Ümarlaual tutvustatakse erivajadusega õppijatele pakutavaid õppimisvõimalusi ja tugiteenuseid Tartu Ülikoolis ning kavandatavaid edasisi tegevusi. Ühise diskussiooni eesmärgiks on õppida paremini mõistma, mis on erivajadusega üliõpilaste suuremad takistused, väljakutsed seoses õppimisega ning kes saaks midagi ära teha nende takistuste vähendamiseks.

Ümarlaual osalevad lisaks üliõpilastele endile kõik erivajadustega õppijatega seotud või teemal kaasa mõelda soovijad.

Ümarlauda juhib õppeosakonna juhataja Siret Rutiku. Oma kogemusi kirjeldavad arstiteaduskonna üliõpilane Hazar Gevorkjan ja õppejõud Ingrid Kalev.

Pärast ümarlauda toimub Botaanikaaias iga-aastane tudengipäevade heategevuskontsert algusega kell 18.00. Heategevuskontserdiga toetatakse erivajadustega üliõpilaste õpinguid.

Ümarlaua toimumist toetab programm Primus, mida viib ellu sihtasutus Archimedes. Programmi elluviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist.

Tartu Ülikool
Lisatud 27. aprillil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 27. aprillil 2011

Kuulutame välja 2010. aasta projektivõistluse võitjad ja tutvume võiduprojektidega,  vaatame tagasi lõppevale õppeaastale ning räägime uutest plaanidest.  Üritus lõppeb suupiste ja kohvilauaga, mis annab hea võimaluse kolleegidega suhtlemiseks.

Üritusele on oodatud  ka õpetajad, kes on eTwinningust ehk rahvusvahelisest veebipõhisest projektitööst huvitatud (www.etwinning.net) , kuid kes ise pole veel projektitööga algust teinud. Nende vahel loosime välja ühe osalemise eTwinningu rahvusvahelisel koolitusel Belgias oktoobris  2011.

Lõpuüritusel osalejate vahel  loosib Tiigrihüppe Sihtasutus välja kaks osalemist eTwinningu rahvusvahelisel koolitusel, mis toimub oktoobris 2011 Belgias. Ühe õpetajate hulgast, kes on juba eTwinningu projektidega seotud, teise nende hulgast, kes plaanivad alustada.

Lõpuüritusele registreerimine kuni  2. maini 2011 registreerimisankeedi kaudu, mille leiab http://www.eformular.com/eloalle/lopuuritus2011.html

Martin Alguse näidend võitis esikoha Eesti Teatriagentuuri 2009. aasta näidendivõistlusel. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin, kelle jaoks on see juba kolmas sel hooajal lavale jõudev lavastus, septembris tõi Taago Tubin lavale "Maakad" ja detsembris lastelavastuse "Isa talveuni".  Lavastusele "Postmodernsed leibkonnad" tegi kunstnikutöö kunstnik, animaator ja muusik Kaspar Jancis.

"Postmodernsed leibkonnad" jutustab loo igatsusest olla armastatud, olla õnnelik, luua Kodu. Põhiteemaks on kaasaegsed äärmuslikud peresuhted kõrvutatuna vana hea õhtumaise kristliku peremudeliga (ema, isa, lapsed, kodu jne), mis tänapäeval enam paljuski ei kehti. Mitmeplaaniline näidend tabab moodsale ajale iseloomulikku, luues omamoodi segu kõikvõimalikest uue aja nähtustest ja klišeedest, kehtivatest normidest ja tabudest. On tõsist dramaatikat, üllatavalt koomilisi vaatenurki, aga ka nukrat poeesiat ja absurdi.

Üks postmodernse massiühiskonna omadusi on olnud põhimõtete puudumine ja see, et uut luuakse vana lõhkudes. Selle tegevuse käigus on muutunud ka peremudelid ning nende määratlemine. Ei ole enam tähtis mitte perekond, vaid leibkond, kes koos toimetab.
"Me peame kõige selle keskel hoidma oma väikse pere nii ideaalilähedasena kui võimalik. Nii traditsioonilisena kui võimalik." (Ngabe, "Postmodernsed leibkonnad")

NB! Lavastusel on vanusepiirang- Ugala teater ei soovita seda lavastust alla 14-aastastele.

Ugala teater
Lisatud 27. aprillil 2011

Auhinna kandidaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne räägib huvitavast eesti vanast kirjakeelest ning Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Kätlin Pohlak käsitleb keeleteemasid 2010. aasta Postimehes ja Päevalehes.

