Töötoa ühe korraldaja, Tartu Ülikooli teadusfilosoofia dotsent Endla Lõhkivi sõnul on teema ajendatud TÜ teadusfilosoofia õppetoolis prof Rein Vihalemma algatatud uurimissuunast, milles käsitletakse teadust mitte kui valmisteadmiste varamut, vaid kui uurimistööd – tegevust, mille eesmärk on jõuda sügavamale teaduslikule arusaamisele maailmast. „Pikka aega on maailmas teadust mõistetud kui faktide avastajat, kogujat, üldistajat. Selline arusaam viib paratamatult loogiliste vastuoludeni, mida annab aga vältida, kui püüda teadust mõtestada materiaalse praktikana, mille eesmärk on parem arusaamine maailmas aset leidvatest nähtustest ja protsessidest, mitte aga pelgalt faktide kogumine ja nende alusel üldistuste formuleerimine,“ ütles Lõhkivi.

Töötoas „Practical Realism – Towards a Realistic Account of Science“ („Praktiline realism – realistlikuma teaduskäsituse poole“) arutlevad kaheksa riigi teadusfilosoofid erinevate filosoofiliste küsimuste üle praktilise realismi võtmes, käsitlemist leiab eksperimendi tähendus, arutletakse mõõtmise teooriate üle ning lahatakse kriitiliselt üksikjuhtumeid.

Töötoa peaesinejad on teiste tuntud teadusfilosoofide kõrval prof. Joseph Rouse (USA Wesleyani Ülikool) ja prof. Rom Harré (USA Georgetowni ülikool, Suurbritannia Oxford Linacre College).

Töö toimub inglise keeles, kõik huvilised on teretulnud.

Konverentsi korraldamist toetasid USA Suursaatkond Eestis, Briti Nõukogu, Prantsusmaa Suursaatkond Eestis, Keeleteaduse filosoofia ja semiootika doktorikool ning ETF grant nr 7946 ja 7163.

Rohkem infot: http://www.fl.ut.ee/flfi

TÜ teadusfilosoofia
Lisatud 14. juunil 2011

Ühisel nõul ja ESF-i programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014” toel jõutigi enne kooliaasta lõppu eesmärgini. Töötati välja ja kinnitati liidu põhikiri, valiti juhatuse liikmed ning sõlmiti MTÜ Klassiõpetajate Liidu asutamisleping.

Tänaseks on liit loodud, kuid mida mõtlesid ja pidasid oluliseks Klassiõpetajate Liidu loomise idee aktiivsemad eestvedajad. Siinkohal mõned nende mõtted, mis olid aluseks ja viisid lõpuks liidu loomiseni.

Jäneda kooli klassiõpetaja ja virtuaalse klassiõpetajate kogukonna eestvedaja Tiia Salm oli kindlalt veendunud, et nimetatud kogukonnast on vähe  ühendamaks ja toetamaks laiemat klassiõpetajate hulka: „Olen olnud pikka aega seotud virtuaalse klassiõpetajate kogukonna tegemistega, kus on tänaseks liikmeid juba üle 600. Virtuaalne praktikakogukond on sama eriala või hobiga tegelevate inimeste vabatahtlik ühendus, mis moodustab sotsiaalse võrgustiku, kuhu kuuluvad nii valdkonna kogenud eksperdid kui algajad. Peamine suhtlus- ja koostöökeskkond on Internet. Kogukonna ülesanne ja eesmärk on toetada küll oma liikmete professionaalset arengut, kuid virtuaalse kogukonna puhul ei ole tegemist juriidilise ühendusega. Selleks, et teha end kuuldavaks ja nähtavaks haridusmaastikul, et taotleda tegevustoetusi, et esindada klassiõpetajaid, et meie arvamusega ka arvestataks, tuli luua ametlik klassiõpetajate ühendus. Klassiõpetajatel selline toimiv juriidiline organisatsioon puudus.”

