EITSA Nõukogu kohtus teisipäevasel koosolekul nelja rektori kandidaadiga. EITSA juhatuse esimehe Toomas Sõmera sõnul oli konkurss pingeline tänu väärikatele kandidaatidele. „Peale analüüsi ja tõsist diskussiooni tegi Nõukogu otsuse asuda lepingu läbirääkimistesse IT Kolledži rektori ametikohale Tiit Roosmaaga," ütles Toomas Sõmera.

Alates 3. jaanuarist 2011 rektori kohusetäitjana ametis olnud Linnar Viik enda kandidatuuri üles ei seadnud. "Mul on väga hea meel, et saime juhatuse poolt esitada nõukogule tõsist kaalumist väärivad kandidaadid. Nõukogu tänane otsus oli kaalutletud ning olen kindel, et Tiit Roosmaa juhtimisel kinnistab IT Kolledž end Eesti eelistatuima IT kõrgkoolina."

Doktorikraadiga Tiit Roosmaa töötas aastatel 2003-2010 TÜ arvutiteaduse instituudi juhatajana, alates 1989. aastast on TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna prodekaan ning 1993. aastast kuni käesoleva ajani on TÜ arvutiteaduse instituudi dotsent.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mis on tegutsenud 11 aastat.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 25. mail 2011

Aruannete analüüsimisel selgus, et kõrgkoolide efektiivsus on kohati drastiliselt madal. Kogu kõrgharidussektori riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas. Lepingute aruannetest lähtudes on õpingute eest valdkondades, kus pole kokkulepitud mahus lõpetajaid, tasutud 20,9 miljoni eurot. Puudujääkide osas on HTM-il võimalik vähendada riiklikku koolitustellimust.

Analüüsist selgub, et kõrgkoolides on valdkondi, kus lõpetajaid on vaid 30% tellitust. Samas on efektiivsus madal just Eesti majanduse arengu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondades.
Kujunenud olukord näitab ühelt poolt puudusi kõrgkoolide töös, kuid teisalt ka objektiivseid probleeme kõrghariduse riiklikul koolitustellimusel põhinevas rahastamises.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo: „Teadsin, et olukord riikliku koolitustellimusega on murettekitav, kuid probleemi ulatus oli üllatav. Ilmselt on vajalikud põhimõttelised ümberkorraldused kõrghariduse rahastamissüsteemis“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna esindajad kohtuvad ülikoolide õppeprorektoritega 6. juunil, et edasist tegevust arutada.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 25. mail 2011

Seminaril võrreldakse lihtsustatud õppekava ja riikliku õppekava rakendamise erinevusi ning jagatakse näpunäiteid, millele pöörata tähelepanu uuele lihtsustatud õppekavale üleminekul. Antakse ülevaade hooldus- ja toimetuleku õppekavadest ning tutvustatakse praktiliste näidete abil nende rakendamisega seotud probleeme koolides.

Ettekannetega esinevad Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi eripedagoogika programmijuht Kaja Plado, Rakvere Põhikooli direktor Lea Pilme, Tallinna I Internaatkooli abikooli õppealajuhataja Marika Leemet ja Tallinna I Internaatkooli hoolduskooli õppealajuhataja Linnu-Lydia Mae.

Praegu tegeleb Eestis 16 õppenõustamiskeskust – üks igas Eesti maakonnas ja Tallinna linnas. Iga piirkonna nõustamiskeskus on omanäoline ning töö kohandatakse asukoha vajadusi silmas pidades. Keskustes pakutakse õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele psühholoogilist, logopeedilist, eripedagoogilist ning sotsiaalpedagoogilist nõustamist. Eesmärgiks on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning laste individuaalset arengut. Lisaks tegelevad nägemis-, kuulmis- ja raske kõnepuudega laste, nende vanemate ja õpetajate nõustamisega üle Eesti Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool.

Õppenõustamiskeskuste tegevust toetab ESFi programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt ellu viidav programm käivitus 2008. aasta teisel poolel. Programmi eesmärk on nõustamissüsteemi korrastamine, mis aitab omakorda ennetada koolist väljalangevust ning tõstab noorte edasist toimetulekut ja konkurentsivõimet igapäevaelus ja tööturul.

Nõustamiskeskuste kontaktid: www.oppenoustamine.ee

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 25. mail 2011

Spetsiaalne veok, milles on kõrgtehnoloogiliste HP seadmetega õppeklass, on ringreisil Euroopas, et tutvustada grupitöövahendeid koolidele, virtualiseerimist ja mobiilsust.

