Praegune kaitseminister, ajaloodoktor Mart Laar on eestlastest Teises ilmasõjas, nende saatusest selle eel ja järgnevatel aastatel kirjutanud palju raamatuid ja pidanud pikki loenguid. Oluline on pidada meeles, et Eesti riik selles sõjas ei osalenud, eestlased aga küll.

Seekordne ettekanne lõpetab Eesti Ajaloomuuseumi ajaloo laupäevakute sarja, kus on olnud vaatluse all eestlaste osa Eestimaal toimunud sõdades kaheksa sajandi vältel, muistsest vabadusvõitlusest Teise maailmasõjani.

Ajaloomuuseumi kolmas ajaloo laupäevakute hooaeg on teoks saanud tänu Eesti Kultuurkapitalile. Info ajaloo laupäevakute jätkumise kohta sügisel anname teada edaspidi.

Piletiinfo: sissepääs muuseumi sooduspiletiga, 1.50 eurot.

Maarjamäe loss, Pirita tee 56. Kohale saab bussidega 1A, 5, 8, 34A ja 38 peatus Maarjamägi

Eesti Ajaloomuuseum
Lisatud 2. mail 2011

Osalema ootame õpetajaid ja õpilasi (õpilaste vanusekategooriad: I kooliaste, II kooliaste, III kooliaste ja IV kooliaste). 

Fotode kategooriad õpetajatele:
- „Vaikelu“ (fotole lisada sobiv CC litsents) 
- "Pärast äratuskella helinat..." (kui fotol äratuntav isik, peab olema nõus pildistamisega ja selle jagamisega Koolielu portaalis)
- „Õppematerjali kaunistaja“ (fotole lisada sobiv CC litsents)

Fotode kategooriad õpilastele:
- „Vaikelu“ (fotole lisada sobiv CC litsents)
- "Pärast äratuskella helinat..." (kui fotol äratuntav isik, peab olema nõus pildistamisega ja selle jagamisega Koolielu portaalis)

Reeglid:
- Konkursile esitatavad fotod ei tohi olla üle aasta vanad.
- Üks osaleja võib konkursile esitada kuni 3 fotot.
- Osaleja kinnitab foto või fotode esitamisega nende teoste autorlust.
- Tiigrihüppe haridusportaalil Koolielu on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid Koolielu portaalis ja Koolielu portaali tutvustavates materjalides.

- Kuidas töid esitada?
Fotod tuleks lisada Flickri keskkonda (selles keskkonnas saab konkursil osaleja ka fotole litsentsi lisada (Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike), fotodele tuleb märgusõnaks lisada „Koolielu fotokonkurss“, Flickris tuleb liituda Koolielu fotokonkursi grupiga ja lisada võistlustöö/d grupi (http://www.flickr.com/groups/koolielu_konkurss/) fotode hulka. 
Seejärel tuleb sisestada foto/fotode lingid ja lisainfo konkursil osaleja kohta järgmisse ankeeti. 

- Konkursitööde esitamise tähtaeg: 15. juuni 2011
 
- Fotode hindamine 
Flickri keskkonnas selgub publiku lemmik, oma lemmiku valib välja ka Koolielu moodustatav žürii, kuhu kuulub ka fotograafe. Žürii hindab fotode kunstilist ja tehnilist taset.
 
- Auhinnad õpetajatele ja õpilastele 
Peaauhinnaks žürii väljavalitud õpetajale ja õpilasele on fotokoolitus (valitakse välja koos võitjatega),  
II koha väärilised õpetaja ja õpilane saavad endale välise kõvaketta, 
III koha saajatele kingime statiivi ja Koolielu sümboolikaga meene. 
Publiku lemmiku tiitliga pärjatavad õpetaja ja õpilane saavad väärtusliku fotograafia-teemalise raamatu.

Koolielu
Lisatud 2. mail 2011

Tallinnas jaguneb elukohajärgse kooli määramine viide etappi, millest tänaseks oleme jõudnud kolmandasse. Esimeses etapis said kõik lapsevanemad valida oma lapsele soovitud koole ja neisse taotlused esitada. Seda õigust kasutati aktiivselt, kusjuures paljudel juhtudel ei olnud eelistuseks sugugi kodulähedane kool.

Teises etapis toimus koolides vastavalt vastuvõtukordadele õpilastega tutvumine, mille alusel tehti 25. aprilliks otsused laste õpilaskandidaatideks arvamise või mitte arvamise kohta. Tõenäoliselt oli just see etapp lapsevanemate jaoks kõige emotsionaalsem ja keerukam. Õnnelikud olid need, kes said koolidelt jaatava vastuse, ärevuses aga need, kelle laps soovitud kooli ei pääsenud.