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi klassiõpetaja, haridustehnoloog ja Tiigrihüppe SA algõpetuse aineekspert Tuuli Koitjärv rääkis liidu loomise eesmärgist järgmiselt: „Klassiõpetajate Liidu loomine oli hädavajalik. Aineeksperdina olen virtuaalsel teel kohtunud ja koostööd teinud väga huvitavate ja aktiivsete klassiõpetajatega. Meie koostöö piirdus enamasti õppematerjalide avaldamisega ning ainealaste konkurssidega. Koostöövõimalused ei tohiks aga sellega piirduda. Siin-seal korraldatakse Eesti erinevates paikades toredaid ideelaatasid ning konverentse. Klassiõpetajate Liidu loomise mõtte toetaja olengi seetõttu, et kõik tegusad ning koostööst huvitatud õpetajad saaksid koostöö nimel liituda. Ühenduses peitub ju jõud!”

MTÜ Klassiõpetajate Liidu juhatus on viieliikmeline, juhatajaks valiti Tartu Descartes’i Lütseumi klassiõpetaja Küllike Kütimets ja juhataja abiks Eda Aavik Lihula Gümnaasiumist.

Siinkohal  Küllike  Kütimetsa mõtteid loodud liidu praktilisest vajalikkusest: ”Liidu loomine annab klassiõpetajatele senisest parema võimaluse oma seisukohtade viimiseks üleriigilisele tasandile. Liit esindab klassiõpetajate huvisid, toetab õpetaja professionaalsust läbi erinevate tegevuste ja saab teha koostööd teiste aineühenduste, ühiskondlike organisatsioonide ning riiklike institutsioonidega.”

Juhatuse liikmeks valitud Kadrina Keskkooli klassiõpetaja Lemme Sulaoja arvab, et kui hakkavad aktiivselt tegutsema Klassiõpetajate Liidu maakondade esinduskogud, siis on lootust laiapõhjalise koostöö tekkimisele, kogemuskoolituste toimumisele ja  on võimalik jõuda paljude koostööst huvitatud õpetajateni kogu Eestimaal.

Teise Kadrina Keskkooli klassiõpetaja ja uue liidu juhatuse liikme Mare Küti mõtted loodud  ühenduse kasulikkusest: ” Loodame liidu töö käivitada ja selle kaudu ühendada oma vaimujõud. Kõik ikka selle nimel, et Eesti koolides töötaksid laia silmaringiga ja elukestvast õppimisest huvitatud klassiõpetajad. Nii suudame õpetada ja arendada loovat õpilast, tulevast ühiskonnaliiget.”

Iga liit on aga täpselt nii tugev, kui tegusad on tema liikmed.

Seega kutsume üles kõiki klassiõpetajaid liituma äsja loodud MTÜ Klassiõpetajate Liiduga, toetades seeläbi iseenda professionaalset arengut kui ka andes nii oma panuse  Eesti hariduse edendamiseks.

Koostöö on edu aluseks ja ühistes ettevõtmistes peitub suurem jõud!

Kuni ametliku kodulehe valmimiseni on võimalik teavet saada ning tutvuda põhikirjaga klassiõpetajate ajaveebis (http://klassiopetaja.blogspot.com/) ja virtuaalse klassiõpetajate kogukonna portaalis (http://klop.edu.ee/). Need on ju praegu klassiõpetajate kogunemispaikadeks Internetis.

Kolleegide mõtteid vahendasid  Tiiu Kiveste Pärnu Kuninga PK  ja Tiiu Maide Pärnu Vanalinna PK-st, kellel mõlemal oli rõõm olla selle tegusatest inimestest koosneva töögrupi liige ja koos nendega MTÜ Klassiõpetajate Liidu asutamislepingule alla kirjutada.

Tallinna Huvikeskuse Kullo joonistamise ja maalimise kursuse selle aasta ülevaatenäitus „Meie lood“ jutustab maali vahenditega lugusid autoritele olulistest asjadest. Üks võimalus selleks on maaliseeria, mida sellel näitusel on päris mitmeid. Meie-teema pani mõtlema olulistele inimestele, kellega meid seob meie-tunne kui väärtus ja ka sellele, et kui on olemas MEIE, kas siis kusagil on NEMAD, kelle suhtes peaks vaenulik olema? Või kus lõppeb MEIE ja algab NEMAD?

