„Endise koolimaja ruumid antakse MTÜ-le Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing üürile üheksaks aastaks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Esimesel korrusel asuvate ruumide üldpind on 413 m².“ Võrgu sõnul kohustub üürilevõtja kasutama ruume erivajadustega laste koolina.

Üürimääraks kehtestati 0,96 €/m² kohta kalendrikuus. Lisaks jäävad üürniku kanda ka äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised ning üürniku poolt ruumide remondiks tehtavad kulutused. Ruumide allüürile andmine on keelatud.

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing haldab raske puudega lastele mõeldud Hilariuse kooli, kus praegu õpib 18 last. Kool annab Riiklikule Toimetuleku Õppekavale vastavat põhiharidust, pakub lapsehoiuteenust ja tagab koostöös Tallinna linna rehabilitatsioonikeskusega koolis käivatele lastele tugiteenuste kättesaadavuse peale koolitunde. Koostöös huvikeskustega võimaldatakse erivajadustega lastele tegevust huviringides.

Hilariuse kool tegutseb 2005. aastast. Praegu üüritakse ruume Mustamäel asuvalt Lehola Lasteaialt, ent augustis üürileping lõpeb ja lepingut ei pikendata, sest lasteaed vajab ise ruume ja samuti on praegused ruumid Hilariuse koolile kitsaks jäänud. Samas on Mustamäe Linnaosa Valitsus huvitatud sellest, et tühjaks jäänud Akadeemia tee 30 hoone oleks kasutusel.

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing on aastaid kooli tegevuse jätkamiseks paremaid võimalusi otsinud, eesmärgiks on areneda 9-klassiliseks põhikooliks ja vajadusel pakkuda erivajadustega lastele 2 aastat lisaõpet. Koolis soovitakse luua lastele arendav õpikeskkond koos vajalike klassi- töötubadega (puutöö, savitöö, kodundusklass jne). Eesmärgiks on areneda lapsevanematele ja ka tavakooliõpetajatele tuge ja teadmisi jagavaks keskuseks.

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing soovib pakkuda erivajadustega lastele tegevust ka koolivaheaegadel ning lapsehoiuteenust lisaks Hilariuse kooli kasvandikele ka teistele puuetega lastele.

Allikas: Raepress Lisatud 1. juunil 2011

Traditsioonilisse aineõppesse on Eesti koolides alates 1996. aastast põimitud nn läbivaid teemasid nagu turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng, IT ja meedia. Selliste teemade õppekavasse sidumise eesmärk on valmistada noori edasiõppimiseks ja eluks veelgi paremini ette. Näiteks õpitakse eesti keele tunnis meediatekstide koostamist ja lugemist  või kasutatakse aine õpetamiseks erinevaid IT-võimalusi.

Hoolimata sellest, et läbivad teemad on koolidele kohustuslikud, näitab 2008–2010 Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse poolt läbi viidud uuring, et läbivate teemade õpetamisel ainetunnis on palju arenguruumi: läbivate teemate õpetust tunnis ei eesmärgistata ning samuti ei hinnata õpilase tulemusi. Nende eelduste taustal on läbivate teemade õpetamine koolis siiski pigem hästi õnnestunud.  

„Tulemustest selgus, et õpetajad peavad läbivate teemade õpetamist oma töö loomulikuks osaks. Nad teevad seda paljuski kooli- ja tunnivälist tööd kesiste ressursside ja vahenditega. Samas nad ei soovi, et neid selle ülesande täitmisel kontrollitakse. See on midagi, mida õpetajad teevad oma südamerahu pärast, et nad tunneksid, et on teinud kõik, et lapsel läheks elus hästi,“ selgitas uuringu üks läbiviijaid Pille Kõiv. Ta lisas, et kõige enam motiveerib õpetajaid läbivate teemadega tegelemisel isiklik huvi konkreetse läbiva teema vastu, uute tööviiside ja -meetodite kasutamise võimalus ning asjaolu, et paraneb õpilaste suhtumine õppetöösse ja temasse kui õpetajasse.  „Läbivate teemade õpetust aitaks  parandada kogukonna, näiteks vilistlaste ja lastevanemate ning kooliväliste partnerite kompetentsi kaasamine,“ ütles Kõiv.

