Ürituse koordinaatori Liia Kanemägi sõnul on kiikumisele lihavõtete – ehk kiigepüha – ajal omistatud suurt tähtsust, kuna varakevadine kiikumine pidi tagama põllu, karja ja inimese edenemise ning viljakuse, suvine külakiigeaeg oli aga vallaliste noorte kooskäimise ja soojemate suhete sõlmimise aeg.

„Kiikumiskomme noorte kooskäimistel säilis paljudes Eestimaa paikades 20. sajandi alguseni. Pärast Esimest Maailmasõda ühisel külakiigel käimise traditsioon siiski endist elujõudu tagasi ei saanud. Aga kiige-armastus pole eestlaste seast kuhugi kadunud. Praegusel ajal on kiik tavaliseks mänguvahendiks lastega peres ja koduaia kiik on ka täiskasvanute suveõhtuseks pelgupaigaks. Külakiik on pea kohustuslik osa ka tänapäevasest jaaniõhtust. Vaatamata poodides leiduvale suurele kiigevalikule eelistavad paljud ka praegu oma kätega kiige valmistada,“ rääkis Kanemägi.

Lugusid ja fotosid oma tehtud kiikedest saab saata Eesti Vabaõhumuuseumi posti teel (märksõnaga OMA KIIK) või kasutada nende edastamiseks internetilehte http://fotod.evm.ee.
Materjale oodatakse hiljemalt 31. maiks.

Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Sealsamas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda. Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele. Jaanilaupäeval, 23. juunil, antakse üle auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.

Esimesel ülestõusmispühal, 24. aprillil toimub vabaõhumuuseumi kiigeplatsil Leigarite eestvedamisel kiigeaja avatuks laulmine. Traditsioonilisi kiigelaule lauldakse ka koos külastajatega, kellel on seejärel võimalik kiikuda nii suurel külakiigel, kui ka kaasaegsetel kiikingkiikedel. Soovijad saavad anda oma panuse käsitöömeistrite abil valmivasse ühisesse näputöösse, mis hiljem kiigele kingiks viiakse.
Huvilised saavad osavust proovida veel mitmel alal, saab jälgida, kuidas valmistusid talupered lihavõteteks 19. sajandil ja 1930ndatel aastatel, toimuvad taluarhitektuuri tutvustavad ringkäigud ja palju muud põnevat. Toidu- ja käsitöölaadal pakutakse kodumaist talukaupa, ehedat käsitööd ning ka istikuid.

Tegevused taludes ja kogu muuseumi territooriumil toimuvad 24. aprillil kella 11-17, kevadlaat alustab juba kella 10st. Ürituse täpsema kava leiab Eesti Vabaõhumuuseumi veebilehelt www.evm.ee.
Lihavõtete üritus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 21. aprillil 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 20. aprillil 2011

Eesti koolide 5.-9. klasside õpilaste traktorimudelite meisterdamise võistluse „Ehita võimas veotraktor!“ võitis Karl-Eric Alert Viljandi C. R. Jakobsoni nimelisest gümnaasiumist.

Juhendajatest oli parim Mauno Laurimaa, Märjamaa Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja ja edukaim kool, kust enim traktorimudeleid finaali sai, oli Märjamaa Gümnaasium.

Finaal, kus osales 40 traktorimudelit üle Eesti, peeti 16. aprillil Tartu Maamessi raames. Finaalis osalesid traktoritega ka kaks tütarlast, Marta Mikkor Tääksi Põhikoolist ja Liispet Jalandi Mõniste koolist.
 
