Artikli täistekst e24.ee veebilehel.

Lisatud 26. aprillil 2011

Lõuna ringkonnaprokuratuuri andmetel laekus kell 14.43 politseile teade, et Valga koolile tehti pommiähvardus. Koolis viibinud isikud evakueeriti ja päästjad otsisid hoone läbi, kuid lõhkekeha ei leitud.

"Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, kahtlustatavat praegu tabatud pole," lisas pressiesindaja.

Maakonnalehe Valgamaalane andmetel viibisid ähvarduse tegemise ajal koolimajas õhtuse vahetuse õppurid, kes on Valga gümnaasiumi nimekirjas.

Allikas: BNS Lisatud 26. aprillil 2011

Alljärgnev on katkend Heather Wolpert-Gawron’i artiklist edutopia.org lehelt. See keskendub küll Ameerika Ühendriikide süsteemile ja proovib julgustada sealseid koolijuhte ning õpetajaid oma töös enam tehnoloogiat kasutama, kuid vahest annab ka meie koolijuhtidele ning õpetajatele mõtteid.

Viis argumenti ja viis vastust:

1. Õigusalased küsimused - mis juhtub, kui õpilased loovad veebi vastuolulist sisu?
Vastus: Meie ülesanne on õpetada, kuidas tulla toime igapäevaste vahenditega igal pool (sh virtuaalsuses) - tegelikult on ju tikksae kasutamine samuti ohtlik, kuid korraliku juhendamise abiga õpivad kõik ohutult linnumaja ehitama.

2. Kuidas õpetajaid koolitada?
Vastus: See on lihtne. Las õpetajad koolitavad ise teisi õpetajaid. Anna õpetajatele, kes oskavad, tunnivaba tööaega, et koolitada oma kolleege ning luba nendel, kes ei oska, õppida uusi teadmisi samuti oma tööajal.

3. Kuidas kompenseerida aega? Miks peaks õpetaja täitma lisaülesandeid?
Vastus: Aga kuidas oleks sellega, et neid ei lisandugi? Võtke parem õpetaja ülesandeid vähemaks, selle asemel, et neid lisada. Prioriteedid tuleb paika panna ja arvestada, et tehnoloogia on oluline, kindlasti ka lihtsustab tööd. Õpetaja aeg ei peaks kuluma eilsetele vahenditele.

4. Kõigil õpilastel ei ole kodudes ligipääsu tehnoloogiale, kuidas me võime siis oodata, et nad läbi selle ülesandeid lahendavad?
Vastus: Võiks ju öelda, et paljudel lastel ei ole kodudes ka raamatukogu, aga me siiski õpetame neid lugema. Kooli ülesanne on käia ajaga kaasas ja pakkuda kaasaegset tehnoloogiat ning juhendada õpilasi seda kasutama.

5. Tehnoloogia on kallis.
Vastus: Sellegipoolest, me ei saa endale lubada mugavustsooni jäämist tehnoloogia kasutamise arvelt. Rahalist tuge on võimalik saada mitmelt poolt.

Õnneks on Eestis Tiigrihüppe näol olemas väga tugev tugi kohalikele koolidele nii tehnoloogilise baasi tagamise kui ka koolituste näol. Ka uus riiklik õppekava toetab tehnoloogiakasutust. Oma ressursse saame rohkem suunata sinna, et tehnoloogiakasutus ei tunduks õpetajatele lisakoormusena, vaid tööd lihtsustava vahendina. Õpilased kasvavad üles tänapäevases tehnoloogiast tulvil maailmas ja kool saab siin kindlasti selle tausta selgituseks palju ära teha.

Avaldage palun arvamust, kuidas teile tundub, kas Eesti koolid ja õpetajad soosivad uusi tehnoloogiaid? Või kui mitte, siis mille taha asi jääb, kas koolijuhtide vähene suunamine, ajapuudus või miski muu?

Refereeritud:
http://www.socialnomics.net/2011/03/22/5-reasons-to-put-technology-in-the-classroom/

25. aprillist avasime registreerimise sellesuvistesse algklassilaste linnalaagritesse, mis toimuvad nii juunis kui ka augustis. Iga päev sisaldab endas rohkelt vahvaid tegevusi ja annab kindlasti ka uusi põnevaid teadmisi.

I nädal:      06. – 10. juuni 2011 (registreerimine kuni 25.mai)
II nädal:     13. – 17. juuni 2011 (registreerimine kuni 25.mai)
III nädal:   08. – 12. august 2011 (registreerimine kuni 25.juuli)
IV nädal:    15. – 19. august 2011 (registreerimine kuni 25.juuli)

Uksed on iga päev avatud 9:00 – 17:00, tegevus toimub 10:00 – 16:00.
Rühma võtame vastu 10-15 last!

