Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riikliku koolitustellimuse komisjon teinud oma ettepanekud ja praegu on õppekavasid ilmselgelt liiga palju. «Üldine hoiak on selline, et pigem vähem, aga paremini,» rääkis ta. «Kindlasti tasuks kõigil koolidel välja selgitada, milles nad on Eesti parimad, ja kui see on selge, siis küsida järgmisena, milles nad võiks olla maailma parimad. Lihtsalt tahtmisest midagi õpetada enam ei piisa.»

Ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kinnitusel Eesti Mereakadeemias, kus läheb senisel kujul kinni lausa kolm õppekava. Hüdrometeoroloogia läheb üle Tallinna tehnikaülikooli alla, hüdrograafia õppekava tuleb korrastada ja kalanduse eriala põhjalikult ümber teha. Kõik need kolm õppekava ei vastanud tegelikult nõuetele ja nii nagu praegu ei tohi nendega jätkata.

Laidmets tunnistas, et riigi koolitustellimuse kärped kõrgkoolidele ja ülikoolidele selguvad lõplikult tuleval nädalal. «Üldiselt on kavas vähendada riigi tellimust vähemalt kolmandiku või poole võrra neile õppekavadele, mis on saanud tähtajalise jätkamisloa akrediteeringu,» lausus Laidmets. Tähtajaline akrediteering tähendab seda, et õppekava hinnanud komisjon on arvanud selle nõuetele vaid osaliselt vastavaks.

Maaülikooli tehnika, tootmise ja ehituse eriala doktorantuuri ootab samuti ees kärpimine. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse rakendusliku eriala rahastamine on Laidmetsa kinnitusel samuti suure küsimärgi all.

Veel väheneb Tallinna majanduskooli õiguse eriala riigitellimus ning Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuri eriala tellimus.

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži ehitustehnika valdkonnaga pole ministeerium samuti rahul ja kahandab ilmselt senist riigitellimust 20 inimesele. Laidmetsa andmetel pani ette seda tellimust vähendada ka tehnikaülikool ise.

Tallinna ülikool üritas oma Haapsalu kolledžis luua käsitöötehnoloogiate õppekava, aga Laidmetsa hinnangul on väikeste kolledžite häda jätkusuutlikkuse küsimus. «Oleme teinud otsuse, et sellele erialale ei peaks riigi koolitustellimust andma.»

Tallinna ülikool on ajast aega koolitanud füüsikaõpetajaid, aga viimasel ajal püüdis ülikool tegeleda ka akadeemilisema ja teoreetilisema füüsikaga. Nüüd leiab ministeerium, et Tallinna ülikool võiks küll jätkata füüsikaõpetajate koolitamist, aga mitte üritada võistelda füüsika vallas Tartu ülikooliga. Tallinna ülikooli füüsika eriala koolitustellimust ähvardab kahanemine umbes poole võrra. Ka Tallinna ülikooli filosoofiadoktorite riiklikku koolitustellimust ootavad kärped.

Tartu ülikool paneb pärast riigi koolitustellimuse ärakukkumist üsna kindlasti kinni maalikunsti eriala, kus mullu oli vaid kaheksa riigi tellitud kohta.

Võrumaa kutsehariduskeskus pakub ka rakenduslikku kõrgharidust. Selle kooli taset hinnanud komisjon kinnitas, et kooli õppekava vastab siiski pigem kutseharidust kui kõrgharidust andva kooli tasemele.

«Tallinna majanduskool on teine selline koht, kuhu on jäänud ka kõrgharidusõpe,» lausus Laidmets. «Variante on kaks: kas muuta sellised koolid rakenduskõrgkooliks või siis kaob rakenduskõrgharidus sealt ära. Nagu näha, on nii Võrus kui Tallinna koolis probleeme kõrgharidust andva õppeasutuse nõuetele vastamisega.»

Laidmets märkis, et Eestis on üle 600 õppekava ja nende vähendamiseks on ka poliitiline huvi. Kui leitakse piisavalt nõrku kohti, ei hakata sulgemise üle praegu pikalt mõtisklema. «Kogu see kõrghariduse rahastamise skeem tulnuks niikuinii üle vaadata ja tore, et praegu on sellel ka poliitiline tugi olemas.»