Elioni tehniline konsultant Mait Vestre tutvustas Koolielule Microsoft Multipoint serverit 2011. Multipoint tehnoloogia võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada ühte arvutit, ühendades selle külge mitu monitori, klaviatuuri ja hiirt. Tehnoloogia on sarnane terminalilahendusele ning oli kunagi mõeldud kasutamiseks peamiselt arengumaades, kuid nüüd on leitud uus rakendus arvutiklassides. Mait Vestre sõnul on tegu konkurentsitult kõige parema graafika/multimeedia ja hinna suhtega, mis täna tehnoloogiaturul saadaval, ning see on praktiline ja soodne just koolidele.  Micrsoft Multipoint serveri puhul on vajalik, et igal õpilasel oleks laual klaviatuur, ekraan ja hiir, aga arvuti ainult grupi peale, näiteks kaheksa kuni kuue peale üks arvuti. Mait Vestre sõnul oleks 20 töökohaga klassi vaja maksimaalselt neli arvutit.

 

Mida õpetaja sellisest tehnoloogiast võidab? Ta saab klassi mitmekülgselt hallata ja õpilasi tööle suunata. Kui näiteks kogu klass töötab arvutiekraanide taga, saab õpetaja oma ekraanilt jälgida, mis eraldi iga õpilase ekraanil on või kui kaugele on ta ülesande lahendamisega jõudnud. Ta saab saata oma ekraanipildi õpilase ekraanile või käivitada oma arvutis slaidiprogrammi ning saata selle pildi iga õpilase ekraanile. Ta saab ka õpilasele meeldetuletuse saata, näiteks „Ära surfa netis, lahenda ülesannet!“.

Uudistamas käis Madli Leikop
Lisatud 25. mail 2011

Osalema oodatakse üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid,  õpetajakoolituse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse eriala üliõpilasi, samuti teiste ainete õpetajaid.

Võistlus toimub kahes õppeaines (ajalugu ja ühiskonnaõpetus), kummaski kahele vanuseastmele mõeldud materjalidele:

II – III kooliaste (põhikool)

IV kooliaste (gümnaasium)

Individuaal- ja grupitöödel on hindamisalused ühtsed. Iga osaleja (osalejate rühm) võib esitada piiramatul arvul võistlustöid.

Osalejate registreerimine toimub 21. mai – 01. oktoober 2011 aadressil: voltri@kmg.tartu.ee

Mida osalejatelt oodatakse?

Oodatud on tunnis kasutatavad ja õpetaja tööd hõlbustavad materjalid, soovitatavalt tervikkomplektidena:

- aktiivõppemeetodite juhendmaterjalid;

- õpetaja töökavad, mis sisaldavad metoodikat ja viitavad kasutatavatele materjalidele;

- tunnikavade komplektid;

- kontrolltööde komplektid;

- töölehtede komplektid;

- PowerPointi esitlused;

- projektõppe kirjeldused ja juhendid;

- muud tunnis kasutatavad materjalid (näiteks rühmatööde juhendid ja töölehed vms).

Oluline on vastavus riiklikule õppekavale ja praktiline kasutatavus, lisaväärtuse annavad viited võimalikule ainetevahelisele koostööle ja IKT võimaluste kasutamisele ning hindamisjuhendi olemasolu.

Vormistamine

Võistlustöö saata hindamiskomisjonile pealkirjastatult ja märksõnaga varustatult. Tiitellehel ei tohi olla kooli ega autori(te) nime. Igale tööle lisada suletud ja märksõnaga tähistatud ümbrik, kus on täpselt näidise järgi täidetud leht, millel on osaleja(te) andmed. Samas ümbrikus peab olema esitatud töö ka mälukandjal.

Tööd esitada paberil A4 (arvutitrükk). Töö esitada tiitellehe, sisukorra ja sissejuhatusega (selgitava kaaskirjaga), lisada kasutatud allikate (materjalide) loetelu.

Elektrooniline variant esitada süstematiseeritult: ühte faili, lisad (esitlused, filmilõigud) lisada eraldi failidena. Kõik failid palume korrektselt (süsteemselt) pealkirjastada ning esitada ühes kaustas, mille pealkiri ühtib võistlustöö pealkirjaga.

Vormistamisel vaadake näidistena: http://www.eays.edu.ee/aja/images/voistlustood/2010/T.Ojala_Koolidevaheline_koostookogemus/ ja

http://www.eays.edu.ee/aja/images/voistlustood/2010/

Tööd saata aadressil: Tartu Kommertsgümnaasium

Anne 63, Tartu 50 703. RIINA VOLTRI

Tööde postitamise viimane kuupäev on 01.november 2011.

