Aastapäevakontserdil astuvad lisaks Tartu Poistekoorile üles veel Püha Miikaeli poistekoor ja orkester Collegium Consonante Tallinnast, Tartu Poistekoori ettevalmistuskoor ning mitmed väiksemad kooslused, mis ühel või teisel moel seotud kooriga või Tartu Karlova Gümnaasiumiga. Kontserdile on oodatud kõik läbi aastate kooriga seotud inimesed, vilistlased ja lapsevanemad.
 
Küpsesse ikka jõudnud koor saab esmakorselt päris oma mütsid. Austusavaldusena antakse esimesed nummerdatud peakatted varasematele dirigentidele Uno Uigale, Alfred Benderile ja Lennart Jõelale. Mõeldes suvel peetavale koolinoorte laulu- ja tantsupeole, antakse üle lapsevanemate ja vilistlaste ühisel jõul valminud koori uus lipp.
 
Tartu Poistekoori sünnipäevapidu koos suure tordiga leiab aset peatselt avatavas Ahhaa keskuses. Lisaks sellele on Tartu Karlova Gümnaasiumis üleval poistekoori ajalugu tutvustav näitus ning samas koolis korraldati poistekoori aastapäeva teemal esseevõistlus.
 
Vaatamata kõrgele vanusele on Tartu Poistekoor jätkuvalt kõrgvormis. Tänavu tunnistas Eesti Kooriühing juubilari aasta kooriks. Mullu Tšehhis Olomoucis peetud “Musica Religiosa” festivalil saavutas Tartu Poistekoor segakooride sarjas kuldmedali. 2008. aastal viis Tartu Poistekoor koos Püha Miikaeli positekoori ja orkestriga Collegium Consonante Eesti Vabariigi aastapäeva muusikalise kingitusena Poolasse Urmas Sisaski missa nr 5. Suvel peetava koolinoorte laulupeo eelproovis pälvis Tartu Poistekoor kõrgeima hinde,
 
Koori kõrgvormi on märganud ka teised, nii pälvis peadirigent Undel Kokk Tartu linnalt Tartu Tähe ning dirigent Annelii Traks Tartu Kultuurkapitali loomestipendiumi.
 
Tartu Poistekoor alustas 1961. aastal koorijuht Uno Uiga eestvedamisel Tartu Pioneeride Maja ja Tartu Kultuurihoone juures. Mõne aasta pärast ajendas just Tartu Poistekoori järelkasvu vajadus Karlova Gümnaasiumis (toona Tartu 7. Keskkool) avama muusikaklasse. Esialgsest kahe- ja kolmehäälsest lastekoori tüüpi poistekoorist on tänaseks arenenud kuni kaheksahäälne klassikalist tüüpi poistekoor.

Tartu Poistekoori poisid on salvestanud Cherubini Reekviemi c-moll ning kandnud selle ette Rootsis ja Soomes, salvestatud on kaks CD plaati. Koori repertuaaris on nüüdisaja kooriloomingu paremik ja maailmaklassika, seda nii Eestist kui ka laiast maailmast. Koor on osalenud Vanemuise teatri lavastustes “Tosca”, “Boheem”, “Gypsy”, “Helisev muusika” ja “Evita”.
 
Tartu Poistekoor
Lisatud 29. aprillil 2011

Artikli täistekst Postimehe veebilehel.

Lisatud 28. aprillil 2011

Kristjan Kangro õpilasfirmast SOCKme sõnas peale auhinna kättesaamist: "Me julgesime unistada suurelt ja oma suured mõtted ka ellu viia". Peaauhinna parimale õpilasfirmale pani välja Swedbank: noored saavad osa võtta Rootsi õpilasfirmade laadast ja külastada ka Swedbanki peakontorit Rootsis.

Teise koha pälvis õpilasfirma Rehvilahendused Tallinna Saksa Gümnaasiumist, koosseisus Taaniel Ormus, Toomas Piirsoo, Melari Vainola; juhendaja Ivi Olev. Noored teevad kardirehvidest LED valgusteid ja kellasid.

