“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Vastamiseks sai korduvalt viktoriinikeskkonda siseneda: igale õpilasele anti oma parool, mis võimaldas vastuseid salvestada ja pärast täiendavat arutamist-uurimist järgmiste küsimuste juurde asuda.

Kuni 6. klasside arvestuses tuli esimeseks Tõrva gümnaasiumi 5.b klass ja teiseks Tallinna Prantsuse Lütseumi 5.a, kolmanda koha sai jällegi Tõrva gümnaasiumi 5.a klass. 6.-9. klasside arvestuses jagasid 1. ja 2. kohta Olustvere põhikooli 7. klass ja Raasiku põhikooli 6. klass, 3. kohale tuli Tallinna Prantsuse Lütseumi 7.b. Gümnaasiumitaseme võitja oli sarnaselt eelmisele aastale Võhma Gümnaasiumi 11. klass ja teine sama kooli 10. klass, kolmanda koha saavutas Järvakandi gümnaasiumi 10. klass.

Metsaviktoriini korraldamisel on väga tähtis osa tublidel ja aktiivsetel õpetajatel, kes oskavad õpilaste arvutihuvi loodusõppe arendamiseks ära kasutada ja otsivad internetist lisamaterjale ja -ülesandeid. Seetõttu tunnustab RMK ka paremate klasside juhendajaid-õpetajaid.
 
Iga vanuserühma kümme parimat klassi saavad auhinnaks loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Iga vanuserühma kolme parima klassi puhul kompenseeritakse ka transport looduskeskusesse – parimal klassil kuni 128 euro ulatuses ning 2. ja 3. koha saavutanud klassil 64 euro ulatuses. Kõigile osalejatele, kes said vähemalt 50% maksimaalsest võimalikust punktisummast, saadetakse kooli RMK metsaviktoriini meene – tänavu on selleks looduse ja tehnoloogia koostöös loodud tammepuust, laserlõikusega kujundatud rahvusliku motiiviga medal „Kohtume metsas”.

Auhinnaprogrammide ja RMK looduskeskuste kohta saab infot RMK kodulehelt www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused.

Täpsemat infot auhinnaprogrammidele registreerumise kohta saab küsida aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee, tiina.neljandik@rmk.ee või telefonidel 509 9397 ja 676 7397.

Tänavu-aastase RMK metsaviktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/konkursid/metsaviktoriin/metsaviktoriin-2011/kusimused-2011, täpse ülevaate tulemuste koondtabelist leiab http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/konkursid/metsaviktoriin.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Lisatud 4. mail 2011

Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus. Laada korraldamist toetab Narva Linnavalitsus. Narva Kevadlaada avavad Narva Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov ja linnapea Tarmo Tammiste.
 
„Narva Kevadlaat on aastatega saanud üheks kevadise Narva tähtsündmuseks. Korraldame üritust juba üheteistkümnendat aastat,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Narva Kutseõppekeskus tutvustab laatadel oma tegevusi nii läbi õpilaste esinemiste, kui ka andes paljudele õpilastele võimaluse laatade ettevalmistuses ja läbiviimises osaleda,“ lisas Ojaots. 
 
Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid jm. käsitöid, suveniire.
 
Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.
 
Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises.
 
„Oleme tänavusele laadale registreerinud juba enam kui 160 kauplejat, mis viitab oodatavalt rekordilisele kauplejate arvule,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile.
 
Laadal saab tutvuda ka Narva Kutseõppekeskuses õpetatavate ametitega ja sisseastumisinfoga. Tutvuda saab õpingute käigus õpilaste poolt valmistatud toodetega ja osaleda vahetult meistriklassides. Soovi korral võib kohe registreeruda õppuriks väljavalitud erialal.
 
Narva Kutseõppekeskus omab laatade korraldamiseks vajalikke kauplemislubasid ning kooskõlastusi. Laadaplatsil jälgib korda turvafirma G4S. Sissepääs kevadlaadale on külalistele tasuta.
 
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.

Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.
 
Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 4. mail 2011

Lisaks kolmele näitusesaalile on majas kolm auditooriumi, suur lektoorium, laboratoorium, teadusteater, keldrikorrusel asuvad laod ja parkla ning katusel kerakujuline planetaarium. Maja arhitektideks on Künnapu&Padrik, ehitas AS Nordecon Ehitus. Interaktiivseid eksponaate paigaldas rahvusvaheline meeskond. Avamisele saabuvad kõrgete külaliste hulgas ka Euroopa teaduskeskuste ühenduse ECSITE president Hans Gubbels Saksamaalt ja Põhjamaade teaduskeskuste katusorganisatsiooni NSCF juht Svein Anders Dahl.

Laupäeval kell 21 tehakse aga lahti kassaluugid ning külastajad pääsevad maja uudistama kolme järjestikuse ööpäeva jooksul. Uksed hoiab kahel ööl lahti ka kõrvalasuv Aura veekeskus.

AHHAA
Lisatud 4. mail 2011

Sõjad, hõimuvõitlused, kodusõjad, sallimatus ja tagakiusamine on vaid mõned põhjustest, miks miljonid inimesed on sunnitud oma kodukoha jätma. Maailmas on üle 60 miljoni inimese, kes ei tea millal ja kas nad enam kunagi oma kodumaale naaseda saavad. Ühe hetkega on kogu nende maailm peapeale pööratud ning kõige olulisemaks on vaid nende endi ning pere ellujäämine ja koht, kus saaks ennast turvaliselt tunda.

Kui filmirežissöör ja kunstnik Kristiina Tuura 2004.a. koolitajana Uganda põgenikelaagris viibis, tekkis tal omanäoline visioon, kuidas pagulasteema olulisust ka väljapoole maailmale kommunikeerida, põgenikeks olevate inimeste lugusid edasi anda. Selle nägemuse ajendil sai osana Turu 2011 Kultuuripealinna tegevustest ellu toodud interaktiivne pagulasteemaline näitus "Pott ja sandaal".

Potid on pagulaste igapäevaelus hindamatu väärtusega ning käesoleva projekti raames pagulasperede saatuse edasikandjateks. Muusikainstrumendi, trummi, kujul toovad nad kunagiste omanike lood meile käegakatsutavalt lähedale, kõmisedes läbi igast rütmist.

Lisaks pottidele on ka kulpidest, kaantest ja teistes köögitarvetest valmistatud muusikariistu. Materjalid on kogutud kümnetest pagulaslaagritest, kus omanikud said vahetada vanad köögitarbed uute vastu. Trumme on kogutud suur hulk ning neid saavad mängida kõik töötubades osalejad, samal aja lisaks kuulates ning lugedes pottide endiste omanike elulugusid.

Sandaalid juhatavad meid mõtlema ja liikuma pagulaste jalajälgedes. Projekti käigus on kogutud üle 2000 plastiksandaali, mida põgenikud on kasutanud pagulaslaagrites, kus neil oli võimalus vahetada need uute vastu. Sandaalidest tehtud rajad läbivad sel aastal kultuuripealinna Turu linna tänavaid ja avalikke ruume. Üks sandaalide rada on näitusena üleval ka Solarise keskuses 23.-28. mail.

MTÜ Mondo koostöös Soome korraldajatega pakub koolidele võimalust osaleda projektis alljärgnevalt:

25. mail toimub 3-tunnine trummitöötuba õpetajatele kell 14.00-17.00 (toimumiskohaks Tallinna Tehnikagümnaasium),

26. mail trummitöötoad Tallinna Tehnikagümnaasiumis põhikoolile,

27. mail trummitöötoad Püünsi koolis.

Registreerumine koolitusele ja töötubadesse aadressil mari@mondo.org.ee. Lisaks toimuvad töötoad kõigile huvilistele Maailmapäeval, 28. mail, kell 10.00-18.00 Tallinnas Vabaduse väljakul.

29. aprillist 7. maini on Afganistanis töövisiidil kaks Eesti õpetajat. Jaan Tõnissoni Instituudi korraldatud õppereis toimub Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti raames, reisi jooksul külastatakse 5 eesti sõpruskooli nii Kabulis kui ka Afganistani põhjaosas asuvas Mazar-e Sharifi linna lähistel. Reisi eesmärk on külastada sõpruskoole, tutvuda Afganistani haridussüsteemiga ja olukorraga nii tava- kui erivajadustega laste koolides ning tugevdada sidemeid Eesti ja Afganistani koolide vahel.

