Tsirkus toob meelelahutuse huvides ohvriks tuhandete loomade elu, jättes nad ilma oma loomulikust keskkonnast ja liigile omasest käitumisest ning tuues nad selle asemel kunstlikku keskkonda, kus neid inimeste lõbuks alandatakse. Selleks, et treenimine oleks tulemuslik, kasutatakse loomade instinktide vastase käitumise kujundamiseks valu ja vaimseid kannatusi tekitavaid võtteid (metallist konkse, piitsasid, nööre, keppe, elektrišokke ja muid sunnivahendeid). Lisaks suurendab loomade kannatusi tsirkuse rändav iseloom. Loomade pidamiseks kasutatakse mõõtudelt ebapiisavaid puure ning loomadele ei suudeta tagada isegi minimaalset liikumisruumi. Rändtsirkuse loomi transporditakse pikki vahemaid kitsastes ja halva ventilatsiooniga vagunites ja treilerites, kus nad veedavad suurema osa ajast ka esinemiskohta jõudes. Tsirkuseloomadel ei ole mingitki võimalust rahuldada oma loomupärast käitumist, nad kannatavad stressi all, mis väljendub stereotüüpses käitumises: edasi-tagasi ringlemises või sama liigutuse pidevas kordamises. Lisaks võib ruumipuudus hügieeniprobleemide tõttu põhjustada loomade haigestumist.

Lastepsühholoogid on leidnud, et tsirkuseloomade etteastete nägemine loob lastele loomadest vale kujutluspildi ning nad võivad selle tulemusena hakata pidama domineerimist ja loomade vägivaldset kohtlemist loomulikuks. Looduses ei roni karud köitel, ei sõida jalgrattaga ega riieta end kostüümidesse; rebased ei sõiduta oma poegi lastekärudes ja kaslased ei hüppa läbi põlevate rõngaste. Kõik sellised tegevused on loomadele peale sunnitud ning tihti saavutatud vägivaldsete meetoditega.

Loomade kasutamine tsirkuses on keelustatud Austrias, Brasiilias, Costa Ricas, Soomes, Indias, Singapuris ja Rootsis ning osaliselt Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Kolumbias ja Kreekas. Selleteemaline arutelu käib enamikes Euroopa riikide valitsustes.

ELS leiab, et kuigi loomade kasutamine tsirkuses on Eestis otseselt reguleerimata, ei ole eetiline oma meelt lahutada teiste elusolendite kannatuste arvel.
 
Eesti Loomakaitse Selts
Lisatud 16. mail 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 15. mail 2011

Rein Rebane meenutas RaM Kooli algust ligi 12 aastat tagasi. Kooli asukoht oli atraktiivne, maja väga ilus, aga need ei ole kõige olulisemad asjad, mis lastevanemate jaoks kooli valikul otsustavaks saavad. Mida oli alustaval koolil pakkuda? Oli see mõte ja need väärtused, mida uus kool peaks hakkama kandma. Rein Rebane lausus, et Rocca al Mare Kool ongi väärtustele rajatud kool.

Kool on valikute tegija
On kool ja see, mis on väljaspool kooli. Väärtuskeskkond jääb nende kahe vahele, see on nagu filter. Kõige suhtes, mis väliskeskkonnast tuleb, peame tegema mingid valikud. Kõike, mida maailm pakub, ei saa õpilastele edastada. Kool on valikute tegija, ja valikud põhinevad väärtustel.

Väärtused eeskuju kaudu
Kuidas väärtusi õpetada? Siinkohal oli Rein Rebane oma ettekandes kindel: väärtusi saab õpetada vaid eeskuju kaudu. Ja loomulikult suhtlemise teel, aga mitte must-valgelt, et nii toimida on õige ja nii vale, sest väärtusi ei saa õpetada loogika abil. Parem, kui jutustad loo. Ja loomulikult tuleb koolil luua mehhanismid väärtuste toimimiseks.

Halloween`i ei tähistata 
Rein Rebane tõi prakitlised näited RaM Kooli igapäevaelust. Koolikalendri aluseks on seal riiklik kalender, kirikukalender ja rahvakalender. Nendele tuginedes teeb kool valikud, missuguseid tähtpäevi tähistada, millal on aktus, millal koolipidu, millal väljasõit, spordipäev jne. On absoluutselt välistatud, et koolikalendrisse satub selline asi nagu halloween. Sest see on väärtuste küsimus, mida me tähtsaks peame…

Kui kool on öelnud, et põhiprotsess koolis on lapse areng, siis peab olema ka koht, kus arengust räägitakse. Seepärast viis RaM Kool kohe algusest peale sisse arenguvestlused. Needsamad arenguvestlused, mis nüüd on kohustuslikud igas koolis, aga mis kümmekond aastat tagasi ei olnud sugugi enesestmõistetavad.