Peep Pajumäe, meistrivõistluste korraldaja Stokkeri turundusjuht: „Korraldame koolidele võistlusi viiendat korda ja seekord rõhusime kvaliteedile. Seda oli ka tehtud tööde ja finaali pääsenute juures näha. Vaatamata niiskele ja jahedavõitu ilmale läks finaal väga hästi ja parimad pärjati auhindadega. Meie nägemusel võiksid noored meistrimehed edaspidi veelgi rohkem keskenduda, katsetada ja töö sajaprotsendiliselt lõpule viia – mõned traktorid ei sõitnud või ei jõudnud raskust vedada. Tänan kõiki, kes seekord osalesid ja kutsun Eesti tööõpetuse õpetajaid üles meie konkursiga edaspidi ühinema.“
 
Reet Kukin, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja, žürii liige: „Olen olnud võistlustel oma õpilaste töödega kahel eelmisel korral. Näen, et tööde tase on tõusnud. On selge, et meistrivõistlused toovad vaheldust õppekavadega määratud tööõpetuse ainevaldkonda, lisaks saavad õpilased enesekindlust töö mõtlemisel, töö planeerimisel ja esitamisel. Tahan meistrimeestele öelda, et nad keskenduksid rohkem ise tegemisele ja kasutaksid vähem poest ostetud asju.“
 
Kvaliteedi ja huvitavate disainilahenduste kõrval oli finaalis määrav ka kiirus, kõige kiiremini läbis traktor raskust vedades ligi 10 meetri pikkuse raja 7 sekundiga, aeglaseim tegi seda kahe minutiga.
 
Parimad õpilased:
1. Karl-Eric Alert C. R. Jakobsoni nim Gümnaasiumist, traktor Karlis 2400. Juhendajad Rein Kallaste, Veiko Alert.
2. Mark Kiks, Andre Treirat, Ainar Treirat, Hardo Niit Lümanda Põhikoolist, traktor Lümanda. Juhendaja Kaur Filippov.
3. Jaan-Sander Kalbus, Erki Nõmm, Caspar Sale Märjamaa Gümnaasiumist, traktor Fordson. Juhendaja Mauno Laurimaa.
 
Parimad tööõpetuse õpetajad:
1. Mauno Laurimaa, Märjamaa Gümnaasium
2. Sulev Ennomäe, Viimsi Keskkool
3. Rein Kallaste, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium
 
Parimad koolid, kust enim töid finaali sai:
1. Märjamaa Gümnaasium
2. Viimsi Keskkool
3. C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium
 
Õpilaste eriauhinnad kvaliteedi ja huvitavate lahenduste eest:
Liispet Jalandi, Mõniste kool - 1911
Nikita Jefimov, Sillamäe Kannuka kool - Runaway
Marta Mikkor, Tääksi Põhikool – Suurratas
Rauno Tafenau, Tarvastu Gümnaasium – Traktor Teerull
Villu Sarv, Ülenurme Gümnaasium – Red Bullet
 
Juhendajate eriauhinnad
Alfred Sarv ja Aivar Jalandi
 
Stokkeri Meistrivõistluste „Ehita võimas veotraktor!“ eelvoorud peeti tööriistakeskustes üle Eesti. Kokku laekus ligi 150 tööd koolidest üle Eesti, eelvoorudest sai finaali 40 tööd. Eelvoorudes hinnati töö kvaliteeti ja leidlikkust, kiiruse peale ei sõidetud. Finaalis hindas žürii töö kvaliteeti, leidlikkust ja kiirust 10 meetrisel liivarajal. Parimatele võistlejatele ja õpetajatele pani Stokker välja praktilised auhinnad - tööriistad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid finaali pääsesid, saavad valida arvestatava summa, 600-1400 euro eest eest tööõpetuse klassi sisustust.

Kõige enam töid, kokku ligi 50, esitasid Tallinna koolid. Viljandi õpilased valmistasid ligi 30 traktorit, Tartu ja ümbruskonna õpilased 19 traktorit, Võrus 11 ja Pärnus 10 traktorit.

Konkursile esitatud veotraktor on elektrimootori jõul ratastel liikuv sõiduk, mis veab järel liival libisevat raskust. Veotraktori mootori toitepinge on 6V, mis saadakse 4 AA-tüüpi patareilt. Traktori maksimaalne pikkus on 30 cm. Traktori taga on kinnituskonks, mis peab võimaldama ühendada traktoriga järeleveetavat raskust. Konks on varustatud raskuse kinnitamiseks 5 mm aasaga. Kuni 200 g raskuse andis finaalvõistlustel Stokker.

