Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 10. mail 2011

Artikli täistekst e24.ee veebilehel.

Lisatud 10. mail 2011 

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul oli metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Hindame päeva kordaläinuks, kõikidest maakondadest tulnud tagasiside oli positiivne,“ ütles Marge Rammo. „Lapsed olid üle ootuste tublid ja pingutasid tulemuse nimel kõvasti. Korraldajate poolt edastan istutajatele meie tänusõnad!“

Enim käis õpilasi metsa istutamas Tallinna koolidest, neist suurearvulisemad seltskonnad olid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist ja Vanalinna Hariduskolleegiumist. Harjumaal käis metsa istutamas ligi 1000 õpilast, üle 500 istutaja osales ka Ida-Virumaa metsaistutusel.

6.-12. klasside õpilased istutasid puid kokku 46 raielangil üle Eesti, lisaks käidi harival metsaretkel. Päev lõppes ühissildi paigaldamisega, kus olid kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. Kõik metsaistutuspäeval osalejad said ka taskuformaadis õppematerjali, kus oli ära toodud metsaistutaja 10 käsku ning lahti seletatud metsa eluring.

RMK poolt oli kõikidele istutajatele ette nähtud vajalikud töövahendid: töökindad, labidas ja ämber. Kasvama pandud taimedest olid 75% kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Pilte reedesest istutuspäevast näeb siit.

RMK loodushoiuosakond
Lisatud 10. mail 2011

Vt. Travelling Through History.

Eesti materjalidest jõudsid virtuaalnäitusele Tartu Ülikooli, Emajõge, Viljandi lossivaremeid, Oleviste kirikut, Russalka mälestussammast, Haapsalu linna jt. kohti kujutavad postkaardid aastatest 1900-1935. Indiat, Jaapanit, Kesk-Aafrikat, Vaikse ookeani lõunaosa jt. sihtkohti kajastavate eksponaatide vanus ulatub 15. sajandist tänapäeva.

Virtuaalnäituse materjalid on osa suuremahulisest üle-euroopalisest projektist EuropeanaTravel, mille käigus digiteeriti üle miljoni inforessursi reisimisest, turismist, kaubateedest ja maadeavastustest – kaarte, käsikirju, fotosid, filme, raamatuid ja postkaarte. Projekti koordinaator oli Eesti Rahvusraamatukogu.

Rahvusraamatukogus digiteeriti EuropeanaTraveli projekti raames üle 7000 postkaardi ja 42 reisiraamatut kogumahus 4600 lehekülge, mis osutus senini Eesti suurimaks postkaartide digiteerimise projektiks. Rahvusraamatukogus digiteeritud materjale näeb digitaalarhiivist DIGAR (otseviide) ning kõiki projekti jooksul valminud materjale portaalist Europeana.

Eesti Rahvusraamatukogu
Lisatud 10. mail 2011

Täpsemad konkursi tingimused ning võistlustööde üleslaadimise võimaluse leiad aadressilt www.rajaleidja.ee/koomiks.

Žürii teeb oma valiku kahes vanusekategoorias: 14-16aastased ja 17-19aastased.

Parimad koomiksite joonistajad saavad autasudeks Rajaleidja 2GB mälupulk-käepaelad, Valemivihiku füüsika, matemaatika, keemia, eesti ja inglise keele vihikud ja Valemivihiku valemikogumikud ning Eesti autorikoomiksite raamatud. Parimad selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad Rajaleidja ja Valemivihiku esindaja ning ka koomiksiasjatundja Joonas Sildre.  

Konkurss kestab 15. maini 2011.

Konkurssi korraldab SA Innove poolt hallatav Rajaleidja portaal koostöös Valemivihikuga. Konkurssi toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfo: www.rajaleidja.ee/koomiks

Lisatud 10. mail 2011

Koostöö peamiseks eesmärgiks on parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti, kaasates Saue Gümnaasiumi õppetöösse Tallinna Ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas.

