Koolide 18.200 ruutmeetri suurune ühishoone on kavas rajada Tallinna kesklinna Pärnu maantee 57/Liivalaia tänav 2a, Pärnu maantee 59 ja Pärnu maantee 61 kinnistutele, teatas Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuht BNS-ile. Ideekonkursi eesmärk oli leida tulevasele koolihoonele sobivaim arhitektuurne lahendus ning lahendada ala liikluskorraldus ja haljastus.

Mullu oktoobris välja kuulutatud konkursi esimese voor tõi lõppedes žürii lauale 31 ideekavandit nii Eestist kui välismaalt, millest konkursi tingimustele vastas 28 tööd. Rahvusvaheline žürii valis nende hulgast välja kümme paremat, mille autoritel oli võimalik oma kavandeid teises voorus täiendada.

Konkursi teise koha sai arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ töö nimega "Octopus" ja kolmanda koha Ninja Stuudio OÜ töö "Pausid ja poosid".

Esimese koha saavutanud töö sai preemiaks 25.564,66, teise koha töö 15.977,91 ja kolmanda koha saavutanud töö 9586,75 eurot. Lisaks pälvisid kõik kolm tööd esimeses etapis ergutuspreemia summas 6391,16 eurot.

Võistlustöödega on võimalik tutvuda 15. juunist 7. juulini avatud näitusel Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos.

Allikas: BNS Lisatud 6. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Saarte Hääl veebilehel.

Lisatud 6. juunil 2011

Floristaial võeti mõõtu mitmetel erinevatel aladel nagu maastikuehitus, taimekaitse, pookimine ja floristika teemal.

Eesti parimaks nooraednikuks pärjati Karin Järs Räpina Aianduskoolist. Karin õpib I kursusel maastikuehituse erialal. Teise koha individuaalarvestuses sai Rene Varik ja kolmanda koha Elise Kruusvee. Mõlemad õpivad samuti  Räpina Aianduskoolis.

Räpina Aianduskooli esikolmik võistles ühe meeskonnana kuuest ning oli võidukas ka meeskondlikus arvestuses.
Võistkondlikus arvestuses II koht läks Saksamaa partnerkoolile Ernst-Benary-Schule Erfurt ja III koht Luua Metsanduskooli võistkonnale.

Räpina Aianduskooli õpetaja Reet Palusalu ütles, et õpilaste trump oli kindlasti see, et nad oma ala armastavad. „Eks mõnda kavalust ja nippi õpetasin mina ka“.

Kohtunik Reti Randoja-Muts ütles, et selline üritus motiveerib kindlasti õpilasi oma erialal rohkem pingutama, sest Floristaia võitja saab minna rahvusvahelisele nooraednike võistlusele mõõtu võtma. Kohtuniku sõnul oskas võidutiim teistega võrreldes kõige paremini koostööd teha. „Nad olid tööd tehes täpsed, korralikud, istutussügavus oli õige, kiviparkett sobiva vuugiga, muster klappis. Mis aga kõige tähtsam- töövõtted olid head ja plats puhas-korras. Puhtust tuleb hinnata, sest võistlusel on täpselt nagu reaalses elulises situatsioonis. Seega on oluline, et töö käigus võimalikult vähe kliendi privaatsust häiritakse.“

Võistlusalade lõikes olid parimad:
Praktiline kompleksülesanne (taimede tundmine ja plaani kohaselt näidisaia rajamine) - I koht Hagen Betz, Martin Rauchmaul, Stefan Reif (Saksamaa).

Aianduslik taimekaitse - I-II koht jagamisel Martin Rauchmaul, Martin Kasch (Saksamaa); III-IV koht jagamisel Hagen Betz, Rajar Rahkema (Luua Metsanduskool).

Aianduslik töö (jätkamislõikega oksastamine) - I-II koht jagatud Elise Kruusvee (Räpina Aianduskool), Karin Järs (Räpina Aianduskool), III Kalmer Holm (Luua Metsanduskool).

Aianduslik viktoriin - I koht Rene Varik (Räpina Aianduskool), II - IV koht võrdselt punktid Hagen Betz (Saksamaa), Martin Kasch (Saksamaa), Catty Tirmaste (Luua Metsanduskool).

Objekt looduses - I koht Karin Järs, Elise Kruusvee, Rene Varik (Räpina Aianduskool), II koht  Luua Metsanduskooli võistkond, ja III koht Räpina teine võistkond.

Võistlust korraldas SA Innove koostöös Räpina Aianduskooliga. Võistlust rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium, toetasid Eesti Aiandusliit, Põllumajandusministeerium.

