Intervjuu Kalle Küttisega ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 3. mail 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 3. mail 2011

Pühapäeval kukkus kell ja õnnelikumad lapsevanemad said lõpuks kinnitada koolidele, et nende lapsed asuvad uuest õppeaastast 1. klassi õppima. Ent koole tabanud sisseastumisavalduste uputuse tõttu peab sadadele lastele hakkama koolikohta otsima haridusamet.

Kõige tõsisem koolikohtade puudujääk linnaositi on Pirital, kus last kooli panna üritanud vanematel on valida, kas Merivälja algkool või Pirita majandusgümnaasium. Praeguse seisuga võtavad need koolid kahe peale vastu vähemalt viis klassikomplekti, kuid samal ajal pidid nad ära ütlema üle sajale lapsele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kooli direktori Kaja Laanmäe sõnul on neil praeguseks 44 kohast kinnituse andnud juba 43 lapsevanemat, aga eitava vastuse pidi kool andma ligi 40 õpilasele. "Neist 13 õpilast elavad kohe meie läheduses ja need me kavatseme vastu võtta, aga selleks plaanime me avada kolmanda klassikomplekti," lisas Laanmäe ajalehele.

Teine Pirita kool majandusgümnaasium võtab vastu kolm klassikomplekti ja sellega ka nende võimekus piirdub. Kool sai tänavu kokku 142 sooviavaldust, millest 70-le oldi sunnitud vastama eitavalt.

Varem on Pirita lastel seetõttu olnud tihti asja kesklinna koolidesse, kuid tänavune ülelinnaline võidujooks kesklinna koolide 1. klassidesse on praeguseks ajaks juba suure osa kesklinna koole õpilastega täitnud. Peale haridusameti vakantsete kohtade võib kesklinnas leida veel vabu kohti Jakob Westholmi gümnaasiumis, kuhu esialgu soovis enda last õppima panna 382 lapsevanemat. Kool valis välja 72 õpilast, kuid seejärel loobus kohast veel üheksa õpilast. Neid kohti aga ei õnnestu täita koolil endal, vaid ka see jääb omakorda haridusametis kokku tulevale komisjonile otsustada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kesklinnas on kõige rohkem ruumi äsja remonditud Liivalaia gümnaasiumis, mis esmalt kavatses vastu võtta 48 õpilast, kuid sooviavalduste arvu tõttu avatakse ilmselt ka kolmas klass ja see suurendab omakorda 26 õpilase võrra kesklinna õpilaskohti.

Võidujooks Nõmme koolidesse on aga kaasa toonud olukorra, kus aastaid maha maetud praktika õhtupoolsetest vahetustest on nüüd korraga ellu äratatud. Rahumäe põhikool võtab tänavu vastu kolm klassikomplekti, mis on praeguse seisuga juba otsast otsani õpilasi täis. "Meie ütlesime ei 134 soovijale, aga sooviavalduste tõttu avasime tavapärase kahe asemel õhtupoolse klassi 26 õpilasele," sõnas kooli direktor Matti Martinson.

Nõmme linnaosa ainus kool, kuhu võidakse õpilasi suuremas koguses suunama hakata, on Pääsküla gümnaasium, kus on praeguseks täidetud kaks klassi, neist üks Saue valla lastest, aga veel on ruumi ühe 26 õpilasega klassikomplekti jagu. "Meie kool on remontimata, mis muudab kooli natuke ebapopulaarseks, kuid oleme kindlasti valmis soovijaid vastu võtma," lausus direktor Leena Arras.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on praeguseks rahuldamata umbes 700 avaldust vanematelt, kes soovitud koolis oma lapsele kohta ei saanud.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 3. mail 2011

"See on selge sõnum kõigile Otepää ja ümberkaudsete valdade elanikele - võite julgelt tuua oma lapsed head haridust ja õpikeskkonda tagavasse Pühajärve põhikooli," ütles Teet Reedi. "Hoolimata esialgsetest valla kui terviku arengu suhtes lühinägelikest seisukohtadest ja plaanidest, on täna kindel, et kool jääb alles."

