Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 13. mail 2011

Kl. 15-18 KODUSED AARDED
Külastajad saavad muuseumi kuraatoritelt küsida tasuta nõu kodus leiduvate esemete kohta.
Oodatud on Eesti päritolu klaas, keraamika, ehted, nahk ja tekstiilid, ka vanad tootekataloogid, kavandid ja fotod. Kasutage võimalust!
 
ORIENTEERUMISMÄNG KÕIGILE!
 
NÄITUSED
Eesti disain. Valgustid
Ivar Sakk. Laboratori di carattere
Ehtekunstnik Haivi Raadik
Püsiekspositsioon Eesti tarbekunstist ja disainist "Ajamustrid 3"
 
Oleme avatud kella 13.00-23.00. Tasuta kõigile kella 18.00-23.00.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 13. mail 2011

Muuseumiöö kulminatsiooniks on sellesuvine hooajanäitus, mis annab ülevaate reisimisest autode ja mootorratastega Nõukogude Eestis 1960.-1980. aastatel.

Selle aasta juulis möödub 50 aastat ajast, mil Eesti NSVs tutvustati autostopiga reisimise võimalusi. See on näituse kuraatori Mariliis Hämäläineni sõnul ka põhjuseks, miks autostopi teemat ehk tänapäeva mõistes ametlikult reguleeritud hääletamist on põhjalikumalt käsitletud. Juhutransporti kasutades odavalt reisimine muutus väga populaarseks nii reisijate kui ka autojuhtide seas. Üheks võimaluseks reisida oli osalemine matkaklubide poolt organiseeritud sportlikel moto- ja automatkadel. Kuhu reisiti? Mida kaasa võeti? Millal ilmusid Eesti teedele haagissuvilad? Kõigest sellest saab aimu 14. mail avatavalt hooajanäituselt.

Kella 19.00 kuni 23.00 toimuval rännakul maanteemuuseumis on võimalus sõita liikluslinna elektriautodega. Täpsema info leiab maanteemuuseumi kodulehelt http://muuseum.mnt.ee/

Hille Lillemägi, Eesti Maanteemuuseum
Lisatud 13. mail 2011

•    Püsiekspositsioon „Muusikainstrumente läbi mitme sajandi”
•    „11 Pansot” – Voldemar Panso 90. Võimas teatrimees ja tema päikseline loomus.
•    "Pillimeistri fantaasia C-duur". Huvitavad-naljakad-kummalised muusikainstrumendid, alates rahvapillidest kuni elektrooniliste muusikariistadeni. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu unikaalseimad pillid.
•    Vanemuise teatri väikese maja haruldased fassaadijoonised. Kaks unikaalset tušijoonist hoone fassaadist otsevaates ja külgvaates on kunagise Tartu linnaarhitekti Arved Eichhorni poolt signeeritud ning pärinevad eeldatavalt aastatest 1914–1918, mil hoone Berliini arhitektide Ernst Hoffmanni ja Fritz Schultze projekti alusel ning Eichhorni kavandite järgi ehitati.

MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
o    19.00, 20.00, 21.00: lugemissaalis avanevad saladuslikud säilikud muuseumi aarderikkast arhiivist.
o    18.00, 19.00, 20.00: muusikat mitmest sajandist – sinise laega saalis musitseerivad klavessiinil, viiulil, kitarril ja plokkflöödil Reinut Tepp & sõbrad.
o    Muuseumi ees mängib väntorel.

SÄREVI TEATRITUBA
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi filiaal
Muuseumiööl – 14. mail – on Särevi Teatrituba tasuta avatud kell 18.00–23.00.
AVATUD NÄITUS:
•    „Raamatust teatrilavale”. Näitus „Tõe ja õiguse” ning „Kevade” esimestest lavaversioonidest.
MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
o    Piraatide öö Särevi Teatritoas. Tähelepanu, kõik aardekütid! Vajaliku maskeeringu ja sobiva laengu edukaks aardejahiks saab Särevi Teatritoast!
 
Kohtumiseni muuseumis!

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 13. mail 2011

Keldrikorrusel tegutsevas Arhitektuuriklubis saab kell 18-21 vaadata slaidiprogrammi tänaseks kadunud (või ka ehitamata jäänud) hoonetest ning kell 21.00-22.30 saab osa võtta 27 Arhitektuuri välkloengust.

Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur puudutab meid kõiki. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub esinejate ja kuulajate vahel avatud diskussioon. Tänaseks on toimunud 26 välkloengut, mis on osaliselt taaskuulatavad aadressil: http://www.arhitektuurikeskus.ee/index.php?/valkloengud/vaelkloengud/

Esinejad:
URMAS MURU, arhitekt
OLIVER ORRO, kunstiteadlane
KAIE KOTOV, semiootik
MAILE GRÜNBERG sisearhitekt
ANDRES PÕIME, arhitekt
KAREN JAGODIN, kunstiteadlane

Arhitektuurimuuseum
Lisatud 13. mail 2011

Esimest korda osales Eesti üle-Euroopalisel muuseumiööl 2009. aastal, kui meil tähistati muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlauseks „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”.

Tänavusel Euroopa kultuuripealinna aastal on selle teemast tõukuvalt tunnuslauseks valitud „Öös on aardeid”. Merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistsed aarded on tänapäeval enamasti hoiul muuseumides, aga aarded pole mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid meie kultuuripärand laiemalt.

Muuseumiöö eesmärk on ühel erilisel õhtul pakkuda võimalust avastada ja taasleida aardeid nii ajaloo vanematest ja eksootilisematest kui ka tänapäevasematest ja argisematest kihtidest.

Selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest on teatanud muuseumid igast maakonnast, Mõnistest ja Mõisakülast Eesti lõunapiiril Viimsi ja Kundani Soome lahe ääres, Hiiumaa muuseumid ja tuletornid ning Narva muuseum. Osalevad riigiarhiiv Tallinnas Madara tänavas, esmakordselt ka Rahvusraamatukogu. Muuseumiööl tutvustavad end mitu kirikut Tallinnas, oma tornist kutsub ümbrust vaatama ka Rõuge kirik.

Lisaks tasuta sissepääsule pakuvad muuseumid just sel õhtul eriprogramme ja kaasalöömisvõimalusi. Osalejate muuseumiöö programmid leiab netilehelt oo.muuseum.ee. Muuseumiööd korraldav Eesti Muuseumiühing kinnitab, et liitujaid on kuni viimase hetkeni ning loodab, et ka publikumenu jätkub. Üleriigiline üritus on suunatud ka paikkondliku ja kogukondliku kultuurielu edendamisele.

Muuseumiöö kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, selle eestvedajad on Eesti Muuseumiühing koostöös muuseumidega, toetajad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja ICOM Eesti Rahvuskomitee.

Vaata lisainfot:
http://oo.muuseum.ee
http://www.facebook.com/Muuseumioo 

Muuseumiöö koordinaatorid
Lisatud 13. mail 2011

Noortesessioon toimub 27.-29. juunini Otepää lähistel Madsa puhkekülas. Osalema oodatakse noori vanuses 15-19 eluaastat. Osalejad valitakse õpetajate poolt esitatud kandidaatide seast, korraldajad eeldavad, et igast üldhariduskoolist esitatakse üks-kaks kandidaati. Nende seast teeb omakorda valiku hindamiskomisjon, kokku valitakse noortesessioonile ligi 40 noort.  Osalejate kulud noortesessiooni jooksul (majutus, toitlustus, õppetasud) katab Eesti Olümpiaakadeemia.

Kandidaate saab esitada 24. maini, avaldused ja täpsema info leiab http://www.olympiaharidus.eu/index.php?page=213&

Projekti idee sündis üha suuremast väärtuskasvatuse vajalikkuse tunnetamisest Eesti ühiskonnas. EOA noortesessiooni mudeli eeskujuks on iga-aastased Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia noortesessioonid, millest võtavad osa noored kogu maailmast, igast riigist üks noormees ja üks neiu.

Mis aga toimub Madsal, mida seal teha saab? Arutleda ja väidelda spordiga seonduvate väärtushinnangute - ausus, tolerantsus, sallivus, meeskonnatöö, sotsiaalsus, rahvuslus – teemadel; meeskonnamängudes osaledes saab praktilisi kogemusi; saab teada, mis on vabatahtlik töö ja kuidas seda tehakse ning loomulikult saab liikuda, sportida, uusi sõprussidemeid sõlmida ja aktiivselt puhata.

Milleks siis võõrkeeleoskust vaja läheb? Noortesessioonil on väga kindel tulevikuplaan: saata parimad osalejad (üks noormees ja üks neiu) iga-aastasele Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia noortesessioonile, mis toimub Kreekas. Tõsi, selleks peab enne täituma 20. eluaasta,  seniks jagub aktiivset tegutsemist koduski.

Projekt „Väärtused spordis“ viiakse läbi koostöös Tartu Veeriku Kooliga. Projekti toetajad on Euroopa Ühenduse programm Euroopa Noored, Eesti Kultuurkapital, Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“  kaudu.

Vaata ka esialgset programmi  http://www.olympiaharidus.eu/index.php?page=214&  

"Kohtumisel osales kolm MTÜ esindajat: Alissa Blintsova, Igor Ivanov ja Aleksei Hvatov, samuti õpilasesinduste esindaja," teatas Vene Kool Eestis neljapäeval. Pressiteate järgi kestis kohtumine kaks tundi.

MTÜ esindajad esitasid oma seisukohad venekeelse hariduse Eestis säilitamise teemal ning osutasid mitme kooli soovile jätkata õpetamist vene keeles. "Üks olulisi momente oli arutelu eesti keele vene õppekeelega koolides õpetamise kvaliteedist," märkis MTÜ pressiteates.

OSCE ülemkomissari nõunikud tundsid huvi, millised on venekeelsete elanike võimalused Eesti tööturul, valmidus siirduda välismaale ja üldine suhtumine koolireformi.

MTÜ esindajad ja OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari nõunikud leppisid kokku teabevahetuse jätkamises. Nõunike sõnul plaanib ülemkomissar varsti Eestit külastada.

MTÜ Vene Kool Eestis loodi 2010. aasta septembris venekeelsetes koolides käivate laste vanemate ja õpetajate algatusel.

Allikas: BNS Lisatud 12. mail 2011

2007. aastal asutatud organisatsiooni tegevus on suunatud keelelise mitmekesisuse arendamisele ja säilitamisele, lähtudes väikese rahvaarvuga riikide riigikeelte ning regionaal-, vähemus- ja põliskeelte kaitsest.

2008. aastast on ka Eesti selle võrgustiku liige. Võrgustikus on esindatud 18 keelt, näiteks bretooni, friisi, katalaani, baski, kõmri, saami, meä jt. Euroopa Liidu ametlikest keeltest on esindatud eesti, i iri ja rootsi keel.

Võrgustiku loomise ja toimimise peamine eesmärk on luua keskkond, milles edendatakse aktiivselt mitmekeelsust, keelelist mitmekesisust ja keeleõpet. Võrgustiku kaudu jagatakse parima praktika näiteid, antakse infot keeleürituste ja keele arendustegevuse kohta ning koostatakse projektideid, mida on võimalik elukestva õppe programmide kaudu ellu viia. Elukestva õppe programme rahastab Euroopa Liit.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 12. mail 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 12. mail 2011