EHL küsib tulevaks aastaks 20-protsendilist palgatõus, nii et nooremõpetaja palk tõuseks 729 euroni. Liit soovib, et 2014. aastaks oleks nooremõpetaja palk Eesti keskmise palgaga võrdne. Selles lähtub EHL rahandusministeeriumi prognoosist, mille kohaselt on 2014. aastal Eesti keskmine palk 900 eurot.

„Kakskümmend protsenti on meie pakkumine ja see võib läbirääkimiste käigus muutuda. Tegelikult see 20 aga nii suur protsent ei olegi – see oleks masu ajal kärbitud kaheksa protsendi taastamine ja 12 protsenti veel juurde. Aga me oleme siiski realistid ja mõistame, et ei ole võimalik panna kogu riigi-eelarvet õpetajate palgalahenduseks,” ütles liidu juhatuse esimees Sven Rondik.

Haridusministeerium ei soostunud õpetajate palga küsimust eelmisel nädalal veel sisuliselt kommenteerima. „Sel teemal kohtuvad ministeeriumi ja haridustöötajate liidu esindajad mai lõpus ja lähema kuu jooksul enne kohtumist liiduga analüüsib ministeerium esitatud ettepanekuid ning riigi rahalisi võimalusi,” ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Rondik nentis, et õpetajate palga tõus riigi keskmisele tasemele oli plaanis aastaks 2011, kuid siis tuli masu vahele. "Nüüd võiks uuesti vaadata seda ja kolme aastaga oleks reaalne see ka ära teha,” sõnas ta.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 25. aprillil 2011

Kirjand algas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse teatel kell 10. Vikerraadio ja Raadio 4 edastavad kell 10 haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tervituse eksaminandidele. Selle järel loetakse ette kirjandite teemad. Eksaminandid saavad traditsiooniliselt valida kümne kirjanditeema vahel.

Kirjand on eesti õppekeelega koolide lõpetajatele kohustuslik riigieksam. Vene õppekeelega koolide abiturientidele on kirjand teist aastat vabatahtlik eksam.

Esmaspäeval kell 10 laetakse kirjandite teemad eksamikeskuse kodulehele ning Facebook’i lehele Riigieksamid 2011.

Kirjanditeemad.

Allikas: BNS Lisatud 25. aprillil 2011

„On selge, et osa keskkoolidest ei ole jätkusuutlikud uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse raamides, aga tuleb vaadata, et terad ei jääks koos sõkaldega hammasrataste vahele. Aga ma tahan, et see initsiatiiv tuleks altpoolt ja ministeerium toetaks nõuannete ja strateegiliste soovitustega," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aaviksoo intervjuus BNS-ile.

Aaviksoo ei soovinud öelda numbrit, mitu keskkooli peaks lähiaastatel oma tegevuse lõpetama, kuid tema sõnul käib kindlasti jutt oluliselt suuremast numbrist kui kümnest protsendist. „Mingeid arvulisi eesmärke haridus- ja teadusministeerium kindlasti ei sea sellele protsessile," sõnas Aaviksoo.

Haridusminister tõdes, et kindlasti on keskkoolide sulgemine valuline ja keeruline protsess. „Igal koolil on vilistlased, õpetajad ja ajalooline traditsioon ning kui keskkool jätkab põhikoolina, on see igale kohalikule omavalitsusele siiski väga valuline otsus," nentis ta.

Aaviksoo sõnul on kohalikes omavalitsustes inimestel tegelikult arusaam tekkimas, milline oleks mõistlik pilt jätkavate ja mittejätkavate keskkoolide osas. „Mina kindlasti ei pane koole kinni ega tee lahti, see on siiski kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga kohalik arusaam on siiski aastate jooksul formeerunud. Igas piirkonnas on koolid, mis päris kindlasti alles jäävad, milles keegi ei kahtle. On neid koole, milles keegi ei kahtle, et need ei suuda jätkata. Kui ikka õpilaste arv on alla kümne, siis on raske pidada keskkooli. Ja on vaidlusaluseid koole. Eks lähiaastatel tuleb see selgeks vaielda," lausus haridus- ja teadusminister.

Aaviksoo hinnangul on kolme aasta pärast Eesti keskkoolide maastik kindlasti oluliselt korrastunum. Ta lisas, et kindlasti ei tule keskkoole kinni panna ainult maal, vaid probleeme on ka suuremates linnades, näiteks Tallinnas.

„Narvas on praegu kõikidel venekeelsetel koolidel raskusi. Üks lahendustee oleks vaadata, kuidas seljad kokku panna omavahel keskkooli tasemetel. See kindlasti on üks võimalus, mida esimese hooga ei ole kaalutud, aga mida tasuks kaaluda. Need otsused tuleb langetada nii ehk naa, olgu see eesti- või venekeelne keskkooliharidus," märkis ta.

Allikas: BNS Lisatud 25. aprillil 2011

Keskpäeval leiab Riigikogu istungisaalis aset traditsiooniline valitsuse infotund, kus rahva küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, sotsiaalminister Hanno Pevkur, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning kaitseminister Mart Laar.