Poolsalaja toimunud töö Pühajärve põhikooli sulgemiseks ei vähendanud lapsevanemate soovi esitada avaldus lapse esimesse klassi astumiseks just sellesse õppeasutusse. "Uusi lapsi on vähemalt sama palju, kui eelmisel aastal," ütles Indrek Tiido. "Nüüd usume, et hoolimata demograafilistest trendidest suureneb laste arv järgmistel aastatel veelgi, sest Pühajärve põhikooli jätkuv töö on kindlasti stiimuliks noortele peredele meie kodukanti kolimiseks".

Pühajärve kooli toetajad tänavad nii endist haridusministrit Tõnis Lukast kui praegu ministrit Jaak Aaviksood, Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikke ja kümneid teisi, kes aitasid kaasa vallaelanike põhjendatud soovile anda lastele parim haridus. "Üheskoos tõestasime, et kodanikuaktiivsus viib sihile," ütles Teet Reedi. "Oleme rõõmsad, et Otepää vallavalitsus toetas elanikke ning nende soovi elukeskkonda parandada."

Pühajärve põhikooli sõbrad kutsuvad kõiki lapsevanemaid, kohalikke omavalitsusi, koole ja hoolekogusid ning kõiki teisi asjast huvitatuid aruteluseminarile "Kool ja Kogukond", mis toimub 21. mail Pühajärve Põhikoolis. Peaesinejateks on Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kalle Küttis.

Lähem info: http://rahvakool.page.tl/Esileht-KOOL-JA-KOGUKOND.htm

Loe ka: Pühajärve põhikoolis hakkavad lapsed õppima liitklassis

Pühajärve põhikooli Lapsevanemad
Allikas: BNS Lisatud 3. mail 2011

Koolitusseminari eesmärgiks on luua projektis osalejatele võimalused arutleda ja väidelda spordiga seonduvate väärtushinnangute teemadel ning saada praktilisi näiteid väärtuskasvatuse korraldamiseks oma koolis. Seminaril esinevad ettekannetega väärtuskasvatusega tegelevate koolide esindajad, lisaks mõtisklevad antud teemal tuntud spordi- ja kultuuritegelased. Kõigil osalejatel on hea võimalus lülituda ka Eesti Olümpiaakadeemia koolinoortele suunatud projekti "Väärtused spordis", mida samuti seminaril tutvustatakse.

Koolitusseminari korraldab Eesti Olümpiaakadeemia koostöös Tartu Veeriku Kooli ja Tartu Ülikooliga.

Koolitusseminarist osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine 9. maiks aadressil info@olympiaharidus.eu.

Üritust toetavad Euroopa Komisjon läbi programmi Euroopa Noored ja sihtasutuse Archimedes ning Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium läbi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013".

Lisainfo ja päevakava: www.olympiaharidus.eu.

Reele Remmelkoor, Eesti Olümpiaakadeemia tegevjuht
Lisatud 3. mail 2011

Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi. „Eesti noored on välismaal õppimise suhtes väga positiivselt meelestatud,“ sõnab Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ning lisab, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad kui olid need aastaid tagasi. Uuringu tulemusena soovivad üle 60% vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10% on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.

„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust välismaale õppima mineku suhtes,“ sõnab Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peavad 61% vastanutest õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning 46% võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta. Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele. „Noori piiravad peamiselt välised tegurid, mille üle neil endil puudub kontroll,“ sõnab Visamaa ning lisab, et takistused ja piirangud on pigem üldlevinud müüdid, millele ületamiseks on mitmeid lahendusi.

Peamised põhjused, miks soovitakse välismaale õppima minna, on seotud uue ja huvitava kogemuse saamise ja silmaringi laiendamisega. 28% vastanutest leidis, et välisülikoolis õppimine tagab neile kvaliteetsema hariduse ja eelise Eesti tööturul. Visamaa hinnangul on positiivne see, et Eesti noored ei lahku välisülikoolidesse mitte Eesti hariduse kvaliteedi tõttu vaid hoopis soovist tuua oma ellu põnevust, näha maailma ja praktiseerida võõrkeeli.

