Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 17. mail 2011

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 17. mail 2011

Tänavusele “Esimese sammu” konkursile esitati kokku 15 preemia statuudile vastavat kandidaati. Esitatud tekstide seas oli nii luulet kui ka proosapalu, mis ilmusid 2010. aasta jooksul ajakirjades Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk ning ajalehes Müürileht. „Sel aastal oli „Esimene samm” küllaltki pikk samm edasi, kuna tänavu oli kõigi aegade võrdluses kõige suurem autorite ja esitatud tööde arv. Võrdsete võimaluste võitluses võitis noorus, milles oli kogemuslik vormitunnetus, mida sellisest vanusest ei oleks osanud oodata ning mis annab lootust järgmisteks sammudeks”, rõõmustas tänavuse hea saagi üle žürii esimees Hannes Varblane.
 
Žürii koosseisu kuulusid veel Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja TÜ eesti kirjanduse lektor Marja Unt, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, TÜ eesti kirjanduse doktorant Krista Ojasaar ning „Esimese sammu“ 2010. aasta laureaat Margit Sirenzky (Marit Sirgmets).
 
 Aastal 2007 MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista poolt Tartu Kultuurkapitali juurde loodud kirjanduspreemia  „Esimene samm“ abil soovitakse edendada Eesti kirjanduselu. „Esimese sammu“ preemiale saavad kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelneva aasta jooksul perioodikas avaldatud. 
 
Kirjandusfestival Prima Vista korraldajad 
Lisatud 17. mail 2011

Teachtoday portaalist leiab küsitluse kuues keeles (EN, IT, ES, CZ, DE, RO):
http://www.teachtoday.eu,
õpetajate vastuseid oodatakse 30. juunini 2011.

Allikas: Teachtoday Lisatud 17. mail 2011
 

Viimase kahekümne aasta jooksul on Ida-Euroopas toimunud hämmastavad majanduslikud,
poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised muutused. Viiskümmend aastat püsinud raudse
eesriide langemise järel on Euroopa keskosas taastekkinud mitu riiki. Balti riigid kuuluvad
nende hulka, kes on läbi teinud märkimisväärse arengu.

Saksa fotoajakirjaniku Thorsten Christian Pohlmanni näitus saab teoks koostöös Konrad
Adenaueri Fondi Baltimaade esindusega. Näituse keskmes on välised ilmingud, mis on
ühtlasi muutunud ühiskondadele omase emotsionaalse pinevuse tummad tunnistajad.
Rahvusliku identiteedi otsingud eeldavad mineviku objektiivset hinnangut ning dialoogi
ühiskonna väärtushinnangute ja normidega.

Näituse avamine 23. mail kell 16.

Plakat.

Info ja registreerimine:
Konrad Adenaueri Fondi Tallinna büroo, tel. 627 6700, info.tallinn@kas.de
Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Lisatud 17. mail 2011

Organisatsiooni juhatuse liige Andrei Lobov ütles BNS-ile, et kohtumine ministri nõuniku Andres Kaarmanni ja üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaarega leidis aset Vene Kool Eestis algatusel.

"Manifestis osutatakse sellele, et Eesti riik ei taga praegu riigi põhiseaduse ja seadustega, samuti rahvusvaheliste õigusnormidega garanteeritud õigusi. Me leiame, et haridust on parem saada emakeeles, kuid seejuures ei ole me eesti keele õppimise vastu," selgitas Lobov.

Tema sõnul arutati kohtumisel ka mitme kooli taotlust saada üleminekul eesti õppekeelele ajapikendust. "Palusime ministeeriumi esindajaid aidata meil selgitada, et taotluse esitanud koolid ei ole rikkujad ja tegutsevad kooskõlas seadusega," ütles Lobov.

"Samuti tõime näiteid venekeelsetes koolides kasutatavate tõlgitud õppematerjalide ebarahuldavast kvaliteedist ning osutasime juhustele, kus koolijuhid on eksitanud vanemaid, väites, et üleminek eesti õppekeelele on möödapääsmatu, ehkki seadusest ei tulene, et selline üleminek oleks kohustuslik," märkis Lobov.

"Üldiselt jäime me kohtumise tulemustega rahule, kuid hulk küsimusi ootab veel lahendamist. Esitame lähemal ajal haridus- ja teadusministrile mitu konkreetset ettepanekut. Loodame konstruktiivse koostöö jätkumist ning kohtumisi nii ministeeriumi esindajatega kui ka ministri endaga," ütles ühenduse Vene Kool Eestis nõukogu ja juhatuse liige.

Allikas: BNS Lisatud 17. mail 2011

Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab kaasajastada huviharidust ning toetab vähekindlustatud noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.
 
Eesti Noorsootöö Keskuse poolt moodustatud komisjon tegi ettepaneku toetada noorte huvitegevust erinevates valdkondades kokku 91 huvikoolis. Maakondadest said enim toetust Harjumaa (32 970 eurot), Ida-Virumaa (13 748 eurot), Pärnumaa (11 219 eurot), Lääne-Virumaa (9403 eurot) ja Tartumaa (7373 eurot).
 
