Konverentsi eesmärk oli kokku tuua lastekirjanduse uurijad ja vahendajad nii meie naabermaadest kui kaugemalt, et keskenduda pildiraamatule. Arutleti, kuidas pildiraamatud on ajas muutunud ja milline koht võib neil olla hariduses. Üks konverentsipäev oli täielikult pühendatud tegevõpetajatele, kes esitlesid töötubades oma praktilisi kogemusi.

Kuhu lähed, lasteraamat?

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor ütles avasõnavõtus, et nii nagu maailm meie ümber on pidevas muutumises, muutub ka lasteraamat. Kadu klassikalisele realistlikule raamatupildile pole siiski mõtet ennustada. Lasteraamatupiltides valitseb arusaamade, stiilide ja suundade paljusus; võib leida hetketrende, aga need pole kunagi valdavad. Võrdluses lapsepõlveraamatuga on kaasaegsed illustratsioonid ometi hoopis teistsugused. Suur kunst on leidnud tee lasteraamatusse. Sageli pole adressaadiks sugugi mitte laps, vaid kunstihuviline täiskasvanu. Kuhu on teel lasteraamat või vähemalt üks osa sellest? Kas pole tekkimas hoopis uus liik raamatuid, mida hetkel ei oska mujale paigutada kui lasteraamatute alla? Arutada neil teemadel ju võiks, ja seda kolmel konverentsipäeval tehtigi.

E-raamat - ainuvõimalik tulevik?

Tallinna Ülikooli haridustehnoloog Erkki Pung rääkis laste lugemisest ja e-raamatust.

UNESCO määratles 1950. aastal raamatu tingimuseks, et see peab olema minimaalselt 49-leheküljeline ja tegemist ei tohi olla perioodilise väljaandega. Inglismaa Raamatute Koda määratles lisaks tingimuse, et raamat peaks maksma vähemalt kuus inglise penni. Vikipedia defineerib ja eristab raamatu tüüpe järgmiselt: raamat (graafiline infokandja), e-raamat (elektrooniliselt salvestatud suurem tekstikogumik) ning audioraamat (helikandjale salvestatud kuulatav tekstikogumik).

Aegade algusest on lugemise eesmärk olnud info leidmine ja mõttetöö arendamine. Tänapäeval lisandub sellele ka info sorteerimisoskus. Noored on täna märksa maailmatundjamad ja laiahaardelisemad kui olid nende vanemad. Info sorteerimis- ja kasutamisoskus on iga lapse enda kätes, koolide ülesandeks jääks vajaliku hariduse ja harituse suunamine pedagoogiliste meetoditega; juhtnööride loomine, kuidas liikuda punktist A punkti D ja mida võtta kaasa punktidest B ja C.

Info, mida saab e-raamatus edasi anda, mahub vähemale kui 49-le leheküljele. E-raamat sisaldab videot ja heli; aeg, mille tarbija seal taga veedab, ei pea olema fikseeritud lehekülgedega. Erkki Punga arvates oleme hetkel seisus, kus väga täpset definitsiooni e-raamatule kui kogumile anda ei saagi. „E-raamat ei ole minu jaoks fail, mida loed lugeriga või nutitelefoniga. E-raamat on midagi tunduvalt suuremat,“ sõnas ettekandja.

Mõiste „raamat“ on oma piiridest välja jõudnud, sõna „raamat“ kannab üha rohkem sümboolset tähendust. Uue raamatu mõiste võiks olla „meedium“: erinevate meediavormide kogum, mida antakse tarbijale kasutamiseks tasuta või väikese tasu eest. E-raamatus on kindlasti staatilised ja liikuvad visuaalid, audionäited, prodcaste, slaidiprogrammid, esitlused.

Erkki Punga tõi näite, et kui mõne aasta pärast osta näiteks Dan Browni (ülipopulaarse raamatu „Da Vinci kood“ autor) uus teos, võib sellega vabalt kaasas olla raamatu treiler, soundtrack või mis iganes. Ehk siis tarbija ei saa mitte üksnes raamatut, ta saab palju rohkem. Ilmselt ka rohkem reklaami, sest seda pidas Erkki Punga paratamatuks, et kui raamatust saab meediakogum, leiab sinna tee ka reklaam.

Kui lugemise tuleviku seisukohast muretseda ei tasu, siis kirjutamiskultuur võib küll peavalu teha. Ehkki elektroonikat, mänge jms oskavad noored käeliselt väga hästi kasutada, ei soodusta need kirjutamisoskust. Innovatsiooniks on vaja küll muutuvat maailma, aga kas tasub kalligraafia jätta vaid e-ajalooraamatute osaks? Ehk tuleks käeliselt loodav kunst rohkem au sisse tõsta?

