Esseevõistlusele oodatakse mistahes ilukirjanduslikus võtmes loodud kirjutisi, mis mõtestavad lahti metsaga seotud pärimust, metsa eluringi, metsa rolli looduse terviksüsteemi osana ning inimese-metsa suhet. Laekunud kirjutisi hindab žürii koosseisus Doris Kareva, Vladislav Koržets, Hendrik Relve, Jelena Skulskaja, Marina Poltavtseva ja Marge Rammo. Parima kirjatüki autorit premeeritakse Eesti Kontserdi 100-eurose kinkekaardiga, teiseks ja kolmandaks tulnuid RMK metsamaja kasutusõigusega. Tööde esitamise tähtaeg on 15. august 2011.

Fotokonkursile "Metsa eluring" on oodatud tööd, kus jäädvustatud erinevad metsa majandamisega seotud tööd – metsa istutamine, hooldamine, raietööd, aga ka puidu töötlemine saekaatris, mööblitööstuses või mujal. Oodatud on nii kaasaegsed kui kodustest albumitest või arhiividest leitud ajaloolised fotod.

Žürii koosseisus Jarek Jõepera, Triin Kusmin, Jaak Neljandik, Toomas Tuul, Kaupo Kikkas ja Ilmar Paal annab nii tänapäevase foto kui ajaloolise foto kategoorias välja kolm preemiat. Esikoha omanikku ootab õhtusöök kahele RMK Sagadi mõisa restoranis, teist ja kolmandat kohta tunnustatatakse fotopoe kinkekaardiga. Fotode esitamise tähtaeg on 20. oktoober 2011.

Mõlema konkursi täpsemad tingimused on toodud www.rmk.ee/loodusegakoos.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

RMK
Lisatud 27. mail 2011 

Konkursile laekus sellel aastal rekordilised 48 tööd, mis puudutasid valdavalt Eesti hariduslugu ja selle ilminguid tänapäeval, erinevate vajadustega laste arenguks tingimuste loomist ning toimetulekut tänases infoühiskonnas.

“Positiivne on, et konkursi vastu tunnevad huvi ka noored – näiteks magistritöö kategooriasse esitati 25 tööd,” rääkis hindamiskomisjoni esimees Leida Talts, kes tõi murekohana välja eesti keeles publitseeritud teadustööde vähesuse – nimelt laekus konkursile vaid üks eestikeelne teadustöö.

Konkursi preemiafond on 4350 eurot, mis jagati välja seitsme erineva kategooria parimate tööde vahel. Lisaks anti välja kuus tänukirja. Töid hindas kaheksaliikmeiline õppejõududest ja haridusametnikest koosnev žürii.

Kasvatusteaduslike tööde konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Archimedes ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts. Konkurss toimub juba 1989. aastast eesmärgiga väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile.

Preemiad pälvisid:
1.    Eesti keeles publitseeritud teadustöö (750 eurot) – Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk ja Veronika Varik töö „Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani“ eest;
2.    Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel (600 eurot) – Piret Soodla (Tartu Ülikool) töö „Teachers’ judgement of students’ reading difficulties and factors related to its accuracy“ eest;
3.    Heino Liimetsa nimeline preemia publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (600 eurot) – Kristi Kiilu (Helsingi Ülikool) töö „The development of the concept of music education in Estonian kindergartens, 1905−2008: A historical-critical overview“ eest;
4.    Magistritöö (600 eurot) – Kairi Ennok (Tartu Ülikool) töö „Emotsioonide mõistmine ja selle areng eelkooliealistel lastel“ eest;
5.    Populaarteaduslik töö (600 eurot) – Maie Tuulik (Tallinna Pedagoogiline Seminar) töö „Kasvatuse klassika“ eest;
6.    Didaktilis-rakenduslik töö (600 eurot) – Kristi Vinter (Tallinna Pedagoogline Seminar/Tallinna Ülikool) töö „Meediamängud lasteaias: Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses“ eest;
7.    Õpik (600 eurot) – Viire Sepp (Tartu Ülikool) töö „Andekusest ja andekatest lastest“ eest.