Pikemalt on võimalik uuringu tulemustest lugeda Tartu Ülikooli veebis: http://www.ut.ee/1020022

Riikliku õppekava alusel on läbivate teemade õpet koolides rakendatud aastast 1996. Haridus ja teadusministeeriumi tellimusel viidi 2008–2010 Tartu Ülikool haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses läbi uuring, kus selgitati, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused „tõlkinud“ oma igapäevasesse praktikasse. Uuringu kaastäitjateks olid teiste hulgas Maanteeameti  liikluskasvutuse  (Urve Sellenberg)  ja Päästeameti ennetustööga tegelevad spetsialistid (Viola Murd jpt), kolleegid Tartu Ülikoolist (Kadri Ugur) ja Tallinna Ülikoolist (Imbi Henno, Maie Alas, Mart Laanpere).

Uuringu täielik aruanne on kättesaadav veebist aadressil: http://www.ut.ee/curriculum/453380

Tartu Ülikool
Lisatud 1. mail 2011

Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.

Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.

Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.

Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Tallinna Ülikool
Lisatud 1. juunil 2011

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad tutvuma

Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.

Laupäeval 11. juunil 2011 kutsume kõiki Pärnumaale tutvuma Kurese sumbkülaga, mille asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on 7 km pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks. Rikkaliku kultuuriajalooga piirkonnas leidub vanu talukohti, keldreid, kiviaedu. Teekonna pikkus 3 km. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas viib läbi Urmas Vahur.

Väljasõit 11. juunil kell 8.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21.00. Palume selga ja jalga panna looduses liikumiseks sobivad riided ja jalanõud.

Registreerimine kuni 9. juunini telefonil 7 366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.

Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja  Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:                                                                               
Mirjam Pikla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus

tel 7 366 120

www.teec.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Rändnäitus „Hüvasti Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas“ vaatab tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987–1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi, arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle ning püüab uuesti hinnata maailma, kus elame praegu.

Kaks aastakümmet tagasi lahutas demokraatlikku Lääne-Euroopat ja kommunistlikku Ida-Euroopat raudne eesriie – läbitungimatud riigipiirid ning kahe ideoloogia vaheline kuristik. Külma sõja eraldusjooni sümboliseeris Berliini müür ühes piirikontrollpunktidega, millest tuntuim oli punkt nimega Charlie. Tollal ennustasid vähesed Euroopale ühist tulevikku. Järsku varises see külmas sõjas kangestunud maailmakord kokku. Berliini müür langes ning muutus kommunistlike diktatuuride sümbolist uue, lootusrikkama ajastu sümboliks. Koos müüriga jäeti hüvasti ka Charlie-nimelise kontrollpunktiga. 

Kommunismi lõpu ja Euroopa ühendamise pöördelise tähtsusega ajaloosündmusi tutvustav näitus vaatleb Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude Liidu lagunemist kõrvuti revolutsioodega Ida-Euroopa riikides, püüdes asetada Eesti ja Balti riigid selgemini Euroopa ajalookaardile. Ajaloosündmuste vahetumaks mõistmiseks räägivad kaasa aastate 1987-91 murrangutes olulist rolli mänginud persoonid, kelle lugude abil seotakse mitmetahuliseks tervikuks kommunistliku utoopia lammutamine nii poliitikas, kultuuris kui ka igapäevaelus.
    
Rändnäitus avati esmakordselt 22. veebruaril 2010 Tallinnas ning järgnevate osanäitusena on „Hüvasti, Charlie!“ olnud eksponeeritud Haapsalus, Kuressaares, Pärnus, Põlvas, Tartus, Rakveres, Võrus ja Narvas. Senised üheksa osanäitust on osutunud menukateks ja näidanud väga erinevas vanuses külastajate elavat huvit lähimineviku sündmuste vastu. Viljandiski jääb „Hüvasti, Charlie!“ ootama aktiivset külastatavust.

Viljandi Spordihoones jääb „Hüvasti, Charlie!“ avatuks kuni 19. juunini 2011, misjärel rändab tagasi Tallinna, kus näitus jääb Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis avatuks kuni 31. augustini 2011.

Täpsemat infot näituse ja selle teekonna kohta Eestis leiad näituse veebilehelt.

Näituse koostaja: Eesti Ajaloomuuseum. Kuraator: Kaarel Piirimäe. Projektijuht: Herke Vaarmann. Näituse kujundus: Velvet.

Euroopa Komisjoni Eesti Esindus
Eesti Ajaloomuuseum
Lisatud 1. juunil 2011

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles Postimehe vahendusel, et mõne Tallinna venekeelse kooli gümnaasiumiosa tuleks kinni panna, sest neis napib õpilasi. „Küttise sõnul tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest tasemel gümnaasium eeldab 300 õpilast, kuid ühegi pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiosas ei leidu praegu isegi 200 noort,“ vahendas Postimees.ee.