Lisainfo: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/123442 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 13. juunil 2011

Õppetöö vaheldusrikkamaks!
Viimsi Kool soetas Tiigrihüppe Sihtasutuse projekti „Innovaatiline kool 2010“ raames koolile lisaks kompaktkaameratele ka GPS-seadmed jm kasulikku. Arendusprojekti eesmärgiks oli anda õpetajatele võimalus muuta õppetöö võrreldes traditsioonilise õpiku ja töövihikuga õpilase jaoks oluliselt vaheldusrikkamaks ning mitmekesisemaks, lõimida erinevaid õppeaineid, õpetada nägema enda ümber nii loodust kui ka inimese loodut ning arendada eluks vajalikke oskusi.


Õpilastel tuli GPS-seadme abil määrata oma seisupunkti koordinaadid (kanda need töölehele) ning erinevate objektide kaugus oma asukohast – liikuda töölehel näidatud punkti (erinevad rühmad alustasid erinevatest punktidest) ja teha seal vajalikud mõõtmised. Valitud kohtadeks olid Viimsi SPA, Kuradikoobas ja Viimsi mõis. Mõõtmistulemuste saamiseks ei pidanud õpilased aga kooli territooriumilt lahkuma – koordinaadid tuvastati koolimaja ümber tiirutades GPSi kaardi pealt.

Nähtud õppetund vastas hästi ka uue õppekava märksõnadele: uurimuslik õpe, vaatlemisoskus, tulemuste analüüsi ja järelduste tegemise oskus… Õpetajad hindasid selles geograafiatunnis kogu protsessi (kuidas rühmad töötavad, üksteist toetavad) ning lõpptulemust.
 
Sisu loomine on suur töö 
Ettevalmistus selliseks tunniks nõuab õpetajatelt väga palju aega, enne tundi tuleb õpetajal plaanitu ka reaalselt läbi mängida. „Oleks vaid rohkem valmis materjale, töölehti, siis oleks õpetajal lihtsam,“ ütleb Ojassalu. „Ka metoodika osas tuleb õpetajatel väga palju ise nuputada. Juhendmaterjali napib. Niisama seisvatest aparaatidest pole aga kellegi kasu.“

Roosioksa sõnul on ka lastele juhendi tegemine suur töö. „Tore oleks saada kusagilt valmis mänge. On olemas firmasid, kes sellist teenust pakuvad, aga nende kooli tellimine on, mõistagi, kallis.“

 

Viimsi Kooli õpetajad on läbinud GPS-seadmete kasutamise koolituse, selleks aga, et suurem hulk õpetajaid neid päriselt kasutama hakkaks, tuleb veel palju õppida. Et õpilasi juhendada, tuleb aparaate ikka väga hästi tunda.

Õpilased naudivad väljakutseid
Tunni lõpus tuli õpilastel töölehed koos mõõtmistulemuste ja analüüsiga õpetajatele esitada, järgmises tunnis asuti mõõdetut ühiselt võrdlema. GPSi täpsus olevat 3-5 meetrit, nii et tulemused võivad erineda küll. Millised ained olid tunnis lõimitud? Esimese hooga saab ära nimetada füüsika, matemaatika, geograafia. Õpetajad räägivad õhinal kui põnevaid koostööprojekte võiks uute seadmete abil erinevate ainete õpetajad luua.

Ojassalu ja Roosioks unistavad sellestki, et kui juba algkooliõpilased GPS-seadmete kasutamise algteadmised saaks, võiks nendega vanemates kooliastmetes ilma suurema ettevalmistuseta kohe huvitavaid ülesandeid lahendama hakata. Viimsi Koolis on suunaained kohustuslikud, järgmisest õppeaastast alustatakse 10. klassist geoinformaatikaga. Seal läheb soetatud vara kindlasti käiku.

Välitund on mõnus vaheldus, eriti ilusa ilmaga. Ilma peale ei saa, muidugi, kunagi kindel olla – õpetaja peab olema ikka tõeline virtuoos vajadusel planeeritud välitunni osas kiiresti ümber reageerima. Igatahes tasub kevadel või sügisel taolisi tunde plaani võtta – õpilaste tänusõnu õpetajatele põneva tunni lõpus oli ka kõrvaltvaatajal väga hea kuulda.

Vaata ka:
Lisainfo "Innovaatilise kooli" projektide kohta  
Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes 
Geopeitus

Koolielu
Lisatud 13. juunil 2011

Tartu linn vabastas reedel erakorralisel istungil ametist kommertsgümnaasiumi direktori Priit Hänni tema isikliku avalduse põhjal. Samuti vabastati samal istungil ametist Kivilinna gümnaasiumi direktor Ants Serk.

Tart linnasekretär Jüri Mölder ütles, et Serk vabastati ametist päeva pealt usalduse kaotuse tõttu ning tema ametist vabastamine on seotud haridusosakonna rahaskandaali ja kriminaaluurimisega. Sergile esitatud süüdistusi ei pidanud Mölder võimalikuks kommenteerima.