Hindamine

Hindamisele ei kuulu varem avaldatud tööd ja tööd, mille kohta on olemas siduvad avaldamislepingud või mida autor ei soovi avaldada EAÜSi  väljaannetes. Esile kerkivate autoriõigusprobleemide puhul vastutab töö esitaja.

Töö esitamisega annab autor EAÜSile õiguse avaldada esitatud töö võistlustööde kogumikes (nii trüki- kui elektroonilistes) ja EAÜSi kodulehel.

Töid hindab komisjon, mille koosseisu kuuluvad kirjastuste, TÜ, TLÜ ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esindajad. Žürii esitab parimad tööd autasustamiseks. Oma otsuseid žürii ei kommenteeri.

Hindamisel arvestatakse:

*töö vastavust riiklikule ainekavale;

*vastavust metoodilistele nõuetele;

*võimalust tööd ainetunnis efektiivselt kasutada;

*vormistamise korrektsust;

*keelekasutuse korrektsust.

Autasustamine

Žürii määrab mõlemas õppeaines mõlemas vanuseastmes kolm (3) preemiat:

I auhind – 190 eurot
II auhind – 125 eurot
III auhind –  75 eurot

Žürii õigus auhinnafondi ümber jaotada või jätta osa auhindu välja andmata. Lisaks võib žürii määrata eriauhindu.

Eesti Rahva Muuseum annab välja eriauhinna töö eest, mis põhineb ERM näituste teemal või on rakendatav argikultuuri tutvustava tunni läbiviimiseks muuseumis.

Tartu linna HO annab eriauhinna(d) Tartu linna õpetajate töödele, mis saavutavad parima punktisumma (v.a peaauhinna saanud tööd).

Harju MV annab eriauhinna(d) Harjumaa õpetajate töödele, mis saavutavad parima punktisumma (v.a peaauhinna saanud tööd).

Võidutööd ja žürii poolt äramärgitud tööd avaldatakse DVDl, mis jagatakse osavõtjatele.

Toetavatel kirjastustel on huvi korral võimalik teha kirjastuspakkumisi. Kaasfinantseeringute leidmisel toimetatakse võistlustööd ja avaldatakse EAÜSi kodulehel.

Võistlust rahastavad HTM ja Euroopa Sotsiaalfond Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kaudu.

Vt ka koduklehelt: www.eays.edu.ee

Kontakt: Tartu Kommertsgümnaasium, Anne 63, Tartu 50 703,

voltri@kmg.tartu.ee

riina.voltri@mail.ee

Kultuurirahastu ootab hariduspreemia konkursist osa võtma kõiki haridusalaga seotud inimesi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti hariduselus õpetajana, õppejõuna, haridusasutuse juhi või töötajana, õpikute ja metoodiliste materjalide koostajana, samuti haridusalaste praktiliste uuenduste algatamise ja ellurakendamisega või ametnikuna hariduspoliitika väljatöötamisel.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia statuudi tähenduses loetakse reaalteadusteks matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat, arvutiteadust, bioinformaatikat ja geenitehnoloogiat. Reaalteaduste eripreemia suurus on 3834 eurot (60 000 krooni, ülekande tegemisel arvestatakse täpse vahetuskursiga). Preemiat rahastab Skype Eesti.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia konkursile oodatakse inimesi, kes on paistnud silma reaalteaduste õpetajana ja/või õppejõuna mis tahes õpitasandil; kelle õpilased on leidnud äramärkimist rahvusvahelistel võistlustel või saavutanud häid kohti reaalteaduste olümpiaadidel; kes on koostanud reaalteaduste õpikuid ja metoodilisi materjale; kes on reaalteadusi õpetades algatanud praktilisi uuendusi ning viinud neid ellu.

Preemiale kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmetega (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus); preemiale vastava tegevuse üksikasjalik kirjeldus koos kandideerija tööandja või töökollektiivi ja kutse-, ameti- või erialaühingu(te) poolsete soovitustega.
Oma kandidatuuri võivad esitada nii haridusala inimesed ise kui ka nende tööandjad, õppe-ja haridusasutused, õpilased, üliõpilased ning haridusalal tegutsevad ühendused.

Kõik vajalikud dokumendid tuleb saata või tuua Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 30. september 2011 (k.a postitempel).
 
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu
Lisatud 24. mail 2011

Kõik huvilised on oodatud!