Ärevuseks ei ole siiski põhjust. Nagu öeldud, oli siiani tegu kooli valimise etappidega. Nii on olnud igal aastal, et koolidesse, kus on olnud rohkem soovijaid kui õppekohti, pole kõik tahtjad pääsenud. Kuna vanemad esitasid taotlusi mitmetesse koolidesse, tekkisidki suured „konkursid“. Ka sisse said paljud lapsed mitmesse kooli. Nüüd tuleb kõigil lapsevanematel , kes on saanud koolist teate lapse õpilaskandidaadiks arvamise kohta, hiljemalt 1. maiks oma lõplikust valikust eKooli keskkonnas teatada – see on kolmas etapp. Kui vanemad on oma kinnituse andnud, vabanevad taas paljud hetkel „broneeritud“ õppekohad, mida hakkab määrama komisjon.

2. mail, kui on selgunud need Tallinnas elavad lapsed, kellele on vaja koolid määrata, algab neljas etapp – tööd alustab elukohajärgse kooli määramise komisjon. Komisjon määrab koolid neile lastele, kes ei ole kusagile kandideerinud või ei ole soovitud kooli pääsenud. Aluseks on seejuures määruse kriteeriumid: esiteks – õpilase elukoha lähedus koolile ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis; teiseks – õpilase elukoha lähedus koolile; kolmandaks – sama pere teiste laste õppimine samas koolis. Neil lapsevanematel, kes on juba taotluse esitanud, ei ole vaja seda teistkordselt teha, taotlust ei ole vaja esitada ka neil, kes seda veel teinud ei olegi.

Haridusameti huvides ei ole kindlasti lasta vanematel oodata 10. juunini lihtsalt seetõttu, et niisugune kuupäev on määruses. Komisjon on endale seadnud eesmärgiks töötada maksimaalse võimaliku koormusega ning anda vanematele selgus võimalikult kiiresti.

Komisjoni tööd lihtsustab koolide määramiseks spetsiaalselt loodud eKooli moodul, mis: esiteks – võimaldab kooli ja lapse rahvastikuregistri järgse aadressi põhjal määrata kodu läheduse koolile meetrilise täpsusega; teiseks – annab informatsiooni õdede ja vendade õppimisest samas koolis. Seega on võimalikult kiireks tegutsemiseks loodud kõik eeldused ning komisjon hakkab komplekteeritud nimekirju jooksvalt koolidele esitama.

Komisjonile on eKooli kaudu täpselt näha, kes on soovinud koolikohta kodu lähedale ning sellega ka arvestatakse. Lapsevanemate kartusel, et näiteks Nõmme laps määratakse Lasnamäe kooli või vastupidi, ei ole alust. Paraku on eKoolis näha ka see, et väga paljudel juhtudel on elukohalähedasele koolile eelistatud hoopis kesklinna koole ning endiselt on paljud vanemad esitanud taotlustes ka neid elukohaaadresse, mis Rahvastikuregistris kinnitust ei leia.

Komisjoni poolt määratud koolid teavitavad vanemaid sellest võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 10. juunil, vanematel tuleb oma vastus anda hiljemalt 22. juuniks.  Määratud kool pole siiski lapsele kohustuslik, laps saab peale 22. juunit minna ka teistesse koolidesse, kus on vabu kohti.

Igale koolikohustuslikus eas lapsele, kelle elukoha aadress on Eesti Rahvastikuregistri järgi Tallinna linn, tagatakse õppimisvõimalus Tallinna linna munitsipaalkoolis. Linnas on koolikohti piisavalt, seega ohtu, et mõni laps kodulinnas kooli ei mahu, ei ole.

Nagu iga suure muudatuse puhul võib ette tulla puudusi, on neid ka Tallinnas kehtiva korra puhul. Septembris analüüsitakse kindlasti protsessis ilmnenud kitsaskohti ning tehakse vajalikud muudatused.

Soovin kõigile lapsevanematele rahulikku meelt, sest lapsed saavad koolikohad kodule võimalikult lähedal ja koolitulekust saab sügisel perele tore sündmus.

Vastuseks neile, kes küsivad, miks uus kord üldse vastu võeti: „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (http://bit.ly/dU2xAD) tuli vastu võtta seetõttu, et selline nõue on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Tallinna Haridusamet
Lisatud 2. mail 2011

Seminaril käsitletakse alljärgnevaid teemasid:
•    düsleksia ja lugemisraskuste olemus,
•    ülevaade lugemisraskuste esinemisest Eesti noortel ja täiskasvanutel,
•    Grundtvig 3 käsiraamat "Lugemis- ja kirjutamisraskused täiskasvanutel",
•    vastastikõppe mudelid ja tehnikad lugemisraskustega täiskasvanute toetamisel.