Üks silma paistnud tõlkija saab 1000-eurose reisivautšeri sõiduks vabalt valitud sihtkohta. Lisaks kingitakse tublimatele talgulistele sõnaraamatuid ja teaduskirjandust.

Artiklite tõlkimise talgute peamine eesmärk on suurendada vabalt kättesaadava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles ning täiendada ja täiustada koolide ja ülikoolide õppetöös kasutatavat ning üldharivat materjali eestikeelses Vikipeedias. Selleks otstarbeks on talgute jaoks välja valitud sellised artiklid, mille sisu vastab talgute eesmärgile ja on läbinud Vikipeedia kvaliteedikontrolli.

3. mail 2011 kell 14.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutes osalejatele. Kõik huvilised on oodatud!

Täpsemat infot talgute korralduse ning osalemistingimuste kohta saab Vikipeedia tõlketalgute leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:T%C3%B5lketalgud.

Euroopa Komisjoni Eesti esindus
Lisatud 3. mail 2011

Ootame laste joonistusi sellest, mida lapsed enda õiguste all mõistavad ning mis neile selle teemaga seondub. Iga pildi autor võiks lõpetada lause, andes nii pildile pealkirja. 

Õigusi on väga mitmesuguseid ja neile võib läheneda erinevatest vaatenurkadest! Tahame joonistustes näha õigusi lapse perspektiivist. Hindame originaalset ja loovat lähenemist, soovi ja oskust elus oma õigusi märgata, teadvustada ja tuletada. Ning soovi oma õigustest rohkem teada saada. Selleks saab huvi korral aluseks võtta lapse õiguste konventsioonis toodud põhimõtteid:

1. ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon  
2. Unicef Eesti lihtsustatud kokkuvõte laste põhiõigustest 

Joonistusi ootame kolmes vanuserühmas:
-    lasteaialapsed (vanuses kuni 6-aastased),
-    põhikooli  1.-4. klassi lapsed (vanuses 7-11-aastased),
-    põhikooli 5.-9. klassi lapsed (vanuses 12-16-aastased ).

Joonistusi hindab õiguskantsler Indrek Teder koos laste õiguste osakonnaga. Tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad iga vanuserühma kolmele vahvamale joonistusele antakse  üle 1. juunil – lastekaitsepäeval lastele korraldatud avatud uste päeval Õiguskantsleri Kantseleis.

Ootame laste joonistusi 20. maiks (viimase postituskuupäevaga 18. mai) aadressile Kohtu 8, Tallinn 15193 märgusõnaga „Lapse õigus“.

Soovituslikult A3 või A4 formaadis joonistused palume allkirjastada, lõpetades lause „Minul on õigus…“, ning märkida joonistusele autori nimi ja vanus.
Töö tagaküljele palume kirjutada lapse kool ja klass või lasteaed ja rühm. Kui lapse tööl on olnud juhendaja, siis ka juhendaja nimi.

NB! Saadetud joonistusi ei tagastata ning neid võidakse edaspidi õiguskantsleri laste õiguste osakonna materjalides autori nimele viidates kasutada. Samuti saab edaspidi pilte vaadata valmivalt lasteombudsmani kodulehelt.

Täiendav info ja küsimused joonistusvõistluse kohta:
Andra Reinomägi, Õiguskantsleri laste õiguste osakonna nõunik
e-post andra.reinomagi@oiguskantsler.ee, tel. 693 8425 

Lisatud 3. mail 2011

Nii oligi klassitäis noori ühel hommikul täies koosseisus Tallinnas joonisfilmi tegemas. Teemasid oli kolm, teavitusklipi võis teha kas tervislikust toitumisest, liiklemisest raudteel (Hoidu rongi eest!) või turvalisest internetist. Loomulikult oli tegu väga lühikeste, sekundites mõõdetud klippidega.

Lastega oli kaasas õpetaja Eva Tšepurko. Küsisin, kas õpetaja ka joonistab?

Eva Tšepurko: „Teen koos lastega, muidu jääb ehk julgusest puudu. Meile räägiti ka joonisfilmi saladustest, kuidas üldse animafilm sünnib. Ja oma filmi saab igaüks koju kaasa, meil on mälupulgad kaasa võetud.“

Kuidas on Valga Gümnaasiumis lood interneti ja internetiturvalisusega?