„Eraldatud toetus on huvikoolidele- ja keskustele väga oluline, sest võimaldab kaasajastada õppevahendeid, et pakkuda veel paremat ja mitmekesisemat tegevust noortele,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeil tegutseb Eestis hetkel 410 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.
 
Riigi prioriteetideks noorsootöö arendamisel on noorsootöö, sh huvihariduse kättesaadavuse suurendamine, noorsootööasutuste infrastruktuuri arendamine ja tegevuse kvaliteedi ühtlustamine.
 
Projektikonkurssi „Varaait“ korraldas Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 17. mail 2011

Ühtne süsteem või siis ka erinevate süsteemide peale ehitatud nii-öelda andmevahetuskiht - näiteks on riiklike registrite lingina kasutusel X-tee - võimaldaks kergemini üle kanda üliõpilase õppetööga seotud andmeid, nagu millisel õppekaval üliõpilane õpib ja võimaldaks kanda erinevates kõrgkoolides sooritatud eksamitulemusi diplomi juurde kuuluvale akadeemilisele õienditele, loetles Tartu ülikooli infotehnoloogiajuht Andres Salu erinevaid võimalusi.

"Riiklikult oleks haridus- ja teadusministeeriumil parem ülevaade erinevates kõrgkoolides tehtavast õppetööst. Ülikoolide infotehnoloogide jaoks oleks andmed paremini standardiseeritud, mis võimaldaks saada paremat võrdlusandmestikku," märkis Salu.

Salu sõnul on ühtset õppeinfosüsteemi visiooni arutatud mitmel korral, peamine takistus on olnud selles, et kust leida sellise kõrgkoolide vahelise infosüsteemi loomiseks ja tulevaseks ülalpidamiseks vajalik ressurss.

"Tegemist saaks olema suurusjärgu võrra keerukama infosüsteemiga võrreldes sellega, mida kõrgkoolid täna kasutavad. Sageli on need veel õppeasutuste siseselt integreeritud muude olemasolevate rakendustega nagu näiteks personaliarvestuse- või dokumendihalduse infosüsteemidega," sõnas Salu.

Viimasel arutelul, millel Salu osales, jäi õhku idee, et sellise kõrgkoolide vahelise infosüsteemide loomiseks võiks kasutada Euroopa struktuurifondide raha. Konkreetsem ülesanne viia läbi koostöös ülikoolidega vastav eelanalüüs jäi Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele.

Et eelistada võiks eelkõige Tartu ülikooli õppeinfosüsteemi, (ÕIS) põhjendab Salu sellega, et sel täitub peagi kümme aastat ja on seni hästi teeninud.

"Nii mitmedki Euroopa ülikoolid on käinud siin meie juures kogemusi omandamas, uurimas, kuidas sellist süsteemi üles ehitada ja hiljem käigus hoida. Ma ei arva, et Tartu ülikooli süsteem võiks automaatselt sobida teistele kõrgkoolidele, sest tegemist ei ole standardse karbist võetava tarkvaraga, mida DVD andmekandjalt otse arvuti kõvakettale installeerida saaks, kuid meil on kindlasti kogemusi, mida edaspidi sellise infosüsteemi arenduse juures silmas pidada," ütles Salu.

Enne kui ühisele süsteemile üle saab minna, tuleb Salu sõnul läbi viia põhjalik sihtrühma vajaduste uuring. Lisaks oleks vaja enne infosüsteemi arendamise juurde asumist kokku leppida mitmes põhimõttelistes õppekorralduse eeskirja (ÕKE) punktides.

Salu arvates on ühise süsteemi käivitamisel üks keerulisemaid kohti pigem ülikoolidevaheline kokku leppimine ja mitte niivõrd infotehnoloogilise lahenduse loomine ja teine küsimus on see, et kes ning millistel tingimustel hakkab seda hiljem ülal pidama.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 17. mail 2011

Noorte välismaal töötamise soovi ja tegeliku tööjõu liikuvuse vahel valitseb Euroopas hiiglaslik lõhe: alla 3% Euroopa töötavast elanikkonnast elab hetkel väljaspool oma kodumaad.

Mitmed uuringud on näidanud, et üliõpilased, kes veedavad osa õpingutest väljaspool kodumaad, suurendavad oma võimalusi tööturul ja leiavad hiljem suurema tõenäosusega tööd välismaal. Töövõtjad hindavad nende omandatud oskusi, näiteks võõrkeelteoskust, kohanemisvõimet ja suhtlusoskust.

Uuringu tulemustest selgub, et ainult 14% Euroopa noortest on viibinud välismaal õppimise või koolitumise eesmärgil. Paljusid takistab rahapuudus. Neist, kes märkisid, et nad tahaksid välismaale minna, ütlesid 33%, et nad ei saa seda endale lubada. Peaaegu kaks kolmandikku (63%) välismaal õppinutest on teinud seda erasektori vahendite või oma säästude eest.

