Esikoha vääriliseks hinnati kaks projekti.
Esimeses võidutöös The Great Quiz for European Youth + Others! koostasid Eesti, Poola, Bulgaaria, Läti, Saksamaa, Rootsi, Läti ja Lõuna-Aafrika õpilased üksteisele veebipõhised viktoriine. Eestist osales projektis Põlva Keskkool õpetaja Aimi Jõesalu eestvedamisel.

Teine esikoha pälvinud õpiprojekt kannab nime Climate Change Project ning selles uurisid Eesti, Taani ja Islandi õpilased keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud probleeme. Eestist osales projektis Gustav Adolfi Gümnaasium ja õpetaja Ingrid Maadvere.

I koht
Das Grosse Quiz für Europäische Jugend für Andere! / The Great Quiz for European Youth + Others!
Põlva Keskkool, õpetaja Aimi Jõesalu
Eesti, Poola, Bulgaaria, Läti, Saksamaa, Rootsi, Läti ja Lõuna-Aafrika õpilased koostasid üksteisele veebipõhised viktoriine. Projektis osalesid õpilased vanuses 15-19 aastat. Projektitöö oli integreeritud igapäevasesse koolitöösse ja võõrkeeleõppesse.
http://europjugendquiz.wordpress.com/
http://jugendquiz09.wikispaces.com/

Climate Change Project
Gustav Adolfi Gümnaasium, õpetaja Ingrid Maadvere
Eesti, Taani ja Islandi õpilaste õpiprojektis uuriti keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud probleeme.
http://climate-change-project.pbworks.com/

II koht
Climate, Nature and Health Issues Above and Below the Arctic Circle
Kuressaare Gümnaasium, õpetaja Sirje Kereme
Projektis osalesid Eesti ja Gröönimaa õpilased, uuriti kultuurierinevusi ning võrreldi mõlema maa loodust ja kliimat.
http://3-htx.weebly.com/

III koht
Das Festival der Kulturen
Kauksi Põhikool, õpetaja Irina Ševtšenko
Eesti, Kreeka, Läti, Slovakkia ja Poola õpilased pidasid kultuurifestivali. Nagu festivalil ikka – saadi tuttavaks, lauldi, tantsiti, kuulati muusikat jne, kuid kõike seda tehti virtuaalselt, kasutades selleks erisuguseid veebivahendeid.
http://kulturfestival2011.blogspot.com/

Kümne parima hulka jõudsid veel: 
Colours, Sweeteners and Calories in Food Products
Väätsa Põhikool, õpetaja Anneli Tumanski
Eesti, Kreeka, Türgi, Poola, Rumeenia, Itaalia ja Hispaania õpilased uurivad toidu kalorsust ning lisa- ja magusained toiduainetoodetes.
http://sweetenerscomenius.blogspot.com/
Loe ka Anneli Tumanski intervjuud Koolielu veebist http://koolielu.ee/pg/info/readnews/101651

Lillekeemia. Flowers' chemistry
Tartu Karlova Gümnaasium, õpetaja Anneli Lukason
Keemia-bioloogia-alases projektis uurivad Eesti, Saksamaa, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Itaalia ja Slovakkia õpilased, millised lilled sobivad aluse-happe indikaatoriteks. Projekti käigus valmivad õpilaste eksperimentaalsed uurimuslikud tööd, mis järgivad teadusliku uurimistöö meetodeid. Katsed protokollitakse, pildistatakse ja publitseeritakse eTwinning portaali kaustades ning projekti tarbeks loodud veebilehtedel.
http://lillekeemia.jimdo.com/

Comic Book „My School Holidays“
Jäneda Kool, õpetaja Tiia Salm
Eesti, Türgi, Kreeka ja Poola õpilased tutvustasid üksteisele vaba aja veetmise viise koolivaheajal, seda tehti koomiksite vahendusel.
http://comicbookmyschoolholidays.blogspot.com/

Mathematics Without Borders
Valga Gümnaasium, õpetaja Eva Tšepurko
Eesti, Türgi, Läti ja Rumeenia õpilased koostavad matemaatiliste terminite sõnastiku ja teevad videoid  innovaatilistest lähenemistest matemaatikatundides, kus kasutatakse atraktiivseid õpetamismeetodeid või infotehnoloogiavahendeid.
http://web.zone.ee/mwb

Eurovision School Festival
Kuressaare Gümnaasium, õpetaja Madli-Maria Naulainen
Koolide lauluvõistlus. Õpilased tutvustasid üksteisele eri maade muusikat, projektis osales 40 kooli, iga kool valmistas ühe video, milles esitati üks laul.

