Kell 11.30-12.45 meisterdatakse Lastestuudios Sipsikut ja tema raketti. Kell 13.00-13.50 saab näha lasteetendust „Sipsik“. Pärast etendust räägivad Sipsiku saamisloost ja elukäigust kirjanik Aino Pervik, ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm.

Seejärel pakutakse kõigile sünnipäevatorti ja limonaadi. Sünnipäeva korraldavad Tartu Mänguasjamuuseum ja kirjastus Tammerraamat, toetab A.Le Coq. Sissepääs on kõigile soodushinnaga 3,2 eurot.

Mänguasjamuuseumi fuajees (Lutsu 8) on avatud ka juubelinäitus, kus lisaks nukkudele on väljas erinevad raamatud Sipsikust.

Allikas: Delfi Täheke Lisatud 10. juunil 2011

„Mulluse konkursi töid on vaid viie kuu jooksul teabekeskuse e-õppe andmebaasist alla laetud juba 664 korda, Kiili Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Riina Raja võidutööd sealjuures 85 korda. See näitab, et on olemas nii selge vajadus kui õpetajate huvi täiendavate õppematerjalide vastu,“ rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu. „Ehkki hetkel on valmimas päris mitu erinevat majandusõpikut, on tundide noorte jaoks põnevamaks muutmisel ja nende endi igapäevaeluga seostamisel kindlasti abi erinevatest arvutipõhistest materjalidest.“

Kui mullu esimest korda toimunud konkursil oodati töid põhikooli tundide sisustamiseks, siis tänavu on fookus gümnaasiumil. Töid oodatakse 30. oktoobrini 2011.

Konkursile on oodatud kaastööd kõigilt, kellele teema südamelähedane on – õpetajatelt, majandusspetsialistidelt, vanematelt-vanavanematelt, tudengitelt ja ka õpilastelt endilt. Osaleda saavad gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse, majanduse, matemaatika jt. tundides kasutamist leidvad materjalid, mis võimaldavad sisustada vähemalt kaks 45 minuti pikkust koolitundi. Täpsemad reeglid leiab huviline Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse kodulehelt.

Mullu osales konkursil kokku 28 võistlustööd. Pärast konkursi lõppu tehti osalenud tööd kättesaadavaks teabekeskuse kodulehel. Juuni alguseks enim alla laetud tööle oli välja pandud eriauhind 320 eurot, mis sedakorda läheb konkursi võitjale Riina Rajale.

Töid hindava žürii koosseisu kuuluvad tänavu Ühiskonna- ja Ajalooõpetajate Seltsi esimees Indrek Riigor, Majandusõpetajate Seltsi esinaine Elbe Metsatalu, Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liige Marika Kaasik ning finantskirjaoskuse valdkonna edendajad Rahandusministeeriumi spetsialist Janika Lüüs, Tarbijakaitseameti peaspetsialist Helena Hansen, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Konkursi auhinnafond on 3000 eurot. Esikohatööle saab osaks 700-eurone auhind, teine preemia on 500 eurot ning 3.-5. kohale jäänud tööde autorid saavad igaüks 300 eurot. Lisaks korraldab teabekeskus sügisel eraldi konkursi ka koolinoortele endile.

Auhinnad antakse välja sügisel toimuval Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse korraldatud finantskirjaoskuse konverentsil. Kõik võistlustööd tehakse ka tänavu huvilistele avalikult kättesaadavaks interneti vahendusel.

Swedbank
Lisatud 10. juunil 2011

„Ettevõtmine, mis sai alguse 17 aastat tagasi Jõgevamaalt, on praeguseks laienenud üle Eesti. Kokku toimusid koolitused ning ohutuslaagrid igas maakonnas, septembris toimub laager ka Viljandimaal,“ ütles Tiina Laube Päästeameti ennetustöö osakonnast.

Koolitusprogramm on suunatud eelkõige 6. klassi õpilastele, kuid kaasatud on ka vanemad. Osalevate koolide lapsi koolitavad spetsialistid õppeaasta jooksul. Programmi kuuluvad ka ohutuslaagrid, kus panevad oma teadmisi ja praktilisi oskusi proovile koolide kaheksaliikmelised esindusvõistkonnad. Ohutuslaagrites osales tänavu kokku 2400 last.

Koolituse teemadeks on elupäästev esmaabi, vetelpääste, noored ja seadusandlus, liiklus- ja tuleohutus, matkatarkused, orienteerumine, ellujäämisoskused metsas ja tänavu esimest aastat ka elektriohutus. Projekti eesmärk on õpetada lapsi ohte märkama ja ennetama, samuti omandama õigeid käitumismalle õnnetusse sattumise korral.

Projekti läbiviimist finantseerivad kõik kaasatud ametkonnad ning lisaks on igal maakonnal aastate jooksul lisandunud teisigi toetajaid. Üle-Eestiliselt toetab ettevõtmist veel ka Eesti Terviseedenduse Ühing.