Kolmanda koha võitles välja õpilasfirma Kuuvalgus Põlva Keskkoolist, kooseisus Sigrid Salomon, Ivo Vals, Riho Plato; juhendaja Kaia Tamm. Nende tooteks on kasutatud hõõglampidest õlilambid.

Coca-Cola Hellenic'u eriauhind sotsiaalse tundlikkuse eest läks õpilasfirmale Time out for Happiness Toila Gümnaasiumist. Õpilasfirmasse kuuluvad Kelly Porkman, Laura Maala, Karet Luik ja Liina Kaev. Noored tegelevad 7-14 aastaste laste vaba aja sisustamisega ja hoolitsevad selle eest, et noored sisustaksid oma aega kasulikult ja huvitavalt.

Arengufond andis oma eriauhinna kõige ambitsioonikamale firmale ja selle pälvis õpilasfirma E-ained, Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ühisfirma. Võistlusel osalesid Andraš Tšitškan ja Enn Mäeorg. Õpilasfirma tooteks on voldikud ja veebileht, mille kaudu nad nõustavad inimesi kahjulike E-ainete kohta.

Parim õpilasfirma esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel Oslos 4.-7. augustil. Varasematel aastatel on Eesti õpilasfirmad Euroopa  võitlustel olnud väga edukad: viiel korral on  Eesti õpilasfirma jõudnud esikolmikusse. 2009. aastal oli Eesti õpilasfirma Roheline jälg Euroopa parim.

Võitjameeskonna rõivastab Euroopa võistluseks Baltika Kvartalis asuv Baltika brändide esinduskauplus Moetänav. Parima firma osavõttu Euroopa võistlusest toetavad Swedbank ja Haridus- ja Teadusministeerium.

JA Eesti
Lisatud 28. aprillil 2011

Kravik ei ole rahul sellega, et 9. märtsil eetris olnud "Pealtnägijas" ei antud talle sõna, kuigi saatelõik rääkis temast.

9. märtsil eetris olnud ETV "Pealtnägija" näitas kaadreid videost, milles õpetaja Kravik tunnis korduvalt agressiivselt käitub ja õpilastele kätega kallale läheb. Saatelõigust selgus, et "Pealtnägija" üritas õpetajalt kommentaari saada, kuid viimane keeldus sellest. Kraviku kolleegid ütlesid "Pealtnägijas", et ei kiirusta teda hukka mõistma, kuna tegemist on erialaselt hea õpetajaga ning õpilased provotseerivad teda meelega.

Allikas: BNS Lisatud 28. aprillil 2011

Mobiilseadmete tarkvaraarenduse laboris on sisseseatud 33 mobiilseadet, mis võimaldavad praktiliselt testida loodud mobiiltarkvara. Peamise osa mobiilseadmetest moodustavad erinevad mobiiltelefonid, mis töötavad operatsioonisüsteemidega: Android, iOS, Maemo, Windows Phone 7. Samuti kuuluvad labori varustuse hulka iOS operatsioonisüsteemiga meediamängijad ja tahvelarvutid.

Mobiiltarkvara arendust on õpetatud IT kolledžis alates käesolevast kevadest. Windows Phone 7 operatsioonisüsteemile tarkvaraarendusele keskenduv kursus “Microsofti mobiilirakenduste arendamine” viib läbi Microsoft MVP tiitliga tunnustatud õppejõud Jaana Metsamaa. Õppetöös on osa labori varustusest kasutusel juba 2010. aasta sügisest. Esmakordselt hakati IT Kolledžis läbi viima iOS operatsioonisüsteemi tarkvaraarendusele spetsialiseerunud kursust “Sissejuhatus Apple-i mobiilsetele tehnoloogiatele” sügissemestril USA-s väljaõppe saanud noore õppejõu Kristen Poola juhendamisel.

2011. aasta sügisel alustatakse IT Kolledžis tarkvaraarenduse õpetamist Android operatsioonisüsteemile ning lähitulevikus lisandub kasutajaliidestele ja kasutatavusele keskenduv õppeaine, mis annab laiapõhjalise ülevaate toimivate kasutajaliideste loomisest.