Keelepäeval antakse üle ka Soome Hausjärvi valla stipendium heade eesti keele alaste saavutustega abituriendile. Keelepäeval osa levad kohaliku ja ümberkaudsete koolide õpilased ning keeleinimestest külalised Tartust ja Tallinnast. Ürituse lõpul istutab Tiit-Rein Viitso Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuu.

Aastal 1989 asutatud Wiedemanni keeleauhinda antigi algusaastatel kätte Väike-Maarja keelepäevadel, esialgu finantseeris seda Energia kolhoos, hiljem selle endine esimees Jüri Sild. Alates 2004. aastast, kui Wiedemanni keeleauhind muudeti riiklikuks, antakse see kätte 24. veebruaril Tallinnas, Väike-Maarjas aga korraldatakse kevadel keelepäev asjaosaliste osavõtul. Viiel viimasel aastal on keelepäeval esinenud Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Heldur Niit, Kristiina Ross, Mati Erelt, Ilse Lehiste ja Ain Kaalep.

Väike-Maarja keelepäevi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Väike-Maarja Gümnaasium.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 27. aprillil 2011

Alates 28. aprillist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani kl 10–18.

Tähetorni projektijuhil Reet Mägil on hea meel, et muuseum kevadeks valmis sai ja selle kõigile pidulikult avada võib. „Tähetorn on ju omal ajal olnud maailma astronoomia tähtsamaid keskusi. Ja nüüd saab ta läbi muuseumi jälle inspiratsiooniks ja teadmiste allikaks igas eas teadushuvilistele,“ selgitas Mägi tähetorni olulisust.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on Tartu tähetorni näol tegemist maailma teadusajalukku silmapaistva jälje jätnud objektiga, Eestis olevatest ajaloomälestistest ilmselt ühe kõige silmapaistvamaga. „Tähetorni tähendus Eestile ei piirdu vaid astronoomia ja geodeesia alaste saavutustega, tähetorni tuleb käsitleda ühe osana Tartu Ülikoolist, siinsest otsiva vaimuga ja akadeemilistele väärtustele orienteeritud keskkonnast. See keskkond on toetanud tippsaavutusi astronoomias ja geodeesias ning loomulikult ka vastupidi. Pole liigne lisada, et Tartu tähetorni võib mõneti lugeda kaasaegse füüsika- ja biotehnoloogia sünnipaigaks Eestis,“ ütles Haller.

Juubeliüritused algavad kell 11, kui esitletakse tähetorni raamatut. Kell 13.15 jätkuvad pidustused aktusega, kus esineb teiste hulgas ka Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ning videotervituse saadab Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tähetorn avatakse kell 15 näitemänguga, tähetorni ees ja sees toimuvad põnevad töötoad nii suurtele kui väikestele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid ja palju muud põnevat. Õhtul kell 19 ja 22 esinevad vabaõhukontsertidega ülikooli sümfooniaorkester ja ansambel Mahavok. Ilusa ilma korral toimub kell 00.30 ka tähevaatlusõhtu. 28.?29. aprillil toob rahvusvaheline astronoomiakonverents „Expanding the Universe“ kokku täheteadlased üle maailma.

Täpsem ürituste kava: www.ajaloomuuseum.ut.ee/tahetorn

Rahvusvaheline astronoomiakonverents „Expanding the Universe“: www.expandingtheuniverse.eu

Tartu tähetorn on maailma teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli üks esimesi maailmas, kes mõõtis aastatel 1835-1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 1816–1852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn.

Tartu Ülikool
Lisatud 26. aprillil 2011

Põlva Roosi koolis õpivad lapsed toimetuleku- ja hooldusõppes. Peale põhikooli lõpetamist on võimalik oma õpinguid pikendada lisa-aastate näol. Nendel õpinguaastatel on põhirõhk seatud elu- ja toimetulekuõppele. Suur osakaal on elus toimetulemise õpetamisel: laua katmine, koristamine, toidu valmistamine, eneseteenindus, hügieen ja kõik muud tarvilikud lihtsad õpetused.

On selge, et need õpilased vajavad pidevat suunamist ja selgitusi. Püüame küll võimalikult palju iseseisvust arendada, kuid päris üksi on neil noortel siiski raske õigeid otsuseid langetada.