Tänukirjad anti:
•    Maie Vikatile (Tallinna Ülikool) ja Inkeri Ruokonenile (Helsingi Ülikool) preemia pälvinud Kristi Kiilu doktoritöö juhendamise eest;
•    Eve Kikasele (Tartu Ülikool) preemia pälvinud Kairi Ennoki magistritöö juhendamise eest;
•    Ringa Raidsalule (Tartu Ülikool) magistritöö „Nimisõna tüve- ja grammatiliste morfeemide kasutus viieaastastel motoorse alaaliaga lastel” eest;
•    Kati Mäesaarele (Tartu Ülikool) magistritöö „Narratiivi loome oskused 5−6-aastastel lastel” eest;
•    Marika Padrikule (Tartu Ülikool) tänukirjaga äramärgitud Ringa Raidsalu  ja Kati Mäesaar’e magistritööde juhendamise eest.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 27. mail 2011

Tallinna I Internaatkool osales Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil „Innovaatiline kool 2010“ edukalt, nende projekt leidis toetust.

Linnu Mae: „Arvutiõpetaja Margit Aedma küsis, kas meil on mingit ideed. Ideid oli. Mina kirjutasin projekti sisu, Margit vormistas. See oli hiirteprojekt, me vajame oma laste jaoks spetsiifilisi arvutihiiri. Aga kirjutasin hiire saba otsa ka SMART tahvli."

Saadi nii hiired kui puutetundlik tahvel. Mis edasi?

Kärt Haan, Krisli Tammela: „Edasi hakkas töö. Meie lapsed vajavad teistsugust riistvara sõltuvalt sellest, missugune on nende motoorika, kuidas nad suudavad ennast füüsiliselt mõistetavaks teha, kuidas suudavad kätt või käsi kasutada. Kui tavalaps kasutab arvutiklaviatuuri, siis ju kõik tema sõrmed liiguvad. Meie lastel on suure pinnaga lüliti (hiir), mida ta vajutab, vajutamisega muutub pilt ekraanil. Vajutamise raskusastet saab reguleerida. Kui on vaja, et laps pingutaks rohkem või vastupidi, et hiir reageeriks juba kergel puudutamisel, saab ka nii sättida.
Meil on ka joystick - sõrme suunda fikseeriv hiir, kus lapsel on ka erinevad haaramisvõimalused. Ja kõigi nende kasutamaõppimine võtab väga palju aega, see ei ole lihtne protsess." Linnu Mae lisab siinkohal, et ootamine võrdub nende koolis tööga; õpetaja ootab, tähendab - ta teeb tööd.

On teil siis ka spetsiaalsed ülesanded?

Kärt Haan, Krisli Tammela: „Jah, spetsiaalsed ülesanded ja mängud. Ehkki „mäng“ ei tähenda meie mõistes mängu, see on arendustegevus. Arendatakse laste tähelepanu, mõtlemist, taju.“

Näiteks selline ülesanne: tahvlile ilmuvad kahes reas kaardid, igal kaardil on number. Kui laps nüüd vajutab oma hiir-lülitit, keerab kaart end ringi ja nähtavale tuleb orav. Teine vajutus, teine kaart, ja näha on jänes. Ehk siis igale vajutusele järgneb tulemus, iga kaardi tagaküljel on peidus üllatus.

Väga meeldib lastele ka puutetundlikule tahvlile ise joonistada, täpselt sama põnev on jooned ise kustutada. See on kohe võimlemise eest – tuleb sirutada, kätt kaarjalt liigutada, lihaseid pingutada.

Kärt Haan, Krisli Tammela: „Lastele see väga meeldib. Kui küsida, et kas teeme ülesannet arvutis või tahvlil, siis ikka tahvlil. Nii on ka teistel kaasaelamisvõimalus. Kui klassis on seitse last, on igaühele ülesanne ette valmistatud. Kui oma ülesannet lahendatakse, elavad teised kaasa. Tekib selline kinoefekt.