Osalustasu (sisaldab lõunaeinet ja pääsmeid):
# Üks nädal (5 tööpäeva) – EUR 70,00
# Kaks nädalat (10 tööpäeva) – EUR 130,00
Osalustasult on võimalik taotleda riigilt tulumaksutagastust!
Võimalik osaleda ka valitud päevadel, kui vabu kohti on. Päevatasu EUR 17,00.

Täpsemat infot linnalaagrite sisu ja tegevuste kohta saad lugeda siit!

KOHE REGISTREERIMA!

Küsimuste korral võta ühendust huvikooli kontaktidel!

Meil on põnev, meil on lõbus ja me meisterdame vahvaid asju!
Tule ja avasta isetegemise kirev maailm ning arene koos meiega!

Kohtumiseni linnalaagrites!
Rewilli huvikooli pere

Narva mnt. 38, Tallinn (Tallinna Ülikooli vastas)

Tel. 648 7766

Gsm 56 141 969

e-mail: info@rewillihuvikool.ee

www.rewillihuvikool.ee

Emad on meile ikka need kõige armsamad ja tähtsamad - olgu me alles lapsed või juba täiskasvanud! Väike armas ise tehtud kingitus teeb emale kindlasti palju rõõmu! Tule meisterda koos emaga või kingiks emale vahva PROSS, armsad LILLED, säravad KÕRVARÕNGAD, lõbus PEREPILDIGA PUSLE, kaunis KAART või PILDIRAAM või hoopis stiilne EHTEKARP!

Hind ühele osalejale ühes töötoas (alla 7a. koos vanemaga arvestame üheks osalejaks):
a) osalustasu koos 1 asja meisterdamisega - 8 EUR,
b) osalustasu koos 2 asja meisterdamisega - 12 EUR.

Tule üksi, emaga, sõbraga või terve perega! Vanusepiirangut ei ole!

Täpsem info meie kodulehel www.rewillihuvikool.ee

KOHTUMISENI TÖÖTUBADES 7. MAIL!

REWILLI HUVIKOOL - KÄSITÖÖ JA MEISTERDAMINE KÕIGILE!

Kui soovid mõnda töötuba vaid oma sõpruskonnale, klassile või töökaaslastele, siis võta meiega ühendust ja lepime kokku töötoa toimumise ajas!
Gruppidele alates 12-st osalejast pakume soodustust sõltuvalt osalejate arvust!

"Kirjanditeemad on üsna sarnased nendele, mis eelmisel aastalgi," nentis Sutrop. Uus huvitav teema on tema hinnangul "Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele", mille puhul noored võiksid reflekteerida oma isikliku kogemuse üle.

"Eelmisel aastal oli selgemalt pakutud teemasid ka tehnika- ja spordihuvilistele. Sel aastal saab neist teemadest rääkida näiteks viimase teema all: Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.(Theodore Parker)," leidis Sutrop. Kõige raskem teema on tänavu tema hinnangul "Kultuur meis ja meie ümber", sest see on nii üldine, et siin on raske leida fookust.

Enamik selle aasta teemasid sobivad Sutropi sõnul hästi nendele, kellele meeldib arutleda üldfilosoofilistel teemadel nagu hariduse funktsioon, elu mõte, heategemise tähtsus, kultuurikandmise tähtsus, kas olla või omada ja nii edasi. "Selliste teemade puhul on selgelt eelisolukorras need õpilased, kes on koolis õppinud filosoofiat. Samas teame, et väga vähestes koolides on praegu filosoofia tunnid, kus õpetatakse filosoofilise arutlemise kunsti," nentis Sutrop.
See peaks Sutropi sõnul muutuma alates järgmisest aastast, kus uus riiklik õppekava annab filosoofiale valikaine staatuse.

Kurb on Sutropi hinnangul see, et juba mitmendat aastat pole teemade hulgas ühtki puhtalt kirjanduslikku teemat. "Üks teema "Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?" võimaldab küll rääkida oma lugemiskogemusest, aga jätab täiesti vabaks, mis raamatute põhjal seda teha. Probleem on selles, et kui küpsuskirjandiks ilukirjanduse lugemist ei nõuta, siis koolides seda ka ei väärtustata."

2009. aasta rahvusvaheline võrdlusuuring PISA näitab, et Eestis on ilukirjanduse lugemisega halb olukord. Eesti õpilastest vaid 25 protsenti loeb ilukirjandust oma lõbuks, samas kui OECD keskmine oli 31 protsenti.