Mobiilseadmete tarkvaraarenduse labor on sisseseatud EL struktuurfondide toetusel. Projekti kogumaksumuseks on 82 722,35 eurot.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) annab rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT-süsteemide arendus, IT-süsteemide administreerimine, Infosüsteemide analüüs ja Tehnosuhtlus. IT Kolledžis õpib päevases, õhtuses ja kaugõppes ligi 800 õppurit, nendest rohkem kui pooled riigieelarvelistel õppekohtadel. Kaheksa aasta jooksul on IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 418 IT spetsialisti.

IT Kolledž
Lisatud 28. aprillil 2011

EÜL leiab, et õppetoetuste süsteemi hilisem rakendumine halvendab meie kõrghariduse kvaliteeti ning ei võimalda üliõpilastel pühenduda õpingutele.

„Uuringud on viidanud meie kõrgharidussüsteemis valitsevatele ligipääsuprobleemidele, ligi 60% tudengitest töötab õpingute kõrvalt ning meie tudengid kulutavad õppimisele Euroopa üliõpilastega võrreldes kõige vähem aega. Meie kõrgharidussüsteemil ei ole enam aega, et oodata uut õppetoetuste süsteemi, mis oleks pidanud rakenduma juba 2008. aastal. Ootame ministrilt kindlakäelist tegutsemist tudengite huvide eest seismisel,” ütles EÜL-i juhatuse aseesimees Eimar Veldre.

EÜL tegi pöördumises haridus- ja teadusministrile järgmised ettepanekud:

1. Uus õppetoetuste süsteem peaks rakenduma alates 2013. aasta sügissemestrist, mitte 2015. aastast nagu on kirjas valitsusliidu tegevusprogrammis;

2. Õppetoetuste süsteemi väljatöötamiseks tuleks moodustada erinevate osapoolte esindajaist koosnev töörühm;

3. Õppetoetuste süsteemi rakendamiseks alates 2013. aasta sügissemestrist tuleks vastav seaduseelnõu saata Riigikokku hiljemalt 2012. aasta kevadeks.

Valitsusliidu tegevusprogramm eesolevaks neljaks aastaks kinnitatakse homme toimuval vabariigi valitsuse istungil.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 28. aprillil 2011

Kella 11-16 saavad külastajad teha  tutvust keskaegse maikrahvipidustuste traditsiooniga ja proovida kätt vibulaskmises, teha giidiga jalutuskäik Rootsi ja Ingeri bastionidel ja sealsetes salakäikudes. Samal ajal saavad lapsed meisterdada kevadpühadega seonduvat.

Kell 11.00 ja kell 13.00 toimub temaatiline torniekskursioon Kevadpühad vanas Tallinnas, mis lõpeb papagoilaskmisega Kiek in de Köki kõrval.

Kell 12.30 ja kell 14.30 toimuvad giidi saatel jalutuskäigud Pargid bastionidel. Rootsi ja Ingeri bastionidel räägitakse bastionide ja nende ümbruskonna ajaloost ning külastatakse ka bastionide aluseid salakäike.

Kell 16.00 tutvustatakse Johann von Üexkülli hukkamise lugu torni I korrusel avatud Peeter Lauritsa näituse „Püha Mattise martüürium“ põhjal.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Allikas: Raepress Lisatud 28. aprillil 2011

Loodussuuna välipraktikad vastavad klassikalistele bioloogia ja maateaduse harudele; meditsiinisuuna praktikumid on rohkem laborites; tehnoloogiasuuna praktikad keskenduvad keskkonnakeemiale ja -füüsikale, materjalide tehnoloogiale, keskkonnakaitsele ning majandusele; humanitaarsuuna välipraktikatel tegeletakse loodus- ja kultuurikeskkonna vaheliste seostega. Välipraktika ei ole suure mahu ja sisu iseärasuste tõttu sama mis õuesõppimine, vähemalt Tartu Tamme gümnaasiumis mitte. Ja intervjuu ei jäta kahtlust, et Tanel Liira jaoks on välipraktikate võimalus õpetajatöös oluline ”rosin”.