Arvutitunnid on meil kogu aeg olnud, aga varem ainult väikestel arvutitel. Ühendasime sinna vastava abivahendi, kui vaja oli. See tähendas põhiliselt individuaalset tööd, grupis ei saanud tunde anda.“

Erivajaduste puhul on rohkem räägitud pimedatele kohandatud IT-võimalustest, aga veel? Erivajadusi on ju teisigi…

Linnu Mae: „Meie lastele on just arvutihiir eluliselt oluline. Kui läheksime edasi – on ka veel peenemaid hiiri, mida võiksime kasutada. Õpetaja hindab, mis on see koht, millega laps saab teadlikult informatsiooni edasi anda ja seda edasiandmise võimalust pakub IT. Näiteks kui käed ei liigu usaldusväärselt, nende motoorika ei allu kontrollile, aga pead suudab teadlikult liigutada, siis oleks vaja otsmikuhiirt saatjaga. Või kui liigub ainult õlanukk: väike plaastritaoline asi (see ongi arvutihiir) pannakse õlale, plaaster ühendatakse süsteemiga. Laps suhtleb siis õla kaudu.“

Hoolduskoolis õpivad lapsed, kellel on raske ka kõige lihtsamate igapäevatoimetustega iseseisvalt hakkama saada. Tegelikult just seda, kuidas paremini toime tulla, nad koolis õpivadki. Inimene, kes sellisest õppeprotsessist midagi ei tea, võib küsida, et milleks neile siis veel arvutid?

Linnu Mae: „Üks on kommunikatsiooni funktsioon – ta saab tehnilise abivahendi kaudu ennast väljendada ja oma arvamust öelda. Teine on arendav funktsioon, kui räägime koolist. Kui meil ei ole õpikuid, töövihikuid, millega me siis lapsi arendame? Internet on täis mänge ja ülesandeid erivajadustega lastele ja nende õpetajatele, see ongi meie lapse õpik ja töövihik. Tehnika annab nüüd võimaluse seda õpikut kasutada.“

Tallinna I Internaatkool on Tiigrihüppe SA projektidest, konkurssidest ja koolitustest ikka edukalt osa võtnud. TikiTiiger, sülearvutid õpetajatele, DigiTiiger, "Digipildid Koolielus", ühistöö vahendid õppetöös on vaid väike loetelu tehtust. „Innovaatilise kooli“ projekti kohta võib lähemalt vaadata http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=337  ettekannete slaidide alt.

Uus püsiekspositsioon „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu” aitab mõista siin elanud inimeste erakordsust ning tutvustab neid enim mõjutanud ajaloosündmusi. Eesti Ajaloomuuseumi direktori Sirje Karise sõnutsi on „ajaloomuuseumi uuenduslik ja eksperimenteeriv ekspositsioon ainus omataoline Eestis. See on koht, kus saab atraktiivse ülevaate meie minevikuloost, mis annab ainest ka uute lugude tekkimisele. Siinsete inimeste järjepidev, teinekord lausa jonnakas tegevus on loonud ainulaadse keskkonna unikaalse kultuuriga. Eestimaal elanud inimestel on olnud visa hing.”
 
Uus ekspositsioon avab eesti inimeste minevikku ka põnevate teemaruumide kaudu. Mündikabinet „Ratsa rikkaks?!” annab ülevaate Eestis kehtinud maksevahenditest. Keldriruumides on võimalik tutvuda Suurgildi ja hoone ajalooga, meenutada endist veinikeldrit, mis tegutses selles majas hiljemalt 1437. aastast kuni Teise maailmasõjani. Interaktiivses ajakapslis saab tunda end osalisena ajaloosündmustes. Põnevust pakuvad relvakamber ja avastuslik hariduskeskus Eksperimentaarium. Näitusel „Asja hing” on eksponeeritud eksootilised ja haruldased asjad ajaloomuuseumi kogudest.
 
Väliekspositsioon „Ajaloo käik” Börsi käigus pakub kiirkursust Eesti ajaloost, millega liitub väikestele külalistele lustimist pakkuv sisehoov.
 
Muusikutele on Suurgildi saal tuttav olnud juba keskajast ning kontserdielu jätkub ka nüüd. Hea akustikaga keskaegses saalis on koha leidnud ka Estonia klaverivabriku uus salong-kontsertklaver number 1.
 
Remonti ja püsinäituse uuendamist rahastas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond koos Kultuuriministeeriumiga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaasabil. Projekt kestis 2009. aasta aprillist kuni 2011. aasta maini.
 