Algajate rühma töödest on välja pandud abstraktsed kompositsioonid, kus igas töös on katsetatud erinevaid maalitehnilisi võimalusi, mis kokku moodustavad terviku.

Autoriteks on noored vanuses 13-19 ja täiskasvanud.

Juhendas õpetaja Kersti Linnamägi

Kullo Lastegalerii Kuninga 6, Tallinn, galerii@kullo.ee.

Toimetaja Kadri Tiisel: „Alustasime 2004. aastal. Seitse hooaega on seljataga, kaheksas ootab ees. Toimetajana alustasin mina; kuidas saade täpselt oma rajale loksub, see oli minu teha. Aga kuna olin vahepeal raadiotööst eemal, on olnud ka teisi toimetajaid: Maian Kärmas, Tiina Vilu, küsimusi tegi ka Marje Lenk. Saate idee on Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse oma. Tema sai inspiratsiooni „Mnemoturniirist““.

Kuidas üks saade valmib?

Kadri Tiisel: „Augustis tavaliselt kuulutame raadioeetris, et nüüd on võimalik registreeruda kõikide koolide võistkondadel viiendast kuni seitsmenda klassini. Võistkonnad on 5-liikmelised. Reklaamime täpselt niikaua, kuni on koos üheksa võistkonda. Septembrist maini on igal kuul eetris üks võistkond. Kõigepealt kutsume stuudiosse esimesed võistlejad, palume neil ette valmistada mõned küsimused saatejuhile Ivo Linnale ja ise mõtleme nende jaoks küsimusi. Salvestame korraga neli saadet, need on eetris igal reedel. Ja kui on aeg, tuleb järgmine võistkond stuudiosse.“

Võistkonnad omavahel ka võistlevad?

Kadri Tiisel: „Jah, ikka. Kõik koguvad kuu jooksul igast saatest punkte. Viimasel hooajal natuke muutsime punktisüsteemi. Varem sai iga õigesti vastatud küsimuse eest ühe punkti, kusjuures see küsimus, mille nad saatejuhile Ivo Linnale esitasid, sai punkti siis, kui Ivo ära ei vastanud. Nelja saate peale oli võimalik koguda 40 punkti. Leidsime, et süsteem vajab parandamist. Teinekord on küsitav, kui palju Ivo neid siiski aitab, annab vihjeid. Nüüd on nii, et kui on vastamisel kõvasti saatejuhi abi kasutatud, saavad ühe punkti; kui iseenda tarkusest kohe vastust teavad, siis kaks punkti. Kui kõik üheksa võistkonda on saates käinud, teeme arvestuse, kes on kuu jooksul kõige rohkem punkte saanud. Nemad ongi võitjad ja kohtuvad kindlasti „Mnemoturniiri“ meeskonnaga. See on lõbus sõpruskohtumismäng. Tahakski rõhutada, et „Miniturniir“ on tore mäluMÄNG. Meie küsimused ei ole kunagi faktiteadmiste kontroll, vaid et lapsed saaksid aru, kui tore on mõtiskleda, kuidas mõtted liiguvad, kuidas jõutakse vastusteni. Vist õnnestub, sest enamasti tuleb võistkond stuudiost välja hõiskega „Tahaks veel!““.

Olen „Miniturniiri“ kuulates ikka mõelnud, et kui Ivo Linna peab vastama lastepoolsele küsimusele, kas ta siis mõnikord teeskleb, et ei tea vastust, või ta tõepoolest ei tea?

Kadri Tiisel: „Ega ei teagi! Ivo on ikka aus. On olnud olukordi, kus Ivo tunneb ennast kehvasti, sest ta teab vastust. Ta on ise öelnud, et no ma ei sa ju öelda, et ei tea; kui tean, siis tean. Kõik on aus mäng! Ivoga on selles mõttes „raske“, et ta on alati hästi last toetav. Ta kohutavalt tahab, et lapsed saaksid punkte. Ta on seal stuudios lastega omavahel, vaatab neile otsa ja tahaks kõik punktid anda lastele.“

Seitsme hooaja jooksul on saates osalenud 40 kooli, neist Kurtna kool on mälumängus olnud viiel korral. Võistkonnad registreeruvad kõikjalt Eestist, ka võitnud meeskonnad pole tingimata Tallinna kesklinna koolid.