Seminaril esinevad ettekannetega lektorid Norrast, Soomest ja Eestist.

Seminari töökeeleks on inglise keel, osaliselt tagatakse materjalid eesti keeles.
Seminar on tasuta, osalemiseks palume täita ära allolev registreerimisvorm.

Registreerumine: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=5539

Allikas: Tallinna Ülikool Lisatud 2. mail 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 2. mail 2011

Artikli täistekst Delfi portaalis.

Lisatud 2. mail 2011

Nüüdseks on Haridus- ja Teadusministeeriumisse saatnud oma vastused juba 55 organisatsiooni ning kõigil soovijatel on võimalik alates tänasest nendega tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel: http://www.hm.ee/index.php?0512430.

Koostööpartnerite ja esindusorganisatsioonide ettepanekud on väga väärtuslikud ning ministeerium alustab valdkondade kaupa täpsemat analüüsi. Valdkondlikud soovitused ja ettepanekud leiavad lähiajal käsitlemisest esindusorganisatsioonide konverentsidel ja koostööpartnerite nõupidamistel.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 2. mail 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 1. mail 2011

Artikli täistekst Tarbija24.ee lehel.

Lisatud 1. mail 2011

Piiride mittetunnistamine, eksperimenteerimine saadab vaatajat Tallinna Lauluväljaku hoones läbi kolme korruse. Kui teravalt näevad 15-18-aastased noored ümbritsevat maailma ja probleeme; kui  filosoofiliste mõtteavaldustega (kunstis väljendatuna loomulikult) välja tullakse; kui mõnusalt osatakse naerda iseenda ja kõige absurdse üle, millega igapäevaelus tuleb kokku puutuda! Ja samas kui lihtsalt võib vaataja lihtsate asja üle mõtlema panna.

Näiteks Annija Korpa töö „Mina olen erinev“ (I am different). Väikese papist aluse nurkadesse on püsti pandud neli peenikest pikka puutikku, nendele on laotatud tükk helesinist riiet. See on taevalaotus, ei mingit kahtlust. Ja sinise taeva alla on sätitud erineva pikkusega, aga muidu täpselt ühesugused sinised rasvakriidid. Need on inimesed, taas ei mingit kahtlust, kõik ühte nägu ja ühte tegu, kes elavad oma igapäevast sinist elu sinise taeva all. Aga üks ei ole sinine, üks on hoopis punane ja ümmargune ja pehme ja karvane – rasvakriitide vahele on kunstniku käsi visanud väikese karvapalli. Täiesti eriline, täiesti teistmoodi inimene meie seas. Nii lihtsad vahendid, nii lihtne kompositsioon, ja nii mõjus. Aga nagu öeldakse – kõik geniaalne ongi lihtne.

Sellist materjali või sellist tehnikat, mida noored kunstnikud oma töödes, oma ideede ja mõtete edasiandmiseks poleks kasutanud, vist ei olegi. Mängus on absoluutselt kõik: õlivärvid, akvarellid, kollaažid, söejoonised, ajalehed, liim, papp, riided, nöör, kõrred, jalanõud, peeglid, õhupallid, liiv, video, audio, mänguasjad, kunstlilled, mööbel, suurendusklaasid, linnusuled – loetelu on lõputu.

Triennaali üldteema on „Ruum/Space“, mis hõlmab nii füüsilist kui vaimset ruumi, jättes igale autorile – tegelikult ka vaatajale – siiski vabad käed teema käsitlemiseks ja mõistmiseks.

Tallinna Lauluväljaku kolme korrust katvates näitusesaalides, õuealal ja Maarjamäe lossis on väljas enam kui 400 kunstitööd: videoinstallatsioonid, fototööd, maalid, joonistused ja skulptuurid, ruumiinstallatsioonid ja väliobjektid, mida külastajad saavad tajuda kõigi meeltega - nuusutada, katsuda, minna kunstitöö sisse, kuulata, vaadata.

Näitusel on esindatud Lõuna-Korea, Kanada, Islandi, Türgi, Iirimaa, Portugali, Sloveenia, Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Saksamaa ja Leedu noorte autorite tööd. Eesti autoritest on Koolielu kirjutanud ka pikemaid lugusid, need leiab rubriigist "Loov õppur, loov õpetaja".

Triennaal jääb Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis avatuks 14. juunini. Infot avamisaegade ja ekspositsioonide kohta leiab: www.eksperimenta.net. 

Eksperimenta! kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.