„Me oleme gümnaasiumitega koostöölepinguid sõlmides lähtunud põhimõttest, et enne sisuline koostöö või konkreetsed ideed koostööks ja siis vormiline lepe. Mul on väga hea meel, et ülikool ja üldhariduskoolid soovivad järjest enam koostööd teha, eriti viimasel ajal on märgata ka koolidepoolset huvi kasvu,“ sõnas Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska.

Saue Gümnaasiumi direktori Jaan Palumetsa sõnul pakub koostööleping õpilastele uusi väljundeid – ülikooli võimalusi kasutades saavad teoks õpetlaste ja teadlaste külalisloengud ning ühiste praktikumide korraldamine. „Kindlasti soovime oma õpilaste seas Tallinna Ülikooli toel enam tutvustada ja populariseerida ka õpetaja elukutset,“ märkis Palumets.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Saue Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel, aidata korraldada ettevalmistuslaagreid olümpiaadideks valmistumisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse. Ühtlasi aitab koostöö kaasa õpetajakoolituse arendamisele – Saue Gümnaasiumist kujuneks järjekordne pedagoogilise praktika baas, andes ühtlasi väärtuslikku tagasisidet ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arendusse.

Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Tallinna Ülikool 
Lisatud 10. mail 2011

Ürituse koordinaatori Vivian Siirmani sõnul pakuvad Muuseumiööl külastajatele avastamisrõõmu asjad, mida peetakse tavaliseks, ent vähesed on neid oma silmaga näinud või kogenud.
„Iga enesest lugupidav eestlane teab, et meie esivanemad elasid korstnata rehielamus, kuid vähesed on näinud ehtsat suitsulage. Teame ka, et talulapsed õppisid lugema peerutule valgel, kuid vähesed kujutavad ette ahtakest pirrutuld. Selliseid unustusse vajunud aardeid on palju, ning soovime pakkuda inimestele võimalust avada enda jaoks väikeste asjade abiga ka kogu meie kultuuripärandi aardelaegas,“ rääkis Siirman.

Muuseumiööl on vabaõhumuuseumi külastus tasuta kella 18.00–23.00.
Kella 18.00–21.00 toimuvad tegevused erinevates taludes, näiteks Pulga talus saab jälgida talupere laupäevõhtuseid toimetusi, Köstriasemel räägitakse linalugu ja näeb suitsulage, Sepa talus saab taguda sepanaela, Roosta talus tehakse peerutuld, samas näeb ka magamisasemena kasutatud parsi. Aarte talu õuele on välja pandud mõned Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes leiduvad imeasjad, mille ülesande võib muuseumiöö külaline proovida ise ära arvata.

Kell 18.20, 19.00 ja 20.00 toimuvad ringkäigud uhkes Kalma tuulikus. Kell 20.00 algab simman Kiigeplatsil. Kella 22.00-st lauldakse Sutlepa kabelis vaimulikke rahvalaule. Ürituse lõpetuseks heliseb 400-aastase kabeli kell.

Ürituse täpsema kava leiab Eesti Vabaõhumuuseumi veebilehelt www.evm.ee.

Rahvusvahelist Muuseumiööd peetakse Euroopas sel aastal juba seitsmendat korda. Eesti muuseumid osalevad Muuseumiööl kolmandat aastat, ning tänavusel Euroopa kultuuripealinna aastal on sündmuse juhtlauseks „Öös on aardeid“.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 10. mail 2011

Et arutada kooli võimalusi karjääriõpet pakkuda ning õpilaste ja lastevanemate ootusi, kohtusid 29. aprillil konverentsil „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” koolide, õpilaste, lapsevanemate, samuti SA Innove ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Miks on karjääriõpetus oluline?
Tööalase karjääri ja selle kujundamise toetamisest on üldhariduskoolides konkreetsemalt räägitud juba alates 2002. aastast. Et tööl veedab täiskasvanud inimene suure osa oma elust ja see kujundab suurel määral inimese rahulolu eluga tervikuna, on ameti valik väga oluline. Nagu ütles konverentsil Mare Lehtsalu SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusest, võib karjääri planeerimist käsitleda kui üldist elu planeerimist. Üldhariduskoolist lahkudes võiks noorel olla vähemasti üldine ettekujutus, millises valdkonnas tahab ta tulevikus tegutsema hakata.