Making Acquaintance with Pärnu County Vocational Education Centre and Stredni Škola Podorlike Vždelavaci Centrum Dobruška Practice Management
Pärnumaa Kutsehariduskeskus, õpetaja Maie Jesjutina
Tutvustatakse ja võrreldakse praktika korraldust ja läbiviimist ühes Eesti ja ühes Tšehhi kutsekoolis. Projekti tulemusena valmib kokkuvõte ja analüüs.
http://etwinningestszh.blogspot.com/

Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning vahendusel teevad koostööd erinevates Euroopa riikides elavad tuhanded õpetajad ja õpilased. Ühistes õpiprojektides osalemine annab lisaks keelepraktikale võimaluse saada uusi teadmisi valitud teemavaldkonnas ja arvutikasutuses. Viie tegevusaasta jooksul on eTwinningust kujunenud õpetajate sotsiaalne suhtlusvõrgustik, kus vahetatakse väärtuslikke kogemusi, võrgustik toetab kaasaegsete e-õppe meetodite integreerimist igapäevasesse õppetöösse. Selleks on loodud portaal, kus on lihtsad suhtlemis- ja töövahendid ning kuhu on koondatud usaldusväärsed andmed koostööst huvitatud õpetajate kohta.

Lisaks tehniliste võimaluste loomisele on eTwinning programmis olulisel kohal ka õpetajate koolitamine ja haridusuuendusliku mõtteviisi levitamine. Viie aasta jooksul on eTwinning muutunud Euroopa õpetajate seas populaarseks, programmiga on ühinenud ligikaudu 100 000 õpetajat, sealhulgas 1700 õpetajat Eestist. Tänaseks on Eesti õpetajad osalenud juba 533 partnerlusprojektis.

Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning toetab ja rahastab Euroopa Komisjon, koordineerib European Schoolnet. Eestis koordineerib programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 11. mail 2011

Ka praegu on töös mitmele lasteaiale turvavalgustuse projekti koostamine, need tööd teostatakse veel käesoleva aasta jooksul.

Tallinna linn on aastatel 2005 – 2010 investeerinud koolieelsete lasteasutuste turvalisusesse 7,6 miljonit krooni, selle raha eest on paigaldatud automaatsed tulekahjusignalisatsioonid kõikidesse lasteaedadesse. Viimastel aastatel on pööratud tähelepanu ka lasteaedade turvavalgustusele ja nõuetekohaste tuletõkkeuste taastamisele vastavalt Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt tehtud ettekirjutustele. 

Tuleb tõdeda, et vajakajäämisi on rohkem kui raha nende likvideerimiseks, seetõttu on Tallinna Haridusamet Päästekeskusega kokku leppinud reaalsed tähtajad.

Tallinnas on kokku 127 munitsipaallasteaeda, kolm Lasteaed-Alg-(põhi)kooli ning kahe kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad. Artiklis toodud väidetest jääb arusaamatuks, millised nimetatud 74 ettekirjutusest on investeeringuid nõudvad ja millised ühekordsed tegematajätmised, näiteks takistused evakuatsiooniteedel, tuleohutusalased õppused, hoolduspäevikute täitmine jne.

Tallinna Haridusamet kinnitab, et omab ülevaadet vajalikest töödest ja tegeleb laste turvalisuse ja ohutuse tagamisega. Programmi „Tuleohutu lasteaed“ raames paigaldatud automaatsete tulekahjusignalisatsioonide järel on tähelepanu koondunud nõuetekohase evakuatsioonivalgustuse paigaldamisele, evakuatsioonitreppidele ning tuletõkkeustele. Aastas on linn panustanud vähemalt 10 lasteaia turvalisuse taseme tõstmisse ja sellealane tegevus jätkub ka käesoleval ning järgnevatel aastatel.

Haridusamet ei saa ühtegi turvalisusele suunatud meedet pidada vähemtähtsaks, seega tegeleda tuleb kõigi seadusest tulenevate nõuete täitmisega. Küll aga saab rõhutada asjaolu, et valdav enamus nendest 132-st hoonest on vanemad kui 30 aastat, pärinedes seega ajast, kus nendele teemadele tähelepanu ei pööratud. Selle taastamine, mis on aastakümnete jooksul tähelepanuta jäetud või ka tahtlikult muudetud/lõhutud, nõuab paratamatult aega ja suuri ressursse.

