Virtuaalkooli mitu võimalust
Projekt „Väikekoolide e-õppe võrgustik” on seotud uue riikliku õppekava ja gümnaasiumis nõutava kolme õppesuuna ellurakendamisega. TLÜ informaatika instituudi teaduri ja Kolga keskkooli projektijuhi Mart Laanpere sõnul on väikeses koolis gümnaasiumiosas raske pakkuda kolme õppesuunda ja nõutavas koguses valikkursusi. „Väikekoolide e-õppe võrgustik” (VEV) ehk virtuaalgümnaasium pakub sellele lahenduse – kui ise ei suuda kõiki valikkursusi pakkuda, siis kamba peale ikka suudetakse. Idee tekkis Kolga keskkoolis, Turba gümnaasiumis, Juuru gümnaasiumis, Rakvere erakoolis ja Kanepi gümnaasiumis.

Virtuaalkool võib olla eraldi õppeasutus, kus on oma direktor ja õpetajad. See kool tegutseks virtuaalselt üle Eesti. Õpilane võiks võtta kas kogu gümnaasiumi õppekava virtuaalkoolis või ka ainult ühe kursuse. Teiseks võimaluseks pakuvad õpetajad, kes õpetavad tavakoolis oma ainet, lisaks samu aineid veebipõhiselt. Selline mudel toimib juba mitu aastat Audentese gümnaasiumis. Kolmanda mudeli jär­gi tuleks luua keskkond, kuhu iga kool saab panna oma e-kursusi, mis oleksid kasutamiseks kõigile. Neljanda mudeli puhul pakuvad 5–10 kooli koos liikmeskoolide õpilastele mõnda valikainet veebipõhiselt.

Rahatoetust said viiest koolist kolm: Kolga, Turba ja Kanepi. Iga kool töötas välja kaks veebipõhist kursust sotsiaal-, humanitaar- või loodusainete suunalt ning võimaldas igal õpilasel valida kaks kursust teisest koolist. Hindeid tunnustati vastastikku. E-klassiruumides muretseti videokonverentsiks õpetajale lauale kaks ekraani, millest üks näitas videopilti, teine slaide ja skeeme. Lisaks kaks ekraani klassiruumi seinale, hea kvaliteediga kõlarid, lisaveebikaamera ja lisamikrofon õpilaste küsimuste jaoks. Videokonverentsi pidamiseks ja tunnivideo salvestamiseks taskuhäälingu (podcast) kujul valiti võimalikult odav lahendus, mis põhineb Apple iSighti tarkvaral.

E-kursus nõuab enesedistsipliini
Pärast 40-tunnise koolituse läbimist valmistasid projektis osalevad õpetajad ette kaheksa e-kursust. Õpilased said valida kursusi „Elu keemia”, „Tervislik toitumine”, „Eestimaa keskaeg läbi Balthasar Russowi silmade”, „Uurimis­töö alused”, „Inimene ja õi­gus”, „Perekonnaõpetus” ja „PHP prog­ram­meerimine”. Kolga õpilaste seas osutusid populaarseimaks oma kooli õpetaja pakutud kursused „Tervislik toitumine” ja „Uurimistöö alused”.

Kuna veebipõhisesse õpikeskkonda Elgg registreerumisega tuli tõrkeid ning õpilased ei ole harjunud nii õppima, jätsid paljud kursused pooleli. Samuti on reaalajas videokonverentse keeruline korraldada, sest tunnid ei alga koolides ühel ja samal ajal. Väga oluline on läbimõeldud registreerimise süsteem ning pidev monitooring, et õpilased kursuselt välja ei pudeneks.

Kanepi gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul astus 2010. nende kooli kümnendasse klassi 19 õpilast. September läks selle peale, et 10. klassis valiks iga õpilane ühe või kaks e-kursust. Enamik valis Kanepi koolis pakutavad kursused, näiteks perekonnaõpetuse kursuse valis 11 õpilast, kaheksa oma koolist, kolm mujalt. Pärast esimest e-tundi kadus ära kaks õpilast, kolmas vajus ära pärast kolmanda tunni materjale. Lõpuni õppis kaheksa õpilast, kõik Kanepi koolist. „Üks tegi kõik ülesanded ära, kõige tagasihoidlikum tegija lahendas 54% ülesannetest. Küll unustasid ära, küll tundus kõik keeruline, ehkki materjalid ei olnud rasked. E-kursus sobib tublidele õppijatele, kes suudavad aega planeerida ja materjali otsida.”

Merike Kaste ja Mart Laanpere tõde­sid, et on, mida teistega jagada. Näiteks teadmist, et õpilased ei ole harjunud nii iseseisvalt tööd tegema või et e-kursuse valisid õpilased lootuses, et seal saab hinde kergemini. Väga oluline on osalevate koolide IT-inimeste omavaheline kontakteerumine ja õpilastel silma peal hoidmine. Ülikooli stiilis e-õpe üldhariduskoolis ei toimi, vähemalt mitte väikekoolis. E-õpe on võimalik vaid koos distsiplineerivate vahenditega.