Mis lapsi rohkem köidab, kas mängida mälumängu või võimalus stuudios lindistada?

Kadri Tiisel: „Nii ja naa. Tihtipeale kuulen lastelt, et see võistkond käibki erinevatel mälumängudel, esindabki kooli. Raadiosse tulek on kindlasti suur asi nende jaoks. Alguses hirmus, aga saavad sellest ruttu üle.“

Kes küsimused välja mõtleb?

Kadri Tiisel: „Mina mõtlen. Mulle meeldib küsimuste koostamine. Igapäevaelus vaatan ringi ja püüan üles kirjutada, mis sobib „Miniturniiri“ küsimuseks. Ühes saates kõlab 10 küsimust, aga neist üks on heliküsimus, üks on küsimus Ivo Linnale ja veel aitab meid küsimustega ajakiri Ripsik, nemad saadavad igasse saatesse ühe küsimuse.“

Aga ikkagi, see on täiesti metsik ju…

„On jah päris suur hulk küsimusi…“

Sul pole võimalust enne testida, kas ja kuidas küsimus töötab?

Kadri Tiisel: „Ei ole, lähedaste peal olen siiski katsetanud. Palun neil vastata, vaatan, kuidas läheb. Ja mul on abilisi ka, mu oma abikaasa ja õde otsivad ka küsimusi. Nemad testivad siis minu peal. Küsimuse koostamine on tihti tunnetuse asi, hästi raske on tabada, mida viienda kuni seitsmenda klassi õpilane võiks teada. Näiteks keemia on valdkond, millest nad ei saagi veel midagi teada, nad pole seda veel õppima asunud. Samas põhielemente mõned lapsed teavad. Loodusteaduste puhul tuleb väga põhjalikult mõelda, mida nad võiksid teada, mida mitte. Mõnel lapsel on pöörased teadmised, teisel minimaalsed. Et kust see piir läheb…“

Kas „Miniturniiril“ antud vastustest on tunda, et internet mõjutab laste elu ja teadmisi?

Kadri Tiisel: „Ei, niipidi küll ei ole aru saada. Tehnika ja tänapäevaste leiutiste kohta teavad lapsed rohkem jah, see on nende tugevam külg. Aga kust nad teadmisi otsivad, internetist või raamatutest, seda vastustest ei tunneta.“



Piltidel: "Miniturniiri" tänavuse hooaja võitjameeskond Kallavere Keskkooli 7. klassi võistkond koosseisus: Ken Koolmeister, Käthy Rannaste, Kristjan Süvaorg, Sandra Kingisepp ja Õnne Grete Ingel. Mnemomeeskond astus neile vastu koosseisus Mart Ummelas, Jüri Aarma, Hardo Aasmäe, Mart Juur ja saatejuht Ivo Linna.

Kas teha kunstis midagi lihtsat ongi lihtne või hoopiski eriti keeruline? Anu Samarüütel-Longi moejoonistused – olgu need siis mõne uue erialase idee otsing paberil või ajakirjaloo illustratsioon – on meeldivalt lihtsad ja veenvad. Mida lihtsam on vorm, mida selgem sõnum, seda vähem jääb alles võimalikke pisiasju või ebaolulisi nüansse, seda enam koondub tähelepanu asja essentsile, tuumale, iseloomule.

Muidugi ei puudu Anu joonistustes ka paras ports elurõõmsat deokoratiivsust – ning ega olegi need mõeldud ju mingit süvaeksistentsiaalset asja ajama. Või siiski? Naised tema piltidel pole kaugeltki oma elu uusimate rõivaste shoppamisele pühendanud beibed – neis naistes aimdub nii saatuslikku vampi kui ujedat kergejõustiklannat, madonnalikku kui emalikku, ehk isegi killuke Willendorfi Veenust salendatud kujul. Eelkõige muidugi enese ja eluga hästi hakkama saavat urbanistlikku inimest...

