Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 31. mail 2011

Artikli täistekst ajalehe Valgamaalane veebilehel.

Lisatud 31. mail 2011

Loeng toimub Mare hoone ruumis M-225 (Uus-Sadama 5, II korrus), loengu töökeeleks on inglise keel. Professor Jarvis lõpetab oma ettekandega tänavukevadise Studia Generalia loengute sarja.

Kui lähtekeele mõju sihtkeele häälduse ja sõnavara omandamisele ei ole üldiselt vaidlustatud, siis  lähtekeele mõju morfoloogia ja süntaksi omandamisele on väidetud olevat ebaoluline või isegi olematu. Loengu eesmärgiks on uuemate uurimistulemuste valguses näidata, et lähtekeele mõju morfoloogia ja süntaksi omandamisele on palju üldisem, kui seniste uurimistulemuste põhjal on arvatud. Loengus analüüsib Jarvis lähtekeele mõju esinemisviise ja -tingimusi ning teoreetilisi seisukohti, mis seletavad lähtekeele mõju esinemismehhanisme.

Ohio Ülikooli professor ja lingvistika osakonna juhataja Scott Jarvis on rahvusvaheliselt üks tuntumaid teise keele omandamise asjatundjaid, kelle kitsam uurimisala käsitleb keeltevahelist mõju. Tõeliseks läbimurdeks selles valdkonnas kujunes Jarvise 2000. aastal formuleeritud lähtekeele mõju uurimise ühtne metodoloogiline raamistik, mis võimaldas ületada sellel uurimisalal senini valitsenud teoreetilise ja metodoloogilise segaduse ning muuta erinevatest teoreetilistest lähtekohtadest kavandatud uurimuste tulemused võrreldavaks. Oma raamatus „Crosslinguistic influence in language and cognition“ (ilm. 2008; koostöö Aneta Pavlenkoga) sõnastas Jarvis keeltevahelise mõju uurimise lõppeesmärgi: selgitada välja, kuidas kõik need keeled, mida inimene oskab, toimivad koos tema mentaalses representatsioonis. Professor Jarvis viibib Tallinna Ülikoolis 30. maist 3. juunini TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi kutsel ülikooli külalisena, ta osaleb TLÜ EKKI Eesti Teadusfondi grandis nr 8240 „Lähtekeele mõju ja teise keele omandamine: korpuspõhine uurimus” väliseksperdina. 

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Lisainformatsioon: www.tlu.ee/studiageneralia  

Tallinna Ülikool
Lisatud 31. mail 2011

B- ja C-võõrkeele õppetooli juhataja, saksa keele õpetaja Jana Saksingu tunnid olevat õpilaste seas väga populaarsed – need pole tavalised. Koolielu sai heita pilgu 8. klassi õpilaste saksa keele tundi. Keeleklass nägi välja nagu keeleklass ikka – Saksamaa kaardid seinal, keeleteemalist infot kõikjal. Ka algas tund peaaegu sarnaselt, nagu iga teine keele õppimise tund. Innovaatilise kooli arendusprojekti abil soetatud fotokaamerate abil oli aga õpetaja Saksingul võimalus õppetööd vaheldusrikkamaks muuta.

Pärast väikest sissejuhatavat vestlust andis õpetaja paaridesse jagunenud õpilaste käsutusse fotokaamerad, ülesandeks leida intervjuu tegemiseks koolis sobiv koht ning proovida nii intervjueerija kui ka intervjueeritava rolle. Teemaks iseenese tutvustamine, oma kodust, perekonnast, hobidest ja tulevikuplaanidest rääkimine. Aega 20 minutit.

   

Õpetaja Saksing on õppetöös pildi- ja videomaterjali loomise ning kasutamise üle õnnelik. „Ühest küljest on see tavapärastele õppetundidele vaheldus, teisalt toetab õppimist,“ ütleb Saksing. „Õpilased näevad ennast tänu videole kõrvalt ning kuulevad ka. See on keele õppimisel väga oluline.“ Võimalusi pildimaterjali kasutamiseks on palju, pilt toetab lugu.

Viimsi Kooli õpetajaid on aparaate kasutama koolitatud ka. Eks loodusainetes leiavad seadmed suuremat kasutust. Teistel tuleb veel kohaneda, fotoaparaadi tunnis kasutamine on ikkagi üsna uus asi. Rohkem oleks Saksingu sõnul vaja metoodilist koolitust, praegu tuleb õpetajatel üsnagi palju ise kasutusvõimalusi leiutada. Õnneks on Viimsi Koolis Kogemuste Kojad, kus kolleegid üksteist õpetada saavad, küllap juba varsti jagatakse seal kogemusi ka fotokaamerate kasutusmetoodikate kohta.