Uuring hõlmas 27 ELi liikmesriiki, lisaks veel Norrat, Islandit, Horvaatiat ja Türgit. 26. jaanuarist kuni 4. veebruarini 2011 küsitleti telefoni teel 57 000 inimest vanuses 15–35 aastat.

Komisjoni strateegia „Noorte liikuvus” raames tehtud uuring avaldatakse 15. maist kuni 21. maini 2011 kestva Euroopa noortenädala eel.

Möödunud aasta septembris käivitatud algatuse „Noorte liikuvus” raames püütakse luua võimalusi noorte tööhõive parandamiseks haridusalase liikuvuse ning hariduse ja koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamise kaudu.

Noorte liikuvus: http://www.youthonthemove.eu/
Flash Eurobarometer http://ec.europa.eu/public_opinion/whatsnew2011_en.htm.

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Lisatud 17. mail 2011

Koolijuhil peab olema sõnum
Viljar Aro sõnas, et väärtustest tuleb rääkida, rääkida ja rääkida, sest tänu keelele ja kuulmisele on lootust, et hakkame ka mõtlema. Koolijuhina võttis ta juba mõnda aega tagasi nõuks, et kirjutab igas kooli lehes ühe artikli, enamasti väärtustepõhise – kas on siis koolielus midagi uuritud, mõnd nähtust analüüsitud vms. Ühe organisatsiooni juhil, eestvedajal (või taganttõukajal, nagu Viljar Aro ise ütles) peab see roll olema, peab olema sõnum, mida edastada kolleegidele, õpilastele, lastevanematele.

Väärtusi pole muudetud
Saaremaa Ühisgümnaasiumi esimene arengukava sai loodud aastal 2000. Viljar Aro tõdes, et põhiväärtused oli seal kõige lihtsam asi, need said kohe kirja. „Väärtusi ei mõelnud keegi välja, lihtsalt meie koolis on nii. Pole olnud ka põhjust neid väga palju muuta,“ lausus Aro.

Mis on Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhiväärtused? Õppida, õppida, õppida; traditsioonide austamine; meeskonnatöö; pidev analüüs ja arenemine; alati parimat; loovuse toetamine; ideede hindamine, uurimistegevuse arendamine; koostöö lapsevanematega; oma kooli tunne ja positiivsete kogemuste jagamine teistele.

Tõsi, paljuvõitu. Tavapärane oleks neli kuni viis väärtust. Aga kui need kord juba on koolile omased, miks siis mitte rohkem?

Inimest väärtustav kool, kooli väärtustav inimene
Kool seab endale igal aastal ühe põhieesmärgi, et oleks lisaks arengukavale ka kindel rõhuasetus. Aastal 2006 toimus see esimest korda ja siis tehti mõttetööd ja tegusid teemal „Inimest väärtustav kool“. Õpetajate töögrupid mõtestasid, missugune on õpilast väärtustav kool, õpetajat väärtustav kool, endiseid töötajaid väärtustav kool, vilistlasi väärtustav kool. Mõeldi, mida peaks konkreetselt tegema. Näiteks endisi töötajaid väärtustava kooli tegu tuli õpilasesinduselt. Kooli ajalehte hakati viima käsipostiga kõigile koolist pensionile läinud töötajatele, et säiliks nende side kollektiiviga. Inimesed olid meeldivalt üllatunud, kool sai tänukõnesid ja –kirju.
Mida teeb aga teisi koole väärtustav kool? Viib oma sünnipäeval teistele kringli. Täpselt nii SÜG toimiski, ja sõbrad olid taas meeldivalt üllatunud. Viljar Aro sõnas muhedalt, et siis ei olnud veel see aeg, kus vaadatakse kahtlustavalt: ahhaa, tahate meie õpilasi üle lüüa.

Õpetaja õpetab iseennast
Juhina tõdes Viljar Aro oma ettekandes, et väärtushoiakud on ainuke asi, mida saab kasutada inimeste koondamiseks ühise eesmärgi nimel. Väärtushoiakutel põhineva juhtimise puhul on organisatsiooni tegelikuks juhiks ühiselt vastu võetud väärtushinnangud. Eeskuju pole teiste mõjutamisel mitte peamine, vaid ainuke asi. Kui mõelda tagasi oma kooliaega, ega ei meenu ju füüsika valemid või aastaarvud ajaloost, meeles on ikka õpetaja, tema hääletoon, juuste värv, lemmiklaused, isegi tema riietus. „Õpetaja ei õpeta ei ainet ega õpikut, õpetaja õpetab iseennast,“ toonitas Viljar Aro kuulajatele.

Koolitusseminari „ Väärtuskasvatus noorte spordis“ korraldasid Eesti Olümpiaakadeemia ja Tartu Veeriku Kool. Seminari materjalid leiab http://www.olympiaharidus.eu/index.php?page=49&article_id=250&action=article