Abilinnapeale jääb arusaamatuks, miks arutab ministeeriumi asekantsler Tallinna koolivõrgu korrastamisest, kui ministeeriumi ametnike eesmärk oli tutvuda nende koolidega, kes soovivad õppekeeleks valida vene keele. „Paralleelide toomine antud juhul on arusaamatu ja põhjendamatu,“ märkis Kõlvart. „Koolivõrgu korrastamist korraldab teatavasti ikka iga kohalik omavalitsus, mitte ministeerium.“

Kõlvarti sõnul tuleb iga kooli puhul arvestada ka nende eripära. „Niisamuti oleks võinud ministeerium näitena tuua Tallinna Juudi Kooli, kus gümnaasiumiosas õpilasi napib,“ ütles Kõlvart. „Ent alati ei ole kvantiteet ja kvaliteet seotud ehk kui gümnaasiumis on ka kolm paralleeli, ei pruugi see tagada veel kvaliteeti. Näiteks Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis õpib samuti gümnaasiumiosas vähem kui 300 õpilast, ent õpitulemustelt on kool üks parimaid, sealhulgas eesti keele osas.“

Pealinna koolivõrgu korrastamise kava aastateks 2003-2012 võeti vastu 2003. aastal, mille järgi on muudatused Tallinna koolivõrgus ka toimunud. Pealinna vene koolide osas on toimunud ümberkorraldused järgnevalt: 2002. aastal suleti Kopli Vene Põhikool; 2004. aastal korraldati Mustamäe Üldhariduskool ja Vana-Kalamaja Gümnaasium ümber Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumiks; 2004. aastal suleti Tallinna Ümera Põhikool; 2006. aastal korraldati Valdeku Gümnaasium ümber põhikooliks ja põhikool ühendati omakorda Tallinna 53. Keskkooliga 2008. aastal; Pelguranna Gümnaasium korraldati ümber põhikooliks 2008. aastal ja põhikool ühendati Karjamaa gümnaasiumiga 2010. aastal.

Tallinna Haridusamet on juba alustanud uue koolivõrgu arengukava koostamisega, seda järgmisest aastast alates ning milles nähakse edasised sammud järgmiseks kümneks aastaks. Tallinna Haridusameti andmetel, tuginedes rahvastikuregistri ja Eurostat´i andmetel koostatud statistikale suureneb lähiaastatel algklassiõpilaste arv ning väheneb veel mõnda aega põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arv. „Kui prognoose arvestada, siis lähiajal ei puuduta vähene õpilaste arv gümnaasiumiosas mitte ainult vene koole, vaid ka eesti koole,“ tõdes Kõlvart. „Ent veel kord toonitan, et koolivõrgus tehtavaid otsuseid ei saa langetada hetkeolukorda arvestades, vaid tuleb näha protsesse kaugemas perspektiivis. Koolivõrgu planeerimine on pikaajaline protsess, mida ei tohi teha kiirustades ega olukorda eelnevalt põhjalikult analüüsimata ning seda peaks teadma ka ministeeriumi asekantsler.“

Allikas: Raepress Lisatud 1. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 1. juunil 2011

Tallinna Haridusametile on teada, et kooliastujate arv lähiaastatel kasvab ning seejärel tekib taas väike langus. Haridusameti kodulehel on avaldatud Rahvastikuregistri ja Eurostat´i andmete põhjal koostatud statistika, kus on näha õpilaste arvude trendid kuni 2025. aastani. Käesoleval aastal tuli haridusametil koolikoht kinnitada 4315 lapsele (kellest ca 14% last erinevatel põhjustel Tallinna munitsipaalkooli ei lähe). Tuleval aastal tuleb prognoosi kohaselt kooli 4582 last, 2013. aastal 4885, 2014. aastal 5242 õpilast. Seejärel algab taas mõningane langus – 2015. aastal tuleb kooli 5171, 2016. aastal 4901 last jne.

Samal ajal, kui suureneb algklassiõpilaste arv, väheneb veel mõnda aega põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arv. Seetõttu õpilaste arv tervikuna ei suurene ning koolisiseste ümberkorraldustega saab leida võimalused nooremate astmete õpilaste tarvis.

Arvestada tuleb nüüd aga ka sellega, et kui varem võis hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu klassis 32-ni, mida paljudes koolides ka kasutati, siis uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt seda enam teha ei saa. Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on nüüd 24 õpilast, mida hoolekogu nõusolekul võib tõsta 26-ni. Õpilaste arvu vähendamine klassides tingib aga suurema vajaduse täiendavate klassikomplektide järele. 