Pärast välisülikooli lõpetamist plaanivad kindlalt Eestisse naasta vaid pooled diplomi omandanutest. 46% vastanutest plaanib pärast õpingute lõpetamist Eestisse tagasi tulla, kuid ligi 32% peab seda väga ebatõenäoliseks. Kahevahel oleval seisukohal on aga 20% noortest, kes ei ole oma meelestatust antud küsimuses kujundanud. „Kuna on näha, et Eestisse naasmisesse ei olda väga positiivselt meelestatud, peab Eesti riik lähitulevikus mõtlema aktiivsemalt sellele, kuidas tagada ambitsioonikatele noortele nende haridusele vastavad võimalused kodumaal,“ nendib Visamaa, kiites sealjuures algatatud projekti Talendid Koju.

Noorte poolt nimetatud 43 sihtriigi seast olid peamised, kuhu kõrgharidust omandama suundutakse Inglismaa ja USA kui emakeelena inglise keelt kõnelevad riigid. Samuti pooldati Saksamaad, Taanit, Hispaaniat, Rootsit ning Hollandit. Esikümnesse kuulusid 9. kohaga ka Austraalia ja 10. kohaga Soome. „Enam pooldatakse just inglise keelt kui rahvusvahelist emakeelt kõnelevaid riike. Samuti vaatavad palju ka Taani, Rootsi ja Soome poole, kus kõrgharidus on tasuta,“ sõnab Visamaa ning lisab, et eksootilisemate sihtkohtadena nimetati muuhulgas Sierra Leonet, Indiat, Uus-Meremaad ja Islandit.

Erialade valikul domineeris tendents, kus noored olid tihti huvitatud mitmest vastandlikust erialast. „Ebatavalised ei olnud vastused, kus noort huvitasid ühekorraga nii majandus- kui humanitaarsuund või arsti ja näitleja amet,“ sõnab Visamaa ja lisab, et see annab kas tunnistust noorte mitmekülgsusele erinevates eluvaldkondades või ebakindlusest erialavaliku langetamisel. Populaarsemateks erialadeks oli majandus ja disaini eriala. Kolmanda suunana nimetati kunsti. Neljandale kohale tuli juura/õigusteaduse eriala. Huvi tunti ka meditsiini, psühholoohia, IT, arhitektuuri, ärinduse ja keelte õppimise vastu.

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu
 
Dream Foundation Eesti
Lisatud 3. mail 2011

10. kell 19.00 Ninasarvik (Esietendus I koosseis)
14. NB! kell 18.00 Ninasarvik (Esietendus II koosseis)
16. kell 19.00 Ninasarvik
19. kell 19.00 Ninasarvik
20. kell 19.00 Ninasarvik
21. NB! kell 18.00 Ninasarvik
26. kell 19.00 Ninasarvik
27. kell 19.00 Ninasarvik
28. kell 19.00 Ninasarvik

"Kohutav eksiil. Üksi, üksi olen ma, ümbritsetud inimestest, kes on minu jaoks sama kõvad nagu kivid, sama ohtlikud nagu maod, sama leppimatud nagu tiigrid. Kuidas on võimalik suhelda tiigriga, kobraga, kuidas panna hunti või ninasarvikut endast aru saama, mind säästma, missuguses keeles nendega rääkida. Kuidas panna neid arvestama nende väärtustega, selle sisemise maailmaga, mida mina endas kannan? Tegelikult, olles nagu viimane inimene sellel koletislikul saarel, ei kujuta ma endast enam midagi muud peale anomaalia, koletise." (Eugène Ionesco)

Eugène Ionesco NINASARVIK (Rhinocéros). VHK Teatrikooli lõputöö. 
Lavastus, heli- ja lavakujundus Marius Peterson, kostüümid Laura Pählapuu. Osades: Sylvia Köster, Mari-Ann Loosaar, Lena Barbara Luhse, Ulla Simone Möldre, Elisabeth Peterson, Klaus Eisel, Lauris Grins, Markus Habakukk, Markus Ilves, Lauri Lend.

