Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskus korraldas koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega veebipõhise uurimusliku võistluse Noor teadlane 2011 (http://bio.edu.ee/teadlane/), mille sihtrühm oli 6.-9. klasside õpilased.

Võistlusel osales 170 kaheliikmelist võistkonda 49 koolist üle Eesti. Aprilli lõpust mai keskpaigani panid oma teadmised proovile 340 õpilast.

Võistluse ühe korraldaja Mario Mäeotsa sõnul on veebikeskkond suunatud bioloogia ainekava teemadele. „Alati tahaks suuremat osavõttu, aga tegelikult ei tohi kurta, noorte teadlaste kasvulava on olemas. Ülesannete lahendamine veebis toimuski nii nagu teadlased päriselus tegutsevad: püstitavad hüpoteesi, valmistavad katseid ette ja viivad need läbi, sõnastavad lõplikud tulemused. Võistlusevälisel perioodil on ülesanded avatud kõigile õpetajatele tundides kasutamiseks.“

Õpilased uurisid muuhulgas, mis mõjutab südame tööd, millest sõltub inimese reaktsiooniaeg, miks kogunevad liigsed kilogrammid, miks organism eritab vett jne. Oli ülesandeid, mida tuli reaalselt katsetada, teised viidi läbi virtuaalse mudeli abil. Kokku tuli lahendada viis ülesannet, aega kulus keskmiselt 330 minutit. Aga noored teadlased hõikasid saalist, et tegelikult läks kauem, oli parasjagu pusimist ning nuputamist. Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilane Renita Rasmann kinnitas, et katsed olid väga huvitavad, eriti reaktsioonikiiruse määramine. Õpetaja suunamisel osales ta võistlusel esimest korda ning bioloogiahuvile mõjus see üksnes positiivselt.

 

 

Tunnustusüritusel jagati medaleid ja auhindu ning elati kaasa teadusbussi „Suur Vanker“ füüsikaetendusele. Miks majade katused lendu lähevad, kuidas pall õhus püsib, kas inimene võib olla elektrijuhtme eest, millal juuksed peas püsti tõusevad, kui raske on raskusjõud – parajas annuses nalja ning tegelikkust ning võimalus ise katsetes osaleda tegid  füüsikareeglid selgeks ka füüsikakaugele inimesele.

Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond http://bio.edu.ee/  tegutseb 1998. aastast. „Tiigriretk Eestimaal“,  „Noor loodusuurija“, nüüd siis ka  „Noor teadlane“ ning paljud teised keskkonnad aitavad selgitada, mida teadlased oma igapäevatöös teevad, seal saab õppida teadlaseks olemist.

Võistluse „Noor teadlane 2011“ tulemused: noorema vanuserühma võitjaks tuli võistkond „Copper Owl” Tallinna Prantsuse Lütseumist (Annaleena Vaher ja Mati Lepikson).Teise koha saavutas „Valge Vesiroos” Kuressaare Vanalinna Koolist (Hanna Keidong ja Kristiina Pilden). Kolmandaks tuli Viimsi Kooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ühisvõistkond „Aatomimolekulid” (Isabel Kärtner ja Karmen Kikas).
 
Vanema vanuserühma võitjaks tulid võistkond “Pool maakaarti” Suure-Jaani Gümnaasiumist (Kadri Johanson ja Anu Kookla).  Teise koha sai „Ainika ja Veiko” Paide Ühisgümnaasiumist (Ainika Adamson ja Veiko Lillipuu). Kolmandaks tuli võistkond „hekimauvumilivuamani” Gustav Adolfi Gümnaasiumist (Merilin Raudna ja Katrin Meschin).

Temaatilised töötoad toimuvad 4.-10. juunini, kell 11-16 muuseumi kangatoas ja sepikojas.

4. ja 5. juuni - valmistame taimedest anumaid ja õpime korvipunumist.

6. juuni - puutööpäev. Voolime puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistame puidupõletustehnikas.

7. juuni - kartulitrükipäev. Meisterdame kartulist templi(d) ning trükime suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.

8. juuni - ehtepäev. Valmistame vildist ja helmestest kauni kaelakee või talismani.

9. juuni - roigasmööbli valmistamine. Õpime valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.

10. juuni - sepatööpäev. Tutvume sepatöö põhitõdedega. Sepistame naela või hobuseraua.

Osalustasu 5 eur.

Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel 53 798 409

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartu lähedal, Ülenurmel.