Samas tunnistas Laidmets, et tegu pole mingi sihiteadliku koolide kinnipanemise programmiga. Kui kool täidab nõudeid, siis ei teki ka probleeme. «Meil on näiteks Estonian Business School – väga hea näide koolist, mis on end tõesti hästi üles töötanud ja ka teadustegevus on väga heal järjel,» lausus ta. «Aga ei saa jääda lootma lihtsalt mingile rumalale rahale, mis tuleb suhteliselt odava õppemaksuga.»

Laidmetsa hinnangul võiks Eestis olla ka üks väga hea venekeelsetele tudengitele orienteeritud erakõrgkool.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 19. mail 2011

Hariduse arengukava eelnõu järgi moodustatakse Valga linna 1. septembrist 2012 uus gümnaasium (10.-12. klassid) ja põhikool (1.-9. klassid), mis moodustub senise Valga Gümnaasiumi põhikooliastme ja Valga Põhikooli ühendamisel.

Arutelu all on olnud, millistes Valga linna õppehoonetes hakkavad paiknema uued koolid. Variante on olnud mitmeid. Kohtumistelt koolide kollektiividega, hoolekogudega ja avalikult arutelult linna elanikega jäi selgelt kõlama vajadus gümnaasiumi moodustamise järele, samas ei oldud nõus ümber kolimisega teistesse õppehoonetesse.

Tagasiside põhjal otsustati minna kompromisslahendusele, mis näeb ette, et Kungla tn 16 õppehoones hakkavad paralleelselt töötama eraldi asutusena gümnaasium ja üks osa põhikoolist. Teine osa põhikoolist jääb töötama J. Kuperjanovi tn 10 koolihoonesse. Põhikool jääb küll kahte hoonesse, kuid on ühtse juhtimise all.

Lõpliku otsuse teeb Valga Linnavolikogu 27. mail toimuval istungil.

Valga Linnavalitsus
Lisatud 19. mail 2011

Tema artikkel "Kaval rebane ja põlevkivi ehk kuidas säästlikumalt elektrit toota" selgitab, kuidas töötavad kütuseelemendid. Küngas õpib keemiainseneri eriala doktoriõppes USAs Pennsylvania ülikoolis ning jätkab kütuseelementide temaatikat, millega ta alustas juba magistrantuuris Tartu Ülikoolis.

Teise koha auhinna (500 eurot) võitis Sangeri instituudi ja Cambridge’i ülikooli doktorant Leopold Parts artikliga “Geenide jahtimine saja miljoni lapsega perekonnas”, kus ta kirjeldab, kuidas otsitakse haigusi põhjustavaid geene pärmiseentega tehtud eksperimentides.

Kolmaski koht ja 250 eurot auhinnaraha läks sedapuhku piiri taga õppivale doktorandile. Auhinna sai Mihkel Kama Amsterdami ülikoolist artikliga “Kuidas uurida süvakosmoses olevat ainet ilma seda katsumata?”.

Konkursil parimate hulka jõudnud artiklid ilmuvad Novaatoris juba lähinädalatel.

Tartu Ülikool
Lisatud 19. mail 2011

Eesti keelehariduspoliitika iseloomustus on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Nõukogu keelepoliitika talituse mitme aasta pikkuse koostöö tulemusena.

Lisaks Eestile on keelehariduspoliitika ülevaate juba koostanud või seda tegemas 15 Euroopa riiki, piirkonda või linna. Eesmärgiks on hinnata Euroopa Nõukogu keeleekspertide abiga keelehariduse valdkonna o lukorda ning seada suuniseid tulevikuks.

2008. aastal valmis Eesti aruanne, mis tutvustab Eesti elanikkonda, ühiskonnas kasutatavaid keeli ja nende staatust, keelte õpetamise-õppimise üldist tausta haridussüsteemis, Eesti osalemist Euroopa keelevaldkonda puudutavates projektides ja programmides, samuti Eesti keelehariduspoliitika sõlmpunkte.

