Ligi kolmetunnine ajalooline kostüümidraama on Lüübeki tsunftimeistri Bernt Notke „Surmatantsu“ maalist inspireeritud kuulsate Tallinnas tegutsenud keskaja kunstnike Bernt Notke, Michel Sittowi, Hermen Rode lugu eri põlvkondade ja eluvaadete konfliktist.
 
Filmi stsenaristid on Hans H. Luik, Promet Torga, Tõnu Virve, režissöör Tõnu Virve, operaator Mait Mäekivi, helilooja Lepo Sumera, kunstnikud Vadim Fomitsev ja Priit Vaher, kostüümikunstnik Ann Lumiste, liikumisjuhid Tiit Härm ja Neeme Kuningas.
 
Osades: Evald Hermaküla, Mikk Mikiver, Sulev Luik, Kärt Tomingas, Jüri Järvet, Raivo Trass, Enn Kraam, Peeter Volkonski, Heino Mandri, Piret Kalda, Kaie Mihkelson, Arne Üksküla jpt.
 
Filmi esilinastus toimus 7. novembril 1991 kinos “Sõprus”. Freyja Filmi ja Venemaa Televisiooni koostööfilm sai linastumise järel filmiajakirjanike sooja ja suurima meediavastukaja. Filmi on näidatud nii Eesti kui ka Moskva teleekraanidel, Berliini filmiturul ja Monte-Carlo filmifestivalil.
 
2006. aastal asutatud Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum on kujunemisjärgus muuseum, mille kogudes on kostüüme, rekvisiite, eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat; suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm. Lisaks kogumisele ja säilitamisele tutvustame eesti filmikunsti erinevate näituste ja üritustega. 
 
Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum
Lisatud 20. mail 2011

Hoonestusõigus seatakse K. Kärberi tn 9 (Kuristiku gümnaasium) ja Vormsi tn 3 (Läänemere gümnaasium) kinnistutele tähtajaga 20 aastat alates hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest ning Õismäe tee 110 (Vikerkaare lasteaed) ja Timuti tn 24 (Kolde lasteaed) kinnistutele tähtajaga 15 aastat alates hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest. Hoonestaja on kohustatud kinnistutel asuvad hooned ja rajatised renoveerima koolide puhul 15. augustiks 2012 ja lasteaedade korral 15. detsembriks 2012. aastal.

Eelnõu kohaselt taotletakse hoonestusõiguse seadmisel hoonestusõiguse oluliseks osaks muutuvate hoonete Tallinna linnale üürile andmiseks. Tallinna linnal on võimalik eelnimetatud hooneid kasutada Eesti Vabariigi haridusseaduses, koolieelsete lasteasutuste seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud eesmärkidel ning eelnimetatud õigusaktide alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud eesmärkidel. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad ehitised kinnistu oluliseks osaks ja lähevad kinnistu omaniku omandisse või võõrandab Tallinna linn kinnistu hoonestajale.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul vajavad veel paljud pealinna haridusasutused põhjalikku rekonstrueerimist ning seetõttu on linnavalitsus otsustanud kaasata taas kord erasektorit kahe kooli ja kahe lasteaia renoveerimisel ning edasisel haldamisel. „Erasektori kaasamise eesmärgiks on jaotada paremini ehitustööde ja haldamisega seotud riske,“ märkis Kõlvart. „Projekti eesmärgiks on leida erapartner, kelle hooleks jääb eelnimetatud koolide ja lasteaedade rekonstrueerimine, ehitustööde finantseerimine ning pika-ajaline haldamine ja hooldamine.“

Kogu lepinguperioodi vältel peavad koolid ja lasteaiad olema sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivas seisundis. Linn ei sea eraldi piiranguid või nõudmisi finantseerimise struktuurile ja tingimustele. Partneril on õigus kaasata projekti finantseerijad talle sobivatel tingimustel. Linn hakkab erapartnerile maksma lepingus fikseeritud üüri, mille muutumine on seotud tarbijahinnaindeksi (THI) muutustega, hoonestusõiguse tasu muutusega jne. Üürisumma kujunemine on detailselt reguleeritud üürilepingus. Kõrvalkulude eest tasub linn.