Anu Samarüütel-Long: "Ma hakkasin tegema illustratsioone peale ERKI lõpetamist, kui töötasin ajakirjade juures ja toimetajad palusid mul aeg-ajalt lugude juurde pilte joonistada. Minu senine stiil jõudis mingil hetkel kulminatsioonini ning umbes aasta tagasi tekkis igatsus suunda muuta, proovida vabamat ja spontaansemat joont. Näitus "Freehand" Londonis 2010. aasta kevadel oli esimene samm uues suunas.

Kuna tänavu hilissuvel on mul ees osalemine Tallinnas toimuval rahvusvahelisel näitusel "Uus Põhjamaade moeillustratsioon", siis olen käesoleva kevade pühendanud loomingulistele katsetustele. Kunstikeskuse e-näituse tööd valmisid ajavahemikul märtsist maini. Minu jaoks on see olnud väga erutav ja põnev protsess, enese jaoks uue avastamine. Tööd on valminud kasutades guashvärve ja grafiiti."

Anu Samarüütel-Long (1966) õppis tööstusdisaini ja moodi ERKI-s, lõpetas moeosakonna 1991. Aastatel 2004-2006 õppis Londonis Central Saint Martins College's, läbides sealse moemagistrantuuri. On kujundanud teatrikostüüme Mati Undi etendustele, töötanud moeajakirjaniku ja -stilistina, televisiooni moesaate toimetajana, kirjutanud 2 raamatut ja joonistanud veel mitmetele illustratsioone. Eesti Kunstnike liidu liige. Praegu on Anu Samarüütel-Long vabakutseline looja, kes teeb illustratsioone, disainib moodi, ehteid ja kangamustreid ning on sage külalisõppejõud EKA moeosakonnas.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. juulini 2011.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Anu Samarüütel-Long. Märts, aprill, mai... (2011)

Vano Allsalu
KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 14. juunil 2011 

Selleks, et lugemispisik jõuaks vanemate ja vanavanemate kaudu kõige pisemate pereliikmeteni, korraldab Eesti Lugemisühing erinevates Tallinna piirkondades rahvusvahelisel kirjaoskuse päeval, 8. septembril lugemisteemalisi koolitusi.
 
Koolitusi viivad läbi Eesti Lugemisühingu spetsialistid, kes räägivad lugemishuvi tähtsusest lapse arengule, lugemispesade loomisest ja lugema õppimisest lugemismängude abiga.
 
Koolitusel osalejate jaoks valmib voldik, milles jagatakse soovitusi ja nippe, kuidas meelitada last lugema.
 
Oodatud on 0-10aastaste laste vanemad, vanavanemad ja kõik huvilised. Registreerimine koolitustele algas 10. juunil ja lõpeb 3. septembril.
 
Täpsem info koolituste toimumiskohtade ja aegade kohta on  Eesti Lugemisühingu kodulehel www.lugemisyhing.ee ning Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kodulehel www.tallinn2011.ee/est.
 
Eesti Lugemisühing
Lisatud 14. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 14. juunil 2011

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aastataguse uuringu kohaselt on iseseisva töö kogemus olemas vaid 19% Eesti 16-19-aastastest noortest. „Samas on noored, kes suvevaheajal tööl käinud, võrreldes teiste noortega hoolikamad oma raha hoidmisel ja kogumisel ning iseseisvamad rahaga seotud otsustes,“ tõi teabekeskuse juht Piret Suitsu välja kooliaegse töökasvatuse kasulikke külgi. „Lapsele suveks töökohta otsides tuleb aga teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Nii ei tohi näiteks alla 12-aastane laps teha raha eest põllutööd, ehkki omal aiamaal porgandeid rohida või marju korjata ei keela muidugi keegi,“märkis ta. „Lapsele sobivate ülesannete keerukuse ja kestvuse eesmärgiks pole aga mitte kius vaid vajadus tagada lapse ohutus ja  kaitsta tema tervist, mille eest vastutavad nii tööandja kui ka lapsevanem, seega pole tegu sobimatute nõuetega.“

Kui laps läheb tööle töölepinguga, peab ta saama vähemalt miinimumpalka, mis tänavu on 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus. Näiteks kui laps töötab poole koormusega, siis peab palk olema vähemalt  139.01 eurot kuus.