Euroopa Nõukogu keelepoliitika talituse moodustatud keeleekspertide töörühm tutvus Eesti aruandega, külastas kahel korral Eestit ning osales eri sihtrühmade osalusega ümarlauaarutelul. Eesti keelehariduspoliitika iseloomustus ehk keeleprofiil valmiski Euroopa Nõukogu ekspertide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juurde loodud töörühma koostöös.

Keeleprofiili ingliskeelne versioon on juba leitav Euroopa Nõukogu kodulehel. Eestikeelne versioon on lähiajal kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 19. mail 2011

ENO on koolide virtuaalne koostöövõrgustik säästliku arengu väärtustamiseks. Puu istutamise päev on ENO üks populaarsemaid üritusi, sel aastal peaks plaanide järgi osalema üle 10000 kooli kõigist maailmajagudest.

Lisainfo: www.enoprogramme.org

ENO Tree Planting Day: www.enotreeday.net

Act Now! Forests For Future conference www.actnow.fi

Päevaks loodud laul:

Act Now!         

Feel it in the air remember what's been told:
A third of the ground out there is our greenest gold.
Don't waste it, show you care so that people everywhere
Understand and see our forest from the trees

You need to act now plant it in your heart
The simple fact of how we can do our part
For future generations. Step up and make a vow,
‘Cause forest matters, our time is now.

They are homes for plenty of species in the Earth,
A livelihood to many, of so much they are worth.
Use wisely what's been given and give back what you owe.
We need them for our living - we want our forest to grow.

You need to act now plant it in your heart
The simple fact of how we can do our part
For future generations. Step up and make a vow,
‘Cause forest matters, our time is now.

This seedling in my hand, I will let it grow
for those who built our land so many years ago.
We have all the keys and after centuries
if our game is fair the green gold will be there.

You need to act now plant it in your heart
The simple fact of how we can do our part
For future generations. Step up and make a vow,
‘Cause forest matters, our time is now.
‘Cause forest matters, our time is now!

Song & lyrics by Mika Vanhanen
 
Lisatud 19. mail 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 18. mail 2011

Eesti Pangas toimunud euroteemalise võistlusmängu „Eurojooks“ finaalmängus võistelnud teiste koolide vahel jagunes paremusjärjestus järgnevalt: Ülenurme Gümnaasiumi 6. klass sai II koha, Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi 6. klass III koha ning Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 3. klass IV koha. Võidumeeskonna punktisumma oli 7123,45.

Esikoha saavutanud neljaliikmelise meeskonna iga liige sai auhinnaks iPodi. Teised võistkonnad said kingituseks Euroopa Keskpanga meene.

Võistkondadele elasid kaasa nende klassikaaslased koos klassijuhatajatega. Pärast võistlust külastasid kõik keskpanka külastanud neli klassi, kokku 99 õpilast, teaduskeskust AHHAA.

Veebruari keskelt aprilli lõpuni kestnud võistlusmängust võisid osa võtta kõik Eesti koolid. Kokku võistles mängus kahe ja poole kuu jooksul ligi 1400 õpilast.

Eurojooks on Euroopa Keskpanga loodud interaktiivne võistlusmäng koolinoortele. Mängu eesmärk on tutvustada euro pangatähti ja euroala riikide rahvuslike külgedega münte. Mängus tuleb vastata euroga ja selle turvaelementidega seotud küsimustele.

Euroteemaline mäng on  mõeldud eelkõige 9-12-aastastele noortele.

Projekt viidi läbi koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Õpetajate Lehe, ühiskonnaõpetuse ja majandusõpetajate seltside, Eesti Huvijuhtide Liidu, internetiportaalide koolielu.ee, lastekas.ee ja ajakirjaga Hea Laps.

Interaktiivse mänguga „Eurojooks“ saab tutvuda ja seda jätkuvalt mängida, kuid enam mitte auhindade peale, Euroopa Keskpanga kodulehel.