„Meil on juba algklassides tublid õpetajad, kes räägivad oma tundides internetiturvalisusest, arvuti kasutamisest. Viiendast klassist alates tegutseb internetiturvalisuse ring. Ja igas arvutiõpetuse tunnis räägitakse sellel teemal kindlasti, näiteks autoriõigustest. Lapsed tahavad ikka võõraid pilte kasutada. Üks noormees, kes ka auhinna saanud projektis osales, on oma teadmisi nii palju täiendanud, et tegi töötuba noorematele klassidele. See ongi hea, kui noored ise räägivad. Kui mina selgitan, suhtutakse sellesse hoopis teisiti.

Kõige raskem vanus internetiturvalisuse seisukohalt on 5.-6. klass, seal tõepoolest ei tunnetata ohte internetis. Nad sukelduvad hooga internetti, vanemad on lastele head tahtnud ja ostnud arvuti õppimise eesmärgil. Aga paljukest seda õppimiseks kasutatakse, rohkem ikka suhtlemiseks.
8.-9. klass on teine ohtlik vanus. Väikeses linnas ei pruugi sobivaid sõpru leida, siis otsivad ja leiavad neid väljastpoolt. Aga kas internetis on ikka tõeline sõber? 10.-11. klass on juba targemad ja seal on ohud selged.“

Joonisfilmi tegemine läks Valga Gümnaasiumi 11a ja 11b klassi õpilastel hoogsalt ja lustiga. Lustlikud tulid ka reisimuljed.

Keidy Elvet: "Mulle meeldis see reis! Me saime väga palju uut ja huvitavat teha.
Muidugi oli see joonistamise-film natukene raske, kuna ma ei oska eriti joonistada. Ma olin ka varem seda multifilmi teinud, kuid huvitav oli ikka.
Tallinnas vanalinnas ja Kristiine keskuses oli ka huvitav, sai käia poodides ja võrrelda Valga hindu Tallinna omadega.
Mul on väga hea meel, et me võitsime selle reisi, see näitab, et tuleb osaleda igal konkursil. Kunagi ei tea, millal õnn naeratab.“

Karin Raamets: "Reis oli lahe. See animatsiooni-värk oli väga põnev ja andis mulle palju ideid. Palju sai ka nalja ja seltskond oli lahe. Tallinn on vinge, mulle meeldis. Tänan väga neid inimesi, kes organiseerisid meile selle sõidu!"

Anu Sarnit: "Reis oli super! Nii huvitav oli vaadata, kui lihtsate vahenditega saab väga põnevat filmi teha. Ja tegelikult kui palju on vaja joonistada, et üks pikk film kokku saada. Kohe hakkad mõtlema, kui raske töö see on. Suur tänu kõigele, kes võimaldasid meile neid elamusi!"

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel. 

Loe ka: Haridusamet on valmis koolides avama lisaklasse

Lisatud 3. mail 2011

Sündmustik toimub Unenägudemaal, kuhu pere satub läbi ühe laada-atraktsiooni. Nimelt astub neile laadal ligi suur ja tõmmu mees, kes pakub nelja hõbedast piletit Unenägude telki. Telgist aga viib võluuks otse džunglisse. Uks ise kaob pärast sulgumist ära.
Pere jääb vastamisi džungli, üksteisest läbi lendavate lindude, müstiliste häälte, põhjatu kuristiku ja hiiglasliku kosega.
Mängust väljasaamiseks peavad isa-ema, väike Anni ja vanem vend Sten läbima terve rea seiklusi, kus nad kohtuvad oma hirmudega. Väike Anni näeb voodialust kolli ja Torumeest, Sten tõmmatakse arvutimängu sisse, kus toimub lahing tulnukatega, isa kutsutakse sõjaväkke kordusõppustele ja ema seisab kuninga vastuvõtul kombinee väel rahva ees.
Raamatus on veel juttu Õgarditest, kes koosnevad peaasjalikult suurest suust ja silmadest, tegelaste vaimudest tulvil raamatukogust, vaiba seest välja ronivast tiigrist, tulnukatest, dinosaurustest, nõidadest, hästi pikast näota mehest, kes varitseb kempsus lapsi ja päästvast Heast Kohast.
Iseenesest mõista ei ole jutustuse eesmärgiks hirmutamine. Vastupidi - siin saadakse hirmudest võitu, väärtustatakse peret ja usaldust, tullakse keerulistest olukordadest välja.