Esimest korda osales ohutuslaagri toetamisel ka Eesti Energia, kes koolitas laagrites lapsi elektriohutuse alal. „Elekter nähtamatu ohuna on lastele keerulisem teema, samas on teadmiste korral võimalik pea iga elektriõnnetust vältida,“ selgitas teavitustöö vajalikkust Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere. „Laagritest saadud tagasiside näitas, et õpilaste teadlikkus elektriohtudest ei ole kuigi suur. Seetõttu on hea meel, et saime selle tõstmisele kaasa aidata,“ lisas ta.

Päästeamet
Lisatud 10. juunil 2011

Ootame konkursile töid sinu vaba aja veetmise võimaluste kohta ehk kuidas sa saad osaleda või osaled noorsootöös. Videod peaksid olema seotud teemadega „Kes on noorsootöötaja?“ ja „Mis on noorsootöö?“, ehk kuidas veedad sina oma vaba aega kasutades noorsootöö võimalusi.

Sinu töö poolt saavad hääletada kõik sinu sõbrad ning kõik teised, kellele sinu video meeldib, nii Eesti Noorsootöö Keskuse Facebooki keskkonnas kui ka videokonkursi veebilehel www.entk.ee/videokonkurss vajutades sinu video all märki „Meeldib“.

Enim „Meeldib“ saanud video kuulutatakse konkursi võitjaks ning video loonud võistkond või üksikautor saab peauhinnaks välja valida Eesti Erinoorsootöö Ühingu noOR sügisest/kevadisest rahvusvaheliste projektide seast sobiva ja meelepärase projekti ning seal tasuta osaleda. Lisaks annab žürii välja ka mitmeid eriauhindu.

Videosid saab esitada kuni 19. septembrini 2011.

Parimaid töid kasutatakse hiljem noorsootööd tutvustava videoklipi loomiseks.

Videokonkursi kohta saad lisainformatsiooni veebilehelt www.entk.ee/videokonkurss, kus on kirjas nii osalemise reeglid, võimalus videot üles laadida ja ka näpunäiteid kuidas videot teha.

Teate edastas: Liis Kuusk Lisatud 10. juunil 2011

Artikli täistekst Delfi portaalis.

Lisatud 10. juunil 2011

Oodatud on täiskasvanud, kes soovivad kas karjääripööret või siis täiendust juba olemasolevatele oskustele. Õppetöö kestab kaks ja pool aastat ning toimub kaks korda kuus kolm päeva. Õpitakse muuhulgas veebi tegemist, graafikat ja kontoritarkvara, samuti nii rohkem- kui vähemlevinud operatsioonisüsteeme.

Lõpetajad saavad tööd arvutite ja arvutivõrkude hooldajana, arvutivõrkude paigaldajana, firmade tugiisikutena, arvutigraafikute või IKT toodete müüjate-klienditeenindajatena.

Koolil on kaasaegse sisustusega arvutiklassid, sisustatud on õppelabor elektroonika-, võrgu- ja riistvarapraktikate läbiviimiseks.

Õppimine kutsekoolis on tasuta, koolil on soodsa hinnaga õpilaskodu, kus saab õppeperioodi ajal majutust. Samuti on võimalus saada õppetoetust ja kaugemal elavad õpilased saavad lisatoetust transpordikulude katteks. Õppijatel, kelle varasem haridus või töökogemus kattub osaliselt õpitava erialaga, on võimalik aineid üle kanda või arvestada töökogemust praktikana, mille sobivuse otsustavad vastava eriala õpetajad. Selline võimalus vähendab ühtlasi õpitava materjali mahtu veelgi.

Ootame, et tulevasel arvutiõppuril oleks kas keskharidus või kutsekeskharidus, või siis põhiharidus ja vanust vähemalt 25 aastat. Lisaks arvutite ja arvutivõrkude erialale avatakse sel sügisel põhikoolijärgsetele õpilastele ehituspuusepa eriala, õppeajaga kolm aastat ning abikoka eriala neile, kel põhikool pooleli jäänud ja on vanemad kui 17 aastat.

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Lisatud 10. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 10. juunil 2011

Tänapäeva noori ühendab üles kasvamine Euroopas, mis on suures osas vaba nii vasak- kui parempoolsetest autoritaarsetest režiimidest. Neil puuduvad külma sõjaga kaasnenud hirmud ja eelarvamused, aga vastukaaluks on neil üleilmse majanduskriisi ajal kasvamise kogemus. Kuna neil ei ole pea mingeid kogemusi ekstremistliku ja populistliku poliitikaga, võivad nad radikaalsele poliitikale eriti vastuvõtlikud olla.