Kuna õppimine kodulähedases koolis on kõigi laste õigus, tuleb vajadusel luua täiendavaid klasse. Seda on tehtud ka varasematel aegadel, kui sündivus oli tõusutrendis. Veel 2000. aastal õppis Tallinnas teises vahetuses üle 4000 õpilase. Sellele perioodile järgnes aga sündivuse drastiline langus, mis viis koolidest algul teise vahetuse, hiljem aga põhjustas koguni mitmete koolimajade sulgemise. Ka õpilaste arvude muutuste statistika 1992–2000 on avaldatud haridusameti kodulehel.

2003. aastal võeti Tallinnas vastu koolivõrgu korrastamise kava 2003.–2012. aastaks, mille järgi on sel perioodil koolivõrgu muudatused ka toimunud. Veel aasta tagasi tuli Tallinnas ühendada kuus kooli kolmeks, sest pooltesse neist ei jätkunud enam õpilasi.

Praegu aga pealinnas n-ö tühjana töötavaid koolimaju, nagu väitis ajakirjanik, ei ole. Ka ei ole teada, kust on pärit Eesti Päevalehe andmed, mille põhjal näiteks Liivalaia kooli ei olnud ühtki soovijat (3. mai 2011), sest see ei vasta kindlasti tõele.

Tallinna Haridusamet on alustanud uue koolivõrgu arengukava koostamisega alates aastast 2012, kus nähakse ette vajalikud sammud järgmiseks kümneks aastaks. Koolivõrgu planeerimine on pikaajaline protsess, mida pole võimalik teha kiirustades ja olukorda eelnevalt analüüsimata. Kui analüüsid näitavad, et mõnda piirkonda on uut koolimaja tõesti vaja ning et sellest kujuneks jätkusuutlik kool, siis ei ole selle rajamine välistatud. Hetkel on otstarbekas toimida olemasoleva koolivõrgu võimalusi kasutades.

Loe ka: Kusagil Tallinnas on tühjad koolimajad…

Viivi Lokk, Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja
Allikas: BNS Lisatud 31. mail 2011

"Ma arvan, et nüüd peab kohtunik otsuse tegema, aga praktilises elus on asjad väga mõistlikult edasi läinud ja ühinemiskomisjon on tänase seisuga oma töö isegi lõpetanud," ütles Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami BNS-ile.

Grupp lapsevanemaid kaebas kohtusse Rakvere linnavolikogu otsuse lõpetada Rakvere Vene gümnaasiumi tegevus ja kohus andis menetluspooltele mai lõpuni võimaluse jõuda kohtuvälisele kokkuleppele.

Rakvere Vene gümnaasiumis õppivate laste vanematele ei meeldinud Rakvere linnavolikogu mullu 17. veebruaril langetatud otsus lõpetada gümnaasiumi tegevus iseseisva koolina ja liita õppeasutus eestikeelse Rakvere gümnaasiumiga. Lapsevanemad kaebasid linnavõimu kohtusse, märkides, et kooli tegevuse lõpetamisel ei motiveerinud linn seda piisavalt.

Tartu halduskohus tühistaski tänavu 18. veebruaril linnavalitsuse otsuse gümnaasiumi tegevuse lõpetamise kohta. "Linnavolikogu oleks pidanud vaidlustatud otsuses esitama vähemalt kokkuvõtliku analüüsi, kuidas on Rakvere linnas muutunud viimase kolme aasta jooksul õpilaste arv ja kuidas on vähenenud koolitusnõudlus põhi- ja üldkeskhariduse saamiseks Rakvere Vene gümnaasiumis," märkis halduskohus ning kuulutas linnavolikogu otsuse õigusvastaseks.

Linn tegi kiirelt vajalikud muudatused ning võttis tänavu 16. märtsil vastu uue otsuse Rakvere Vene gümnaasiumi  iseseisva koolina tegevuse lõpetamise kohta ja kooli liitmise kohta Rakvere gümnaasiumiga alates tänavu 1. septembrist. Kooli õpilaste lapsevanemad pöördusid seejärel taas halduskohtusse, üritades uuesti linnavõimu otsuse seaduslikkus kahtluse alla seada.

Tartu halduskohus arutas vaidlust ning andis menetluspooltele kompromissi sõlmimiseks aega kuni 31. maini. Kuna seda ei sündinud, arutab kohus kaasust edaspidi kirjalikus menetluses.

Allikas: BNS Lisatud 31. mail 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 31. mail 2011