Eesti Teaduste Akadeemia Teadusinfo osakond
Lisatud 24. mail 2011

Tehnilise Järelevalve Ameti statistika põhjal toimus möödunud aastal kõigist 31 teatatud elektriõnnetusest ligikaudu veerand lastega. „Elektriõnnetuste juures teeb meid eriti kurvaks see, et enamik nendest on alati teadliku käitumisega välditavad. Ka õige käitumine ohuolukorras võib päästa elusid,“ rääkis Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere teavituskampaania vajalikkusest. 

Mere lisas, et elektriohutuse temaatika muudab eriti keeruliseks elektri olemus. „Elekter on oht, mida pole võimalik näha, kuulda ega tunda enne, kui on hilja. Olulise osa teavitustööst suunamegi seetõttu just lastele, sest erinevalt täiskasvanutest teadvustavad lapsed elektri ohtlikkust vähem ning ei oska ka ohumärke mänguhoos tähele panna,“ rõhutas ta.

Teavituskampaania raames koolitavad Jaotusvõrgu töötajad lapsi maakondlikes ohutuslaagrites ja Päästeala noortelaagris. Maakondlikke laagreid „Kaitse end ja aita teist“ korraldavad Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Punane Rist, Haigekassa ja Kaitseliit, elektriohutuse teema on laagrites sel aastal esmakordselt. Kokku viiakse elektriohutuspunktid läbi 15-s laagris ligi 3000-le lapsele vanuses 7-15 aastat. Jaotusvõrgu töötajad jagavad õpilastele nõuandeid elektriõnnetuste vältimiseks, samuti mängitakse praktilise harjutuse varal läbi käitumine elektriohu – tuule käes maha kukkunud elektrijuhtme – puhul.

Lastega juhtub elektriõnnetusi nii välitingimustes kui kodus, kus on enamasti põhjuseks pingestatud elektrijuhtme või sellise elektriseadme katsumine, mille pingestatud osad ei ole kaetud. Paaril viimasel aastal on lastega toimunud rasked õnnetused alajaamades, kus lapsed on mänguhoos keelatud territooriumile sisenenud ja eluohtliku elektrilöögi saanud.

Lisaks koolitustele pöörab Jaotusvõrk elektriohutusele tähelepanu artiklite ja reklaamikampaaniaga „Juhet karta on OK!“. Nooremaid lapsi harib pereüritustel lastele juba tuttav Elektrijänes. Elektriohutusalaseid teadmisi saavad lapsed ja vanemad ka veebilehelt.

Kõik Jaotusvõrgu elektrivõrgus asuvad alajaamad, kilbid ja muud paigaldised on märgistatud kollase ohukolmnurgaga, sest need on ohtlikud väljaõpet mitteomavale inimesele. Eemale tuleb hoida ka tundmatutest ja katkistest juhtmetest. Lahtist alajaama ust või alla kukkunud elektrijuhet märgates tuleb koheselt helistada Eesti Energia rikketelefonil 1343. Ka kodudes on oluline hoida elektriseadmed ja juhtmed korras ning vanematel lastele selgitada, et kõikvõimalike elektriga seotud seadmete torkimine on ohtlik.

Eesti Energia AS
Lisatud 24. mail 2011

SA Tallinna Koolitervishoid viis 2010/2011 õppeaastal läbi Tallinna koolide 12. klasside ja kutsekoolide 3. kursuse õpilaste ennetava tervisekontrolli, kokku kontrolliti 54 üldhariduskooli ja viie kutsekooli 3315 õpilase tervislikku seisundit.

Sotsiaalministri korraldusega jõustusid 01.09.2010 uued nõuded koolitervishoiuteenuse sisus, ajas ja mahus. Vastavalt sellele on kooliõdede üheks ülesandeks laste tervisekontrolli läbiviimine I, III, VII ja IX klassis ja kui varem teostasid õpilaste profülaktilist läbivaatust ka kooliarstid, siis uue määruse kehtestamisel oleksid praegused lõpuklasside õpilased lõpetanud kooli ilma, et nende tervist oleks viimasel kolmel aastal kontrollitud.

Profülaktilisest läbivaatusest selgus, et kõikidest 1. kuni 12. klassi läbivaadatud õpilastest, kokku 13568, oli täiesti terveid lapsi pisut üle 40%, kuid kooli lõpuklassides oli neid vaid veerand. „See kinnitab tõsiasja, et vanuse kasvades terviseprobleemid sagenevad, mistõttu on nii koolides läbiviidav profülaktiline töö kui perearstide tegevus laste ja noorte terviseprobleemide avastamiseks ning ennetamiseks äärmiselt oluline,“ ütles abilinnapea Merike Martinson. „Tunnustan koolitervishoiutöötajate initsiatiivi ja pean läbiviidud tervisekontrolli väga vajalikuks. Laste, eriti murdeealiste tervisehäired ei tohi mingil juhul tähelepanuta jääda, sest täiskasvanueas võivad kujuneda neist tõsised haigused,“ rõhutas Martinson.