Õpilastel pole seni kompaktkaamerate kasutamisel probleeme olnud. „Küsisin neilt ikka enne üle, kas nad oskavad filmida,“ ütleb Saksing. „Kinnitasid, et oskavad küll ja uksest läinud nad olidki.“

Tunni teises pooles jõuavad õpilased klassi tagasi, õpetaja salvestab filmitu arvutisse ning ühine intervjuude vaatamine võib alata. Õpetaja palub igal õpilasel kommenteerida, mis oli hästi, mida võiks järgmisel korral paremini teha. Iseenda vaatamine tekitab esialgu piinlikkust, aga sellest saadakse kiiresti üle. Ka klassikaaslaste head sõnad julgustavad iseennast vaatama. Kuuldakse vigu hääldusel, lausete moodustamisel, õpitakse kuuldust-nähtust. Märkamatult on õpetaja suunanud intervjuude kuulamise käigus õpilasi ka uusi sõnu õppima (nt. näitleja, elukutse).

Õpilased on tunniga rahul. Läbisegi öeldakse, et selline isetegemine õpetas neile palju. Lisaks saksa keelele. Järgmisel tunnil jätkatakse videote vaatamist ja analüüsitakse nähtut juba põhjalikumalt.

Loe ka "Innovaatilise kooli" projekti raames soetatud GPS-seadmete kasutusest tunnis.

Lisainfo „Innovaatilise kooli 2010“ projektide kohta.   

Koolielu
Lisatud 31. mail 2011

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) Andras on tegutsenud 20 aastat. Vanusena on 20 aastat ühtaegu nii noor kui täiskasvanu: kasvuraskused on ületatud, elukogemust jagub, ees on ootamas palju tegusaid päevi ning aastaid. Andras sündis 1991. aastal, pool aastat enne Eesti taasiseseisvumist. Samast aastast on Andras Euroopa Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni (EAEA) liige. Ühendus tegeleb elukestva õppe edendamisega ning on koolitustega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon.

Andrase programmijuht Sirje Plaks, kuidas teie organisatsiooniga liitusite, kuidas ise seda mäletate?

Sirje Plaks: „Mul oli Jõgeval väike erakool, laste esteetikakool, ja tundsin end üsna üksi selles tegevuses. Aasta oli 1993; otsisin, kes võiks veel huvitatud olla õppimisest ja huvikoolitusest. Siis sattusingi sellise organisatsiooni peale nagu Andras. Andras oli hakanud Euroopa täiskasvanuhariduse tuultes arenema, oli tekkinud ühiseid mõtteid jagav liikmeskond.“

Keda Andras ühendab, kas ainult täiskasvanute koolitajaid?

Sirje Plaks: „Ta ühendab nii täiskasvanute koolitajaid kui eraisikuid ja organisatsioone, kellele on oluline, kuidas elukestva õppe idee areneb. Nad on selle idee kandjad, ühe mõtteviisiga inimesed.“

Kas elukestvast õppest nüüd juba saadakse aru, võetakse seda loomulikuna, või tuleb ikka selgitada, mis on täiskasvanuharidus?

Sirje Plaks: „See oleneb kõik inimestest, nende hoiakutest. Mitte kunagi ei saa sellest rääkimist palju olla. Meie ühiskond on siiski harjunud, et õppimine toimub koolipingis, siis antakse tunnistus, ja siis õppimine ongi läbi. Et õppimine kestab läbi elu… Inimesed saavad aru küll, nad lihtsalt ei teadvusta seda endale. Et see teadvustuks, selleks ongi vaja elukestva õppe olemust selgitada. Selgitada saab inimeste lugude kaudu, kogemuste jagamise-levitamise teel, õppijate tunnustamise abil. Et inimesed mõistaksid: õppimine pole elitaarne tegevus, õppida saab kogu aeg, igal inimesel on see õigus. Tõsi, juhtub ka seda, et õpid ja õpid, aga tööd ei saa. Kõigest hoolimata on õppimisvõime inimese üks tugevuskeskus.“