Kirjanduslikke teemasid võiks Sutropi sõnul kirjanditeemadena siiski julgemalt kasutada, kuivõrd see annab arutlemiseks selgema fookuse. "Teiseks peaksime mõtlema sellele, et haridusel on tähtis funktsioon kultuuri järjepidevuse tagamisel. Järjepidevuse aluseks on kultuuri tüvitekstide tundmine, mida kirjandi teemade kaudu saaks väärtustada," leidis Sutrop.

Esmaspäeval kell 10 alustasid 9925 eesti õppekeelega ja 1518 vene õppekeelega koolide abiturienti ning varemlõpetanut lõpukirjandi kirjutamist.

Tänavused kirjanditeemad on: "Minu Eesti", "Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele", "Ühiskonna arengu võti on haridus", "Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda." (Iiri vanasõna), "Igal ajal on oma nägu", "Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates), "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.“ (Georg Wilhelm Friedrich Hegel), "Kultuur meis ja meie ümber", "Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?" ning "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker).

Eesti keele riigieksam kestab kuus tundi ehk 360 minutit.

Kirjand on eesti õppekeelega koolide lõpetajatele kohustuslik riigieksam. Vene õppekeelega koolide abiturientidele on kirjand teist aastat vabatahtlik eksam.

Allikas: BNS Lisatud 25. aprillil 2011

Õpetaja amet on imeline. Pole ju väga palju selliseid elukutseid, mis võimaldavad pidevat enesetäiendust ja arengut, seda ennekõike just tänu õpilastele. Õpilaste jaoks me ju oleme, õpilaste jaoks katsume kaasas käia kõige uue ja tänapäevasega, et pakkuda (õppe)keskkonda, mis valmistaks õpilased ette iseseisvaks eluks, tulema toime tänapäeva maailmas. Õpetaja areng peegeldub tagasi õpilaste pealt, õpilaste küpsus ja valmisolek annab märku teda arendanud õpetajatest. Seega hinnatakse eksamitega ka meie küpsust, õpilaste tulemused on ka meie tulemused. On selge, et õpilasi on erinevaid, mõnda neist on olnud lihtsam vormida, teist keerulisem, kuid selge on see, et mingi jälje on õpetaja igasse õpilasse jätnud.

Minul on oma õpilastesse palju usku. Väga palju. Mul on usku, et 12. klassi lõpuks on abiturient mitmekülgselt arenenud ja suudab panna oma asised mõtted nii kirjandisse kui ka argumenteerida osavalt teiste aineeksamite küsimustele vastates. Õpilaste silmaring on lai, nendel on teadmisi igast vallast. Neil ei ole vahest küll veel kõigil vilumust üldistada, eristada olulist vähem olulisest, aga see vilumus tulebki aastate ja elukogemusega. Kindlasti on aga koolilõpetajatel palju häid mõtteid ja arvamusi, millest kirjutades paistabki välja nende areng ja küpsus.

Õpilastele on eksamipäev tähtis, kirjand avalöögina, aga ka kõik järgmised eksamid mängivad nende elus tähtsat rolli. Eksamid ja nende tulemused avavad uksed uutele võimalustele, lõpetades samas eelmise, pika etapi. Ühiskonnaõpetuse raames tuleb rõhutada, et tänapäeval ei ole enam kellelgi mugavust koolitee lõpus õppimine lõpetada, kooli roll just ongi istutada õpilaste peadesse mõte, et õppida ja areneda on vaja kogu aeg. Praeguse aastakäigu lõpetajad hakkavad tööle ametitel, mida ei olnud viie aasta eest olemas, maailm muutub nii kiiresti. Seetõttu on tähtis, et kool annab õpilasele kaasa - isegi rohkem kui erinevaid ainealaseid teadmisi, mis kahtlemata nende silmaringi avardavad -, vilumuse toime tulla kiiresti muutuvas ühiskonnas. Ma proovin seda õpetajana alati teha, ja usun, et seda teevad ka minu kolleegid.

Just sellepärast ongi mul õpilastesse alati palju usku. Sest ma usun, et nendel on tekkinud teatud arusaam meie kiiresti muutuvas ühiskonnast, oskus toime tulla ja aru saada, mismoodi erinevad mehhanismid selles toimivad. Ma tahan teile öelda, et kuigi eksamite aeg annab veidi põhjust muretsemiseks ja närveerimiseks, siis olge ka teie, abituriendid, endas kindlad ja teadke, et teis on nende aastate jooksul tekkinud palju sisu ja väga häid mõtteid ning ideid, mida maailmale jagada, olgugi see esimene jagamine läbi riigieksamite ja alles veidi hiljem läbi tegude, siis palun, uskuge teiegi iseendasse!

Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Madli-Maria Naulainen

Koolielu
Lisatud 25. aprillil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 25. aprillil 2011 

Kuidas see toimib? Tavaliselt on mälumängudes keelatud kasutada kõrvalisi teadmisi, vastuseid ei tohi otsida raamatutest, küsida klassikaaslastelt ega kindlasti ka mitte internetist. Selle mänguga on aga vastupidi, sul mitte ainult ei lubata kasutada Google’it, vaid seda lausa soovitatakse. Kujutlege, kui keeruline peab olema küsimus, kui vastajal on sõrmevajutuse kaugusel kogu maailma info. 

A Google a Day (üks otsing päevas) on uus mäng, mille igapäevase uue küsimuse lahendamiseks tuleb kasutada loovust ja head otsimise oskust.

Iga päev postitatakse uus küsimus A Google A Day lehele ning New York Times'i lehte, vastus avaldatakse A Google a Day poolt järgmisel päeval, lisades näpunäited, kuidas vastuseni jõuda võiks. Nagu traditsioonilise mälumängu küsimused progresseeruvad, muutuvad ka google’i mälumängu küsimused raskemaks, esmaspäeval on küsimus kergem, nädala lõpus võivad isegi kõige osavamad otsijad hätta jääda.

Nii nagu traditsioonilise mälumängu küsimused progresseeruvad, muutuvad ka Google’i mälumängu küsimused seda raskemaks, mida kaugemale nädalapäevad on jõudnud, nii et neljapäeval ja reedel võivad isegi kõige osavamad otsijad hätta jääda. Et takistada õigete vastuste nägemist veebiotsingu juures enne, kui ise reaalse vastuseni olete jõudnud, võib otsimiseks kasutada agoogleaday.com’i keskkonda tavalise google.com’i asemel, Google on valmistanud sinna spetsiaalse versiooni, mis välistab reaal-ajas tehtavad uuendused ja võimalikud muud vihjed, mis võiks takistada iseseisvalt õige vastuseni jõudmist.

Olgu siinkohal esitatud ka üks näide. Küsimus: Sajand, mis järgnes Columbuse avastusretkele Uude Maailma, hakkasid inimesed tegelema ühe spordiaalaga, mida praktiseeritakse  jäätunud pinnal. Kus selle spordialaga esimesena tegelema hakati? Antud küsimuse puhul on näpunäited vastuseni jõudmiseks järgmised: kõigepealt uuri, millal toimusid Columbuse avastusretked, selgub, et need toimusid 15. sajandil, seejärel uuri, milliseid spordialasid mängitakse jääl, selgub, et neid on päris palju, üks nendest on curling (jääkeegel). Otsing curlingu kohta näitab, et spordialaga hakati tegelema 16. saj. Šotimaal.

Infoajastul tekib uut infot ainult juurde, seetõttu loodetakse A Google a Day mälumänguga inimestele näidata, et veebist võib leida vastuseid millele iganes, tuleb lihtsalt osata küsida õigeid küsimusi ja Google vastab nendele. Mängu saab mängida agoogleaday.com lehe kaudu. Küsimused on küll ingliskeelsed, kuid vastuseid leida võivad kõik. Kui omal tekib mõni hea idee küsimuseks, võib soovitada seda läbi Twitteri @agoogleaday või läbi meili agoogleaday@google.com aaressile.

Refereeritud: http://edudemic.com/2011/04/a-trivia-game-where-google-is-allowed/

Konkursi tingimustest lähtuvalt peab koomiksi sisu olema haridusliku ja/või tööalase sisuga. Näiteks võib koomiksi sisuks olla lõpu- või sisseastumiseksamite, CV kirjutamise, erialavaliku, ettevõtte loomise vms teema. Koomiksi tegevus ning tegelased on osaleja enda otsustada ning tööl võib olla kuni 4 pilti, kuid ühel pildil peab kuidagi kajastuma Rajaleidja.

Täpsemad konkursi tingimused ning võistlustööde üleslaadimise võimaluse leiab aadressilt www.rajaleidja.ee/koomiks.

Konkurss toimub kahes vanusekategoorias: 14-16aastased ja 17-19aastased.

Parimad koomiksite koostajad saavad autasudeks Rajaleidja mälupulk-käepaelad, valemivihikud, valemikogumikud ning Eesti autorikoomiksite raamatud. Tublimad selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad Rajaleidja ja Valemivihiku esindaja ning koomiksiasjatundja Joonas Sildre.  

Konkursi eesmärk on noori mitmesuguste innovaatiliste meetodite kaudu mõtlema panna oma tulevikuplaanidest. „Loodetavasti annab koomiksite sisu välja mõtlemine ning selle  joonistamine selguse nii mõnegi noore karjäärivalikutes,“ selgitab SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juhtivspetsialist Kadri Eensalu.
 
Koomiksite koostamise võistlus kestab 15. maini 2011.

Konkurssi toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

SA Innove
Lisatud 25. aprillil 2011