Projekti lähtekohaks on tõdemus, et tänapäeva noore jaoks kujutab Euroopa endast avatud ruumi, mitte riigipiiridega eraldatud poliitilisi üksusi, ning noortel puudub otsene immuniseeriv kogemus äärmuslike poliitiliste jõudude tegevuse võimalikest tagajärgedest. Projekti läbiviijad lähtuvad eeldusest, et radikaalsed ning populistlikud poliitilised ja filosoofilised traditsioonid on üle-euroopalised ja tsüklilised, mitte niivõrd kinnistunud eraldiseisvatesse rahvuslikesse poliitilistesse kultuuridesse ega põhine jäigal poliitilise pärandi klassifitseerimisel (totalitaarne, kommunistlik, fašistlik) ning pole demokratiseerimise läbi „tervendatavad“.

„Küsimusele noorte vastuvõtlikkusest paremäärmuslike liikumiste ideedele ei ole hetkel ühest vastust. Meie eesmärgiks on täpsustada noorte arusaamu ühiskondlikust ja poliitilisest aktiivsusest ning analüüsida nende valmidust kaasaegse poliitilise populismiga kaasaminekuks,“ sõnab Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste.

MYPLACE viib kokku teadlased erinevatest sotsiaalteaduste suundadest (sotsioloogia, poliitika, antropoloogia, psühholoogia ja kultuuriuuringud) ja sisaldab laiahaardelist uurimust 14 riigis, mõistmaks noorte osalust poliitilistes- ja ühiskondlikes algatustes ning selle tähendust noorte endi jaoks. Uurimuses rakendatakse kombineeritud meetodeid – küsitlust, süva- ja fookusgruppide intervjuusid ning etnograafilisi juhtumianalüüse.

Projekti on kaasatud 16 uurimisasutust 14 Euroopa riigist (Eestist, Gruusiast, Hispaaniast, Horvaatiast, Kreekast, Lätist, Portugalist, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Ungarist ja Vene Föderatsioonist), samuti 14 avaliku sektori huvigruppi (muuseumid, valitsusvälised organisatsioonid, arhiivi- ja dokumendikeskused). Projekti koordineerib Warwicki Ülikool. Eestit esindavad Tallinna Ülikooli sotsioloogid professor Airi-Alina Allaste juhtimisel.

Tallinna Ülikool juhib projektis töörühma, mis tegeleb noorte aktivismi erinevate vormide kaardistamisega ja nende tüpoloogiate välja töötamisega. „See tähendab, et me ei käsitle poliitilist aktivismi mitte üksnes traditsioonilistes terminites, vaid loeme siia hulka ka mitteformaalsed kooslused nagu subkultuurid, uued sotsiaalsed liikumised, erinevad interneti kogukonnad jne, mis on samuti kaudselt poliitilised, ehkki see ei pruugi tähendada konkreetsete poliitiliste parteide toetamist või kaastööd poliitikas,“ sõnab professor Allaste.

Samuti osaleb TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut töörühma juhtimises, mis tegeleb noorsoopoliitika ning teadlaste vahelise suurema koostöö arendamisega. Osalevate riikide poliitikategijad ja elluviijad on projektiga seotud läbi rahvuslike noorsoopoliitika nõuandvate rühmituste. Nende gruppide kaudu viib projekt ellu oma eesmärgi tõstatada aktiivne ja sisuline dialoog akadeemiliste, avalike ja poliitiliste institutsioonide vahel. Projekti tulemused edastatakse kohalikul, rahvuslikul ja Euroopa Liidu tasemel poliitikakeskustele, samuti tervele reale noorsootegevuse, rassismi- ja ksenofoobiavastastele võrgustikele.

MYPLACE käivitus juunis 2011 ning kestab kevadeni 2015. Euroopa Nõukogu on eraldanud tervele projektile kokku pea 8 miljonit eurot.

Projekti koduleht: http://www.fp7-myplace.eu/ 

Tallinna Ülikool
Lisatud 9. juunil 2011

Mai alguses õnnestus kahel Eesti õpetajal - Ingrid Lauril Alatskivi Keskkoolist ja Piret Tänaval Põlva Ühisgümnaasiumist Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti raames külastada Afganistani koole nii Kabulis kui ka Mazar-e Sharifi ümbruses ning läbi viia õpituba kohalikele õpetajatele.

Afganistani koolivõrk on saanud palju viimastel aastakümnetel riigi ebastabiilsuse tõttu kannatada, mistõttu vaevlevad koolid sageli nii ruumi- kui ka õppematerjalide puuduses. Koolid töötavad mitmes vahetuses ning pole harv, kui maapiirkondades toimub õppetöö osaliselt veel telkides. Poisid ja tüdrukud õpivad loomulikult eraldi. Afganistanis on klassid suured, st ühes ruumis on 40-50 õpilast, mistõttu tuleb peamiselt kasutada loenguvormi. Sealsed õpetajad on aga huvitatud uutest meetoditest ning uutest oskustest.