Poeskäik kui harjutus iseseisvaks eluks
Kus saab inimene elu ja sellega toimetulemist õppida? Lisaks klassiruumile on kindlasti vaja ka laiemalt ringi käia. Nii ongi meie koolis üheks lemmikpäevaks poeskäik. Enne seda aga arutame läbi, mida keegi soovib osta ja milleks, samuti varume vajadusel kodunduse tunni tarbeks toiduaineid. Kaupluses tuleb ise hakkama saada: kõigepealt võtta korv, leida vajalikud asjad ja siis kassa juurde. Rahaga on juba keerulisem. Siin vajab õpilane abi või siis on kassapidaja nii arusaaja ja selgitab kannatlikult, milliseid rahatähti vaja on. Oluline on seejuures ikkagi see, et noor teab, milleks ta tuli ning suudab ostu tehes otsustada.

Teatris, muuseumis ja ekskursioonil käimine õpetab samuti igal sammul hakkama saama. Kõik see on koolist ja tuttavast situatsioonist kauge ja võõras. Ent kogemused on need, mis targemaks teevad. Ja kui on tuttav inimene (õpetaja, kasvataja) kõrval, siis on ka julgem ringi vaadata. Nii on see meie kooli õpilaste puhul kindlasti.

Aiandus on sobiv tegevusala
Juba talvel hakkame arutama, mida teevad edasi meie kooli kevadised lõpetajad. Meile lähedal on Räpina aianduskool, kus on võimalik õppida eriprogrammi alusel ka toimetulekukooli lõpetanud noortel. Juba talve lõpupoole panime lisa-aastate klassi õpilastega seemned mulda. Peagi olid esimesed rohelised salatikressi lehekesed mullast väljas, till ja salat tulid hiljem järgi. Kurk on aknalaual nii uhkeks läinud. See kõik on eeltööks aianduskoolile.

Noori hakkas taimemajandus huvitama. Ometi jääb klassiruum selleks tööks igal juhul väikeseks ja kitsaks. Klassiõpetajana hakkasin mõtlema praktika peale väljaspool kooli. Meile lähedal on Tartu ja seal on mitmeid aiandeid. Võtsin ühenduse Juhani Puukooli omanike Tea ja Tiit Juhaniga. Endalegi rõõmsaks üllatuseks polnud pikka selgitamist vaja. Meile öeldi, et tulge, kui teile sobib alates aprillist. Sain teada, et neile pole see esmakordne tööpraktika läbiviimine puuetega inimestele. Nende juures on varemgi Maarja Külast noored tööl käinud ja hästi hakkama saanud. On selge, et need noored vajavad esialgu lihtsamaid ja jõukohaseid töid koos selgituste, ettenäitamise ja järelkontrolliga, aga kätteantud töö saab igal juhul tehtud.

Aiandis on erinevad ülesanded ja see võimaldab teha vaheldusrikkaid tööpäevi. Noorele on väga oluline tunda, et ta teeb vajalikku tööd ja saab sellega hakkama. Seda on näha õpilaste näost ja kuulda nende jutust. Tore on koos midagi teha, juttu ajada, naerda seejuures. Peale tööd koju sõites on bussis üsna vaikne, kõik on väsinud, aga rõõmsad.

Toetatud töö – ma saan hakkama!
Selline tööpraktika on oluline puuetega noortele, aga teisalt veel olulisem on kogukonnale näidata, et nad saavad hakkama, kui neile jõukohane tegevus anda või selgeks õpetada. Meie esimesed kogemused aiandis olid väga positiivsed. Töö oli noortele jõukohane, tegutsemine oli kõigile meeltmööda. Kooli tagasi jõudes on iga kord nii palju teistele rääkida. Põhiline on see, et meie käisime aiandis tööd tegemas. Ma arvan, et ka toimetulekukooli lõpetanud noored, olenevalt tervislikust seisundist, on võimelised niisuguseid töid tegema. Kindlasti peaks kõrval olema tugiisik, kes suunab ja kinnitab, et kõik saab ikka nii tehtud nagu ettenähtud.

Tööaeg ei ole nende noorte puhul eriti pikk, nad vajavad puhkepause ja üpris lühikest tööaega. Meie olime korraga tööl kuni kolm tundi. Tegime ainult ühe puhkepausi. Kui aga rohkem aega jaotada, siis arvan, et ka neli tundi on paras tööpäeva pikkus. See, millest ma räägin, on toetatud töö, töö koos tugiisikuga. Üks tugiisik võib juhendada rohkem kui ühte noort. 