Stokker
Lisatud 20. aprillil 2011

Info ja registreerimine: Tel.: 630 7360, austria@nlib.ee

Mihkel Kõrbe
Eesti Rahvusraamatukogu Austria saal
Lisatud 20. aprillil 2011

Kunstikooli lõpuklasside õpilased näitavad keskaegses näitusemajas oma tänavu kevadel valminud verivärskeid kunstiteoseid, mis toovad vaatajate ette kireva koosluse tänapäeva noorte probleemidest, igapäevaelust ning unistustest.

Pelgulinna Gümnaasiumi lõputöö on iseseisev kunstiteos, mis tehakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpus. Selle kaudu on õpilasel võimalus näidata oma kunstilise arengu taset ning väljendada oma arusaamu ümbritseva maailma, oma isikliku identiteedi ning ühiskonnas toimuvate protsesside kohta.

Ligi 70 eri autorit kasutavad erinevaid neile kättesaadavaid kunstitehnikaid - maal, graafika, installatsioonid, foto, objektid, video, interdistsiplinaarsed projektid jne. Tänavu on mitmed autorid kasutanud heli.
 
Kevaditi on Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste lõputöid Kullo galeriis eksponeeritud alates 1992. aastast. Pikka aega on lõputööde näitus olnud galerii aasta kõige külastatum näitus.
 
20. ja 21.04 toimuvad galeriis lõputööde kaitsmised.
 
Sel aastal juhendasid lõputöid Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetajad Triinu Jürves, Tiiu Esnar, Tavo Tall, Jüri Mäemat.
 
Kullo Lastegalerii (Kuninga 6) on avatud T–L, kell 10-18  (galerii@kullo.ee). Näitus jääb avatuks kuni 7. maini.
 
Lisatud 20. aprillil 2011

Info e-kursuste kohta:

UUS: "Internetiturvalisus"
Internetiturvalisusest räägitakse väga palju. Kui varem räägiti rohkem viirustest ja tehnilistest probleemidest, siis nüüd on esiplaanile kerkinud sotsiaalsest meediast lähtuvad probleemid. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini turvalisusega seotud probleemidega toime tulla.
Kursuse maht: 20 tundi (5 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse
Kursuse loojad ja koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa

"MP3 koolielus"
Selle e-kursuse eesmärk on tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega helitöötluses;  õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkondi helifailide avaldamiseks (Podomatic) ja loomiseks (Aviary); õppida kasutama programmi Audacity, tutvuda erinevate podcastide klientidega (Juice) ning tutvuda autoriõigustega.
Kursuse maht: 24 tundi (6 nädalat)
Kursuse loojad ja läbiviijad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa, Kristi Rahn.

"Digipildid koolielus"
E-kursus, millega õppeaasta alguses alustasime, kannab nime „Digipildid koolielus“. Kursusel tutvustatakse pildistamise algtõdesid. Juttu tuleb erinevatest keskkondadest, mis võimaldavad pilte jagada, töödelda või neist slaidiesitlusi koostada. Kursus kestab 24 tundi (6 nädalat) ja lõpetamisel saavad osalejad tunnistuse.
Kursusele saab registreeruda kuni 24 inimest.
E-kursuse loojaks Ingrid Maadvere, läbiviijaks Siret Lahemaa.

Koolielu
Lisatud 20. aprillil 2011

Kursusele registreerumine kuni 24. aprillini 2011.
Registreerumiseks logige Koolielu keskkonda ja klõpsake Saada liitumistaotlus (vasakpoolses menüüs).

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, klassijuhatajad, huvijuhid, ringijuhid, õppealajuhatajad.

Kursuse maht: 20 tundi (5 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse

Kursuse loojad ja koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa

Link kogukonda: http://koolielu.ee/pg/groups/118065/ekursus-internetiturvalisus-koolielus-1/

Koolielu
Lisatud 20. aprillil 2011

Artikli täistekst Naine.Postimees.ee veebilehel.