Andrase kindel kaubamärk on täiskasvanud õppija nädal (TÕN). Seda korraldatakse koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga alates 1998. aastast. Idee pärineb inglastelt, kes niisuguse nädalaga teadvustavad ja levitavad elukestva õppimise mõtet juba paarkümmend aastat. Nädala eesmärk ongi väärtustada täiskasvanute õpet, täiskasvanud õppijat. Sama eesmärki kannab Eestis ka aasta õppija, aasta koolitaja, koolitussõbraliku organisatsiooni ja koolitussõbraliku kohaliku omavalitsuse valimine. Siin vaevad kandidaate kõigepealt maakondlikud tugigrupid, kes selgitavad oma parima igas kategoorias. Nende seast valitakse Eesti parimad. Möödunud aastal esitati tunnustamiseks 193 kandidaati: 88 aasta õppijat, 78 aasta koolitajat, 14 koolitussõbralikku organisatsiooni ja 13 koolitussõbralikku omavalitsust.

Kas Andras ise ka korraldab koolitusi?

Sirje Plaks: „Jah. Andras on aastaid korraldanud kvalifikatsioonikursuseid nendele inimestele, kes koolitavad täiskasvanuid. Need on pikad kursused, 400 tundi, sellest 160 auditoorset tundi, ja kursus lõpeb lõputööga. Igal juhul aitab see õppimise kvaliteeti Eesti haridusmaastikul tõsta. Andrasel on ka õigus anda andragoogi kutset. Kutse saamine ei tähenda koheselt palgatõusu, see on pigem tsunfti kuulumise tunne. Kes asub kutset taotlema, teeb läbi teatud protseduurid: võtab kokku oma koolitusmaterjalid, analüüsib tagasisidet - ühesõnaga korrastab oma läbitud koolitajateed. Ja siis on kutseeksam. Huvi selle vastu on tõesti suur.“

Andrase juhatuse esimees Ene Käpp tõdeb juubeliraamatus, et aastate jooksul on Andrasel olnud palju kaasteelisi, kellega koostöös on jõutud tänaste tulemusteni. „Mitmed 1990. aastatel tekkinud ühendused on lõpetanud oma tegevuse. Andras on jäänud, olles tunnustatud tegija Eesti täiskasvanuhariduse maastikul. Usun, et Andrasel jätkub väljakutseid ning meil on ka tulevikus kindel koht täiskasvanute õpitee innustaja ja julgustajana. Ütleb ju vanarahva tarkus: „Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis!““

Sirje Plaks, millal te ise viimati õppisite? Küsimusele järgneb paus, ja vastus tuleb mõneti üllatav: „Õpin ka praegu teiega siin vesteldes. Õpitakse ka pangaautomaadi juures, reisil olles, kolleegiga arutades, õpitakse igasugustes olukordades ja kindlasti inimestega suheldes.“

Andrase tegemiste kohta küsis Madli Leikop 
Koolielu
Lisatud 1. juunil 2011

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad tutvustavad üldhariduse arengukava täitmist ja uute ainekavade rakendamist. Kõne all on ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerimise võimalused maakondades  lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uuendustest. Siseministeerium tutvustab maavalitsuste kui organisatsiooni arendamise võimalusi. Kahe päeva jooksul tutvutakse Võrumaa Õppenõustamiskeskusega, lapsehoiuteenuse osutamisega Lasval vallas.

„Nõukojas arutusel olevad teemad jõuavad varem või hiljem maakonniti haridusasutustesse, kes hariduskorraldusega igapäevaselt tegelevad. On väga hea, et eelnevalt on põhisuunad ühiselt läbi arutatud, kuid nenderakendamine sõltub iga maakonna omanäolisusest ja erisustest,“ sõnas Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik, Nõukoja koordinaator.

Hariduskorralduse Nõukoja korralised koosolekud toimuvad keskmiselt kuus korda aastas ja kord või paar aastas väljaspool Tartut ja Tallinna. „Nõupidamised maakondades annavad võimaluse vahetust tutvuda hariduse korraldamisega Eesti erinevates paikades,“ sõnas Liblik.

Eesti Hariduskorralduse Nõukoja koosseisu kuuluvad kõikide maavalitsuste haridus- ja sotsiaalosakondade ametnikud, samuti haridus- ja teadusministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad. Nõukoja töö koordineerimine toimub maavanemate kokkulepitud rotatsiooni alusel.