Sisearhitektuurne projekt ja uus püsiekspositsioon valmisid Eesti Ajaloomuuseumi, OÜ KOKO Arhitektid ja OÜ Produktsioonigrupp koostööna. Arhitektuurse projekti tegi OÜ Restor, ehitustöid teostas OÜ Tarrest Ehitus.
 
Tallinna Suurgildi hoone (Pikk 17) on suveperioodil avatud iga päev kell 10–18.
 
Eesti Ajaloomuuseum
Lisatud 26. mail 2011 

Siinjuures tuleks eeskuju võtta kutseõppeasutuste ühendamise kogemusest – kui kutsekoolide hulka vähendati, siis selle tulemusena tõusis oluliselt kutseõppe kvaliteet.

Ettevõtjad leidsid, et hariduselu probleem on koolivõrgu liigne paisumine, millele nad juhtisid tähelepanu ka Tööandjate Manifestis. Jätkuvalt väheneb õppurite arv nii kesk- kui ka kõrghariduses. Kuna koolid ise ei ole muutusteks valmis, tuleks tööandjate hinnangul anda riigile suuremad volitused haridusmaastiku kujundamisel. Näiteks võiksid kõik keskharidusasutused olla riigi omanduses; kõrgkoolide rahastamisel peaks riik seadma eeltingimuseks suurema tulemuslikkuse.

Tööandjad taotlevad kõrghariduse kvaliteedi tõusu, haridussüsteemi läbipaistvamat rahastamist, võimalusi hinnatud õpetajatele rohkem palka maksta jmt.

Eesti Tööandjate Keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.

Eesti Tööandjate Keskliit
Lisatud 26. mail 2011

Tudengite väljalangevus on paljuski põhjustatud täisajaga töötamisest õpingute kõrvalt. 60% Eesti tudengitest töötab õpingute kõrvalt ning meie üliõpilased kulutavad õppimisele Euroopa tudengitega võrreldes kõige vähem aega.

„Tudengite töötamise põhjuseks pole ainult majanduslikud tegurid, vaid ka soov omandada majanduslik iseseisvus ning teatud tasemele vastav elustandard. Oluline ongi õppetoetuste süsteemi muutmise kõrval pöörata tähelepanu kõrgkoolide koostööle ettevõtetega,” märkis EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

EÜL on teinud haridus- ja teadusministeeriumile varasemalt ettepaneku rakendada uus õppetoetuste süsteem alates 2013. aasta sügissemestrist, mitte 2015. aastast nagu on kirjas valitsusliidu tegevusprogrammis.

„Kõrgkoolide rahastamisel peab suuremat rolli mängima kõrgkooli pikemaajalised eesmärgid ning lisaks lõpetajate arvule tuleb arvesse võtta ka vastuvõetud üliõpilaste arvu,” tõdes Mälzer. „Kõrgkoolidelt raha vähemaks võtmine olukorda ei paranda,” lisas ta.

Kõrgkoolide õppetöö riiklik rahastamine on praegu seotud õppekohtadega ja eeldatavate lõpetajate arvuga, mis EÜL hinnangul ei võimalda toetada kõrgkooli kui terviku arengut ega toeta kõrgkoolide püüdlusi oma taset tõsta.

Haridus- ja teadusministeerium avaldas 25. mail riikliku koolitustellimuse tulemuslepingute analüüsi, milles leiti, et kõrgkoolides on valdkondi, kus lõpetajaid on vaid 30% tellitust (lisainfo).

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 26. mail 2011

Eesti elujõuline muusikatraditsioon avaneb nüüdsest ka visuaalkunstide kaleidoskoopilise maailma suunas. Maal, fotograafia ja liikuvad pildid saavad osaks muusikalistest parameetritest ning neid vaadeldakse kui traditsioonilise kompositsioonilise mõtlemise laiendust.

Eesmärgiga integreerida innovatiivset visuaalkunsti maailma muusikalisse mõtlemisse, saavad üliõpilased kõrvuti õpingutega visuaalkunstide sfääris laiapõhjalise hariduse nii klassikalises kui elektroonilises muusikas. Visuaalset kunsti ja heliloomingut ühendava õppesuuna fookuseks on audiovisuaalsete kompositsioonide loomine.

