Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 23. mail 2011

Ministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul peaks ühes koolis olema uue eestikeelsele õppekavale ülemineku nõudmisi arvesse võttes vähemalt sada gümnasisti. Narvas on praegu kokku ainult viissada gümnasisti, seega võiks gümnaasiumide arvu vähendada kolmele, kirjutab ajaleht.

Asekantsleri sõnul ei puuduta gümnaasiumide arvu vähenemine mitte ainult Narvat, vaid Eestit üldiselt - kogu Eestis peaks alles jääma umbes 70 gümnaasiumi.

Allikas: BNS Lisatud 23. mail 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 23. mail 2011

Karise sõnul on ühinemise algatajaks Tartu ülikool ja ka pärast ühinemist jääks kaubamärgina alles Tartu ülikool. Maaülikooli juhtkond on seni olnud ühinemise vastu.

"Kompetentsi saaks kokku panna, õppejõudude tööd ühendada. Või kasvõi alusained, mida maaülikool praegu õpetab - keeled, matemaatika, filosoofia. Milleks hoida aga seal neid õppejõude, kui sama ala teadust seal pole, küll aga on olemas Tartu ülikoolis," rääkis Karis ajalehele. Ta lisas, et senine koostöö kahe ülikooli vahel pole tõsiselt toimima hakanud.

"Kummalgi pool aga selget huvi ei olnud ja nüüd olemegi seisus, kus mõlemad ehitame kahe kilomeetri raadiuses õhinaga uusi hooneid. Tartu ülikoolil uus Chemicum ja maaülikoolil uued keemialaborid. Eks see ole ka näide, et koostöö ei toimi," sõnas Karis.

Karis kinnitas, et kahte ülikooli ei saa käsu korras ühendada, kuid poliitikud saavad anda selgeid signaale. "Sellest väljendusjulgusest on praegu puudu," ütles Tartu ülikooli rektor.

Allikas: BNS Lisatud 23. mail 2011

Tallinnasse jõuab Euroopa ringreisil olev suur veok, milles asub kõrgtehnoloogiliste HP seadmetega varustatud õppeklass. Õppeklassis esitlevad HP tehnilised eksperdid ja konsultandid grupitöövahendeid koolidele, virtualiseerimist, mobiilsust, meetodeid, kuidas HP riistvaralahendused aitavad kulusid kokku hoida.

Hewlett-Packardi müügispetsialisti Tiina Jürissoni sõnul on seekordne õppeklass suunatud eriti just õpetajatele, õpilastele ning tehnikahuvilistele. „Eesti õpetajatel on võimaluse näha oma silmaga uusi ja erinevaid HP arvutitooteid ning neid kohapeal uurida. Veelgi enam – nad saavad osaleda tarkvaraesitlustel, mis on just õppetööle orienteeritud. Tipptasemel tehniliste konsultantide kohalolek Eestis on harv ning kohtumine nendega on suurepärane võimalus, et avardada silmaringi ja saada kasulikke praktilisi nõuandeid,” kommenteeris esmaspäevast üritust Tiina Jürisson.

Õppeklassis toimuvad ettekanded:

Töökohtade virtualiseerimine ja HP Multiseat lahendus – Jari Hämäläinen, HP Soome

Microsoft Multipoint server  – Mait Vestre, Elion

Hewlett-Packard Eesti esindus
Lisatud 23. mail 2011

Maailmapäev 2011 raames linastub maikuu jooksul kolm maailmafilmi, kaks nendest on juba linastunud, viimane linastub 25. mail. Filmid on TASUTA ning peale filme toimub arutelu. Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

25. mail kell 16.00 kinos Artis linastub "Must Teemant"  ("Black Diamond", Prantsusmaa, Belgia 2009). Paschale Lamanche film räägib kaasaegsest orjakaubandusest jalgpallimaailmas. Terved perekonnad on valmis andma kõik oma vara selle nimel, et nende lastest saaksid jalgpallurid mõnes kuulsas Aafrika või Euroopa meeskonnas, samal ajal kui neid noori Aafrika poisse koheldatakse kui kaupa. Lisainfo: http://www.terveilm.net/?id=470&year=2011

Varem linastunud filmid olid sellised: 

18. mail kell 16.00 kinos Artis linastus "Qadir - noore afgaani teekond" ("QADIR - an Afghan Ulysess", Kreeka 2008). Film räägib noorest afgaani põgenikust, kes pärast võõrsil viibimist kodumaale tagasi pöördub. Filmi juhatab sisse Kreeka suursaadik T.E. Hr. Polydore Kokonas ning filmi kommenteerivad Liis Paloots Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Tallinna esindusest ja Johannes Mihkelsoni Keskuse pagulaste tugiisik Hanna Ernits. Lisainfo: http://www.terveilm.net/?id=468&year=2011

19. mail kell 16.00 Euroopa Liidu majas linastus "Pankur vaestele" ("Le Banquier des humbles", Prantsusmaa 2000). Film räägib Nobeli rahupreemia võitnud Bangladeshi päritolu Muhammad Yunusest, kes asutas mikrolaenude süsteemi ja aitas selle kaudu miljoneid inimesi välja vaesusest. Muhammad Yunus riskis oma isikliku rahaga andes laenu ja õhutades ettevõtlusele neid, kes ei kvalifitseerunud traditsioonilistele laenudele. Lisainfo: http://www.terveilm.net/?id=479&year=2011

Artikli täistekst Postimehe veebilehel.