Eesti Pank
Lisatud 18. mail 2011

Kaardikomplekt koosneb viiekümne kolmest A6 formaadis kaardist, mis tutvustavad pargistruktuuri, parkide kaitset ning nii pärismaiseid kui sissetoodud pargipuude ja –põõsaste liike. Taimekaartide ühel küljel on kujutatud iseloomulikud määramistunnused - võra, võrse, leht, pung, õis, vili; teisel küljel on taime lühikirjeldus ja huvitavaid fakte temast, samuti eestikeelne taimenimi ning keelehuviliste rõõmuks nimi veel viies võõrkeeles.

Tekstid ja metoodilise juhendi koostas aasta õpetaja ja õppija arengu toetaja auhinna saanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Saima Kaarna, pildid joonistas Tartu Kunstikooli õpilane Heliisa Aare.

Keskkonnaamet jagab õppematerjali maavalitsuste kaudu kõikidele alg- ja põhikoolidele, gümnaasiumitele ning kutseõppeasutustele, lisaks ka kõikidele  looduskeskustele. 

Õppevahendi esitlus koos praktilise tegevusega toimub 24. mail kell 15.00 Tüki küla Rohelises auditooriumis (Tartumaa, Tähtvere vald, Tüki küla). Esitlusele oodatakse loodusainete õpetajaid ja pargihuvilisi. Vajalik on eelregistreerimine.

Kaardikomplekt valmis Kesk-Läänemere Interreg IV A projekti Devepark („Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia“) raames. Projekti eesmärk on toetada Eesti ja Soome piiriülest koostööd ajalooliste parkide arendamisel ja haldamisel, sh laiendada parkide kasutusvõimalusi, parandades huvigruppide teavitamist ja kaasamist ning tutvustades parke kui atraktiivset ajaloolist loodus- ja kultuuripärandit. 
 
Eelregistreerimine ja lisainfo:
Inge Kiisler, Keskkonnaameti Devepark projekti spetsialist-koordinaator, tel 5819 3762, inge.kiisler@keskkonnaamet.ee;
Saima Kaarna, Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodusainete õpetaja, tel 5569 9564, saima@htg.tartu.ee

Keskkonnaamet
Lisatud 18. mail 2011

Õppides omandab inimene teadmisi ja oskusi, mis aitavad tal ümbritsevat maailma paremini mõista. Inimese arenemise eelduseks olevad teadmised jõuavad tema teadvusse läbi kommunikatsiooni. Viimase kümne aasta jooksul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni keskkonna, kus inimesed teavet hangivad ja omavahel vahetavad. Tänapäevane infotehnoloogia annab võimaluse õpiprotsess viia kvalitatiivselt uuele tasemele.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesanne on korraldada õpitulemuste välishindamist üldhariduskoolides. Eesmärgiks on anda õppijatele, õpetajatele, koolidele ning õppetöö korraldajatele sõltumatut tagasisidet kooliastmete lõpus saavutatud õpitulemustest ja õppetöö kvaliteedist. Traditsiooniliselt on välishindamise põhilisteks viisideks olnud tasemetööd ja eksamid paberkandjal. Nüüd aga tahame sarnast maailma luua arvutiavarustesse. Selleks arendame välja Eksamite Infosüsteemi, kus ülesandeid luuakse ja teste koostatakse elektrooniliselt. Elektroonne ülesannete hoiustamine annab avalikkusele võimaluse kasutada ülesandeid õppetöös.

Täpsema info konkursitingimuste kohta leiad aadressil: http://www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/programmide-hanked. Tähtaeg 1. juuni 2011.

Karin Kuldmets, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 18. mail 2011

Vaadata saab järgmisi näituseid:
Eesti disain. Valgustid
Ivar Sakk. LABORATORI DI CARATTERE
Ehtekunstnik Haivi Raadik
Püsiekspositsioon "Ajamustrid 3"
 
14. mail toimunud muuseumiööl käis ETDM-i ekspositsioonidega tutvumas 1562 külastajat.
Nendest enam kui 300 mängisid selleks ööks ettevalmistatud orienteerumismängu, kus korruseplaane järgides tuli püsiekspositsioonist üles leida 13 aaret.

Muuseum tänab Eesti Muuseumiühingu ja Tallinn 2011 vahendusel leitud vabatahtlikke, kellest oli väga palju abi.
 
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Avatud K-P 11-18

Lisatud 18. mail 2011