Lisatud 30. mail 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 30. mail 2011

Aasta Tegija tiitli sai Eesti Skautide Ühing, kes on vedanud ühiskondlikku dialoogi noortega töötavate inimeste tausta kontrollimise teemal. Tänu skautide eestvedamisele on erinevate osapoolte koostöös tekkimas konkreetsed lahendused taustakontrolli regulatsiooni parandamiseks seadustes.
ENLi Aasta Tegija on inimene või organisatsioon, kelle mõtted ja teod on ENLi tegevusi kõige enam mõjutanud ja kelle hoogsa tegevuse tulemusena on ENLis mõni teema või valdkond märkimisväärselt arenenud.

Kõige Noorema tiitli sai Avatud Eesti Fond Noortefondi loomise eest, mis aitab noortel oma projekte lihtsamalt rahastada. Lisaks toetas Avatud Eesti Fondi Noortefond ENLi  varivalimiste ja rahvusvahelise meeleavalduste korraldamise seminari projekti. Tunnustust vääriv on on ühe erafondi fookuse seadmine noortele.
Kõige Noorem on inimene või organisatsioon, kelle mõtted ja teod on kõige enam mõjutanud noortevaldkonna arengut.

Aasta Tegija ja Kõige Noorema tiitlit on Eesti Noorteühenduste Liit andnud välja alates 2003. aastast.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 57 Eestis tegutsevat noorteühendust ja noorte osaluskogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 30. mail 2011

Artikli täistekst ERR Uudisteportaalis.

Lisatud 30. mail 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 30. mail 2011

Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina kutsub AVATUD USTE PÄEVALE LASTEKAITSEPÄEVAL 1.  juunil kella 11.00–16.00 Õiguskantsleri Kantseleisse (Kohtu 8, Tallinn).

Avatud uste päevale on vajalik registreerimine kuni 30. maini telefonil 693 8404 või meiliaadressil ivi.vei@oiguskantsler.ee

Avatud uste päeval tutvustavad lasteombudsman ja laste õiguste osakond lasteombudsmani töid ja tegemisi! Saad esitada lasteombudsmanile oma küsimusi ja mõtteid ning lasteombudsman püüab neile vastata! Põneval näitusel näed, kuidas kujutasid lapsed oma õigusi joonistustel, mida hulgaliselt joonistusvõistlusele saadeti! Lasteombudsman annab kätte auhinnad iga vanuserühma kolmele parimale joonistusele! Saad tutvuda huvitava ja ajaloolise majaga, kus lasteombudsman töötab!

Õiguskantlsleri kantselei
Lisatud 30. mail 2011

Tööülesanne tuleb enda jaoks lahti mõtestada 
Inglise Kolledži õpetaja ja haridustehnoloogi Paavo Viilupi sõnul lähtuti keskkonna loomisel sellest, et kui õpilane saab ülesande ja suudab selle enda jaoks lahti mõtestada (jagab projekti/ülesande etappideks), muutub ka tähtaegadest kinnipidamine lihtsamaks. Sisuliselt toimub töö väga lihtsalt: juhendav õpetaja või hoopis õpilane loob kindla eesmärgi ja tähtajaga ülesande, seejärel on õpetajal või õpilasel õigus moodustada endale meeskond ülesande täitmiseks. Koostöös jagatakse töö etappideks (näiteks referaadi kirjutamisel tuleb esimeses etapis koguda taustainfot, seejärel seda analüüsida jne), iga etapi lõpus kirjutab meeskond selle kohta raporti ehk ennasthindava tööprotsessi kokkuvõtte. Õpetaja omakorda saab iga etappi hinnata ja kommenteerida, tagasiside põhjal saab meeskond järgmisi töid paremini planeerida.

Koolielu käis Inglise Kolledžis vaatamas, kuidas 10. klassi õpilased TIK Taski keskkonnas töötavad. Kuna Inglise Kolledži rahvas kasutab juba aastaid oma koolile loodud õppehaldussüsteemi, siis on uus keskkond õpilastele vähemalt esmapilgul üsna kodune.

  

Grupis töötades omandavad õpilased palju lisaoskusi 
Arvutiklassis toimus inglise keele tund. Õpetaja Piret Bossack instrueeris eelmises tunnis õpilasi uue keskkonna asjus, täna proovitakse seal esmakordselt ka töötada.

