos luuletanud, herbaariumi jaoks taimi korjanud, korraldanud viktoriini matkal kuuldu ja nähtu kohta, sootaimi õppinud. Piusal on liivaskulptuure ehitatud ning joonistatud. Vällamäel õpitakse kompassi kasutamist, määratakse suhtelist ja absoluutset kõrgust, mõõdetakse pulssi, õpitakse metsataimi, kuulatakse linnulaulu. Fotode tegemine on õpilastel kujunenud omamoodi võistluseks, kuna parimatest parimad fotod saavad näitusele.
 
5.-7. klassidele oleme korraldanud matkamängu linnas eesmärgiga tunda oma kodulinna.  Orienteerutakse plaani abil ja läbitakse kontrollpunktid, kus peab kas lahendama mingi ülesande või vastama küsimustele. Orienteerumas oleme käinud ka linnalähedases metsas, aga linna tundmaõppimine on end rohkem õigustanud. Matkamängu oleme korraldanud ka fotode abil, aga praeguseks oleme tagasi linnaplaani juures. Võistlusmomendi suurendamiseks oleme võistlema kutsunud ka naaberkoole. 

10. klassid käivad metsa istutamas (kuupäev selgub kokkuleppel metskonnaga) ja tutvuvad metsa eluringiga kinnistades biosfääri teemat, aineringeid looduses. 10. ja 11. klassid kuulavad parimaid kooli kutsutud lektoreid, kelle esitatud teemad on abiks riigieksamite sooritamisel bioloogias, geograafias ja keemias. 9. ja 12. klassid loodusainete nädalaga hõivatud ei ole, sest nemad valmistuvad maikuus juba eksamiteks.

Parimatele loodusainete õppijatele oleme korraldanud preemiareise Eestimaa looduskaunitesse ja huvitavatesse kohtadesse. Sellest teavitame õpilasi juba õppeaasta alguses, et motiveerida ärksamaid valmistuma olümpiaadideks ja innustada tublisid õpilasi loodusaineid õppima. Oleme mitmepäevaseid reise korraldanud Ida-Virumaale, Hiiumaale, Saaremaale ja Vilsandile (vt ka lisainfot), Loode-Eestisse ja Naissaarele. Ühepäevased õppereisid on meid viinud uudistama Värska Tervisekeskust (eesmärgiks puhastusseadmetega tutvuda) ja Räpina Paberivabrikut, millele eelnes koolis vanapaberi kogumine.

Loodusreiside eesmärgiks on tajuda ümbritsevat kõikide meeltega, vaadelda, katsuda käega, mõõta, pildistada jne. Tore, et oleme saanud kasutada häid loodusetundjaid – giide, kes muudavad õppereisi tulemuslikuks ja huvitavaks.

Kokkuvõtteid õuesõppepäevadest teeme geograafia, bioloogia ja arvutiõpetuse ainetundides kas esitluste, fotoetüüdide, infolehtede, näituste, viktoriinide abil või kooli infolehes õpilaste arvamusartiklitena jms. Fotonäitus loodusainete nädalast on alati üleval kooli loengusaalis, kus seda näeb kogu koolipere ja külalised, kes meie kooli väisavad.

Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetajad Ave Arop, Ene Laane, Evi Tarro ja allakirjutanu on kümme aastat projekte kirjutanud, et muuta huvitavaks ja vaheldusrikkaks oma õpetajatöö ja õpilaste kevadine koolielu. Projektitöö on alati olnud loodusainete õpetajate meeskonnatöö. Selleks, et projekti kirjutamine meeldivaks ja tulemuslikuks muuta, oleme oma  ainesektsiooniga korraldanud väljasõite ning koosistumisi, mille jooksul meie projektid sünnivadki. Tänu õpetaja Evi Tarro tööle koos õpilastega on aasta-aastalt rohkem kasutatud infotehnoloogilisi võimalusi jäädvustamaks meie projektitöö tulemusi. Algusaastatest on säilunud fotod ja  kirjutised, mida saab kroonika koostamisel kasutada. Igal aastal lisandub midagi uut, sest õpilased ju ei kordu.