Loe ka: Raamatukogusid jääb vähemaks, lugejate arv kasvab  

Lisatud 20. mail 2011

"Kõige rohkem välisüliõpilasi on meil praegu Soomest, ümmarguselt 40%," ütleb Mariann Lugus, SA Archimedes kõrghariduse välisturunduse juht. "Arvestades Soomes pakutava hariduse kõrget taset on see hea märk, kuid õppekeskkonna taseme tõstmiseks ja mitmekesistamiseks on välistudengeid vaja ka muudest riikidest."

Uuringust järeldub, et väljaspoolt Euroopa Liidu riike on Eestisse õppima tulemine keeruline, sest konsulaarteenused ei ole kättesaadavad. "Näiteks on meie poole üsna palju pöördutud Indiast, kust soovitakse tulla IT valdkonnas magistri- või doktoriõppesse, kuid vaevalise paberiajamise pärast lõpuks käega löödud," toob Mariann Lugus ühe näite sellest, kuidas Eestis pakutavat kõrgharidust on peetud ihaldusväärseks, kuid bürokraatlikel põhjustel on mindud ikkagi mujale.

Kõrghariduse sisu puudutavad ettepanekud käsitlevad heal tasemel ingliskeelse kraadiõppe pakkumist Eestis. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et teave õppekavade kohta peaks olema ingliskeelsena lihtsalt kättesaadav ka näiteks Saksamaa või India noortele.

Kolmas järelduste osa käsitleb turunduskampaaniat peamistes sihtriikides. Lähemalt on analüüsitud Eesti väljavaateid olla sihtriigiks tudengikandidaatidele Soomest, Venemaalt, Lätist, Hiinast, Türgist, USA-st, Gruusiast, Indiast ja Ukrainast.

Rahvusvahelistumine on Eesti kõrgkoolide jaoks oluline strateegiline eesmärk. Kõrgharidus ja teadus on olemuselt globaalsed. Välistudengite tulek Eestisse aitab tõsta siinse kõrghariduse taset ning rikastab õpitegevust erinevate arvamuste ja maailmanägemisega.

Uuringu tegid Thijs van Vugt  iE&D Solutions BV & Tim Rogers agentuurist Higher Education Consultants UK, Ltd.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 20. mail 2011

Korporatsioon Rotalia tahab tänada kõiki osalejaid ja konkursi toetajaid Photopointi, Rahva Raamatut ning Artprinti.

Fotokonkursi žürii esimees Karl Haljasmets rõõmustas, et töid tuli paljudest Eestimaa paikadest: „Me teadsime, et teema on küllatki raske, kuid seda rõõmsam oli näha, et fotokonkursile tuli väga palju fotosid erinevatest Eestimaa nurkadest, mille nägemus oli tõesti huvitav. Peamiseks miinuseks paljudel töödel oli see, et piisavalt hästi ei põhjendatud oma seletuses lahti, kuidas on foto seotud konkursi teemaga."

Kokku tuli piltidele hääli 1783 ning publiku lemmikuks osutus Kristiina Kahr Väike-Maarja gümnaasiumist oma fotoga „Teekond ümber väikese Eesti". Külastajate lemmiku auhinnaks oli digitaalkaamera Pentax Optio RS1000.

„Kuna tulnud tööde tase oli küllatki ühtlane ning seda parimat oleks olnud väga raske eristada, siis žürii otsustas, et seekord ei anta välja esikohta. Esikoha asemel antakse välja neli eriauhinda, milleks on Photopointi kinkekaardid väärtusega 30 eurot," selgitas Haljasmets.

•    II koht - Martin Kraus, Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass töö eest „Eestlased vananevad", juhendaja Rein Urbel. Auhinnaks on Statiiv Velbon Sherpa 600
•    III koht - Riho Vahtras, Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass töö eest „Kes hakkab kala püüdma?" Auhinnaks on Tamraci fotoseljakott 5546 Adventure
Neli eriauhinda (à Photopointi 30-eurone kinkekaart) anti žürii otsusega järgmistele õpilastele:
•    Katariina Linde Vinni-Pajusti Gümnaasiumist töö eest „Illusioon või reaalsus?"
•    Andreas Raukas Hugo Treffneri Gümnaasiumist töö eest „Ühtelaulmine"
•    Anu Fedortšuk Tallinna Reaalkoolist töö eest „Sinimustvalge"
•    Leane Jefimova Tartu Descartes'i Lütseumist „Töörahva maast joomahaigete maaks?"