Sisseastumiskatsed uuele 2011.-2012. õppeaastal algavale audiovisuaalse kompositsiooni õppesuunale bakalaureuseõppes toimuvad 28. ja 29. juunil 2011.

Lisainformatsioon: http://www.ema.edu.ee/index.php?main=1240

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Lisatud 26. mail 2011

Lillepaviljonis antakse autasud üle 171 õpilasele ja 139 juhendajale-õpetajale. Käesoleval õppeaastal 17 õppeaines toimunud ülelinnalistel olümpiaadidel osales kokku 8632 õpilast. Üleriigilised teadmistealased võistlused toimusid 25 erinevas õppeaines. Tallinna koole esindas seal 420 õpilast, kes saavutasid kokku 137 auhinnalist kohta, neist 38 korral toodi koju esikoht.

Teiste hulgas on vastuvõtule palutud õpilased, kes juba eelmisel aastal osalesid edukalt rahvusvahelistel olümpiaadidel. Käesoleval õppeaastal on taas parimate hulgas juba staažikad ja tuntud õpilaserudiidid Sandra Schumann (10. klass, Tallinna Reaalkool), Kaur Aare Saar (10. klass, Tallinna Inglise Kolledž), Aleksandr Šved (12. klass, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Jaan Toots (10. klass, Tallinna Reaalkool), Anu Ainsaar (11. klass, Tallinna Reaalkool), Rene Lomp (11. klass Liivalaia Gümnaasium, Taivo Pungas (11. klass Tallinna Reaalkool), Ralf Ahi (11. klass Tallinna Reaalkool) ja Erik Tamre (11. klass, Tallinna Reaalkool).

Üleriigiliste olümpiaadide edukamad läbivad treeninglaagrid ja täiendavad võistlused, mille alusel komplekteeritakse Eesti koondised 11 erinevale rahvusvahelisele olümpiaadile, mis enamikus toimuvad suvisel koolivaheajal. Õpingud ja ettevalmistused on mitme aasta pikkused ning konkurents koondisesse pääsemiseks tihe.

Eestis korraldatakse olümpiaade alates 1953. aastast, kogu maailmas täitub sellel haridusprogrammil 2011. aastal 117 aastat. Eesti õpilased on aastaid rahvusvahelistel olümpiaadidel heade ja väga heade teadmistega välja paistnud. Tallinna õpilaste teadmisi hinnati eelmisel õppeaastal rahvusvahelisel tasandil 3 kuld-, 7 hõbe- ja 14 pronksmedaliga.

Tallinna Haridusamet
Lisatud 26. mail 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel. 

Loe ka:
Aaviksoo: Eesti hariduses on midagi olulist tegemata jäetud
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul on Eesti hariduses hoolimata suhteliselt kõrgest rahastamise tasemest midagi väga olulist tegemata jäetud, kuna rahuolematus valitseb nii õpilaste, õpetajate kui ka avalikkuse seas.

"Eesti haridus on hea ja mida kaugemalt meie haridust vaadata, seda parem see tundub. Me näeme maailma, Euroopa Liidu ja OECD riikide võrdluses väga head välja. Kuid see ei tähenda, et kõik oleks hästi. Tõsiselt tuleks mõelda, miks me kõige sellega rahul ei ole. Siin on mõtlemise koht, kas me oleme jätnud midagi olulist tegemata. Rahulolematus mürgitab hariduse õhustikku," ütles Aaviksoo neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Haridusminister tõdes, et Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väga kõrge hariduse rahastamise tase. "Me kulutame seitse protsenti oma rahvuslikust rikkusest hariduse peale, Euroopa Liidus on ainult kolm riiki, mis kulutavad meist natuke rohkem - Küpros 7,1, Rootsi 7,3 ja Taani kaheksa protsenti. Aga näiteks meie põhjanaabrid soomlased, kelle haridus on täiesti maailma tipus, kulutavad selleks ainult 6,6 protsenti oma rahvuslikust rikkusest. Me kuuleme iga päev hoolimata hariduse rahastamise tasemest, et raha ei ole ja sageli on sellised väited õigustatud. Miks see nii on? Mida me oleme valesti teinud, et selline olukord on kujunenud? Ma loodan nendele küsimustele vastust saada uuest haridusstrateegiast," rääkis Aaviksoo.

