Aaviksoo hinnangul peetakse väikesi gümnaasiume üleval põhikooli arvel. "Selle asemel, et anda gümnaasium ära ja panustada oma põhikooli, kas või kodulähedase filiaalina, doteeritakse kodulähedase põhikooli arvel gümnaasiumi, mis on jätkusuutmatu," ütles Aaviksoo.

Ministri käsul teevad ametnikud täpsema analüüsi, kuidas ja milleks riigilt põhikoolidele antud raha kasutatakse. "Halduslikult oleme teinud gümnaasiumidest tolmuimejad, mis imevad sisse kõike, mida annab imeda, sest keegi ehk maksumaksja maksab selle eest. See on igasuguse loogika vastane, järelikult tuleb seda rahastamisskeemi muuta," ütles Aaviksoo.

Kuigi eelmise ministri Tõnis Lukase ajal alustatud riigigümnaasiumide loomise kava, millega jõudsid liituda Haapsalu, Viljandi ja Jõgeva, on Aaviksoo ajal kalevi alla pandud, on uus minister hakanud rääkima gümnaasiumiosa üldisest riigistamisest. "See ei ole kõige tähtsam, aga me võiks mõelda, mis juhtuks või ei juhtuks, kui minna seda teed," ütles Aaviksoo kolmapäeval Tallinna tehnikaülikoolis peetud arengukonverentsil.

Aaviksoo on arutamiseks välja pakkunud ka idee, et keskhariduses peaks ühendama kesk- ja kutsehariduse põhimõttel, et keskharidus on põhihariduse järgne õpe nii üldgümnaasiumis kui ka kutsekoolis, kuid ka kutseharidus pärast gümnaasiumi.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 9. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 9. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 9. juunil 2011

Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets ütles BNS-ile, et õppetöö jätkub 1. septembrist asenduspindadel ja ehitustööde lõpp lükkub aasta võrra edasi. "Algklasside õpilaskodu on meil Inju mõisas ja vanemad klassid ja tööõpetus on korraldatud Vaeküla karjamõisasse," ütles Aasmets.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpetas reedel töövõtulepingu konsortsiumiga OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse AS Lääne-Virumaal Sõmeru vallas asuva Vaeküla Kooli hoonekompleksi ehitamiseks seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega. Ehituslepingu täitmise käigus selgus RKAS-i teatel, et töövõtja ei suuda järgida ei ajagraafikus ega ehituslepingus sätestatud tähtaegu ning ehitaja mahajäämus ajagraafikust on hinnanguliselt viis kuud.

RKAS ning Elinord Ehitus OÜ ja Facio Ehituse AS sõlmisid ehitustööde töövõtulepingu Lääne- Virumaal Sõmeru vallas asuva Vaeküla  kooli ehitustöödeks summas 53,1 miljonit krooni (3,4 miljonit eurot) möödunud aasta 14. juunil. Ehitustööd pidid esialgse ajakava kohaselt lõppema käesoleva aasta 21. juuliks.

RKAS-i tellimusel alustati pooleli oleva ehitusobjekti ekspertiisiga, mille käigus fikseeritakse selle täpne seisukord. Uue ehitaja leidmiseks kuulutatakse välja hange juuni lõpus.

Allikas: BNS Lisatud 9. juunil 2011

Publikuhääletuse tulemusel võitis konkursi 548 häälega Paul Kreegi ja Kelly Paasiani töö „Kodu – see ongi IT!“. Järgnesid Hendrik Pillmanni „Mobiiltelefon – see on IT!“ 526 häälega ning Elo Lättemägi, Triinu Egliti ja Kristjan Taltsi poolt loodud klipp „Kõik on IT – kas ka armastus?“ 522 häälega.

Žürii auhinna pälvis Mihhail Rihteri ja Eduard Kamenski klipp „Everything is IT / Kõik on IT“.

YouTube´is kogus 16. mai seisuga kõige enam vaatamisi (11 763) Erko Ristheina „IT in Estonia!“.

Konkursile laekus 21 võistlustööd 38 autori osalusel. ITL juhatuse liikmete Enn Saare ja Pirko Konsa kinnitusel oli loodud videoklippide üldine tase väga kõrge. „Noored näitasid oma mõtteid teise nurga alt. Igapäevaselt IT-alal töötava inimesena on huvitav valdkonnas toimuvat näha tavainimeste pilgu läbi,“ ütles Saar.

Kõigi konkursil osalenud vaimukate tööde ja tulemustega on võimalik tutvuda leheküljel http://www.startit.ee/.