Võitjatega võetakse ühendust.

Teate edastas: Karl Haljasmets Lisatud 20. mail 2011

Programm

8. juuni 2011 (auditoorium M-218, tõlge inglise-eesti, inglise-vene)
13.00 registreerimine
14.00 avamine
14.15 Viive Noor. Uut moodi lasteraamat. Kellele?
15.15-15.30 üllatuskülaline
15.30 Penni Cotton. Pilt ja tekst Euroopat väärtustamas
16.15 Elina Druker. Aktuaalsed suundumused pildiraamatu esteetikas

9. juuni
10.00 Serge Terwagne. Pildiraamatute ettelugemine lasteaias ja eelkoolis: mitmemõõteline didaktiline lähenemine (M-218)
11.00 – 13.00 Sektsioonid 1 ja 2

Sektsioon 1     (M-218, tõlge inglise-eesti, inglise-vene)
Vaateid pildiraamatule
Olga Mäeots. Illustratsioon kui metafoor
Anna Gubergrits. Pilt tsaariaja lasteajakirjanduses
Danguole Šakavičiute. Leedu pildiraamat: otsides mõtet
Emilia Ohar. Massikultuuri ja kõrgkunsti vahepeal: lasteraamat tänases Ukrainas
Mari Niitra. Mängulisus 21. sajandi eesti pildiraamatus

Sektsioon 2  (M-213)
Erisugused lugejad
Aksinja Kermauner (Sloveenia). Pimedad lapsed ja pildiraamat
Božena Kolman Finžgar. Lugemine ja puhkus
Sabina Hribar. Jutuvestmine koolieelses hariduses
Barbara Hanuš. Kakskeelsed pildiraamatud

13.00 – 14.00 lõuna

14.00 – 16.00 Sektsioon 3 ja 4

Sektsioon 3 (M-218)
Laste maailm kirjanduses
Irina Arzamastseva. Laste maailm romaani aegruumis
Ilze Stikane. Mäng kui tee teise maailma uuemas läti lastekirjanduses (2007-2010)
Irena Baliule. Tõsielu ja väljamõeldis leedu kirjaniku Vytaute Žilinskaite lasteproosas
Olga Pichugina. Tüdruk pallil
Kestutis Urba. Väga realistliku ja väga fantastilise vahel: leedu tänase lastekirjanduse tunnusjooni

Sektsioon 4 (M-213)
Lastekirjandus ja multimeedia
Jaanika Palm. Multimedialiseerumine Andrus Kivirähki moodi
Marek Oziewicz. Esimene poola combo-lugu: Andrew Maleszka's Magic Tree
Susana Quesado. Surm lastekirjanduses
Majda Koren. Julgustades noori inimesi uue meedia abil lugema

16.00 – Petros Panaou töötuba. Euroopa Pildiraamatute Kollektsioon II (M-218)
17.00 vastuvõtt Tallinna Ülikooli aatriumis

10. juuni
TEGEVÕPETAJA PÄEV
9.30 Serge Terwagne – töötuba pildiraamatu didaktikast (M-218, tõlge)
11.00 – 13.00 Lugemiskasvatuse päevaprobleeme
Helin Puksand. PISA test meie õpilaste lugemisoskusest
Erkki Pung. Laste lugemine ja e-raamat
Jaanika Monroc. Pildiraamat eesti ja prantsuse hariduses
Kaie Belkov, Mare Müürsepp. Euroopa pildiraamat eesti kogemuses
Kristi Vinter. Eelkooliealine laps ja uus kirjaoskus – kuidas õpetada?

13.00 – 14.00 lõuna

14.00 – 16.00 Töötoad

Tuba 1 Toreda kogemuse tuba (M-218)
Anneli Laamann, Eve Saare. Lasteaias pildiraamatuga
Anne Koppel, Kaja Lepik. Metoodilised võtted töös pildiga 1. kooliastmes ja 1.- 2.kooliastme
õpiabitundides
Heli Prii. Lapsed kirjutavad
Piret Soodla. Laste pildipõhised narratiivid alakõne diagnostikas ja lugemisoskuse prognoosimisel

Tuba 2 Uue raamatu tuba (M-213)
Riina Kasser – Ave Teeääre. Pildiraamat vanalinnast “Lenni ja Tallinn”
Tiia Artla. Tekst ja pilt taktiilsetes raamatutes – kätega tunnetatav maailmapilt
Kadi Lukanenok. Jälle need lugemismängud!
Jaanika Rämson. Lastevanemate kriteeriumid koolieelikutele lastekirjanduse valikul
Kaja Kivisikk. Teeme koos raamatuid

Tuba 3 Õpime hiina kirja 
Konfutsiuse Instituut, Kadri Sundja. Hiina kalligraafia töötuba

16.00 Pidulik lõpetamine, Eesti Lugemisühingu tublimate tunnustamine

Konverentsi programm inglise ja vene keeles.

Teate edastas: Maili Vesiko-Liinev
Lisatud 20. mail 2011