Õpilastega väljas käies on üllatusi alati – tunnis rahutu õpilane võib olla hea loodusetundja ja vaatleja, tubli raamatutarkuse tagaajaja võib olla looduses üsna abitu. Ideaalini, kus raamatutarkus ja praktiline loodusetundmine käivad käsikäes, on veel arenguruumi küllaga ja see meid, õpetajad, innustabki tööd ikka ja jälle jätkama. Iga aasta on uus ja huvitav ning aega kõikide kavandatud ürituste jaoks läheb juba rohkem kui nädal. Õpikeskkonna aktiviseerimine ja nüüdisajastamine on andnud võimaluse ka ise õppida, luua, saada targemaks ja tunda rõõmu oma tööst. Tunneme õpetajatena rahulolu, kui pakutud õppimisviis õpilastele sobib ja tekib tore vastastikune arusaamine ja mõlemaid pooli rahuldav tulemus. Kooli kokkutulekutel vaadatakse suure huviga loodusainete stendi, sest sealt leiavad end erinevatelt piltidelt kunagised õpilased ja meenutatakse meiega koos käidud radu.

*Foto: http://www.panraven.com/storyviewer/?storyId=204280

Külli Kärson, Võru Kesklinna Gümnaasiumi loodusõpetuse ja geograafiaõpetaja
Koolielu
Lisatud 15. juunil 2011

See video on blogosfääris ringi liikunud juba mõnda aega. Allolevas videos näitab Hans Rosling, Gap Minder'i kaasasutaja, 200 aasta ajaloo 4 minutiga. Selles kõrvutatakse tervis ja jõukus 1810 aastast 2010 aastani. See video, nagu võibki eeldada, tutvustab Gap Minderi kasutusvõimalusi.



Rosling on muuhulgas kõnelenud ka mitmel TED esinemisel, üks näide on viidatud siinsamas:
http://www.ted.com/talks/lang/eng/hans_rosling_at_state.html

Kasutusvõimalused hariduses
Mõlemad videod tutvustavad mudelit, kuidas jutustada lugu andmetega. Loomulikult ei saa me eeldada, et õpilased loovad lugusid samasuguse sügavusega, mis on näidatud ülal, saavad nad siiski Gap Minderit kasutada lugude jutustamiseks andmete põhjal, mis on neile kättesaadavad või mille nad ise loovad.

Refereeritud: http://www.freetech4teachers.com/2010/12/200-years-in-four-minutes.html?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+freetech4teachers%2FcGEY+%28Free+Technology+for+Teachers%29

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 15. juunil 2011

Seekordse suvekooli peateema on võrgustikutöö. Koolitajad on Soomest Jyväskylä Ülikooli professorid Raimo Vuorinen ja Seija Nykänen. Lisaks toimuvad aruteluringid karjääriteenuste tulevikuvisiooni loomiseks ning külastatakse Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli ja erinevaid asutusi.
Iga-aastased suvekoolid on koht, kus karjääriteenuste osutajatel on võimalus kogemusi ja infot vahetada, päevakajalistel teemadel nõu pidada ning teadmisi täiendada.
 
Suvekoolis toimub juba teist aastat karjäärispetsialistide tunnustamine. SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus annab sealsamas suvekoolis 16. juunil kell 20.00 üle tunnustusauhinnad 2010. aasta tublimatele karjäärispetsialistidele: karjäärikoordinaatorile, karjääriinfo spetsialistile ja karjäärinõustajale. Aasta karjäärispetsialisti valimise eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja üldsusele tutvustada karjäärispetsialiste, kes on möödunud aastal karjäärivaldkonnas silmapaistvalt tegutsenud ning kelle töö on olnud märkimisväärne ja oluline karjääriteenuste edendamisel. Välja kuulutatakse ka parim partnerist noorte teavitamis- ja nõustamiskeskus. Tublisid karjäärispetsialiste tuleb tervitama ka Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis.