Tähtis on panus ühiskonda
Meie kooli õpetajad on tänu Comeniuse koostööprojektile külastanud mitmete riikide samalaadseid erikoole. Saksamaal, Taanis ja Hispaanias on välja töötatud väga tugev süsteem erivajadustega inimeste töölerakendamiseks. Isegi hooldusõppel olnud õpilased leiavad täiskasvanuks saades endale tegevuse. Muidugi on kõikjal tugiisikud, juhendajad ja muud abistajad olemas, kuid põhiline on, et inimene annab oma panuse ühiskonnale. Näiteks Saksamaal nägime töökeskust, kus toimus erinevate esemete sorteerimine ja pakendamine: tüüblid, kruvid või joogitopsid. Isegi siis, kui neid joogitopse sai poole tunni jooksul ainult viis üksteise sisse ära pandud, oli see ometi saavutus. Tähtis oligi see, et inimene teeb midagi kindlat ja vajalikku. Sorteerimine andis võimaluse arvestada inimese vaimset taset ning selle järgi sai ka tööülesannet anda.

Meie võimalused on hetkel veel väiksemad. Ometi tegelevad paljud inimesed selle teemaga. Esmapilgul võib tunduda keeruline leida valdkondi, kus erivajadustega inimesed saaksid oma panuse anda. Kui aga veidigi mõelda, otsida ja pingutada, siis saab nii mõnigi asi tehtud.

Anne Nukk, Põlva Roosi kooli logopeed ja klassiõpetaja

Eksperimenta! ootab kõiki huvilisi avatseremooniale kolmapäeval, 27. aprillil kell 15:00 Tallinna Lauluväljakul, mil kogu päeva vältel astuvad üles eri riikide noored kunstnikud performance'ite ja interaktiivsete kunstitöödega näituse sise- ja välialal. Triennaali enam kui 2000 ruutmeetrisel pinnal paiknevates ekspositsioonides on esindatud Lõuna-Korea, Kanada, Islandi, Türgi, Iirimaa, Portugali, Sloveenia, Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Saksamaa ja Leedu autorite tööd.

"Eksperimenta! on loovuse ja nutikate ideede kasvulava, omamoodi vabamõtlemise tsoon. Näituse korraldamisega soovime suunata noori nägema nii igapäevastes kui globaalsetes probleemides inspireerivaid väljakutseid, mis vallandavad loova mõtlemise ja lahenduste otsimise voo. Triennaal pakub noortele võimaluse astuda ümbritseva eluga dialoogi ja muuta oma mõtted nähtavaks.
Visuaalsete kunstidega tegelevatel noortel on eelprofessionaalsel tasemel selleks vähe võimalusi - lauljatel ja muusikutel on kontsertesinemised ja -reisid, noortel näitlejatel etendused. Kunstinoortel on aga tunduvalt vähem võimalusi oma loomingut esitleda ja tagasisidet saada. Eksperimenta! alustab Euroopa kultuuripealinna aastal Tallinnas ambitsiooniga kujuneda suurimaks koolinoorte kaasaegse kunsti sündmuseks maailmas," sõnas triennaali direktor Annely Köster.

2011. aasta triennaali teema on „Ruum/Space“, mis hõlmab nii füüsilist kui vaimset ruumi, jättes iga riigi kuraatorile vabad käed oma lähenemiseks ja tööde valikuks. Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kuraator on Mari Kartau. Tallinna Lauluväljaku kolme korrust katvates näitusesaalides, õuealal ja Maarjamäe lossis on väljas enam kui 400 kunstitööd väga erinevates kaasaegse kunsti meediumites: videoinstallatsioonid, fototööd, maalid, joonistused ja skulptuurid, ruumiinstallatsioonid ja väliobjektid, mida külastajad saavad tajuda kõigi meeltega - nuusutada, katsuda, minna kunstitöö sisse, kuulata, vaadata.

Igal külastajal on võimalik jätta näitusele ka oma jälg - luua teda kõnetanud tööle oma tõlgendus ja see töö alla seinale kinnitada või mõtestada töid lahti läbi joonistuste ning kleepida joonistus näitusealal selleks üles seatud seinale. Lauluväljaku esimesel korrusel on triennaali ajal avatud ka merevaatega kohvik, kus saab nautida värskest kodumaisest toorainest kergeid eineid ning suviseid kokteile.