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Lisatud 6. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 6. juunil 2011

Osales 20 koolimeeskonda

Koolituses osalesid Otepää Gümnaasiumi, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Paldiski Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, Tartu Raatuse Gümnaasiumi, Loo Keskkooli, Oru Põhikooli, Tori Põhikooli, Pärnu Kuninga tänava Põhikooli, Haapsalu Linna Algkooli, Kuressaare Gümnaasiumi, Valga Põhikooli, Tartu Erakooli, Kabala Lasteaed-Põhikooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Paide Ühisgümnaasiumi, Haljala Gümnaasiumi, Narva Vanalinna Riigikooli ja Kärdla Ühisgümnaasiumi meeskonnad. Õppeaasta jooksul, novembrist 2010 aprillini 2011 toimus 6 õppesessiooni iga õpikogukonna kodukoolis. Neid viisid läbi moderaatorid, kes on samalaadse protsessi professionaalse õpikogukonna liikmena juba läbi teinud. Kogu ettevõtmise hing ja eestvedaja oli Viimsi kool, kuna seal on tugev praktiline kogemus kujundava hindamise rakendamisel. Koolituste toimumist toetas ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Kindlasti pole lood nii, et need, kes koolituse läbisid, hindeid oma õpilastele enam ei pane. Aga nendel õpetajatel on alternatiiv, võimalus teisiti läheneda: nad oskavad teadlikult rakendada kujundava hindamise meetodeid.

Mis on pikk tund?

Oru Põhikooli klassiõpetaja Elina Veering tutvustas meetodit, mida nad ise kutsuvad nn pikk tund ehk üks õpiteema läbib tervet päeva ja sellega tegelevad kõik kaasatud klassid. Alustasid nad sellega juba mõned aastad tagasi, ammu enne seda, kui kujundavast hindamisest rääkima hakati. Nüüd saab uusi teadmisi kohe praktikasse rakendada. Pikka tundi rakendatakse valdavalt loodusõpetuses ja see tähendab lastele nii iseseisvat tööd kui ka töötamist meeskonnas, oma tööde analüüsi ning tagasisidet õpetajalt. Rakendanud on Oru Põhikoolis seda I-IV klassini ja pikk tund toimub vähemalt kord veerandis. Õpilastel on võimalus sellel päeval teha valikuid, tehtud tööd analüüsida, planeerida ise oma aega. Töötatakse oma valitud tempos.

Pika tunni hommikud algavad päeva tutvustamise ja meeleolu loomisega, kõik klassid on koos. Tehakse rütmiharjutusi, väikseid lavastusi, pantomiime. Seejärel minnakse oma klassiruumi; õpetaja annab selgitusi, missuguste õpikodadega saab laps arvestada, mis päeva jooksul toimub. Kõik töölehed on kolmes erinevas raskusastmes. Õpilane ise valib, millises õpikojas ta tegutseb ja missuguseid töölehti täidab. Klassides ja koridorides on üleval palju lisamaterjale. Korraprobleeme sellel päeval ei ole.

Õpetaja(te) ülesanne on aidata lapsel valida õige raskusastmega tööleht, märgata, jälgida, vajadusel aidata, analüüsida koos lapsega tehtut ja kontrollida valmis töid. Ja, loomulikult, kogu pikk tund ette valmistada.

Täidetud töölehed kontrollib õpetaja järgmiseks päevaks, kontrollitud ja korrastatud tööd pannakase õpimappi. Vt ka http://www.greengate.ee/?page=13&id=449 

Õpilastele meeldib otsustamine

Tori Põhikooli vene keele õpetaja Aeliita Kask alustas oma ettekannet teada tõdemusega: väike muudatus toob kaasa suuri muutusi. See käib ka kujundava hindamise kohta. „Kujundav hindamine on nagu nakkushaigus. Algul ei saa arugi, et see on sulle külge hakanud, sest peiteaeg on väga pikk. Kui ükskord nakatumise avastad, raputab see su elu põhjalikult läbi,“ sõnas Aeliita Kask. 

Küllap on paljudele õpetajatele tuttav olukord, kus taibatakse: olen nii ju varem ka teinud, aga ei ole külge pannud silti, et see on kujundav hindamine! Näiteks kõikide õpilaste kaasamine tunnis. Või tööde analüüs õpilaste endi poolt. Aeliita Kask rääkis enda kogemusest, et igas klassis on õpilasi, kes ei tööta kaasa, kes järjekindlalt lihtsalt ei viitsi. Aga kui nad nägid, kui innustunult teised ülesandeid lahendasid, kuidas tegijad olid kaasatud otsustamistesse, siis nad viitsisid küll.

Üks muutus, mille kujundav hindamine kaasa tõi, oli see, et enam ei tule toime 45 minutiga. Samas tunnid olid õpilaste poolt vaadates palju huvitavamad. Õpetaja pilgu läbi muutusid tunnid loovamaks, loomingulisemaks. Õpilaste kaasatus on saanud loomulikuks osaks tunnis. Selgeks on saanud, kui suurepärased analüüsijad on lapsed ise. Ja mis esialgu tundub isegi uskumatuna – puudulikke veerandihindeid ei ole põhjust välja panna, puudulikke lihtsalt ei ole.

Aeliita Kask küsis meeskonnakoolituses osalenutelt, kui paljude käest on kolleegid aasta jooksul küsinud, et sa õpid kujundavat hindamist, mis see ikkagi on? Vastuseks tõusis kätemeri. Ja samas ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Igaüks peab ise tunnetama, mida tema jaoks personaalselt kujundav hindamine tähendab, mis tema jaoks töötab, mis mitte.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 6. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka:
Lukk: enne 4. klassi on vara hindeid panna

Ministeerium: traditsioon ei lase Eestis hindeid hüljata 

Ekspert: vajame hindevastast selgitustööd

Koolijuht: numbrilisi hindeid tahavad lapsed ja vanemad ise 

Lisatud 6. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 6. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 6. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 6. juunil 2011