Allikas: BNS Lisatud 31. mail 2011

Kahe nädala jooksul kohtusid asekantsler Kalle Küttis ja üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar üheteistkümne vene õppekeelega Tallinna munitsipaalgümnaasiumi hoolekogu, õpetajate ja õpilaste esindajatega. Külastatud koolid olid Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Paekaare Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium ning Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium.

„Olukord igas koolis on erinev, igal koolil on oma spetsiifilised mured,“ ütles Küttis. „Riik Haridus- ja Teadusministeeriumi näol püüab koole lahenduste leidmisel aidata, et kõikjal Eestis oleks soovijatele tagatud kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus. Pärast külaskäike Tallinna koolidesse võin korrata Narvas öeldut, et otsus tutvuda kõikide erandit taotlenud gümnaasiumidega oli igati õige.“

Kõik külastatud koolid annavad endale aru, et noored vajavad siinses ühiskonnas hakkamasaamiseks eesti keele oskust ning töötavad selle nimel. Nii teevad paljud koolid koostööd eesti õppekeelega koolidega, aktiivselt otsitakse kontakte ülikoolidega, mille õppejõud võiksid gümnasistidele õpetada eesti keeles valikaineid, soositakse õpilaste huvitegevust eestikeelses keskkonnas.

Küttise sõnul tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ei ole üheski pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiastmes üle kahesaja õpilase, näiteks Haabersti Vene Gümnaasiumis on 49 ja Karjamaa Gümnaasiumis 41 gümnasisti. Samas peaks koolijuhtide ja hariduse asjatundjate hinnangul gümnaasiumis, mis suudaks palgata endale asjatundlikud õpetajad, pakkuda hea õpikeskkonda, huvitavaid õppesuundi ja piisavat hulka valikaineid, olema soovitavalt igas gümnaasiumiklassis kolm paralleeli, see tähendab umbes kolmesada õpilast.

Sellel sügisel vene õppekeelega gümnaasiumides kümnendas klassis alustavad noored peavad kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles ehk esimese gümnaasiumiaasta jooksul võib eesti keeles õpitavate ainete maht jääda ka alla 60 protsendi.

Eestikeelsele aineõppele üleminek algas 2007. aasta sügisel, mil kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides tuli eesti keeles õppida eesti kirjandust, lõppeval õppeaastal on kohustuslikke eestikeelseid õppeaineid viis.

Märtsis ja aprillis laekusid Haridus- ja Teadusministeeriumile Narva ja Tallinna linnavolikogu taotlused viivitada kuueteistkümnes gümnaasiumis üleminekuga eestikeelsele gümnaasiumiõppele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 31. mail 2011

Lillepaviljonis antakse autasud üle 171 õpilasele ja 139 juhendajale-õpetajale. Käesoleval õppeaastal 17 õppeaines toimunud ülelinnalistel olümpiaadidel osales kokku 8632 õpilast. Üleriigilised teadmistealased võistlused toimusid 25 erinevas õppeaines. Tallinna koole esindas seal 420 õpilast, kes saavutasid kokku 137 auhinnalist kohta, neist 38 korral toodi koju esikoht.

Teiste hulgas on vastuvõtule palutud õpilased, kes juba eelmisel aastal osalesid edukalt rahvusvahelistel olümpiaadidel. Käesoleval õppeaastal on taas parimate hulgas juba staažikad ja tuntud õpilaserudiidid Sandra Schumann (10. klass, Tallinna Reaalkool), Kaur Aare Saar (10. klass, Tallinna Inglise Kolledž), Aleksandr Šved (12. klass, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Jaan Toots (10. klass, Tallinna Reaalkool), Anu Ainsaar (11. klass, Tallinna Reaalkool), Rene Lomp (11. klass Liivalaia Gümnaasium, Taivo Pungas (11. klass Tallinna Reaalkool), Ralf Ahi (11. klass Tallinna Reaalkool) ja Erik Tamre (11. klass, Tallinna Reaalkool).

Üleriigiliste olümpiaadide edukamad läbivad treeninglaagrid ja täiendavad võistlused, mille alusel komplekteeritakse Eesti koondised 11 erinevale rahvusvahelisele olümpiaadile, mis enamikus toimuvad suvisel koolivaheajal. Õpingud ja ettevalmistused on mitme aasta pikkused ning konkurents koondisesse pääsemiseks tihe.