Lisatud 20. aprillil 2011  

KONKURSI LÜHIKIRJELDUS

TAUSTAINFO

USA Tallinna Suursaatkonna peamiseks eesmärgiks on veelgi parendada Eesti ja Ameerika Ühendriikide rahvaste vahelist vastastikust teineteisemõistmist.  Selleks kasutame sotsiaalmeediat ja avalikkusele suunatud programme, kohtumaks uute inimeste ja gruppidega ning tugevdamaks veelgi sidemeid, mis meil nii paljude Eesti inimestega juba on. Sotsiaalmeedia ja avalikkusele suunatud programmide kaudu teavitame Eesti avalikkust Ameerika poliitikatest, ühiskonnast ja väärtushinnangutest ning Suursaatkonna mitmesugustest programmidest ja tegevustest, õppides samal ajal paremini tundma Eestit ja inimesi, kes siin elavad, töötavad ja õpivad.

KONKURSI EESMÄRK

KONKURSI KIRJELDUS

a.      Konkurss avatakse üldsusele 15. aprillil 2011.

b.      Osalejad loovad ise oma konkursitöö.

c.       Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 15. maiks 2011 e-posti aadressile USASaatkond@state.gov.

d.      USA Tallinna Suursaatkonna esindajad hindavad esitatud töid ja 23. mail 2011 pannakse poolfinalistide nimed üles meie Facebook’i lehele ja ametlikule veebilehele. 

e.      Meie Facebook’i lehel toimuva hääletamise ja ka Suursaatkonna personali valikute alusel määratakse üks konkursi võitja ning teine ja kolmas koht. 

f.        Konkursi finalistid teatatakse 30. mail 2011 ja auhinnad antakse üle eritseremoonial, mis peetakse hiljem 2011. aasta sees. 

Millised on konkursi tingimused?

b.      USA valitsuse töötajad ja nende pereliikmed ei tohi konkursil osaleda.

c.       Esitatud konkursitööd ei tohi sisaldada sündsusetut ega seksuaalselt üksikasjalikku materjali, roppusi ega vandesõnu, vägivalla kujutisi, kaubanduslikku reklaami ega turundust. Samuti ei tohi konkursitööd sisaldada midagi sellist, mis võiks konkursi sponsoreerijate või mis tahes gruppide või isikute suhtes solvav või lugupidamatu olla.

d.      Konkursitöö peab olema osaleja enda looming ning see ei tohi sisaldada mis tahes elemente, millele kehtivad kellegi teise autoriõigused, kaubamärgid või muud kolmandate isikute varalised õigused. Kõigi konkursitööde sisu peab olema globaalsele avalikkusele näitamiseks sobilik. Konkursi ja platvormi sponsorid jätavad endale õiguse diskvalifitseerida enda täieliku ainuäranägemise kohaselt mis tahes konkursitöö, mis ei vasta siintoodud kriteeriumitele ning nende konkursireeglite mõttele ja sisule.

e.      Konkursitöö esitades annab selle looja USA Riigidepartemangule üle selle logo täieliku omandiõiguse, sealhulgas ja mitte ainult logo vabaks kasutuseks USA Tallinna Suursaatkonna poolt mis tahes brändi- ja edustuseesmärkideks nii Internetis kui mujal.  Suursaatkonnale antakse vaba voli logo muuta, redigeerida, reprodutseerida, korduvalt välja trükkida ja muudeks eesmärkideks kasutada, seda ka muudes formaatides.

Millised on auhinnad?

Teine koht - Apple iPod Nano 16gb

Kolmas koht - Flip HD videokaamera

KONKURSI TÄPSEM TEAVE

·         Logol peab olema tugev sümboolika, nii et logo on iseenesest äratuntav ilma vajaduseta kirjutada selle alla sõnu “USA Suursaatkond“.

·         Logo peab vaatajatele meenutama, et USA Tallinna Suursaatkond on USA valitsuse ametlik esindus Eestis.  Logo peab sobima USA valitsuse sümboliks.

·         Logo peab rõhutama Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahelist tugevat ja positiivset kahepoolset sidet ning eriti meie riikide vahel viimase 20 aasta jooksul olnud sidet.

Kas ühe osaleja tööde arv on piiratud?

Ei. Igaüks võib esitada piiramatu arvu töid.

Kas logo võib kujundada meeskonnatööna?

Milline on konkursitööde tähtaeg?

FORMAAT JA ESITAMINE

Millise suurusega peab logo olema?