Videokonkurss on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt läbi viidava IKT erialade populariseerimise projekti üks osa. Ettevõtmiste sari pakkus noortele võimalusi osaleda koolides toimunud infotundides ja põnevatel mängudel messidel ning mõelda IT ÖÖ raames välja uusi ulmelisi ideid, kuidas IT valdkonda kaasates saab elu paremaks muuta. Projekti peamine sõnum on „KÕIK ON IT“ ja seda viib ITL ellu koos valdkonna ettevõtjate, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, IT Kolledži, Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja IKT Demokeskusega. Ettevõtmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Lisatud 9. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 9. juunil 2011

Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.

Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja. Suvekooli peakursus on 22.–29. juulil toimuv „Hirm: poeetika ja praktikad”.

Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda mitmeid auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.

Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi õppejõud. Kolmenädalase kursuse hind on 100 eurot, viiel üliõpilasel on võimalik osaleda tasuta.

Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.

Kõikidele eespool mainitud ning veel paljudele teistele Tallinn Summer Schooli kursustele saab registreerida suvekooli kodulehel. Kuni 14. juunini saavad kõik huvilised osa võtta suvekooli viktoriinist, mille võitja saab osaleda tasuta eesti keele, vene keele või maalimise kursusel.

22. juulil toimuvad Tallinn Summer Schooli kolm avalikku loengut. Esinejad on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Loengutes käsitletakse tänavuse suvekooli üldteemat – hirmu. Loengud on avatud kõikidele huvilistele.

Kursusi toetab eelkõige rahvusvahelistele üliõpilastele mõeldud mitmekesine kultuuriprogramm, mis sisaldab Tallinna muuseumite külastusi, reise Ida- ja Lõuna Eestisse, loenguid Eesti poliitikast, majandusest ja kultuurist ning ühisüritusi. Traditsiooniliselt jäävad suvekooli lõpetama reisid Peterburi, Moskvasse või Eesti saartele.

Suvekooli osalejate arv on pidevalt kasvanud. Kui 2006. aastal alustati 120 osalejaga, siis eelmisel aastal osales suvekooli 17 kursusel 301 inimest 46 riigist. Praeguseks registreerunute arvu vaadates on tänavusse suvekooli oodata veel rohkem osalejaid.

Lisainfot Tallinn Summer Schooli kohta saab suvekooli kodulehelt http://summerschool.tlu.ee.

Tallinn Ülikool
Lisatud 9. juunil 2011

Alates laupäevast, 11. juunist 2011 tegutsevad Tartus AHHAA robotloomaaias kummalised hiigelelukad, kelle liikumise ja toimimise sisemised mehhanismid on publikule läbinisti nähtavaks tehtud. Robotloomaaia asukad tutvustavad sel viisil mõningate hämmastavate loomade bioonikat ehk loodusest lähtuvaid konstruktsioone ja mehhaanikat.
Loodus on imeline leiutaja, võimaldades inimkonnal õppida aina uusi nutikaid tehnoloogiaid. Teaduskeskus AHHAA õhutab oma külastajaid uurima, kuidas toimub ehitamine, konstrueerimine ja katsetamine elusolendite jälgimise kaudu. Külaskäik robotloomaaeda aitab mõista, kuidas toimivad looduses päris loomad või putukad. Näitus on toodetud Ameerika Ühendriikides firmas nimega Evergreen Exhibitions ja seda saab külastada Eestis ainult Tartus AHHAA uues majas viis kuud - kuni novembri alguseni, mil robotloomaaed kolib edasi Rootsi.
AHHAA majapiletiga on sissepääs näitusele tasuta.
Lisainfo: www.ahhaa.ee

Sattusin lugema üht mõtlemapanevat artiklit õpetajate hindamise teemal Lisa Nielseni haridusblogist.

Õppeaasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg igas koolis. Õpetajad koostavad aruandeid, õpilased, lapsevanemad annavad tagasisidet, koolijuhid panevad erinevad liinid kokku ja tekib teatud ülevaade aasta jooksul toimunust. Ülevaade on aga tihti subjektiivne, pole võrreldav, ei näita alati täit tõde, paljudes koolides on õpilaste ja lastevanemate tagasiside võtmise süsteem välja kujundamata, õpetaja tagasiside (ja selle võtmise vajadus) jääb vaid tema enda südameasjaks jne. Ühtset süsteemi on ilmselt raske leida ja rakendada, samuti tekitab küsimusi, mismoodi sellest järeldusi teha ja kui kaugeleulatuvad need järeldused peaksid olema. Ja kuidas ongi võimalik pooliku tõe põhjal teha tuleviku osas otsuseid, see on ilmselt paljude koolide jaoks küsimusi tekitav koht.  