Juuni alguses tegi Tartu abilinnapea Tiia Teppan Hännile ja Sergile ettepaneku ametist lahkuda. Kui Hänni kirjutas ametist lahkumise avalduse, siis Serk keeldus seda tegemast. Serk väitis, et ei tunne endal mingit süüd ning peab linnavalitsuse tegevust ametist kangutamiseks.

Kivilinna gümnaasiumis korraldatud üldkoosolekul koostati 26 aastat koolijuhi ametit pidanud Serki toetuseks pöördumine linnavalitsusele. Sellele kirjutas alla enam kui 70 inimest.

Allikas: BNS, Tartu Postimees Lisatud 13. juunil 2011

Läbivaks teemaks on sel aastal küsimus: “Mis seal sees on?” – avastamisrõõmu, õhina õhutamist, palju praktilisi töid, looduse tundmaõppimist, oma käega tegemist.

Suvekool toimub Lohusuu kooli õueklassides, öömaja on koolimajas. Osalustasu on 100 eurot, mis sisaldab kahe päeva toitlustuse ja majutuse (kiirematele voodikohad). Kaasa võtta voodipesu ja kohvihoolikutel kohvipakk, esimese õhtu tutvumisringiks toidupoolist, mis teid iseloomustab.
Osalejatele Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži tunnistus koolituse läbimise kohta. Tunnistuse soovijatel palun saata oma isikukood registreerimisel.

Osalustasu palume kanda 1. juuliks 2011 Eesti Koolimetsade Ühenduse arveldusarvele 221023890131 (märge "Lohusuu suvekool", meilt arve saamiseks saatke allpooltoodud aadressile asutuse rekvisiidid ja postiaadress). Kellel pole võimalik arvet saata ja kes ise koolituse maksab, lisage ülekande sisuks oma isikukood ja sõnad "annetus õuesõppeks", siis võetakse see summa tulumaksu arvestamisel teie tuludest maha.

Osalemiseks palume end registreerida aadressil mikk@ilm.ee. Registreerunutele saadetakse täpne ajakava, juhised kohalejõudmiseks ning muu teave.

Lisainformatsioon: Mikk Sarv, 55577795 või Kristel Vilbaste, 5286357.
 
Lisatud 13. juunil 2011

Võidutöö kirjutas Tiiu Neeme Lilleküla Gümnaasiumist. 2.-3. kohaga hinnati Lustivere Lasteaed-Põhikooli õpetaja Lemmi Sarve ning Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja Marje Tänava esseed.

„Kõik kirjutised pakkusid mõnusalt mõtlikku ja sisukat lugemist,“ sõnas žürii esimees, lugemisühingu juhatuse liige Heli Prii. “Võidutöö puhul paelus žüriid kirjutajale mällusööbinud raamatute ja nende illustratsioonide mitmekesisus, kus Siima Škopi muinasjutulise idülli kõrval on mõju avaldanud ka Alfred Saldre, Ott Kangilaski jt loodud maailm. Lapsepõlve mälupiltide taaselustamiseks on autor vaevaks võtnud raamatud üles otsida. Kirjeldatud raamatuelamuste vahel on tore tunnetada ajastu märke, näiteks kuidas lapsed kriidiga tenniseid valgendasid või läbi kopeerpaberi illustratsioone üle joonistasid.“

Eesti Lugemisühing koondab inimesi, kes on huvitatud kirjaoskuse arengust Eestis. Ühingul on hetkel ligi kakssada liiget ja viis edukalt toimivat projekti, tänu millele on paljud õpetajad saanud tasuta lugemisalaseid koolitusi ning lapsed motiveerivama lugemiskeskkonna.

Lisainfo www.lugemisyhing.ee

Lisatud 13. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 13. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 13. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 13. juunil 2011

Kokku saab antud projektis osaleda 5 eestlast. Välja valitud ostavad esialgu ise välja lennupiletid projekti toimumispaika ja tagasi. Pärast projekti saab sellest pangaülekandega tagasi 70%! Edasi-tagasi lennupiletite hind marsruudil Tallinn - Helsingi - Lissabon - Helsingi - Tallinn on hetkel 348,67 eur (5456,00 eek). Lisaks tuleb maksta osalustasu 128,00 eur, mis sisaldab igakülgset, jooksvat ning professionaalset ettevalmistust enne välismaale sõitu (sh kultuuriline ettevalmistus), tervise/meditsiinikindlustust ning lõppanalüüsi. Kohapealne majutus hotellis, toitlustus (kolm korda päevas) ja programmilised tegevused on juba hinna sees. Täpsema info ja detailse tegevusprogrammi leiad meie koduleheküljelt.

Osalemiseks saada oma kontaktid (kindlasti mobiiltelefon) esimesel võimalusel aadressile kandideerin@continuousaction.ee Kirja pealkirjaks pane ‘Portugal’. Info 52 917 17.
Ettevalmistav kohtumine kõikde projekti sõitjatega toimub esmaspäeval, 13. juunil kl 18:00 Tallinnas.

Continuous Action – maailm on täis võimalusi! www.continuousaction.ee

Lisatud 12. juunil 2011