Traditsioonilisi karjäärispetsialistide suvekoole korraldab SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus.
 
SA Innove
Lisatud 15. juunil 2011

Arutelu kokku võttes sõnastas kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas meetmed, mida tuleks ta hinnangul rakendada noorte paremaks hõivamiseks tööturul.

„Hariduspoliitikat kujundades on vajalik enam tähelepanu pöörata ettevõtlikkuse kui oskuse kujundamisele. Ettevõtlikud inimesed saavad paremini hakkama igal alal ja jutt ei käi ainult ettevõtlusest,“ ütles Klaas.

Klaasi hinnangul on nii kutsekoolides kui ka kõrgkoolides vajalik tihedam side praktilise eluga: „Täna napib praktikakohti nii üliõpilastele kui ka kutsekoolide õppuritele. Vajalik on seadustada praktika läbimine kutsekoolis endas, eeldusel, et praktikabaas seal on nõutud kvaliteediga.“

Puudutades kõrghariduse reformimist, märkis Klaas, et see ei tohi välistada tudengite võimalust õpingute ajal töötada. „Töötamine annab kogemusi, aitab hiljem tööturule siseneda ja pakub noortele teenimise võimalust. Oluline on, et koos õppetoetuste süsteemiga saab iga tudeng valida talle sobiva kombinatsiooni õpingutest ja töötamisest. Me ei tohi laskuda teise äärmusse, kui arvame, et õpingute ajal töötamine on välistatud.“

Ka rõhutas Klaas noorsootöö rolli tähtsust: „Tuleb mõista, et noorsootööl on oluline roll noorte töötamiseks ettevalmistamisel. Õpilas- või töömalevas töötanud noor, õpilasfirmas kaasalöönu, karjäärinõustamise läbinu või ka vabatahtliku tööd teinud noorel on kindlasti paremini ettevalmistus tööturule sisenemiseks kui sellest ilmajäänud noorel. Tähtis on, et kõik noored saaksid osa noorsootöö sellistest võimalustest – seda PRAXISe uuring väga veenvalt ka tõestas.“

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas pidas vajalikuks, et noorte tööhõive suurendamiseks pööratakse rohkem tähelepanu ettevõtlikkuse ja praktiliste oskuste täiendamisele. Muuhulgas tähendaks see ta sõnul õppeainete suuremat sidumist tegelike vajadustega tööturul läbi õpitavate oskuste rakendamisevõime õpetamise, ning teisalt ka seda, et kõrgkoolides saaksid enam õpetada ka praktikud. „Reeglid on liiga jäigalt paika pandud. Nii saab magistriõppes õpetada vaid akadeemilise tausta ja doktorikraadiga inimene. Sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse edendamiseks tuleks õppetöösse kaasa ka ettevõtlusega seotud praktikuid, kellel paraku vajalik kraad sageli puudub,“ ütles Kallas.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom avaldas soovi, et eraldi käsitlemist leiaks PRAXISe poolt ka muukeelsete ja puudega noorte töötuse probleemid.

PRAXISe aruanne, mida tutvustas komisjonidele projektijuht Katrin Pihor, osutab, et 2010. aastal oli Eestis keskmiselt 24 000 töötut 15-24-aastast noort. Põhiliseks probleemiks noorte tööturule sisenemisel on erialase ettevalmistuse puudumine või madal haridustase. Ka ei ole õppetöö piisavalt integreeritud tööturuga, praktikavõimalused on piiratud, puudulik on karjäärinõustamine ja sootuks puuduvad tööturuteenused noortele enne tööturule sisenemist.