Poliitikud ja haldustöötajad proovivad alati leida parimaid võimalusi ebatäpses õpetajate efektiivsuse hindamise mängus. Õpetajad ja uurijad teavad tõde, ebatäpsed tulemused loovad õpetajates vaid hulganisti stressi ja ei näita reaalset tulemust. Tihtipeale ei hinda pealiskaudsel mõõtmisel saadud tulemused piisavalt pühendunud õpetajaid, kes tulevad toime keerulistes keskkondades, vaid toovad esile hoopis need, kes töötavad lihtsamates tingimustes palju väiksema jõupingutusega, aga kelle tulemused antud võrdluses jäävad pinnale. 

Kuidas oleks, kui jätaks kõik keerulised hindamissüsteemid kõrvale ja laseks lihtsalt õpilastel ja töötajatel hääletada õpetaja poolt, kellega nad soovivad ka edaspidi koostööd teha ja keda koolis töötamas näha? See oleks kahtlemata huvitav alustõdesid liigutav muutus hariduselus – lasta õpilastel ja kolleegidel hinnata, kas õpetaja peaks ka uuel õppeaasta koolis töötama. 

Kui õpilased ja kolleegid oleks need, kelle hääle saamise nimel peaks õpetaja aasta vältel töötama, kas see muudaks õpetamise kvaliteetsemaks? Kas kolleegidele antud hääl muudaks sel juhul ka organisatsiooni sisekliimat ja koolikultuuri?

Võiks ju arvata, et see on küll huvitav mõte, aga ei toimiks reaalsuses kunagi, siis on ilmselt huvitav teada, et tegelikult on just sellist süsteemi rakendatud juba üle 40 aasta Sudbury koolide haridusmudelis, kus professor Peter Gray sõnul „pole ühelgi õpetajal koolis tähtajatut ametiaega. Kõigil on ühe-aastased lepingud, mida uuendatakse vastavalt salajasele hääletusele. Kuna õpilaste hulk on võrreldes töötajatega suhtes 20 ühele, jäävadki koolis aastast aastasse edasi töötama õpetajad, kes on õpilaste poolt väga hinnatud. Need õpetajad on südamlikud, eetilised ja kompetentsed ja nad panustavad kooli keskkonda väga põhjalikult ning positiivselt. Nad on täiskasvanud, kelle sarnaseks õpilased soovivad tulevikus kujuneda.“

Ilmselt ei ole palju koole ja õpetajaid, kes suudaksid kohaneda sellise hindamissüsteemiga. 

Palun avaldage arvamust, kuidas võiks teie arvates selline süsteem tavakoolides võiks toimida? Kuidas teie kool aasta lõpus õpetaja tööd mõõdab ja hindab? Kas ka õpilastele on loodud ühtse tagasiside võtmise vormid ja võimalused? Kas see oleks mõistlik? Kuidas nende tulemustega tegeldakse? 

Refereeritud: http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2011/01/best-teacher-evaluation-system-ive.html

EÜL leiab, et uue süsteemi võiks rakendada alates 2013. aasta sügissemestrist. Õppetoetuste süsteemi hilisem rakendamine halvendab meie kõrghariduse kvaliteeti ning ei võimalda üliõpilastel pühenduda õpingutele.

„Uuringud on viidanud meie kõrgharidussüsteemis valitsevatele ligipääsuprobleemidele, ligi 60% tudengitest töötab õpingute kõrvalt ning meie tudengid kulutavad õppimisele Euroopa üliõpilastega võrreldes kõige vähem aega. Meie kõrgharidussüsteemil ei ole enam aega, et oodata uut õppetoetuste süsteemi, mis oleks pidanud rakenduma juba 2008. aastal. Ootame ministrilt kindlakäelist tegutsemist tudengite huvide eest seismisel,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

EÜL teeb valitsusele järgmised ettepanekud:

1. Uus õppetoetuste süsteem peaks rakenduma alates 2013. aasta sügissemestrist, mitte 2015. aastast nagu on kirjas valitsusliidu tegevusprogrammis;

2. Õppetoetuste süsteemi väljatöötamiseks tuleks moodustada erinevate osapoolte esindajaist koosnev töörühm;

3. Õppetoetuste süsteemi rakendamiseks alates 2013. aasta sügissemestrist tuleks vastav seaduseelnõu saata Riigikokku hiljemalt 2012. aasta kevadeks.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 8. juunil 2011