Kui õpilane oskab valida endale huvipakkuva ning oma võimete ja eeldustega sobiva ametiala, kaasneb subjektiivse rahuloluga tõenäoliselt ka majanduslik sääst: võib eeldada, et selline inimene ei vaja hiljem põhjalikku ümberõpet ning võimalus töötute ridadesse sattuda on väiksem.

Noorte töötusest ülevaate andnud Töötukassa peaspetsialist Kadri Korjas ütles, et masu tippajal ulatus noorte töötute osakaal ligi 18%ni kõigist töötutest. Noorte hulka arvatakse 16–24aastased, kes ei ole hõivatud õpingutega ning on väljendanud soovi tööle asuda. Käesoleva aasta märtsi lõpu seisuga oli selliseid noori Eestis ligi 10 000.

Õpilaste ja lapsevanemate ootused karjääriõpetusele
Õpilaste ootustest ülevaate saamiseks on Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) korraldanud viimase aasta jooksul neli küsitlust. EÕELi avaliku poliitika juhi Toomas Laigu sõnul soovivad õpilased, et karjääriõpetus oleks kohustuslik juba põhikoolis ning karjäärinõustamine kättesaadav igale õpilasele.

EÕEL leiab, et kvaliteetset ja asjakohast infot suudab kõige paremini pakkuda just põhikool ja gümnaasium. Praegu jõuab suur hulk karjääriinfot küll õpilasteni, kuid see on kaootiline. Iga kõrgkool püüab võimalikult palju noori enda juurde õppima meelitada, sest õpilaste arvust sõltub rahastamine.  Õpilased vajaksid aga objektiivset ja süstematiseeritud infot, mis ei eelistaks üht õppeasutust teisele. EÕEL pakub, et karjääriinfo võiks koondada üheks terviklikuks infokaustikuks, mis jagataks õpilastele aasta alguses.

Karjääriteenuste kättesaadavus on õpilaste jaoks väga oluline, ent praegu ei tea noored hästi, kuidas ja kust karjäärinõustamist küsida. Toomas Laigu ütles küsitluste tulemustele viidates, et õpilased ootavad nõustamist just oma tuttavas koolikeskkonnas, et ei peaks raha ja aega kulutama kaugemale sõiduks. Igasse kooli või mitme kooli peale kokku oleks tarvis oma karjäärikoordinaatorit.

Ehkki põhikooli uus riiklik õppekava sätestab, et põhikool korraldab lisaks õpilastele ka nende vanemate teavitamise edasiõppimisvõimalustest, on karjääriõpe lapsevanematele praegu tundmatu mõiste, millega neil oma kooliajal kokkupuuteid ei olnud. Sellisele järeldusele jõudis Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta teisi lapsevanemaid küsitledes. Samas ootab iga vanem eelkõige seda, et tema laps saaks edasises elus iseseisvalt ja hästi hakkama. Kool saab selleks palju ära teha juba ainuüksi last usaldades ja tema postiivsetele külgedele keskendudes, pakkudes lisaks karjääriõpet ja -teenuseid.

Koolide võimalused karjääriõpet pakkuda
Karjääriõppe kvaliteet on koolides praegu väga erinev. Koolid ise peavad üheks peamiseks probleemiks õpetajate seni ebapiisavat ettevalmistust.