Eesti Noorteühenduse Liidu esindaja Pille-Riin Raudsepp leidis, et noorte tööturule sisenemist hõlbustaksid sotsiaalmaksusoodustused tööandjaile, kes palkavad noori; noortele suunatud tööturuteenuste eraldamine üldistest tööturuteenustest, luues eraldi struktuuri noortele; noorsootöö võimaluste laiem teadvustamine; karjääriteenuste kättesaadavust parandamine; praktikakohtade loomise motiveerimine riigi poolt ja muud noortele suunatud meetmed.

Riigikogu 
Lisatud 15. juunil 2011

„Täpitähtedega .ee domeeninimede käibeletoomine on oluline seetõttu, et sellega katame Eesti rahvusdomeeni all kogu tähestiku ulatuse,“ ütles Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts. „Meil on vaga hea meel, et just tiigrihüpe.ee oli domeen, millega täpitähtedega .ee nimede registreerimine avati. Ehkki eestlastele sümboliseerib tiigrihüpe eeskätt e-riigi arengut, on selle algne tähendus seotud Aasia majandushiidude kiire kasvu ja eduga. Seos tuleneb asjaolust, et mitte ladina tähti sisaldavad ehk nn IDN domeenid toodi esmakordselt käibele Taiwanil.“

„Kahtlemata on nüüd Eesti üldhariduskoolidel meiega mugavam suhelda ja meil jääb veebiaadressi öeldes ära vajadus alati lisada, et tiigrihüpe kirjutatakse y-ga. Nii et võitjaks on kindlasti mõlemad pooled,“ ütles Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi.

Alates kella 12.00 said registripidajad esitada Eesti Interneti SA-le täpitähtedega domeeninimede registreerimise taotlusi. Esimese 15. minutiga registreeriti 411 täpitähtedega domeeninime, käesolevaks hetkeks on registreeritud umbes 460 täpitähtedega domeeninime.

Täpitähtedega domeeninimede reserveerimine ja registreerimine on vabatahtlik. Täpitähtedega domeeninimede registreerimisel kehtib tava domeeni registreerimise tasu, mille kehtestab lõpptarbijale registripidaja.

Eesti Interneti SA on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt asutatud organisatsioon, mille eesmärk on Eesti .ee maatunnusega tippdomeeni haldamine. Domeenireeglid ja -tasud .ee, pri.ee. com.ee, fie.ee ning med.ee osas kinnitab konsensusliku otsusega Eesti Interneti SA 6-liikmeline nõukogu, mille pooled liikmed nimetab ITL ja pooled liikmed riik.

Allikas: BNS Lisatud 14. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 14. juunil 2011

Planeeritavast vastuvõtutingimuste karmistamisest teatas TÜ rektor Alar Karis juba möödunud sügisel, rõhutades, et ülikooli eesmärk on töötada nende inimestega, kes tahavad õppida ja on võimelised õppima.

Õppeprorektor Martin Halliku sõnul ei suhtu ülikool oma koolitusvõimsusesse kergekäeliselt, vaid peab eelkõige silmas õppe kvaliteeti. „Peamine eesmärk on, et igale vastuvõetud tudengile jaguks piisavalt õppejõudude tähelepanu ja tundub, et ülikooli poolt praegu paika pandud õppekohtade arvud peegeldavad reaalsust senisest paremini,“ ütles Hallik.

Seni oli Tartu Ülikooli koolitusvõimsus 8647 uut tudengit aastas, sel aastal saab ülikool neid vastu võtta 6373. Enim puudutavad kärped just tasulist õpet, samas kui näiteks riiklik koolitustellimus on nii majandusteaduskonnas kui õigusteaduskonnas hoopis suurenenud. Nii on näiteks õigusteaduskonna bakalaureuseõppes eelmise aastaga võrreldes juurde tulnud 17 tasuta kohta ja magistriõppes 10 kohta. Martin Halliku hinnangul suurendab see andekate tudengite võimalusi saada õppima tasuta kohtadele.