Eestis korraldatakse olümpiaade alates 1953. aastast, kogu maailmas täitub sellel haridusprogrammil 2011. aastal 117 aastat. Eesti õpilased on aastaid rahvusvahelistel olümpiaadidel heade ja väga heade teadmistega välja paistnud. Tallinna õpilaste teadmisi hinnati eelmisel õppeaastal rahvusvahelisel tasandil 3 kuld-, 7 hõbe- ja 14 pronksmedaliga.

Allikas: Raepress Lisatud 31. mail 2011

ENLi hinnangul on tänuväärne, et ka majandussurutise ajal on riigi prioriteediks olnud üleriigiliste noorteühingute toetamise säilitamine, ent vajadused muudatuste järele toetuste jagamise põhimõtetes on juba mõnda aega päevakorral olnud. Viimane kasv aastatoetusteks eraldavates vahendites leidis aset 2006. aastal, mistõttu on olemas reaalne vajadus suurendada aastatoetuseks ettenähtud vahendeid. 2011. aastal toetas riik noorteühinguid aastatoetuste kaudu 488 541 euroga.

Samuti on noorteühenduste hinnangul vajalik noorte katusorganisatsioonide toetamise lahutamine teiste organisatsioonide rahastamisest. Liit leiab oma pöördumises, et katusorganisatsioonid on olnud pikki aastaid riigile heaks ja strateegiliseks partneriks, mistõttu peaks ka nende rahastamine toimuma vastavalt läbirääkimiste tulemusele eraldi riigieelarverealt.

ENL on seisukohal, et 2010. aastal minister Tõnis Lukase poolt tehtud otsus lõpetada poliitiliste noorteühenduste toetamine noorteühingute aastatoetuse vahenditest oli ebaõiglane ning vastsel haridus- ja teadusministril Jaak Aaviksool tuleks taoline diskrimineerimine lõpetada. Riigieelarvest noorteühingutele toetuse eraldamisel peab hindama ühingu noorte poolt juhtimist ning tegevuste kvaliteeti ning sisu, mitte seda, milline on ühingu nimi või millist maailmavaadet see pooldab. Praktikas toetavad poliitilisi noorteühendusi arvestatavate summadega vaid kaks koalitsioonierakonda, mistõttu ei vasta tõele ka see, et kõiki poliitilisi noorteühendusi juba rahastatakse riigieelarvest.

Noortevolikogude jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks ei saa riik jääda lootma ainult omavalitsuste rahakotile. ENLi eestvedamisel ja riigi toetusel on Eestis hoogsalt tekkimas uued noortevolikogud, ent nende püsimajäämine sõltub suurel määral sellest, kas vald või linn leiab võimalusi nende tegevust toetada või mitte. Kuna hästi toimivad noortevolikogud Eesti omavalitsustes on ka riikliku noortepoliitika seisukohalt äärmiselt oluline eesmärk, siis on igati loogiline, et ka riik annab oma panuse nende tegevuste toetamiseks.

ENLi pöördumise täisteksti leiad siit: http://bit.ly/iICnS8

Lisaks valis ja kinnitas üldkoosoolek kaks uut juhatuse liiget: Martin Kirs (Noored Sotsiaaldemokraadid) ja Liina Siniveer (Eesti Gaidide Liit). Nendega koos jätkab mandaadi algusest 1. septembril juhatuses eelmisel aastal valitud Aleksandra Kamilova.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 31. mail 2011

Muuseumipäev
3. juunil Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis:
 
12-20 DISAINITURG
Osalejad: Besty, Liisa Pähk, Pavel Sidorenko, Marina Sopina, Asuurkeraamika, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Tiina Kaljuste, Liisa Kuusik, Maret Sarapu, SSSprint, Ulla Saar, Krista Käsper, Marko Ala, Kadi Pajupuu, Võru 82,
Marion Isabella Varik, Lutheri Stuudio, Radis, Emma Leppermann, Monika Järg
18-20 muusikat mängib MIHKEL KLEIS
Kogu päeva avatud VIHMAVARJU KODUKOHVIK (Marita Krull)
 
12-16 EKSLIIBRISE STUUDIO
Igaüks saab kujundada endale eksliibrise ning esimesed eksemplarid ise ka valmis trükkida. Oodatud on igas vanuses huvilised!
 
Üritused toimuvad Vanalinna Päevade muuseumipäeva raames ja on kõigile tasuta!
Sissepääs muuseumi poole hinnaga: täispilet 1.70 €, sooduspilet 0.85 €, ühispilet (2 täiskasvanut + 2 last) 3.05 €.
 
Olete oodatud!

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 30. mail 2011