Kolmepoolne leping
Rocca al Mare Kool kui erakool peab sõlmima lapsevanemaga lepingu. Seda tehaksegi, ainult et leping on kolmepoolne: alla kirjutavad kool, lapsevanem ja õpilane. Kool ja vanemad lubavad luua õppimiseks tingimused, lapse allkiri tähendab, et ta talle loodud tingimusi kasutab. Rein Rebane tõdes, et lapse allkiri ei ole oluline mitte juriidiliselt, vaid sisuliselt. Mis kasu on supertingimustest, kui laps teatab, et häh, mind see ei huvitagi? Allkiri paneb siiski mõtlema, mis on tähtis, mida selles koolis väärtustatakse.

Missugused väärtused juhivad RaM Kooli?
ÕNNELIKKUS, VAIMSUS, EETILISUS. Neid väärtusi toetavad koolikorraldus, õppetöö korraldus; neist lähtuvad nii kooli õppekava kui arengukava, kooli kodukord, kolmepoolsed lepingud, kõik koolitunnid, kõik ühisüritused. Ja loomulikult kooolipere: juhtkond, õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Loo alguse juurde tagasi tulles: väärtusi tuleb elada, eranditult kõigil ja iga päev.

Koolitusseminari „Väärtuskasvatus noorte spordis“ korraldasid Eesti Olümpiaakadeemia ja Tartu Veeriku Kool.

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 13. mail 2011

Kahe päeva jooksul kohtusid asekantsler Kalle Küttis ja üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, Narva Kesklinna Gümnaasiumi, Narva 6. Kooli, Narva Paju Kooli ning Narva Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu, õpetaj ate ja õpilaste esindajatega.

„Igas koolis on erinev olukord, seepärast oli otsus tutvuda kõikide erandit taotlenud gümnaasiumidega igati õige,“ ütles Küttis. „Riik Haridus- ja Teadusministeeriumi näol püüab koole lahenduste leidmisel aidata, et kõikjal Eestis oleks soovijatele tagatud kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus.“

Ükski külastatud kool ei ole eestikeelsele aineõppele ülemineku vastu, vaid koolide juhtkonnad töötavad selle nimel, et täita kõiki koolidele esitatavaid nõudeid. Näiteks suurepärasest ja vastastikku kasulikust koostööst Narva linnas on Tartu Ülikooli Narva Kolledži poolt linna gümnaasiumidele pakutavad kolm eestikeelset valikkursust.

Sellel sügisel vene õppekeelega gümnaasiumides kümnendas klassis alustavad noored peavad kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles ehk esimese gümnaasiumiaasta jooksul võib eesti keeles õpitavate ainete maht jääda k a alla 60 protsendi.

Eestikeelsele aineõppele üleminek algas 2007. aasta sügisel, mil kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides tuli eesti keeles õppida eesti kirjandust, lõppeval õppeaastal on kohustuslikke eestikeelseid õppeaineid viis.

Märtsis ja aprillis laekusid Haridus- ja Teadusministeeriumile Narva ja Tallinna linnavolikogu taotlused viivitada kuueteistkümnes gümnaasiumis üleminekuga eestikeelsele gümnaasiumiõppele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 13. mail 2011

Sel kevadel toimusid rakenduspsühholoogia, filosoofia, subkultuuride, huvikeemia ja Tallinna linna giidi kursused. „Kursus oli väga huvitav. See ei koosnenud tuimast teooriast, seda ilmestasid näited elust. Saadud informatsiooni kasutan ilmselt juba igapäevaselt, seda ise märkamata,“ nentis üks rakenduspsühholoogia kursusel osalenuist.

Õpilastel oli võimalus õppejõudude juhendamisel omandada teadmisi ning teha esmatutvust ülikoolieluga. „Olen tänulik, et mul on võimalus juba gümnaasiumi kõrvalt loengutes käia,“ ütles üks tänavustest lõpetajatest.

Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia on Tallinna Ülikooli juures tegutsev humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste süvaõppe kool kõikidele gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele. Õpilasakadeemia koostööpartneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Tänaseks on Õpilasakadeemias osalenute arv juba üle 2700.

Uus õppeaasta algab sügisel ning pakub põnevaid võimalusi teadmiste omandamiseks erinevates valdkondades. Loengutesse registreerumine algab septembris. Informatsiooni kursuste kohta leiab kodulehelt www.tlu.ee/akadeemia.   

Tallinna Ülikool
Lisatud 13. mail 2011

Igal õppeaastal antakse välja kuni kaks stipendiumi, millest üks on mõeldud akadeemiasse sisseastuvale Ida-Virumaa noorele ning teine juba akadeemias teadmisi omandavale Ida-Virumaalt pärit kadetile. Stipendiumi suurus on 1300 eurot õppeaastas.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul on Ida-Virumaa stipendiumi asutamine akadeemia panus Eesti riikluse enamaks toomiseks ja hoidmiseks Ida-Virumaale. "Oleme praegu välja arendamas sisekaitsealast eelkutseõppe programmi Kohtla-Järve gümnasistidele, et sealse piirkonna noored õpiksid enam usaldama Eesti riiki ja selle asutusi. Ning kui parimad neist noortest leiavad tee sisekaitseakadeemiasse, oleme meie valmis asutatud stipendiumi abil õpinguid ka toetama" lisas Lauri Tabur.

Stipendiumit on võimalik taotleda kõigil neil üliõpilaskandidaatidel, kes on Ida-Virumaalt pärit ning kellel on ette näidata varasemad silmapaistvad õpitulemused. Samuti motiveerib sisekaitseakadeemia juba õppivaid Ida-Viru päritoluga kadette, kellel on samuti võimalus stipendiumile kandideerida.
Kahes osas väljamakstav 1300 euro suurune stipendium määratakse üheks õppeaastaks ning seda on võimalik taotleda korduvalt. Kuna stipendiumi eesmärk on läbi sisejulgeoleku õppe aidata kaasa Ida-Virumaa arendamisele, võtab stipendiumi saanud kadett endale kohustuse asuda pärast õpingute lõppu tööle Ida-Virumaale ning töötada seal vähemalt kaks korda nii kaua, kui talle stipendiumi välja maksti.

Allikas: BNS Lisatud 13. mail 2011

“Otsime nutikaid lahendusi ja säravaid inimesi meie koolidest ja koolieelsetest lasteasutustest. See võib olla äge idee, uue tehnoloogia kaasamine õppetöösse, aga sama hästi hoopis koolibussi korraldamine maakoolis või koolipere ühine traditsioon,” lausus konkursi korraldaja Monika Maamägi Sihtasutusest Archimedes. OHHOO! konkursi nimigi näitab tema sõnul seda, et otsitakse midagi, mille peale žürii ühiselt vaimustub. “Võidab lugu, mille peale kogu žürii hüüatab üksmeelselt OHHOO!”

Üks õige OHHOO! on:
   * ootamatu ja uuenduslik;
   * äge või nutikas;
   * koolis hinnatud ja armastatud;
   * eeskujuks kogu Eestile;
   * oluline osa sellest, kuidas üks haridusasutus töötab;
   * seotud sellega, kuidas kool või õpetaja paremad saavad olla.
   * paneb lugejaid hüüdma: OHHOO!

OHHOO! konkursile saab kandidaadina üles seada nii inimesi, ettevõtmisi, lahendusi,  tegevusi, traditsioone kui ka terve õppeasutuse. 1000-eurone auhinnafond on mõeldud enesetäiendamiseks, nt koolituseks, klassiekskursiooniks. Kandidaate võivad esitada kõik ning on oodatud ka iseenda esitajad.

Žüriisse kuuluvad kirjanik Sass Henno, Innovaatiline õpetaja 2010 Kaie Mei Rocca al Mare Koolist jt õpilaste ja SA Archimedes esindajad. OHHOO! konkurssi korraldab haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko. Programmi viib ellu SA Archimedes ja rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Kandidaadi esitamiseks saab täita veebipõhise ankeedi aadressil www.ohhoo.ee või saada andmed postiga SA Archimedes, Eduko büroo, L. Koidula 13a, 10125 Tallinn, märksõna „OHHOO! konkurss“.

Lisainfo: ohhoo@ohhoo.ee

SA Archimedes, Eduko büroo
Lisatud 13. mail 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 13. mail 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 13. mail 2011