Õnneks on Euroopa Liidu rahastuse toel olnud võimalik karjääriõpet süvendatult arendada 26 Eesti koolis, sealhulgas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis (RVG), kes praeguseks mentorina juba teistele koolidele nõustamist pakub. RVG õppealajuhataja ja karjäärikoordinaatori Marike Uusjärve sõnul on väga oluline, et koolis oleks üks konkreetne inimene, kes veab karjääriõppe valdkonda ja ühendab selle tervikuks, toimides info vahendaja ja tagasiside kogujana.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis on karjääriõpetus valikainetund 9. ja 11. klassis, kõigis kooliastmetes korraldatakse karjääripäevi, õppekäike ja ekskursioone ning mitmesuguseid muid õpilasüritusi, tutvutakse erinevate ametitega, kohtutakse vilistlastega, viiakse läbi Rajaleidja tunde, tehakse koostööd Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskusega. Õpilaste seas on populaarseks saanud töövarjupäev – selleks otsib noor ise võimaluse tutvuda teda huvitava elukutse esindaja tööga. Hiljem jagab igaüks saadud kogemusi ja muljeid ka teistega, et pilt saaks mitmekesisem.

Kuidas edasi?
Konverentsil osalejad jõudsid ühisele seisukohale, et edaspidi peaks karjääriõpe muutuma koolielu loomulikuks osaks, mida ei käsitleta ainult karjääriõpetuse tundides, vaid ka teiste õppeainete kaudu – nii kujuneb tervik.

Et õpetajad tunnevad karjääriõppe alasest koolitusest puudust, tuleks neile selleks rohkem võimalusi pakkuda. Samuti rõhutati vajadust leida võimalused karjääriõppe rahastamiseks ka pärast ELi  praeguse toetuse lõppemist, et seni saavutatu ei kaoks ja töö jätkuks.  

Konverentsi „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” korraldas Tripod.

Katrin Ärm, Tripod
Lisatud 10. mail 2011

Haapsalu Linnavalitsus ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu usuvad, et muinasjutus peitub (endiselt) vägi, mis seob ja ühendab põlvkondi ning toob meid lähemale lastele.

Konverentsile on oodatud laste lugemisjuhid: õpetajad, lasteaia pedagoogid, raamatukoguhoidjad, kirjanikud, illustraatorid, lapsevanemad ja kõik teised huvilised. Nende kaudu ulatub konverentsi mõju ka laste lugemiseni.

2011. aasta muinasjutufestivali konverentsi osa vaatab lähemalt, kuidas muinasjutte väikese inimese loovuse arendamisel kasutada saab. Lugude jutustamise kõrval uurime, milline roll on muinasjutul joonistamise, etendamise, mängu ja õppeprotsessi juures.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, tõlge eesti keelde.

Konverentsile registreerimine kuni 12. maini e-posti: muinasjutt@lib.haapsalu.ee

Loe lisaks: http://muinasjutt.haapsalu.ee, http://www.lib.haapsalu.ee

Allikas: Eesti Lugemisühingu list Lisatud 9. mail 2011

9. mail kell 15 läheb suureks koos tegemiseks. Kõikjal üle Eesti. Üheaegselt.
 
Kõigis maakondades on valitud üks noortekeskus, kes viib läbi kogu päeva kestel Euroopa Liidu teemalised töötoad, viktoriinid, minimessid ja esinemised, flashmobid jpm põnevat. Kõik see toimub sünkroonselt ja on kajastatud kõikides keskustes suurtel ekraanidel. Õhtul kell 20 alustab Keila Noortekeskuses kontserdiga Ott Lepland ning juba kell 21 jätkab Karksi-Nuia Kultuurikeskuses Tanel Padar & THE SUN. Ka need kontserdid jõuavad realajas läbi interneti TV kõikidesse maakondlikesse keskustesse.
 
Kogu päeva kestel tehakse kõigisse korralduspaikadesse interneti otselülitusi, mis kuvatakse ühiseks peoks internetilehel: www.eank.eu/euroopapäev2011 ja nii valmibki meie Eesti noorte EUROOPA PÄEV. Kogu päeva juhib üle-Eestiliselt päeva juht Lenna Kuurma, kes asub Karksi Valla Kultuurikeskuses.
 
Ole kohal või jälgi tegevusi realajas läbi interneti. 
 
Ettevõtmist toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Eesti Riigikantselei. Ettevõtmine on kõigile osalejatele ÜLE EESTI - TASUTA!!!

Heli Erik, Eesti ANK tegevjuht
Lisatud 9. mail 2011