Piletid 9/6 EUR Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides, Statoili jaamades, Theatrumi kassas (e-r 12-17) ja vabade kohtade olemasolul ka tund enne etenduste algust kohapeal. Info ja broneerimine 6446 889, theatrum at theatrum ee.

THEATRUM 
http://www.facebook.com/pages/Theatrum/115484281846617
Lisatud 3. mail 2011

Vooru raames saavad õpetajad omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud uute õppekavade rakendamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg SA Innovesse on 3. juuni 2011 kl 17. Välja on võimalik jagada üle 1,2 miljoni euro Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. 

Avatud taotlusvooru eesmärk on toetada pedagoogide täienduskoolitusi, mis aitavad kaasa põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade kasutuselevõtmisele, õpetajate täienduskoolituse pakkumise mitmekesistamisele ja õpetajate pädevuse tõstmisele.

Toetatakse kahte pedagoogide täienduskoolituse valdkonda nii eesti kui vene õppekeelega koolides: ainevaldkonnaga seostatud temaatiline täienduskoolitus ja temaatiline täienduskoolitus.

Ainevaldkonnaga seostatud temaatilised täienduskoolitused peavad vastama riiklike õppekavade nõudmistele ja käsitlema riiklike õppekavade rakendamist õppeaine spetsiifikat arvestades. Teise valdkonna raames on pedagoogidel võimalus täiendada end järgmistel teemadel: õpilase areng, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, ettevõtlikkuspädevus, hindamine ja õpikeskkonna kujundamine.

Taotlusi on oodatud esitama õpetajate ühendused ja aineliidud, mittetulundusühingud, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, sihtasutused ning äriühingud. Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla 10 000 kuni 20 000 eurot, nõutav omafinantseering on 5% projekti kogumaksumusest.

HTM-i õppekavatalituse nõuniku Maie Solli sõnul on tänu taotlusvoorule võimalik enam kui 2000 õpetajal omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud uute õppekavade rakendamiseks. “Loodame, et taotlusvõimalusest haaravad kinni paljud organisatsioonid. Kindlasti on teretulnud eri institutsioonide ühispakkumised, mis ühendavad parimad teadmised ja oskused, et pakkuda pedagoogidele tuge uute õppekavade rakendamisel,” märgib Maie Soll.

Täpsem teave taotlusvooru kohta ning dokumentatsioon on leitav SA Innove kodulehelt: www.innove.ee/struktuuritoetused/yldharidus
  
Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 16. mail Tallinnas ja 17. mail Tartus. Infopäevadele registreerimine www.innove.ee/struktuuritoetused/registreerimine

SA Innove 
Lisatud 3. mail 2011

Teisipäeval, 3. mail algusega kell 17.00 toimub eelüritusena „Õnnekonverents: paremad maailmad” Nooruse galeriis. Tegu on interdistsiplinaarse sündmusega, kus põimuvad kirjandusteadus ja -teooria, kunst ja filosoofia. Pärast konverentsi esineb Nooruse galeriis ansambel „Puhkus”.
 
Kolmapäeval, 4. mail kell 15.00 toimub eelüritusena kohtumine endise diplomaadi ja toimetaja Kulle Raigiga Eesti Spordimuuseumis, kus võetakse vestlusringis „Jäädvustamisväärne kaante vahele” jutuks autori viimase aja kirjatööd. Kell 19.00 leiab aset Topofon ehk luule, hääl ja heli Y-galeriis. Maarja Pärtna esitleb luulekogu „Rohujuurte juures”, Mehis Heinsaar loeb uut ja vana ning Luulur häälutab. Lisaks helilaivid John Grzinichi, Kiwa ja Martiini poolt ning visuaalide eest vastutab Kaja Pae. DJ puldis on Sven Vabar.
 
5.-7. maini toimub kirjandusfestivali põhiprogramm, kus erinevatel päevadel astuvad üles mitmed väliskülalised. Neljapäeval, 5. mail kell 12.00 peab vene keeles kirjutav iisraeli päritolu kirjanik Dina Rubina festivali avamisel loengu teemal „Kirjanik: elukurss ja eluviis“. Kell 16.00 esineb ungari luuletaja Áron Gaál Tartu Kirjanduse Majas.