Kõiki neid küsimusi on aastate jooksul arutatud ka Põhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo spetsialistidega ning üheskoos on paika pandud prioriteedid ning vajadusel läbi räägitud ka reaalsed tähtajad.

Artikkel Eesti Päevalehes.

Allikas: Raepress Lisatud 11. mail 2011

Tallinna Puuetega Inimeste Koja korraldusel toimuval teabepäeval esinevad ettekannetega Haridus- ja Teadusministeeriumi arendustalituse juhataja Tiina Kivirand, kes räägib kaasava hariduse rakendamise võimalustest Eesti haridussüsteemis ning TPIK projektijuht Külli Urb, kes tutvustab projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele" raames puuetega laste vanematele suunatud tegevuste tulemusi ja edaspidiseid tegevusi.

Eelregistreerumine teabepäevale kuni 11. maini tel 656 4048 või meili teel: kylli@tallinnakoda.ee

Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Raepress Lisatud 11. mail 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 11. mail 2011

Ta segab kokku imepärase tinktuuri ning  vanaema ootab ees elu suurim üllatus - ja niisamuti George’i, kui poiss näeb, milline mõju tema arstirohul on. 

Lõbus suvine lugemine nooremale koolieale.

Lühike katkend: http://www.draakonkuu.blogspot.com/

Teate edastas: Leelo Märjamaa, kirjastus Draakon & Kuu
Lisatud 11. mail 2011

Artikli täistekst Õpetajate Lehe veebilehel.

Lisatud 11. mail 2011

ETV eetris olnud 16-osalise teadusseikluse jooksul tuli kümnel taibukal noorel lahendada erinevaid ülesandeid, mis nõudsid lisaks teadmistele matemaatika, keemia, füüsika ja bioloogia vallas ka loovust, loogikat ja meeskonnatööd. Näiteks pidid noored ehitama makaronidest võimalikult tugeva silla, tegema punasest kapsast pH-indikaatori ja programmeerima robotit.

Sarja finaalis võtsid üksteiselt mõõtu Pärnu abiturient Juhan ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi õpilane Jaan-Erik Past, kelle juhitud meeskondadesse koondusid kõik teised sarjas osalenud 10 noort, et ehitada võimalikult kõrgele lendav rakett.

Saatesarja võitjale oli Archimedese TeaMe programmi rahastusel auhinnaks 10.000-eurone rahasumma, mida võitja peab kasutama hariduslikel eesmärkidel. "Bakalaureusekraadi omandamise plaanide osas sooviksin jääda kodumaale, õppides Tartu Ülikoolis füüsikat või materjaliteadust; edaspidi tuleks kõne alla ka välismaal õppimine ja just selles osas on võidetud stipendiumist suurim kasu,“ kommenteeris Juhan ise oma rahakasutusplaane.

Ühtlasi on avatud kandideerimine saatesarja Rakett69 teise hooaja saadetesse, kuhu on oodatud kõik 16-24-aastased teadushuvilised noored. Kandideerida saab kuni juuni lõpuni, info kandideerimise kohta asub saatesarja veebilehel www.rakett69.ee.

Teate edastas: Karin Kase Lisatud 11. mail 2011

Õppeprorektor Kalle Tammemäe sõnul on TTÜ teinud kõik vajalikud ettevalmistused ning ootab endisi TTÜ tudengeid oma õpinguid diplomini viima. „Teretulnud on ka teistes ülikoolides õppinud – TTÜ erialade lai spekter võimaldab suure tõenäosusega leida katkenud õpiteega ühilduva õppekava,“ kinnitab Tammemäe.

Seekord saab TULE programmiga õpinguid jätkata TTÜs 76 inimest.

Kandidaate oodatakse ehitus-, energeetika-, infotehnoloogia, keemia- ja materjalitehnoloogia, matemaatika-loodus-, mehaanika-, majandus- ning sotsiaalteaduskonda. Kui kellelgi on kindel huvi kolledžis (kus on riigieelarvelised õppekohad) õpingute jätkamiseks, siis tuleks konkreetselt sinna pöörduda ja oma võimaluste kohta küsida. Enim õppekohti on infotehnoloogia, mehaanika- ning ehitusteaduskonnas.
 