Triennaal jääb Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis avatuks 14. juunini. Infot avamisaegade ja ekspositsioonide kohta leiab: www.eksperimenta.net.

Eksperimenta! sponsorid ja koostööpartnerid on Sihtasutus Tallinn 2011, Hasartmängumaksu nõukogu, Euronics, Avision, FILA s.p.a, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, British Council, Tiigrihüppe SA, Canson, Meedius, Jazzkaar, Balti Filmi- ja Meediakool, Vunder, Forum Cinemas, Katusekino, Kino Sõprus, EMT, Selver, Port Artur, Tartu Kaubamaja, Viru Keskus, Ugala Teater ja Munitsipaalpolitseiamet.

Videolõik Sir Ken Robinsoni pöördumisega:

Fotod: Eksperimenta!

Kerli Kehman, Eksperimenta! 
Lisatud 26. aprillil 2011

Poetry Slam’il saavad luulekirjutajad nii Viljandist kui teistest kohtadest üle Eesti võimaluse oma loomingut teistele luulehuvilistele ette kanda. Osalejateks on tavalised inimesed meie endi keskelt ning pole oluline, kas luuletaja kirjutas oma esimesed read samal hommikul või tegeleb sellega juba aastaid. Sündmuse eesmärgiks on elavdada luulet ja kirjakunsti, samuti anda luulega igapäevaselt mittetegelevatele autoritele võimalus end kuuldavaks teha. Viljandi Poetry Slam on just see koht, kus enda loomingut välja elada ja rahva ette tuua.

Poetry Slam’id said alguse 1984ndal aastal Chicagos, kui Marc Smith`i nimeline mees selle esimest korda kohalikus väikeses klubis korraldas. Peagi levis uus luuleesitlusformaat üle maailma ja praeguseks on see saanud väga populaarseks. Viljandis toimus Poetry Slam, eestipäraselt Luuleprõmm, viimati kaks aastat tagasi.

Slam’ide korra järgi on igale luuletajale oma loomingu ette kandmiseks ette nähtud piiratud aeg, täpne minutite arv sõltub osalejate rohkusest ja selgub alles kohapeal. Punkte annab publik ja rahvale kõige enam meeldinud poeet saab võimaluse esindada Viljandit maikuus Tallinna kirjandusfestivalil „HeadRead“ ning Viljandis ringi sõitmiseks vikerkaarevärvi jalgratta, mille on välja pannud J. J. Rattapood.

Õhtul on peale luuleprõmmijate laval õhtujuht Päär Pärenson ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikud. Samuti on oodata üllatusi.

Osalemissoovist oleks hea teada anda aadressile: viljandislam@gmail.com, samas pole see ilmtingimata vajalik, kuna registreerida saab ka kohapeal.

Viljandi Poetry Slam’i korraldab Viljandi Linnaraamatukogu koostöös Tallinna kirjandusfestivaliga „HeadRead“ ja klubiga „Rubiin“. Tegemist on eelsündmusega mai lõpus toimuvale Tallinna Poetry Slam'ile, samadel eesmärkidel on Slam'id toimunud ka Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Rakveres.

Viljandi Poetry Slam’i korraldusmeeskond
Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht
Otto Kosk, TÜ VKA teatrikunsti tudeng
Erki Antonis, TÜ VKA huvijuhi eriala tudeng

Facebook: http://www.facebook.com/event.php?eid=113070932107772

Portaali unikaalsus seisneb selles, et seal on avaldatud antud teemade kohta materjale erinevate elualade esindajate ja spetsialistide poolt, kelle tegevusalaks on innovatsiooni toomine õppetöösse infotehnoloogia toel. Portaalis on kättesaadavad põhjalikumad uuringud ja praktilised näited.
Lisaks on materjal esitatud mitmel erineval moel, uuringute täistekstidena, lühikokkuvõtetena, slaidiesitlustena, videotena, küsimuste ja vastuste vormis. Nii leiab iga huviline talle sobiva materjali lihtsalt ja kasutajasõbralikult.

Linked portaali loomist juhtis European Schoolent ja rahastas Euroopa Komisjon. Projektis osales lisaks European Schoolnetile partnerid Norrast, Soomest, Eestist, Itaaliast, Leedust ja Portugalist. Eestist osales projektis Tiigrihüppe Sihtasutus.

Link: http://linked.eun.org/

Lisatud 26. aprillil 2011