Inglise Kolledžis õppivate noorte kohustusliku kirjanduse loetelu on õpetaja Bossacku sõnul väga pikk. Ka tänaseks tunniks on noortel tulnud läbi lugeda Bookeri auhinna võitnud Kazuo Ishiguro raamat „The Remains of the Day“. Õpetaja on õpilased jaotanud nelja gruppi, iga meeskond sai analüüsimiseks ühe tegelase. Tunni teemaks tegelase identiteet. Õpilased asuvad TIK Taski keskkonnas grupiti tegelaskujusid lahti mõtestama. Kohe on näha, kes tõuseb grupi liidriks ja jagab ülesandeid (näiteks kes peab otsima sõnale „identiteet“ vikipeediast definitsiooni, kes otsib seda mujalt). Tulemused tuleb lisada oma grupi lehele. Õpetaja näeb nende tööprotsessi ning hindab õpilaste tööd kolme hindega: vaatab, kuidas nad on grupis suhelnud ja koostööd teinud, kui hästi analüüsinud ning lõpuks hindab valmivat projekti, milleks selles tunnis peaks olema luuletus. Antud inglise keele tund kestab kokku ühe tunni ja 45 minutit.

Kas õpetaja jaoks on selline tööde etapiviisiline jaotamine lisatöö? Bossacku sõnul tuleb tal nagunii õpilastele ülesandeid välja mõelda, nii et lisatööna ta seda ei võta, pealegi on ta igasuguse grupitöö fanaatik. „Grupis töötades omandavad õpilased palju lisaoskusi.“ Õpetaja jaoks on uue keskkonna puhul väga oluline nüanss iga õpilase panusest ülevaate saamine. Samuti saab jälgida sedagi, kes töö õigeks ajaks esitas, kes mitte.

Tähtaegade määramine on oluline  
Tähtaja määramine on etapiviisilise töö puhul väga oluline. Kui uurimistöö puhul on ühe etapi kestus 15-20 päeva, siis tänases tunnis 15-20 minutit. Õpilaste töö kiirendamiseks ja lihtsustamiseks määras õpetaja Bossack ise 3-4-liikmelised grupid. Vajadusel aga saavad õpilased grupi liikmeid ka ise valida.
Õpetaja Bossacku sõnul saavad õpilased vaadata ja kommenteerida ka seda, mida teises grupis tehakse, aga praeguses tunnis tuleb keskenduda oma grupi tööle, teiste omaga võrrelda ei jõua.
Õpetaja nendib, et pikema uurimistöö või projekti puhul on keskkond vast isegi paremas kasutuses – tagasisidet saab anda põhjalikumalt.

Inimeste harjumuste tõttu võib uurimistöö vm projekti lõpuks ikkagi Wordi ümber tõsta, ent kõiki tekstipõhiseid projekte saab tegelikult teha ka ainult TIK Taski vahendeid kasutades. TIK Taskis on õpetajal-õpilasel lihtsam kogu protsessi jälgida, saab tagasisidet, ei pea iga faili edasi-tagasi saatma.
“Inglise Kolledži lõpetanutest paljud soovivad jätkata õpinguid välisülikoolides,” ütleb Piret Bossack. “Tahame õpilasi kasvatada tähtaegadest kinni pidama – muidu kiputakse oma töid õpetajale suvalisel ajal tooma, sinul peab omakorda olema aega töö ülevaatamiseks, sel viisil kõrgkoolis jätkata ei saa, hindest võetakse kohe alla. Õpilastel tuleb oma töö eest vastutus võtta.“



TIK Taskist võiks kujuneda koolidevaheliste projektide loomise keskkond  
TIK Task võimaldab õpetaja arvates õpetamisprotsessi mitmekülgsemaks muuta. Haridustehnoloogi Paavo Viilupi kohta, kes süsteemi koos programmeerija ja disaineriga arendas, jätkub õpetaja Bossackil vaid kiidusõnu. „Ta mõistab väga hästi, mida õpetajate töö lihtsamaks muutmiseks vaja on, suudab uuendused ka ellu viia ning mõtleb pidevalt tulevikule. Õpetajad peavad ju õpilastes arendama 21. sajandi oskusi. Meie koolis aidatakse õpetajat sellel teel.“

Küsisime Inglise Kolledži haridustehnoloogilt Paavo Viilupilt, kas teistelgi koolidel oleks võimalik  taolise töökeskkonnaga liituda. Viilupi arvates võiks kusagil keskses serveris asuva tsentraalse süsteemi puhul  läbi viia lausa koolidevahelisi projekte. Jaanuarikuus süsteemi juurutamisega alustatud TIK Taski tõelisest töökindlusest võiks rääkida uue õppeaasta alguses, siis võiks teha ka otsuseid selle süsteemi viimisest suurema hulga koolideni.