Tanel Liira: „Olen pärit Võru linnast, Tartusse tulin ülikooli füüsikat õppima. Kui olin esimesel kursusel, lugesin lehest, et Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis füüsika omandamiseks ettenähtud kohustuslike tundide arvu ei suudeta tagada, sest ühest aineõpetajast ei piisa. Kirjutasin direktorile, et mul haridust esialgu küll napib, aga äkki saaks mõnedki tunnid endale. Asjaga oldi päri. Aasta jooksul leidis kool juba kvalifitseeritud füüsikaõpetaja, kes sai tööle asuda täiskoormusega.

Kui olin III kursuse tudeng, andsin tunde Tartu Descartes`i lütseumis. Pärast ülikooli lõpetamist helistas ühel päeval Tamme gümnaasiumi vilistlane, hoolekogu liige, et kas ma tuleksin Tammesse ära. Uurisin ja kaalusin siis, et paremad töötingimused, rohkem katsevahendeid, agaramad õpilased, rohkem tunde, kõrgem ametijärk – siis tulen. Kutsutigi töövestlusele. Neile sobis ja mina asusin tööle. Nüüd olen Tartu tamme gümnaasiumis neli aastat töötanud. Praegu olen ka 12. klassi juhataja ja sügisest valmistun juhatama uut, 10. klassi.“

Tanel Liira lisab veidi uskumatu häälega, et ta on kaheksa aastat õpetajana töötanud, aga endiselt ei usu, et temast saabki füüsikaõpetaja. „Õpetaja on küll austatud elukutse, aga… Võib-olla pole see päris õige võrdlus, et nagu meditsiinis – keegi ei taha perearstiks hakata, kõik tahavad tippkirurgid olla.“

Ometi olete õpetajaks jäänud, midagi peab selle töö juures köitma?

„Ma ei teagi täpselt, mis köidab. Eks hetki, kus mõtled, et nüüd on kõik, aitab küll, on olnud. Aga see läheb üle. Ja siis tuleb suvi ja puhkus.“

Te õpetate ainult füüsikat, ei muud?

„Ei jõua muud! Mõnel aastal on 32 tundi koormust nädalas! Ma ei saa asendusõpetajagi olla, on päevi, kus annan 6-7 tundi järjest. Nojah, füüsikale lisanduvad mul ka füüsikapraktikumid ja tehnoloogiakursused meie koolis. Aga füüsika pole pelgalt kuiv teadus ega igav eriala, füüsika on  pigem nagu elustiil ja eks ma niimoodi üritangi ka õpilasi sellesse usku pöörata, nii et võib-olla ikka ei saa öelda, et ma õpetan ainult füüsikat.“

Koolidesse füüsikaõpetajaid jagub?

„Mulle tundub, et õpetajate põuda enam ei ole. Kui on füüsikaõpetajate kokkusaamised, siis on näha, et ikka igal pool koolides on füüsikaõpetaja olemas. Vanemad kolleegid on natuke targemad kui mina, väike aukartus on nende ees, neil on suurem kogemus. Nemad on see põlvkond, kes oskavad valemite kaasabil ainesse süveneda ja häid tulemusi nii olümpiaadidel kui ka riigieksamitel saavutada. Aga mina püüan esmalt tekitada noortes huvi füüsika vastu. Tänapäeval on tunnis nii palju võimalusi aine põnevamaks muutmiseks, aine tuleb õpilasele lähemale tuua.

Meil on välipraktikad, koostöö teaduskeskusega AHHAA, TTÜ, TÜ jt kõrgkoolidega. On tehnoloogiatunnid ja robotid, on mõõteriistad (digiandmekogujad koos sensoritega), mis võimaldavad mõõtmisi teha nii geograafias, keemias, füüsikas kui bioloogias. Nendega me siis väljas n-ö mängime, teeme ilmavaatlusi näiteks. Mulle meeldib, kui õpilased hakkavad järsku enda ümber toimuvat märkama – et kui ikka pihlakad on tulipunased, siis tuleb pikk sügis.“

Aga põhivalemite tundmine, neid ikka õpitakse tunnis?