Resolutsioon: 300 dpi või parem

Failisuurus: 2 MB või väiksem (võitjad võivad hiljem esitada kõrgkvaliteetsed failid)

Kas logole kehtib veel mingeid tehnilisi nõudeid?

·         Logo peab olema kasutatav nii must-valges kui värvitrükis.

·         Toonigradiente ei tohi kasutada.

·         Mis tahes font on lubatav, kuid tekst peab olema inglisekeelne.

·         Logo peab olema piisavalt lihtne, et kasutada seda paljudes erinevates kohtades, kirjapäisest kuni suurplakatiteni.

·         Tööd tuleb esitada .GIF, .JPG või .PNG formaadis ja tööle tuleb lisada autori täisnimi ja e-posti aadress. Kujundaja võib saata koos logoga ka selle lühikirjelduse, kuid see ei ole kohustuslik.

·         Kujundaja peab Suursaatkonna nõudmisel esitama ka logo kujundusfaili originaali CorelDraw, Photoshop või muus (ühes või mitmes) redigeeritavas formaadis.

MUUD KÜSIMUSED

Konkursil osalemiseks ei ole vaja mingit registreerimist ega osavõtumaksu. Kui soovite osaleda, saatke lihtsalt oma konkursitööd enne 2011. aasta 15. mai keskööd eelnimetatud e-posti aadressile. 

Kust saab veel teavet seoses küsimustega, millele siin ei ole vastatud?

Kust saab teada teistest USA Suursaatkonna poolt Eestis organiseeritavatest üritustest?

Koostöös kirjastustega on uuenenud eKoolis vaatamiseks ja lugemiseks abistavad videoloengud ja e-raamatud õpilastele ning interaktiivsed õppevahendid koolidele ja õpetajatele. eKogu nime kandev rakendus on ühtviisi nii raamatukogu kui ka raamatupood, milles pakutavaid tooteid saab koolitööde keskkonnas osta ja otse online’is vaadata.

eKooli haldava ettevõtte Koolitööde AS-i juhi Üllar Jaaksoo sõnul on koolidel võetud selge suund kasutada õppetegevuses üha rohkem elektroonseid lahendusi ning integreerida omavahel erinevaid tegevusi. Koolikott muutub õpilaste jaoks huvitamaks ja kergemaks. eKool areneb koos koolide ja kirjastustega, olles igapäevane töökeskkond pea kõikidele õpetajatele, õpilastele, lapsevanematele ning ka koolielu korraldajatele ja koolijuhtidele.

Uues eKogus pakub kirjastus Sidrunid ja Siilid eKooli keskkonnas õpilastele videoloenguid ja -kursusi kontrolltööde ning eksamite paremaks sooritamiseks. Oma valdkonnas tunnustatud ja hinnatud õpetajad jagavad videoloengute vahendusel nõuandeid ja soovitusi, kuidas kirjutada edukalt lõpukirjandit ning selgitavad tavatunnist põhjalikumalt 9. klassi matemaatika lahenduskäike ja näidisülesandeid.

TEA Kirjastuse panus eKogus on suunatud rohkem e-raamatute pakkumisele, sealt leiab põhikoolidele suunatud TEA laste ja noorte veebientsüklopeedia ja gümnasistidele e-Entsüklopeedia ning mitmeid e-raamatuid kooli soovituslikust lugemisvarast.

Üllar Jaaksoo sõnul näeb eKooli plaan ette koostööd Eesti Digiraamatu Keskusega, mis lihtsustab koostööd kõikide eKogust huvitatud kirjastustega.

eKooli kutsus ellu 2002. aastal Vaata Maailma Sihtasutus eesmärgiga muuta kooli ja kodu vaheline suhtlemine efektiivsemaks. 2005. aastast on arendanud eKooli keskkonda  Koolitööde AS. Aasta alguses omandas elektroonse õppeinfosüsteemi mitut investorit koondav ettevõte Kriit OÜ.

eKooliga on ühinenud üle 400 kooli, igal koolipäeval on eKoolil keskmiselt 100 000 kasutajat.

Koolitööde AS
Lisatud 20. aprillil 2011