Kandideerida saavad inimesed, kes on katkestanud kõrgharidustaseme I või II astme õppe (so rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- või bakalaureuse- ja magistri õppekavadel põhineva integreeritud õppe). Samuti on kandideerimise tingimusteks, et  õpe on katkestatud 2003/04 – 2008/09 õppeaastate jooksul (ning selle kohta on vormistatud otsus) ja kandidaadil on täidetud või võimalik VÕTAga arvestada selle õppekava mahust, mille raames õpinguid jätkatakse, vähemalt 50%.
 
Oodatud on nii endised riigieelarvelisel kohal kui ka tasulises õppes õppinud tudengid. Programmis õpingute jätkamise võimalus on üliõpilasel vaid ühel korral ja õppimine on tudengile tasuta.
 
Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud programm on mõeldud 2003/04 – 2008/09 õppeaastatel õpingud katkestanud üliõpilastele uuesti õppima asumise toetamiseks.
 
Täpsem info programmi, erialade, nõutavate dokumentide kohta www.ttu.ee/tule
Samuti on sealt leitavad kõikide teaduskondade TULE vastuvõtuga tegelevate inimeste kontaktid.

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 11. mail 2011

Haiglaõpetaja ei ole õpetaja klassikalises tähenduses, ta on pigem juhendaja ja tugiisik. Õpetamine ja õppimine võib haiglaolukorras tähendada teinekord lihtsalt jutuajamist või mängimist. Kõik sõltub noore patsiendi tervisest, meditsiiniline pool on haiglas alati esikohal.

Teine mõte, mis toonasest vestlusest kõlama jäi, oli oma ühenduse vajadus.

2010. aasta sügisel said kokku kõik Eesti haiglates töötavad õpetajad. Nad osalesid koolitusel  „Haiglaõpetaja roll ja vastutus”. Koolitusest kasvas välja kindel soov ja veendumus, et on vaja ühtset organisatsiooni; ühingut, kuhu kuuluda, kust tuge saada ja mille kaudu ka laiemale avalikkusele haiglaõpetaja tööd, rõõme ja muresid tutvustada. Kui läbiti ka koolitus “Pedagoogide võrgustike juhtimine”, olidki vajalikud teadmised ühenduse asutamiseks olemas ja 20. aprillil 2011 moodustati MTÜ Eesti Haiglaõpetajate Selts.

Selts koondab õpetajaid, kes töötavad Rakvere ja Pärnu haiglates, Tallinna Psühhiaatriahaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevates kliinikutes ja Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus. Lisaks on seltsi astunud ka teisi haiglaõppest ja haiglaõpetaja tööst huvitatuid.
Seltsi põhitegevusteks on liikmete professionaalse kasvu soodustamine, sidusgruppide teavitamine, kogemuste vahetamine, oma liikmete koolitamine, nende huvide ja seisukohtade tutvustamine avalikkusele ning osalemine rahvusvahelise organisatsiooni H.O.P.E. (Hospital Organisation of  Pedagogues in Europe) töös.

Nii koolitused kui ka seltsi asutamine toimusid ESF-i programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toel.

Haridusseaduse kohaselt peavad riik ja kohalik omavalitsus tagama, et kõigil lastel (sh ka tervise pärast haiglas või kodus viibivatel lastel) oleks juurdepääs haridusele ja õppimisele, et neil oleks võimalik koolikohustust täita. Seltsi tegutsemise aluseks on ka üldinimlikud põhimõtted ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille kohaselt on igal haiglas viibival lapsel õigus saada õpet alates tema haiglaravi esimesest päevast.

Oma töös peab haiglaõpetaja arvestama lapse tervisliku seisundi, meeleolu ja paljude teiste teguritega. Laps on olude sunnil väljaspool oma loomulikku keskkonda, ta on isoleeritud vanematest, eakaaslastest, igapäevastest tegevustest. Kõik see avaldab paratamatult mõju lapse käitumisele ja meeleolule.

Haiglaõpetaja arvestab õpilase individuaalsusega, pakub talle tuge, püüab teda mõista, aidata. Alustatakse tutvumisest, kontakti loomisest, õpilase võimete ja taseme väljaselgitamisest, usalduse ning positiivse õpikeskkonna loomisest.