Eraldi reeglid kehtivad ka selle kohta, kuidas rakendatakse katseaega lühiajalise töötamise korral. „Kui töölepingu tähtaeg on lühem kui 8 kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Leping ise aga ei tohi omakorda olla pikem kui pool koolivaheajast,“ tutvustas Suitsu reegleid. Nii tööst kui töötaja teenetest loobumisest tuleb katseajal teatada kirjalikult 15 kalendripäevase etteteatamisega. Ka laste puhul kehtib säte, mille kohaselt saab töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine – see tähendab, et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. „Tark on teada ka seda, et noor töötaja ei pea  ülesütlemist põhjendama, kuid tööandja peab töötaja teenetest loobumisel andma kirjaliku selgituse,“ tõi Suitsu välja veel ühe nüansi ning lisas, et kui lepingu pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitist ette teatamata jäänud aja ulatuses.

Tööd alustav alaealine peaks tegema vahet ka bruto- ja netopalgal. „Tööandja räägib sageli brutopalgast, noor aga mõtleb netosummades. Nii võib töötasu kättesaamisel tekkida arusaamatusi,“ märkis Suitsu. Lapse pangakontole laekuvalt summalt on tööandja juba arvanud maha maksud, mis on töötaja kohustuseks ning need maksuametile tasunud. Maksuvaba tulu on Eestis hetkel 144 eurot kuus ja selleks, et sellelt rahalt maksu maha ei arvataks, peab töötaja tegema tööandjale vastava avalduse. Kui teenitud raha ületab selle summa, tuleb ülejäänult tasuda tulumaksu. Lisaks peab tööandja kinni ka töötuskindlustusmakse, mis on 2,8 protsenti palgast. Kohustusliku kogumispensioni makse 1 protsent peetakse kinni juhul, kui noor sai töötamisele eelnenud aastal 18 või on vanem kui 18-aastane. Riik lisab sellele summale pensionifondi 2 protsenti. Tavapärane skeem  ehk 2 protsenti endalt + 4 protsenti riigilt taastub 2012. aastast. Kui noorel täitus 18 eluaastat samal aastal, kui tööle minnakse, selle suve teenistusest kogumispensioni makset ei arvestata.

„Lapse teenistust on oluline silmas pidada ka siis, kui läheb iga-aastaseks tuludeklaratsiooni esitamiseks. Esimene asi, mida paljud ei tea, on see, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida, kui summa ületab 144 eurot aastas. Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, on õigus kogu makstud tulumaks tagasi saada. Nii saab suvel tehtud töö eest väikese lisaraha veel ka varakevadel,“ märkis Suitsu ja lisas, et paljudele on teadamata ka tõsiasi, et noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega koos ühisdeklaratsiooni teha ei saa. Noor saab oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis interneti vahendusel ID-kaardi või pangakoodide abiga. Juhul kui deklaratsioon esitatakse paberil, peab alla 18-aastase noore deklaratsiooni allkirjastama  lapsevanem või hooldaja.

Lapsevanemal või eestkostjal on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta. „See on siinkohal tähtis seetõttu, et vanem peab lapse teenitud raha oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas lapse täiendava maksuvaba tulu juures ära näitama ja seda ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu 144 euro,“ selgitas Suitsu. „Lapse teenitu võrra, kus on arvestatud tema maksusoodustust, on lapsevanema kasutada olev maksusoodustus väiksem.“

Lapse teenitud raha osas soovitab Suitsu juba enne tööle asumist koos noorega paika panna, milleks raha kasutatakse. „Lastele tuleks juba maast madalast selgitada raha kogumise olulisust suuremate eesmärkide tarbeks. Vanem võiks lapsega kokku leppida, et näiteks pool teenitud rahast pannakse tallele mõne suurema ostu või hobi tarbeks. Et laps kogumise mõistlikkusest paremini aru saaks, võiks temaga koos arvutada näiteks seda, kui palju maksaks soovitud jalgratas, arvuti või muu kallim ese järelmaksuga ostes võrreldes sellega, kui palju kulub ise kogudes ning kui kaua selleks aega kuluks,“ rääkis Suitsu. Lapse motivatsiooni toetamiseks on hea nipp näiteks lisada mingi kogumisperioodi järel puudujääv osa eelarvesse ise – aga seda juhul, kui laps suvel tööd teeb, usinalt säästab ja kokku lepitud eesmärgid täidab.