2010. aasta novembris võttis Tartu Ülikooli nõukogu vastu uue vastuvõtueeskirja, mille järgi toimub tudengite vastuvõtt 2011. aasta suvel paremusjärjestuse alusel piiratud õppekohtadele.

Tartu Ülikool
Lisatud 14. juunil 2011

Noorte omaalgatus fond NAF annab noortele võimaluse loovaks lähenemiseks ning aidata noorel korraldada tegevusi, mis talle huvi pakub. Noortekeskuste noorsootöötajad on siinkohal abiks projektide kirjutamisel, ideede välja mõtlemisel ning aruandluse koostamisel.

Üks silmapaistvaim noorte omaalgatuse projekt on olnud Lasnamäe noortekeskuse ruumide ümberkujundamine, mis toimus kevadisel koolivaheajal 21.-25. märtsil ja sai nimeks „Tuun mai ruum“. Võistlusest võtsid osa viis võistkonda ja kõik vajalikud vahendid muretseti NAF projekti vahendite eest. Projektist valmis Noorte TV poolt viieosaline noortesari, mida näitas oma eetris Tallinna TV.

„Projekti tulemused pole vaid sihtrühma kuuluvate inimeste peas, vaid väga suur osa kogukonna liikmetest saavad selle projekti käigus teostatud tegevuste vilju nautida  ja seda veel pika aja vältel,“  kommenteeris Lasnamäe noortekeskuse koordinaator Peeter Taim.

Tallinna Noorsootöö Keskus annab toetust Kristiine, Lasnamäe, Nõmme või Põhja-Tallinna kogukonna arengut soodustavatele projektidele, mida võtab vastu ja hindab vastava piirkonna noortekeskus. Projekti esitamisel ja elluviimisel abistab Kopli, Kristiine, Lasnamäe või Pääsküla noortekeskus. NAF-i teeb eriliseks see, et hindamiskomisjon annab vastuse juba kahe nädala jooksul peale projekti esitamist.

Tallinna Noorsootöö Keskus on katusorganisatsiooniks seitsmele pealinna noortekeskusele, noorte infokeskusele ja  teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma moodustavad eelkõige 7-26-aastased noored.

Tegevused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ meetme „Noorte konkurentsivõime suurendamine ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamise läbi noortekeskuste“ raames.

Kopli noortekeskus
Lisatud 14. juunil 2011

”Uued ainekursused seovad mitut siiani eraldi õpetatavat õppeainet ning kasutavad nende õpetamiseks kaasaegseid tehnoloogiaid,” rääkis õppematerjalide tootmist finantseeriva programmi TeaMe koordinaator Katrin Saart, kes lisas, et õppematerjalid on ette nähtud väga interaktiivsed – vähemalt pool igast kursusest pühendatakse praktiliste oskuste omandamisele.

Koostamisel on materjalid kuuele uuele valikainele, nende hulgas ”Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond”, ”Mehhatroonika ja robootika” ning “Geoinformaatika”. Samuti valmivad õppematerjalid majandusmatemaatika, programmeerimise ja uurimistööks arvuti kasutamise kursustele.

Iga valikkursuse õppekomplekt koosneb õpikust ja e-kursusest, lisaks on komplektis õpetajaraamat, töölehtede kogumik ja teised vajalikud lisamaterjalid. Materjale hakkavad välja töötama meeskonnad, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid, ainedidaktikud ja gümnaasiumiõpetajad.

Õppematerjale katsetatakse erinevates Eesti koolides alates sügisest, lõplikult valmivad need 2013. aasta maiks. Kõik õppematerjalid saavad olema õpetajatele vabalt kättesaadavad nii interneti vahendusel kui trükitud kujul.

Õppekomplektide loomise kogumaksumus on ligi 450 000 eurot, see summa finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest. Õppematerjalide tootmist rahastab Euroopa Sotsiaalfondi programm TeaMe.

Kursuste sisuga saab lähemalt tutvuda aadressil http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=411.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 14. juunil 2011