Samal ajal, 16.15–18.00 toimub Tartu Ülikoolis Dina Rubina seminar pealkirjaga „Vene kirjaniku olukord välismaal“. Õhtul kell 21.00 esitleb Petrone Print Tartu Kirjanduse Maja Krüptis Vahur Afanasjevi raamatut „Minu Brüssel. Läbikukkunud euroametniku pihtimus”, kus jagab kogemusi Brüsselist ka Hollandi päritolu kirjanik Serge van Duijnhoven.
 
Reedel 6. mail kell 15.00–16.30 on võimalik kohtuda tunnustatud saksa kirjaniku Kathrin Schmidtiga, kelle romaani „Sa ei sure” eestikeelset tõlget esitletakse TÜ Raamatukogus. Kell 18.00 esineb Tartu Linnaraamatukogus Dina Rubina.
 
Laupäeval, 7. mail kell 12.00 räägib soome poliitik ja politoloog Erkki Tuomioja TÜ Raamatukogus oma teosest „Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus“. Ürituse korraldajateks on Soome Instituut koostöös Prima Vista, Tampere Maja ja kirjastus Varrakuga. Üheks tänavuse festivali värvikamaks külaliseks on Manchesteri punkpoeet John Cooper Clarke, kes astub Prima Vista ning Tartu Kõrgema Kunstikooli festivali Mood-Performance-Tants ühisprogrammis üles laupäeva õhtul kell 19.30 Athena keskuses.

8. mail ehk festivali viimasel päeval toimuvad üritused partnerlinnas Tallinnas. Pealinnast on pärit ka festivali tänavune patroon Rein Raud. Paljude muude ürituste seas on ka partnerlinnas võimalik kohtuda mitmete väliskülalistega. Kell 13.00 on Dina Rubina autogrammitund TLÜ Tallinna saalis ja kell toimub 14.00 kohtumine saksa kirjaniku Kathrin Schmidtiga TLÜ Mare õppehoones.
 
Lisaks kohtumistele kirjanikega toimuvad festivalil seminarid, raamatuesitlused, vestlusring, patrooni õhtud, Raadio Ööülikooli salvestused, raamatuoksjon, Prima Vista noortekas, laulvate kirjanike kontsert, vabaõhukino, pargiraamatukogu ja raamatulaat.
 
Vaata festivali kava http://kirjandusfestival.tartu.ee/
 
Kirjandusfestivali Prima Vista meeskond
Lisatud 2. mail 2011

Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Linnavalitsuse, sihtasutuse „Tallinn 2011“, Eesti Kultuuriministeeriumi, Venemaa saatkonna ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse „Meie inimesed“ korraldatud konkurss toimus juba kaheteistkümnendat korda.

Oma töid teemal „Minu linn“ saatsid konkursile rohkem kui 2500 noort kunstnikku Eestist vanuses 3-17 aastat ja 3500 nende eakaaslast teistest riikidest. Töid laekus Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Kasahstanist, Armeeniast, Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Sri Lankalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Iirimaalt, Hiinast ja Jaapanist.

Konkursi peakorraldaja Marina Tee sõnul on „Maa Värvid“ Euroopas ainulaadne, hõlmates nii suurt hulka osalejaid. „Kindlasti oleme ka autasustatute arvult üks suurimaid noorte kunsti toetavaid ettevõtmisi,“ lisas Tee.

Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm kinnitas, et „Maa värvid“ on mitte ainult oluline kunstitegevuse hoogustamisel, vaid annab noortele taiduritele rahvusvahelist kogemust, vormib lastes ja noortes kodanikutunnet ja austust oma kodupaiga ja selle ajaloo vastu.

Konkursi žüriid juhtisid tuntud Eesti kunstnikud Olev Subbi ja Nikolai Kormašov, keda aitasid Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

87 noort kunstnikku Eestist ja 120 noort teistest riikidest saavad kingituseks diplomi, kunstitarbeid  ja DVD kõikide auhinnatute töödega.

Konkurss "Maa värvid" toimub "Tallinn - Euroopa Kultuuripealinn 2001" programmis.

Allikas: Raepress Lisatud 2. mail 2011