Haiglas toimuva õppe põhiliseks eesmärgiks on hoida õpimotivatsiooni, säilitada koolis saavutatud taset ning jõudumööda võimaluse korral ka uue materjaliga edasi liikuda. Üldiselt püütakse lapsele haiglas õpetada kõiki neid õppeaineid, mida ta õpib oma kodukooliski, veidi suurem tähelepanu on põhiainetel.

Peamine eesmärk on siiski lapse tervenemine. Positiivne meeleolu aitab sellele igati kaasa; haiglaõpetaja saab tõsta õpilase enesehinnangut, tema meeleolu ning tagada talle eduelamuse.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) statistika põhjal oli 2009-2010. aastal IVEK võrgustikku kuuluvates koolides klassikursuse kordajate osakaal üle 200 õppijaga gümnaasiumis keskmiselt ca 0,7%. Kõikide Eesti 200 õppijaga gümnaasiumide keskmine näitaja oli samal ajal 2,4%.

Neli aastat tagasi oli sama näitaja Ettevõtliku koolivõrgustiku puhul 1,5%. „Seega võime eeldada, et edusammud ettevõtliku õppe juurutamisel suurendavad õpimotivatsiooni ning see väljendub ka klassikursust kordama jäänute vähenemises,“ ütles Ettevõtliku kooli programmijuht Kristi Ruusamäe.

Ettevõtliku kooli võrgustiku koolid paistavad oma maakonnas silma ka selle poolest, et neis on kõrge gümnaasiumi lõpetajate protsent sama lennu alustanutest 10. klassis. Neli aastat tagasi ei näidanud statistika nii suurt lõhet koolide vahel.

Ettevõtliku kooli võrgustik käivitati 2006. aastal ja selle eesmärk on toetada ettevõtliku õpet Ida-Virumaa koolides. Ettevõtliku kooli võrgustikus on tänaseks 13 kooli ja 10 lasteaeda.

Ettevõtliku kooli üks tippsündmusi on tänavu juba neljandat korda toimuv konkurss „Ettevõtlik kool”, millele laekus tänavu rekordarv ehk ligi 100 projekti. 15 parimat ettevõtlikku projekti astuvad üles 12. mail Jõhvi Kontserdimajas toimuval konkursi auhinnagalal.

„Ida-Virumaal on õpilaste ettevõtlikkus ja algatusvõime iga aastaga märkimisväärselt kasvanud.  Konkursi abil oleme soodustanud praktilise õppe sidumist erinevate koolitundidega ja näinud sellest kasvavat positiivset mõju teadmiste omandamisele ja noorte iseseisva tegutsemise kasvamisele,“ selgitas Ruusamäe konkursi olulisust.

Ruusamäe tõi näiteks, et Kiviõli lasteaialapsed panid konkursi käigus püsti oma kohviku ning Illuka põhikooli lapsed korraldasid laada, kuhu kasvatasid ise müügiks taimi. „Neid reaalseid näiteid nähes on teiste koolide õpetajad mõistnud, mida ettevõtlik kool tegelikkuses tähendab ja sellest innustununa hakanud ka ise oma õppetundidesse ettevõtlikkuse nurga alt uuendusi sisse viima,“  lisas ta.

Tänavused parimad algatused selguvad 12. mail Jõhvi Kontserdimajas toimuval auhinnagalal, kus teeb oma otsuse peamiselt ettevõtjatest ja haridusvaldkonna inimestest koosnev žürii eesotsas Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehega. Galal tulevad esitlusele kõik eelneva sõela läbinud 15 parimateks valitud nominenti.

„Ettevõtja ja tööandjana tunnetan igapäevaselt, et oskus haarata initsiatiivi ning julgus proovida uusi asju on noore inimese elus üks peamisi edufaktoreid. Kui me selle mentaliteedi levitamist alustame juba rohujuure tasandil, on meie järeltulevas põlvkonnas palju ettevõtlikke noori. Seega loodan, et taolised algatused laienevad Ida-Virumaa edulugude näitel kõikidesse Eesti koolidesse,“ ütles Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe.

"Ettevõtlik kool" on haridusprogramm, mis on suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus. Samasugune programm tegutseb edukalt ka Šotimaal, Rootsis, Soomes ja Lätis. Ettevõtliku kooli programmi, konkursi ja auhinnagalat rahastavad EAS, Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Kesk-Läänemere INTERREG IV A programm 2007-2013.

Lisainfo: http://www.enterprisingself.com/

Allikas: BNS Lisatud 10. mail 2011