„Loomulikult. Muidu inimene hakkabki arvama, et kõik on imelihtne ja vahva. Lõpuks läheb riigieksamile, kus nõutakse valemeid, füüsikaliste suuruste tähiseid ja ühikuid, definitsioone peast ja saab kehva tulemuse - see kivi läheb siis minu kapsaaeda. Valemeid tuleb teada ja osata neid kasutada ehk teisisõnu tuleb osata füüsikat väljendada matemaatiliste lahenduste ilu kaudu. Kui lahendame mõne eriti raske ülesande ära, siis on hea tunne nii õpetajal kui õpilastel.“

Mida kujutavad endast teie kooli välipraktikad?

„Mina juhendan keskkonnafüüsika/tehnoloogiapraktikat gümnaasiumile. Oleme selle kokku pannud majandusõppega. Tavaliselt juuni alguses läheme kaheks päevaks Tartust kaugemale välja. Tänavu loodame koostööle AHHAA keskusega, et saame ühe praktikapäeva juurde, õpilased saavad giiditööd teha. Välipraktikal – jah, mis me siis teeme… Vaatame loodust enda ümber…. Aga soovitan vaadata meie kooli Pildialbumi veebis (http://www.tamme.tartu.ee/pildialbum/), sealt saab muude tegemiste kajastuste hulgas kena ülevaate ka mitmekesistest praktikatest,“ võtab Tanel Liira asja lühidalt kokku.

Õpetajal on vast ikka rohkem tegemist kui ainult vaatlemine?

„Me teeme looduses mõõtmisi. Koostan neile mapid, kus on ülesanded. Siis nad moodustavad väikesed grupid ja toimetavad mitu päeva. Teevad töid nagu keha tiheduse määramine, mulla niiskuse ja temperatuuri määramine päeva jooksul, suvalise tundmatu veekogu sügavuse määramine. Oleme  mõne järve ääres ja proovime erinevate vahenditega, ilma et peaksime järve peale minema, selle sügavust määrata. Siis veel puude kõrguse ja vanuse määramine, päikese läbimõõdu määramine jne. Kokkuvõttes: teeme vaatlusi, mõõtmisi; leiutame ja ehitame ise vaatlus- ja abiseadmeid. Arutleme majanduseteemadel ja koostame äriplaane. Ühtlasi õpime klassikaaslasi tundma, mängime ja käime ujumas.

Praktika ise on hästi aktiivne. Katsevahendeid saame koolis ka rakendada, aga just looduses toimetamine paneb inimesi mõtlema. Näiteks seesama veekogu sügavuse määramine, seal ei ole ühtset õiget lahendust. Pakutakse kõike, mõni tahab ehitada õnge, et viskab selle keset järve, teine püüab sarnaste kolmnurkade meetodit rakendades jõuda tulemuseni, kolmas on kaval ja uurib kohe internetist järele, seal kõik andmed olemas.“

Kas välipraktikad on koolile lisakulu?

„On ikka. Bioloogiaõpetaja Urmas Tokko on aastaid kirjutanud projekte, nii oleme saanud lisaraha. (Osaliselt toetatakse välipraktikaid Euroopa Sotsiaalfond projekti „Loodusteaduste ja tehnoloogia süvaõppe säilitamine ja arendamine (üleriigilise õpilaste valikuga) Tartu Tamme Gümnaasiumis” raames – toimetaja märkus.)
Kool paneb oma taskust ka. Kuid arvame optimistlikult, et ka kehvemas olukorras viiksime praktikad ikka läbi.“

Välipraktikad on Tamme gümnaasiumi kaubamärk?

„Jah, on. Töövestluselgi küsiti, kas oleksin nõus ise loodusesse minema. Loomulikult! Ei mäleta, et ma oma kooliajal oleks nii väga väljas käinud, ka ei ole seda teistes koolides täheldanud. Väljasõidud küll, aga mitmeks päevaks praktikale… Algul pelgasin ka, et kuidas ma õpilasi ohjan, hakkavad äkki alkoholi tarbima. Kui esimesel praktikal ära käisin, selgus, et nad võtavad praktikat täie mõnuga, mingeid probleeme ei olnud! Välipraktika liidab hästi lapsi, see on kindel.“  

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 28. aprillil 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 28. aprillil 2011