Kell 13.10 lüüakse lossiõuel lahti üks teatetants. Kultuurikomisjoni avalik istung „Kultuuripärand ja turism“ algab kell 14 konverentsisaalis. Istungi ülekanne on ka internetis: http://www.riigikogu.ee/live/otse.asx.

Avatud on ka Riigikogu teabekeskus (Toompea 1). Seal võib kell 11.15 jälgida esmavalitute koolikatsumist. Küpsust uurib Eiki Nestor ning osalevad Annely Akkermann, Kaja Kallas, Aivar Kokk, Andrei Korebeinik, Jevgeni Ossinovski, Rainer Vakra, Rannar Vassiljev ja Viktor Vassiljev. Vaadata saab Liina Triškina dokumentaalfilmi „Ma elasin Eesti Vabariigis“, Tallinna Toomklubi teatrikooli etendust „Peremees ja sulane“. Kell 14 linastub dokumentaalfilm „Laulev revolutsioon“, režissöörid James ja Maureen Castle Tusty. Teabekeskuses on avatud ka Riigikogu ajalugu ja tegevust tutvustav näitus.

Kella 11-17 toimuvad ekskursioonid Toompea lossis ning pääseb Pika Hermanni torni. Vaadata saab August Rei mälestusnäitust ning Küllike Jaama ja Urmas Viigi installatsiooni „Luige Hummer“. Kohvikus saab vaadata filmi “Oma maapäev” ja parlamenditeemalist animafilmi sarjast „Lotte 90”. Külalistele jagatakse Riigikogu tutvustavaid infomaterjale ja vestibüülis müüakse suveniire. Kell 16 saab Valges saalis kuulata folklooriansamblit Pillipiigad.

Tähelepanu! Kuna Toompea lossi külalistel tuleb läbida turvaväravad, palume varuda aega ja kannatust. Aja kokkuhoiu mõttes oleks mõistlik jätta metallesemed ja suured kotid koju. Kaasa võta vaid hea tuju!

Riigikogu pressitalitus
Lisatud 25. aprillil 2011

Joonisfilmi kategoorias läksid kolm esimest kohta kõik Nukufilmi Lastestuudios tegutsevatele tallinlastele:

- I koht: Erasmus Ignatius Elts
- II koht: Markus Aleksander Jussila
- III koht: Rasmus Leinsalu

Lühifilmi kategoorias tuli esikohale Jõgevamaal Torma põhikoolis tegutsev draamaring OFF koosseisus Andrus Lauringson, Aleks Saia, Ralf-Robert Luik ja Rasmus Laul filmiga „Varanduse otsijad“. Filmis oli väga põnev lähenemine helkuri teemale – helkurit saab nimetada ka meie elu päästvaks aardeks.

Teise koha saavutas tallinlane Raiko Suits filmiga „Liiklusseadus“ ning kolmanda Gränty ja Käroly Reidla  Uulu põhikoolist Pärnumaal.

Konkursi lõpuüritus ja parimate autasustamine toimub 28. aprillil kell 14 Eesti Maanteemuuseumis Põlvamaal Varbusel.

Konkursi üks eestvedajatest Lõuna Prefektuuri ennetusteenistuse komissar Kairi Ruus ütles, et eesmärgiks oli anda noortele võimalus realiseerida eakaaslastele oma häid mõtteid turvalise liiklemise selgitamisel ja mõelda, kuidas päris pisikestele liiklejatele kaasahaaravalt ja mõjusalt liiklusreegleid õpetada. Eriti huvitas korraldajaid see, kuidas noored uut liiklusseadust tutvustaks.

„Konkursi vastu oli suur huvi ja kokku saabus läbivaatamiseks 23 filmi, neist joonisfilme 19 ja neli lühifilmi. Nendest paistis silma, et lapsed loovad hoopis teistsuguseid seoseid liiklusega kui täiskasvanud. Põnev oli ka see, et filmid ei olnud seotud mitte ainult liiklusteemaga, vaid ühendatud ka politsei tööga,“ lisas Kairi Ruus.

Politsei- ja Piirivalveamet
Lisatud 25. aprillil 2011

"Tudengite jaoks algab küll festival juba varahommikuse võimlemisega, kuid linnarahvas kuuleb tudengeid Öölaulupeol, kui täna õhtul rõkkab Kassitoome org merelauludest ja kogu Tartu teab, et tudengid laulavad" ütles Tartu Tudengipäevade projektijuht Jaan Naaber. Tema sõnul on praeguseks oma tulekust teada andnud rohkem kui 7000 inimest, seega tõotab laulukoor tulla võimas.

Naaber rõõmustas, et tudengid olid juba enne festivali algust aktiivsed.
"Nimelt laekus Tudengipäevade staažikaimale üritusele, Tudengilaulule 25 demo, mis on viimaste aastate üks parimaid tulemusi ning praeguseks on Kevadaeroobikale kirja pannud ennast üle 150 spordihuvilise" selgitas projektijuht.