Kui teatavate haiguste ja riskifaktoritega õpilaste arv üldhariduskoolide ja kutsekoolide lõpuklassides oli üpris sarnane, siis suuri erinevusi esines riskifaktorite või teatud haiguste osas. Nii näiteks tuvastati läbivaadatud kutsekoolide õpilaste seas ligi veerandil õpilastest ülekaal, samas täheldati ka alakaalu. Sagedasemad õpilastel esinevad haigused olid allergia, hingamisteede ja ortopeedilised haigused. Kutsekoolide õpilastel seas ilmnes märkimisväärselt sagedamini südame-vereringehaigusi. Nägemishäirete täpsustamiseks saadeti silmaarstile keskmiselt 20 klassitäit - 453 õpilast.

Kauaaegse lastearsti Tiiu Joosti sõnul on õpilaste seas hakanud levima varem harvaesinevad haigused, näiteks liigesepõletik, gastroenteroloogilised haigused, diabeet, verehaigused, kasvajad.

Kõikide läbivaadatud õpilastega vesteldi nende tervisekäitumisest ning anti vastavalt ilmnenud tervisenäitajatele soovitusi igapäevaeluks ning tulevase elukutse valikuks.

Profülaktilist läbivaatust viisid läbi Tallinnas koolides töötavad arstid koostöös kooliõdedega.

Allikas: Raepress Lisatud 24. mail 2011

Rahandusministeerium saatis esmaspäeval kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi on tänavu sügisel algaval uuel õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 1917 eurot ja 35 senti ehk 30.000 krooni ühe laenutaotleja kohta.

Õppelaenu maksimaalne suurus püsib samal tasemel juba kolmandat aastat. Viimati tõusis õppelaenu suurus 2008. aastal, kui valitsus tõstis laenu maksumaalmäära 25.000 kroonilt 30.000 kroonile.

Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele kehtestab valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühel õppeaastal.

Rahandusministeeriumil täpsed andmed käesoleval aastal õppelaenu võtnud üliõpilaste kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt on neid vähem kui viiendik üliõpilaste koguarvust. Maksimaalmääras on varasematel aastatel võtnud õppelaenu umbes 80 protsenti kõigist õppelaenu võtjatest.

Ansip: õppelaenude kompenseerimise korda ei taastata
Eesti riik ei kavatse taastada õppelaenude kompenseerimise süsteemi, tegemist oli põhimõttelise otsusega, kinnitas teisipäeval peaminister Andrus Ansip usutluses raadiojaamale Raadio 4.

Valitsusjuhi sõnul maksti selliseid kompensatsioone ajal, mil riigil oli puudus kvaliteetsest tööjõust. Täna on Ansipi hinnangul palgad riigisektoris konkurentsivõimelised ning riigiteenistujate ametikohtadele on ka konkurss.

„Inimesed soovivad töötada riiklikes struktuurides, seetõttu pole täiendavat stiimulit vaja. Neid vahendeid saab tõhusamalt kasutada teistes valdkondades,“ sõnas Ansip.

Vastates kuulajale, kes soovis teada, kas riik kavatseb Kirde-Eestisse riigiettevõtteid luua, et aidata kaasa töötuse alanemisele regioonis, meenutas valitsusjuht, et Eestil pea polegi riigiettevõtteid. „Ja see on hea, kuna turumajandus annab paremaid tulemusi kui plaanimajandus,“ kinnitas ta, viidates kriisijärsele ekspordi kasvule.

Ansipi sõnul tuleb ettevõtetel ekspordi suurendamiseks uusi töökohti luua. Samuti osutas peaminister, et taas on hea tempoga saabumas Soome ja Rootsi investeeringud. „Tulevad uued investeeringud – tulevad ka uued töökohad,“ sõnas ta.

Ansipi sõnul ei suuda riigiettevõtted luua töökohti sellistes mastaapides, et see suudaks märkimisväärselt mõjutada töötuse vähenemist. Ta viitas, et riik ei kavatse erastada energiakontserni Eesti Energia, ent märkis, et ettevõttel on väljavaateid suurendada põlevkiviõli tootmist, milles tuleks luua uusi töökohti. „Uusi töökohti hakkavad looma väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,“ toonitas peaminister.

Allikas: BNS Lisatud 24. mail 2011