Kuidas edasi?
Projekti uuteks liikmeteks plaanitak­se kutsuda ka mõned suuremad koolid – Tallinna Lilleküla gümnaasium, Pelgulinna gümnaasium ja Tartu Descartesi lütseum. „Oma kooli õpilastele on veebipõhiseid e-kursusi korraldanud päris mitmed Eesti koolid (nt Kilingi-Nõmme gümnaasium, Tallinna reaalkool). Videokonverentse on Eesti koolid kasutanud vaid üksikjuhtumitel, taskuhäälingut (podcast) pole minu teada ükski Eesti kool õppetöös kasutada üritanud. Vähemalt ollakse meil nüüd kolmes koolis tänu „Innovaatilise kooli” projektile tehniliselt valmis taskuhäälingu ning videokonverentsi kasutamiseks õppetöös,” rõõmustas Mart Laanpere.

Artikkel ilmus 21. aprillil 2011 ajalehes "Õpetajate Leht",
lugu ilmub Koolielus autori loal.


Lisainfo Innovaatilise kooli projektide kohta. 

Lisatud 21. aprillil 2011

Projektikonkursile oodatakse projekte, mis aitavad kaasa ka Tallinna linna kodurahuprogrammi tegevuste elluviimisele. Nii oodatakse näiteks konkursiprojekte, mille eesmärkideks on Eesti ja mitte-eesti noorte eraldatuse vähendamine ja ühistegevusele kaasaaitamine; kooli lõpetamisel vene õppekeelega õpilaste riigikeeles hakkama saamise parendamine; koolirahu tagamine ja koolikonfliktide ennetamine; koolikultuuri alaste dialoogide algatamine; lapsevanemate ja kooli vahelise koostöö arendamine.

Projektikonkursil võivad osaleda juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja Tallinna elanikud, kes tahavad ja suudavad kaasa aidata rahvussuhete edendamisele Tallinnas ning eri rahvustest inimeste omavahelise suhtlemise tihendamisele. Nii koolituste kui ka õppe­materjalide ja käsiraamatute koostamist eeldatavate projektide elluviijatel on nõutav koolituskogemus ning õppematerjalide koostamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Projekte võib esitada ka koostöös partneritega. Projektid ei tohi olla kasumit taotleva suunitlusega. Kodurahuprogrammi 2010. a projektikonkursi aruandevõlglaste taotlusi läbi ei vaadata.

Projekt peab temaatiliselt sobima Tallinna kodurahuprogrammi 2011. aasta projektide põhisuundadega. Taotluse võib esitada kas paberil või digitaalallkirjaga elektroonilise dokumendina. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. aprill k.a. kell 14.00.

Projekte hindab Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kinnitatud Tallinna kodurahuprogrammi projektide hindamise ja rahastamise komisjon. Hindamine toimub kahes etapis: projekti­taotluste tehniline ning sisuline hindamine.

Konkursi tingimustega saab tutvuda ja avalduse vormi leiab aadressilt http://www.tallinn.ee/kodurahu

Allikas: Raepress Lisatud 21. aprillil 2011

Kell 13.00 esineb Doris Kareva Tartu kaubamaja III korruse aatriumis Apollo raamatupoe juures. Jagatakse roose ning kinkides oma roosi Apollo poe müüjale, saab kinkija müüjalt vastu ühe raamatu. Eesti kirjandust on võimalik soetada tavalisest soodsama hinnaga.
 
TÜ botaanikaaias toimub kella 11.00–18.00 raamatute ja roosiistikute müük. Samuti jagatakse roose ning botaanikaaia aednik annab nõu, kuidas kasvatada kauneid ja kaua õitsvaid roose.
Hinnaga 1 münt, olenemata selle väärtusest, saab endale soetada ajakirja Akadeemia vanu numbreid ning kohtuda ka ajakirja Akadeemia tegijatega. Kohal on ka Loov Galerii oma kunstipäraste toodetega.
Kell 16.00 loeb Kristiina Ehin tekste oma kohe ilmuvast luule- ja proosakogust „Viimane monogaamlane”.
 
Kirjandusfestivali Prima Vista koostööpartneri X Supilinna Päevade raames toimuvad raamatu roosi päeval mitmed sündmused. Kell 12.00 Supilinna koera Riku mälestusmärgi avamine Tähtvere-Marja tn nurgal. Tehakse koos Mart Hiobiga ringkäik Supilinnas ja märgitakse ära parim maja. Kell 14.00 toimub kevadlilli tutvustav ekskursioon botaanikaaias ning 15.00 Aire Pajuri monoetendus „Halb ema?“ botaanikaaia palmihoones. Õhtu lõpetab kell 20.00 algav  luule- ja kirjandusõhtu lõkke ääres Meloni 3 hoovis. Esinevad Imbi Paju, Kristiina Ehin & Silver Sepp, Edvin Aedma, Eneli Siirman & Tarmo Pärn ja paljud teised.
 
Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki - nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare.
 
Marja Unt, Kirjandusfestivali Prima Vista programmijuht
Lisatud 21. aprillil 2011

Täieliku intervjuu leiate ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 21. aprillil 2011

Eksperimenta
Lisatud 21. aprillil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 21. aprillil 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 21. aprillil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 21. aprillil 2011

Kolmandat aastat toimuvate konkurssidega soovib haridusamet lisaks ainealastele teadmistele väärtustada ka noore inimese andekust, aktiivset, vastutustundlikku ja loovat ellusuhtumist ning tema positiivset eeskuju eakaaslastele.

Konkursiga Tallinna noor kultuuritegija soovib haridusamet tunnustada pealinna üldhariduskoolide aktiivseid, loomingulisi ja kultuurihuvilisi õpilasi. Tunnustamisega väärtustatakse õpilaste loovat tegevust ja tutvustatakse seda laiemale avalikkusele.

Konkursiga Tallinna tegus õpilane soovib haridusamet tunnustada pealinna õpilasi, kes oma tegutsemisega on suureks eeskujuks teistele. Nii tunnustatakse tulevikutegijaid, kes innustavad eakaaslasi, viivad ellu omaalgatuslikke ideid, korraldavad heategevuskampaaniaid, toredaid õpilasüritusi, on aktiivsed linnakodanikud jne.

Konkursiga Tallinna tegus sporditegelane tunnustatakse aktiivseid spordivaldkonna ja tervislike eluviiside propageerijaid koolides ning väärtustatakse koolide sporditegevuse hoogustajaid ja tutvustatakse neid laiemale avalikkusele.

Kandidaate saab esitada haridusasutuse juhtkond, õpilasomavalitsus ja hoolekogu, samuti õpetajad, kaasõpilased ja lapsevanemad. Otsuse tunnustuse omistamiseks teeb Tallinna Haridusameti poolt moodustatud žürii. Parimaid õpilasi tunnustatakse pidulikul vastuvõtul. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. aprill k.a. postitempli või e-kirja kuupäeva järgi. Taotlus tuleb saata Tallinna Haridusametisse e-posti aadressil signe.kast@tallinnlv.ee või postiaadressil Estonia pst 5a, 10143 Tallinn. Taotlusi saab esitada ka elektrooniliselt http://www.tallinn.ee/est/haridus/Kutsume-opilasi-osalema-jargmistel-konkurssidel

Allikas: Raepress Lisatud 21. aprillil 2011

Olümpiaad toimus juba seitsmendat korda. Tegemist on võistkondliku võistlusega, mis hõlmab eksperimente bioloogia, keemia ja füüsika valdkonnast. Kokku osalesid kahekümne Euroopa Liidu liikmesriigi võistkonnad, igast riigist kaks kolmeliikmelist võistkonda. Absoluutse võidu - kuldmedalid ja rändkarika, sai Ungari esimene võistkond. Vaid kolm punkti madalama tulemusega oli Eesti esimene võistkond teisel kohal ning pälvisid samuti kuldmedalid.

Võistkonda kuulusid Jaan Toots ja Taivo Pungas Tallinna Reaalkoolist ning Kaur Aare Saar Tallinna Inglise Kolledžist. Ka teine Eesti võistkond, kuhu kulusid Sandra Schumann ja Uku-Kaspar Uustalu Tallinna Reaalkoolist ning Mette Purde Tallinna Prantsuse Lütseumist, esines südilt, saades üldarvestuses 9. koha ning hõbemedalid.

Eksperimentaalsed võistlused toimusid kahes voorus. Esimesel võistluspäeval tuli õpilastel tunda pärmiseente elutegevust, töötada mikroskoobiga, määrata jodomeetriliselt jääksuhkrute sisaldust õlles ning õlle tiheduse kaudu iseloomustada erinevaid õllesorte. Teise vooru katsed olid pühendatud kontaktläätsede optika, läätsematerjalide saasteprobleemide ning silma ehitusega seotud optiliste nähtuste uurimisele.

Eesti võistkonnaga olid mentoritena kaasas Marit Puusepp, Siiri Velling, Jaanus Uibu ja Karin Hellat.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel toetab Haridus- ja Teadusministeerium, teoreetiline ja praktiline ettevalmistus toimub Tartu Ülikooli õppejõudude ja teadurite juhendamisel.

Tartu Ülikool
Lisatud 21. aprillil 2011