Projekti struktuuri näol on tegemist avaliku ja erasektori koostööprojektiga (i.k. Public Private Partnership, PPP) ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel.

Allikas: Raepress Lisatud 20. mail 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.
Lisatud 20. mail 2011

Artikli leiab ERR Uudiste portaalist.

Lisatud 20. mail 2011

„Projektiga „Aktiivne laps“ liitunud lasteaialastele kingitakse hüppenöörid ning neil on võimalik  harjutada erinevat stiili hüppeid,“ sõnas Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind. „Hüppenööriga hüppamine on kergesti õpitav ning lõbus tegevus, mis parandab samal ajal koordinatsiooni ja  arendab ka lihasjõudu. 30-minutilise hüppamise järel kulutab keha umbes 300 kcal, seda on umbes  sama palju kui murdmaasuusatamise, ujumise või rattasõiduga ja kaks korda rohkem kui kõndimise ja võimlemisega.“

„Soovime, et meie lapsed oleksid terved ja et aktiivne liikumine oleks meie lastele igapäevane lõbus ja meeldiv tegevus,“ lisas Eero Merilind.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Eesti Tervise Fond
Lisatud 20. mail 2011

17. mail 1996 võttis Tartu Ülikooli nõukogu vastu otsuse, millega sai tollasest Pärnu majanduskoolist Tartu Ülikooli esimene kolledž.

TÜ Pärnu kolledži praegune direktor Henn Vallimäe jääb möödunud 15 aastaga rahule. „Kolledži eesmärk oli ja on ka nüüd alma mater’i hinguse ja ideede toomine Pärnusse ja Lääne-Eestisse laiemalt, teistpidi aga regiooni vajaduste ja olude teadvustamine Tartu Ülikoolile,“ ütles Vallimäe.

Direktori hinnangul on TÜ Pärnu kolledžil kanda selge roll ja sotsiaalne vastutus nii Pärnumaal kui ka terves Lääne-Eestis. Tulevikusihtidena nimetab Vallimäe kolledži seniste tugevate erialade (turism, sotsiaaltöö- ja rehabilitatsioonikorraldus ning ettevõtlus ja projektijuhtimine) edasiarendamist aga ka uute magistriõppekavadega turule tulemist. „Lisaks rahvusvahelisele heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise õppekavale lisandub uuest õppeaastast teenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava. Antud valdkondadel on suur potentsiaal, mis peaks huvi äratama nii kodu- kui ka välisüliõpilastes.“

Sünnipäeva tähistab kolledž konverentsiga „20 aastat ettevõtlusõpet Pärnus“, kus üheks peaesinejaks on Viini majandusülikooli professor ning maailma üks mainekamaid projektijuhtimise spetsialiste Roland Gareis.

Pidupäeva lõpetab gala TÜ Pärnu kolledži hoones (Ringi 35) algusega kell 19.

Tartu Ülikool
Lisatud 20. mail 2011

Kolmapäeval kinnitas Tallinna haridusamet esimesse klassi minevate õpilaste nimekirjad, kellele on määratud elukohajärgsed koolid, teatas haridusameti üldosakonna peaspetsialist Leini Jürisaar BNS-ile. Rahvastikuregistris oli kooliminekuealisi lapsi 1. veebruari seisuga 4200. Haridusameti juhataja käskkirjaga kinnitati koolikoht 4315 lapsele, kelle hulgast 2990 kinnitas õppekoha enda poolt soovitud koolis juba 1. maiks ning 1325 lapsele määras kooli komisjon.

Alates 23. juunist saavad vanemad, kes pole määratud kooliga rahul, valida mõne muu kooli, kus on vabu kohti. Vastuvõtt toimub siis koolide vastuvõtukordade alusel ja komisjon enam koolikohti ei määra.

Loe ka: Haridusamet: koolikohtade vahetamist ei saa lapsevanematele keelata

Allikas: BNS Lisatud 19. mail 2011 

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 19. mail 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 19. mail 2011

Artikli täistekst Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 19. mail 2011