Oma õpitoas tutvustasime neile esmalt meetodeid, kuidas alustada tundi ja kuidas õpilasi saada õppimise lainele. Selleks kasutasime värvilisi märkmepabereid ning nende seinale reastamised tekitasid palju elevust. Alguses veidi pelgasime, kuidas sealsed õpetajad meie poolt antud ülesandeid vastu võtavad, sest Afganistanis on 99% moslemeid ning usk on väga tihedalt igapäevaeluga läbi põimunud. See kajastus selgelt ka õpetajate riietuses ning ka selles, et nais- ja meesõpetajad einestasid eraldi ruumides. Eriti konservatiivsed ollakse just maapiirkondades ning sealt pärit naisõpetajad olid eriti häbelikud ja tagasihoidlikud.

Ingrid Laur tutvustas, kuidas valmistada keemiliste ühendite mudeleid plastiliinist ja hambatikkudest ning tõi näiteid keemiliste katsete kohta, mis ta on oma õpilastega koolis läbi viinud. Täppis- ja loodusteadused on Mazar-E Sharifi piirkonnas priorteetseteks valdkondadeks kuulutatud. Eriti huvitasid neid katsed veega, sest puhta joogivee puudus on seal väga terav probleem. Sealsete õpetajatega vesteldes selgus, et meie õppekavad on väga sarnased keemia osas ning et gümnaasiumi lõpetanul on keemias enam-vähem sarnased oskused ning teadmised.

Allakirjatanu tutvustas fotovaatluse võimalusi, millega mitmekesistada tavapärast koolitööd. Afganistanis on nimelt mobiiltelefonid väga levinud ning paljudel neist on hea fotoresolutsioon ning tasapisi hakkavad koolidesse jõudma ka arvutid, seetõttu oleks see meetod neile igati sobilik ja vajalikki. Õpilased võiks fotode abil dokumenteerida nii kodukoha probleeme kui ka kultuuripärandit.

Õpitoa lõpetasime arenguvestluse ja selleks vajalike küsimustike tutvustamisega. Selgus, et Afganistanis ei ole niisugust ametit kui klassijuhataja oma, et info ja teabe vahendamisega tegelavad koolide juhtkonnad. Vanemad üldse sattuvat kooli harva, eriti maapiirkondades, kus on probleeme transpordiga, seetõttu tundus arenguvestlus nende jaoks midagi väga uut ja harjumatut. Soovitasime seda esilagu proovida just probleemsete õpilaste puhul, et neid õppimisele ja paremale käitumisele suunata. 

Piret Tänav, Põlva Ühisgümnaasium

Kirjastus SE&JS avaldas äsja Alla Belenkova venekeelse ajalooainelise raamatu „Pühale vennaskonnale olen truu“ (Святoму брaтству верен я…). Raamat on pühendatud oktoobris 2011 oma 200. aastapäeva tähistava Tsarskoje Selo Keiserlikule Aleksandri Lütseumile ja selle lõpetanutele. Nende saatust on autor uurinud mitme aastakümne vältel. Raamatus räägitakse lütseumi kasvandikest, kelle elu oli Eesti ja Liivimaaga tihedalt seotud. Kuulsate suguvõsade nagu Küchelbecker, Delwig, von Berg, Krusensternid, von Kotzebue, Gortšakov, von Wrangell, Benckendorff  jt nimed räägivad enda eest ise. Nad kõik sidusid oma saatuse Eestiga.
 
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses jutustatakse  suguvõsade lugu; teises, biograafilises leksikonis, on entsüklopeedilised andmed lütseumi endistest õpilastest ja teenistujatest, kes on seotud Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaaga. A. Belenkova teose näol ilmub esmakordselt raamat, mis avab Baltimaadest, eeskätt Eestist pärit lütseumikasvandike elu ja saatuse lood. Võib liialdamata öelda, et selle raamatu peategelased mõjutasid suurel määral Eesti kultuuri ja majanduse arengut.

Autor Alla Belenkova on Tallinna Linnamäe Gümnaasiumi õpetaja ja tema enda poolt asutatud muuseumi „A.S. Puškin. XX sajand” juhataja. Tunnustatud ajaloouurija, kellelt on varem ilmunud samateemalisi raamatuid ja monograafiaid. Puškini preemia laureaat (2008), rahvusvahelise Puškini fondi medal (Brüssel, 2009).

„Pühale vennaskonnale olen truu“ ilmus MTÜ Kultuuridialoog tellimusel, väljaandja on Kirjastus SE&JS. Raamat on illustreeritud 300 fotoga, neist suur osa ilmub esmakordselt. Raamatu kujundas Kadi Pajupuu.