 

Lisainfo "Innovaatilise kooli" projektide kohta.

Koolielu
Lisatud 30. mail 2011

Koolitusprogrammi „Kaitse end ja aita teist“ raames õpitud teoreetilised teadmised kinnitatakse laagris läbi praktilise võistluse.

Mõlemal päeval on võistlustules 24 neljast poisist ning neljast tüdrukust koosnevat võistkonda. Igal võistkonnal tuleb päeva jooksul läbida 12 võistluspunkti, kus praktiliste ülesannetena kustutatakse tuld, seotakse haavu, avastatakse lõhkekehi, päästetakse vettekukkunuid, demonstreeritakse jalgrattasõidu oskusi ning lahendatakse veel mitmeid põnevaid ülesandeid. Kõiki võistkondadega liiguvad kogu päeva jooksul kaasa Sisekaitseakadeemia kadetid, kes on noortele võistlejatele heaks eeskujuks ja suureks sõbraks.

2011. aasta nelja esimese kuu jooksul on koolitusprogrammi „Kaitse end ja aita teist“  raames eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi omandanud ligi 2000 kuuenda klassi last Tallinnast ja Harjumaalt.

„Kaitse end ja aita teist“ projekti juhtorganisatsioon Harjumaal ja Tallinnas on Põhja-Eesti Päästekeskus ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Maanteeameti Põhja regioon, Kaitseliidu Harju Malev, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Haridusamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Harju Maavalitsus, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Haigekassa, Operation Lifesaver Estonia ja Põhja-Eesti Pommigrupp. Esmakordselt on sellele aastal partneriks ka Eesti Energia.

Juba üheteistkümnendat aastat järjest toimuv koolitusprogramm „Kaitse end ja aita teist“ on suunatud 6. – 8. klassi õpilastele üle Eesti. Põhikooli riiklikule õppekavale ja turvalisuse alustele tuginev programm keskendub peaasjalikult tule-, vee- ja liiklusohutusele ning esmaabile. Lisateemadena on käsitletud veel elektri- ja raudteeohutuse ning lõhkeainetega seonduvaid teemasid.

Põhja-Eesti Päästekeskus
Sisekaitseakadeemia
Lisatud 30. mail 2011

Teist aastat toimuva ohutuspäeva eesmärk on õpetada ja väärtustada turvalist elukeskkonda ning tõsta laste ja noorte keskkonnateadlikkust. "Maapiirkondades elavate laste teadmised ning oskused ohutult käituda ja keskkonda hoida on tihtipeale vähesed ning ohtlikes situatsioonides ei osata tegutseda," ütles ürituse korraldaja Triin Tikerpe.

Koolituspäev on üles ehitatud töötubadena, kus reaalselt õpitakse päästeviise, kuid ei puudu ka asjalikud ja atraktiivsed esitlused. Töötubades tutvustavad politsei, Kaitseliit, päästekeskus ja kiirabi oma sõidukeid ja varustust ning räägivad vee- ja liiklusohutusest. Päästeameti demineerijad näitavad, kuidas töötab pommirobot.

"Oma ala asjatundjad tutvustavad nii mootoritega kui kondiaurul töötavaid liiklusvahendeid, mis mõeldud kasutamiseks nii tänaval kui võidusõidurajal. Maanteeamet räägib lastele jalgratta, rolleri ja mopeediga liiklemisest, tutvustab kohustuslikku turvavarustust, juhib tähelepanu liiklusmärkidele, ohtudele liikluses ning turvavöö ja peatoe õigele kasutamisele," ütles Tikerpe.

Ohutuspäevast võtavad osa Põhja-Eesti päästekeskus, maanteeamet põhja regioon, politsei- ja piirivalveamet, päästeameti demineerimiskeskus, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Harju maleva Kose malevkonna kaitseliitlased ja Kaitseliidu Naiskodukaitse Kose jaoskonna naiskodukaitsjad, Eesti professionaalsed rammumehed, trikijalgratturid, karateklubi Daigo, heategevusorganisatsioon Mondo, samuti Kose-Uuemõisa lasteaed-kooli õpilased.

Allikas: BNS Lisatud 30. mail 2011