Programmijuhi Kerli Käärti sõnul on see kevad veidike erilisem kui eelnevad aastad. "Selle kevade festival kutsub üles märkama abivajajat ja see toob kavasse palju heategevusliku suunaga üritusi" ütles Käärt. Ta arvab, et vaimupuhkust jagub terveks nädalaks ning iga üks peaks endale festivalikavast leidma meelepärast. Käärt lisab, et uute tulijatena on meil sel kevadel kavas Meelte päev: koge tajumatut, Luulevabadus ja Seiklusrada "Külg maha".

Ülejäänud festivalinädalal ootavad ees Tudengipäevade traditsioonilised üritused alates tudengilaulust, paadirallist, Karsummist ja laste rattatuurist ning lõpetades volbriöö, Folgime kontserdi, öötantsupeo ja Võluaia heategevuskontserdiga. Tartu Kevadpäevadele on oodatud osalema ja kaasa elama kõik tudengid ja tudengihingega tartlasi.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning kaaskorraldajate koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Kevadpäevade ametlikult koduleheküljelt aadressil www.studentdays.ee.

Kevadpäevade suured sõbrad on Tartu linn, Saku Õlletehas, Nordea.

Tartu Kevadpäevad 2011 korraldajad
Lisatud 25. aprillil 2011

Võidukas oli Tartu Kutsehariduskeskuse meeskond, koosseisus Tauri Lepasild ja Allar Rähn, teise koha said Steven Šubin ja Risto Sepp Kuressaare Ametikoolist ning paremuselt kolmandad olid Rando Keskpaik ja Kert Põltsam Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Võistlustööna pidid noored ehituspuusepad meisterdama promenaadipinke, mis paigaldatakse peagi kõigile külastajatele kasutamiseks mereäärsele teele. Kahe päeva jooksul valmistati kaheksa pinki.

Kutsemeistrivõistluse korraldajateks olid Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove ning Haapsalu Kutsehariduskeskus.

Võistlust rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. Toetajad: Haapsalu Linnavalitsus, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, OÜ Tene Kaubandus ja AS Kestvuspuit.

Haapsalu Kutsehariduskeskus
SA Innove
Lisatud 25. aprillil 2011

Eeskätt noortele suunatud kampaania püüab teadvustada, et jalgratturikiivri kandmine vähendab oluliselt võimalikke liiklustraumasid. "Jalgrattaga kukkudes saadud marrastused paranevad, kuid peapõrutus võib tekitada pöördumatut kahju. Maanteeamet soovitab lapsevanematel erilist tähelepanu pöörata lastele vanuses 10-14 aastat. Samuti on uuringute põhjal kiivri kandmine tagasihoidlikum vene keelt kõnelevate laste ja noorte seas," märkis maanteeamet.

Kampaania näoks on vabal ajal jalgrattasõitu armastav maailma tippu kuuluv motokrossisõitja Tanel Leok. Koos sõpradega korraldab ta tänavu juba kolmandat korda heategevuskrossi ”Tanel Leok ja sõbrad”, mis toimub 24.-25. septembril Viljandimaal Holstre-Nõmme krossirajal peetava suure motofestivali raames ning mille tulud lähevad läbi õnnetuse liikumispuude saanud laste toetuseks.

Kiivri kandmise kohustus kõigile alla 16-aastastele jalgratturitele tuleneb juulis jõustuvast uuest liiklusseadusest.

Allikas: BNS Lisatud 25. aprillil 2011

"Haridus- ja teadusministeerium tutvub põhjalikult iga taotlusega ja iga erandit taotleva kooliga, ministeeriumi ametnikud kohtuvad koolijuhtidega, õpilaste ja lastevanemate esindajatega, et selgitada välja iga kooli põhitakistused eestikeelsele õppele üleminekul," kinnitas ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva BNS-ile.

Tema sõnul tuleb koos kooli juhtkonna ja kohalike omavalitsustega läbi arutada, kuidas tekkinud raskused koostöös ületada ning tagada nõutavas mahus eestikeelne gümnaasiumiõpe. "Nende toimingute ajakava ei ole veel paika pandud, kuid eeldatavasti leiavad kohtumised koolidega aset maikuu jooksul," nentis Ladva.

Pärast kohtumisi edastab haridus- ja teadusministeerium oma seisukoha riigikantseleile, kuna vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele otsustab gümnaasiumidele õppekeele erandite andmise valitsus.

Tallinna linnavalitsus ja Narva linnavalitsus on esitanud haridus- ja teadusministeeriumile taotluse eestikeelsele õppele üleminekuks pikenduse saamiseks osades koolides. Tallinn taotleb üleminekuaega 11 ning Narva viies koolis.

Septembrist tuleb igas Eesti gümnaasiumis vähemalt 60 protsenti õppemahust läbi võtta eesti keeles.

Allikas: BNS Lisatud 25. aprillil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 21. aprillil 2011