Lisainfo:
7–12-aastane alaealine võib tööd teha 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel tuleb kaasata elukohajärgne lastekaitsetöötaja, kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse soovis tööd teha.

13–14-aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine võib tööd teha 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

Piret Suitsu, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
Lisatud 14. juunil 2011

Kohtumisel esinesid Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, Eesti Koolipsühholoogide Ühenduse esinaine Triin Kahre, oma teesid saatis ümarlauakohtumisele Tartu Ülikooli professor Jaan Kõrgessaar.

Ümarlaual esinenud inimeste mõtetest sai ministeerium tuge senisele seisukohale, mis on kirjeldatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses: igal lapsel ja tema vanematel peab olema teada elukohajärgne kool, kuhu laps saab asuda õppima ilma katseteta. Mõningatel juhtudel võib koolivalikul elukohajärgsele koolile järgneda vanema valik. Tallinnale on siin heaks eeskujuks Helsingi linn. Haridus- ja Teadusministeerium on vajadusel valmis koos Tallinna kolleegidega täpsustama seadusandlust, kuigi seadus ei peaks kirjeldama kõiki juhtumeid. Tänavu segaduse põhjustanud seaduse tõlgendust, kus elukohajärgne kool küll määratakse, kuid alles pärast kõikide laste testimist, ei osanud seadusandja ette näha.

Üldhariduskoolidel ei ole põhjust mitte usaldada oma koolieelsete lasteasutuste kolleege, sest iga lasteaia lõpetaja saab koolivalmiduskaardi, mis kirjeldab lapse arengut lähtuvalt koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. See on tunduvalt usaldusväärsem kokkuvõte lapse oskustest kui üks lühikese aja jooksul ning võib-olla närvilises õhkkonnas sooritatud testi tulemus.

Esimesse klassi vastuvõtmisel korraldatavad katsed keskenduvad peaasjalikult lugemis- ja arvutamisoskustele, kuid jätavad arvestamata teised koolivalmiduse aspektid. Lisaks rõhuvad sellised katsed perekonna valmidusele toetada lapse õppimist ehk on pigem test kogu perekonnale. Laste ettevalmistamine sarnasteks katseteks on viinud pahatihti selleni, et esimesse klassi minejatelt nõutakse oskusi ja teadmisi, mis riikliku õppekava kohaselt tuleks omandada alles teises klassis.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 13. juunil 2011

Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad alustavad esmakordselt kooli mineva lapse toetuse teise osa maksmist lapsevanematele 16. juunil.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on osutunud toetuse  väljamaksmine  kahes osas väga otstarbekaks. „Algul, kui otsustasime toetust hakata välja maksma kahes osas, jättes teise osa maksmise kevadesse, tekitas see arusaamatust ja mõningaid nurinaid, aga nüüdseks  oleme saanud palju positiivset tagasisidet,“ ütles Martinson. „Algav laagriperiood ja vajadused vaba aja veetmiseks nõuavad suuremaid väljaminekuid, seetõttu on toetus sel ajal eriti teretulnud.“

Esmakordselt kooli mineva lapse toetuse suurus  on 320 eurot Toetuse esimene osa 160 eurot maksti 2010. aasta sügisel pärast õppeaasta algust 3 268 lapsele kokku 522 158,15 eurot (8 170 000 krooni) ning teine pool sellest makstakse, kui  laps jätkuvalt õpib Tallinna koolis ja pere rahvastikuregistri andmetes ei ole muudatusi.

Toetuse teise osa saamiseks ei pea uut avaldust kirjutama.

Allikas: Raepress Lisatud 13. juunil 2011