Ta tõdes, et kuigi seitse protsenti SKT-st läheb hariduse rahastamiseks ja õpilaste arv on võrreldes aastatetaguse ajaga kahanenud kolmandiku võrra, ei suuda riik endiselt maksta õpetajatele sellist palka, nagu tahaks. "Midagi on väga valesti. Mina olen seda meelt, et õpetajatel on õigustatud ootused nii palga kui sotsiaalse staatuse osas, me peame mingi lahenduse leidma. Aga ma ei ole kindel, et rahandusministrilt raha juurde küsimine on lahendus. Võib-olla enne on vaja veel midagi teha ja alles siis, kui kuidagi teisiti ei saa, on võimalik ka see teema üles tõsta," sõnas Aaviksoo.

Ministri sõnul ei ole hariduse rahastamise küsimustes enam palju mõtlemisaega, kuna mingil kujul peavad muudatused kajastuma juba järgmise aasta riigieelarves.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 26. mail 2011

Üle-Euroopaliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills eesmärgiks on tutvustada erinevaid kutsealasid ja noorte meistrite oskusi ning seeläbi arendada kutseõpet terves Euroopas. Võistlused võivad olla nii individuaalsed kui ka meeskondlikud. Võistlustel panevad end proovile kuni 25-aastased noored umbes viiekümnel erineval kutsealal. Lissabonis 2010. aastal toimunud võistlustel oli Eesti esindatud rekordilise arvu võistlejatega. Euroopa noortega võtsid mõõtu 20 Eesti võistlejat. Eestlastel läks vägagi edukalt: 27 riigi seas saavutati 10. koht ning koju toodi 7 medalit: 3 kulda, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Punga sõnul on väga oluline, et selline suursündmus Eestis toimub. „Euroopa 2020 strateegia tähtsustab olulisel määral sobivate oskuste ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu. Ka meil Eestis tekib üha juurde uusi töökohti, mis nõuavad töötajatelt häid kutseoskusi, samas kui kaovad lihttööliste ametikohad. Meisterlikkuse ausse tõstmine ning kutse- ja erialase hariduse olulisuse rõhutamine on Euroopa kutsemeistrivõistluste organisatsiooni WorldSkills Europe olulisemaid sõnumeid kõigile oma liikmesriikidele, sealhulgas Eestile.“

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistluste korraldamist Eestis Sihtasutus Innove, kes valmistab noori ette ka rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. SA Innove on neid võistlusi korraldavate organisatsioonide ametlik esindaja Eestis. Sihtasutus Innove on organisatsiooni Worlskills Europe ametlik liige alates aastast 2008. Assamblee ettevalmistus ning läbiviimine on SA Innove kui võõrustava riigi esindaja kanda ning toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja WorldSkills Europe`i nõukoguga.

* WorldSkills Europe on kutsevõistlusi korraldav ja Euroopa kutseoskuseid edendav organisatsioon, mis on loodud 2007. a. Esmakordselt toimus EuroSkills võistlus 2008. aastal Hollandis. Võistlustel osales kokku 400 võistlejat 29 riigist. Eesti võistlejad tulid tagasi kahe medaliga: plaatija Matis Indov Tallinna Ehituskoolist sai hõbeda, müürsepp Siim Soovere Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist sai pronksi.

* Eesti võttis esmakordselt osa maailma kutsemeistrivõistlustest WorldSkills 2007. a  Jaapanis, kus osales 812 võistlejat, mõõtu võeti 47 erineval alal. Eestit esindas 4 võistlejat.

* WorldSkills 2009 võistlustel, mis toimusid Kanadas, osales 900 võistlejat üle maailma ning võisteldi 45 erineval kutsealal. Eestlased osalesid viiel erineval alal. Mööblitisler Ivo Ilm Tartu Kutsehariduskeskusest saavutas 10. koha.

* Nii üle-Euroopalised kui ka ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant.

Täpsem info: www.estoskills.ee, www.euroskills.org

SA Innove 
Lisatud 26. mail 2011