Akadeemilises kõrgharidustaseme õppes soovitakse säilitada prioriteetsete õppesuundadena tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused, bioteadused ja keskkonnatehnika ning tervis. Rakenduskõrgharidusõppes on prioriteetsed tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, tervis ja isikuteenindus nin g keskkonnatehnika. Loodus- ja täppisteaduste eelisarendamise vajadust rõhutati ka eile esitletud OECD majandusülevaates.

Riikliku koolitustellimuse komisjoni juhib nüüdsest Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, ka see tugevdab otsesidet tööjõuturuga. Kriisi sõnul peab riiklik koolitustellimus senisest enam teenima eksportiva majanduse huve. „See tähendab muuhulgas suuremat panustamist rakenduslikele ning tehnilistele õppevaldkondadele. Riiklikust koolitustellimusest kõrgharidusele peab saama majanduse struktuurimuutuse eestvedaja ning selle peamiseks eesmärgiks olgu tootlikkuse ja tööhõive kasv," ütles Kriis.

Tänavu arvestatakse varasemast rohkem kvaliteedikriteeriumidega, see tähendab riikliku koolitustellimuse vähenemist nende kõrgkoolide puhul, kes on saanud üleminekuhindamisel tähtajalise tulemuse. Vabanenud vahendid suunatakse eelisvaldkondadesse nagu infotehnoloogia ning ka ühisõppekavade lisavajaduse katteks, sealjuures eelistades rahvusvahelist koostööd eeldavaid ühisõppekavasid.

HTMi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets: „Kõrgkoolide üleminekuhindamine on jõudnud faasi, kus protsessi tulemusi saab kasutada ka oluliste strateegiliste otsuste langetamisel nagu seda on riikliku koolitustellimuse esitamine. Tähtajalise otsuse saanud õppekavagruppides peavad kõrgkoolid kaaluma õppe jätkamise otstarbekust või ümberkorraldusi.“

Läbirääkimistel kõrgkoolidega arvestatakse vajadust vähendada ebaotstarbekat dubleerimist, ennetada selle tekkimist ning vältida ressursside killustamist. Eeskätt tuleks vähendada dubleerimist sotsiaal- ja käitumisteaduste, ärinduse ja halduse, õiguse, kunstide ning humanitaaria õppesuunal.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. aprillil 2011

Klassiõpilaste arvamused reisi kohta:
Keili: Jäin reisiga väga rahule, kuigi ilm oli päris tuuline ja jahe. Ma polnud enne Soomes käinud ning esmalt jäid mulle silma hooned, mis olid väga ilusad ja uhked. Helsingi linn jättis üldse väga mõnusa ja ka puhta mulje, kuhu tahaks kindlasti tagasi minna. Ka Heurekas käik oli päris põnev, sai katsetada palju huvitavaid asju: autosõitu, seda, mis tunne on, kui tekib maavärin, teha enda pildiga münti ja palju muudki. Vaba aja saime veeta aga Jumbo kaubanduskeskuses, mis oli ikka päris suur ning seal sõime ka lõunat. Siis asusimegi tagasiteele Tallinna poole, laevas veetsime aega mõnusalt istudes ja muusikat kuulates. Päev oli väga põnev, kuid õhtuks olid kõik surmväsinud ning ootasid juba kojujõudmist.

Maksim: Reis oli väga hea. Heureka külastus oli väga vägev, kuna külastasin seda kohta esimest korda. Kõik oli minu arust väga põnev, aga ei meeldinud see, et pidin vara ärkama ja hommik möödus väga uniselt. Üldiselt olen reisiga väga rahul.

Liisa: Oli tore veeta üks mõnus päev klassiga väljaspool koolitunde ja koolimaja. Laevasõit oli rahulik, meri eriti ei kõigutanud, kuigi ennustati tormi. Teaduspark oli huvitav - põnevaid tegevusi jagus.

Sven: Reis oli väga huvitav ja mitmekülgne. Saime teada põnevaid fakte Soome ajaloo kohta ning Heureka keskuse külastamine oli väga lõbus ja positiivne kogemus, eriti planetaarium, mis oli väga võimas.

Kirsti: Mulle meeldis see reis, olin küll eelnevalt käinud nendes kohtades, kuid ikkagi oli uus ja huvitav. Kõige meeldejäävam oli film, mida Heurekas vaatasime, see oli nii reaalne ja ilus.

Marek: Terve reis bussi peale istumisest kuni mahaminekuni oli super. Ilmaga vedas. Sain uusi teadmisi Helsingi ja Soome kohta. Rohkem oleks tahtnud jalutada kesklinnas ringi ja Heurekas vähem aega veeta.

Henri: Heureka atraktsioonid olid võrreldes kolme aasta taguse ajaga enamjaolt samad, seega midagi jalustrabavat polnud. Uue asjana märkasin Soome rahapaja mündi vermimise masinat. See oli huvitav ja põnev täiendus, sest naljalt ikka kuskil enda pilti mündile panna ei saa. Kahju, et seda sai ainult korra kasutada, oleks soovinud veel huvitavaid münte teha. Kindlasti jääb see münt meenutama Heureka külastust.

Kadri: Hoolimata sellest, et pidime ärkama varahommikul ja saime voodisse heita alles laupäeva varastel hommikutundidel, oli reis väga vahva, sest mis saaks olla parem, kui oma väga toredate klassikaaslastega aega veeta mõttega, et oleme selle reisi täie õigusega välja teeninud. Heurekas oli palju avastamist ja eriti meeldejääv oli enda näoga mündi valmistamine. Otseloomulikult ei saa ükski tüdruk šoppamise vastu ja kui silme ees helendasid punased H ja M, siis ununesid nii uni kui ka nälg. Loksutavad laevasõidud olid nauditavad tänu lennukate ideedega klassikaaslastele.

Gert: Kuna käisin Heurekas teist korda, ei olnud see enam nii huvitav. Väga paljud tegevused sobisid eelkõige nooremale koolieale ning vanemale astmele oli seal tegevusi palju vähem.

Triin: Reis oli meeldiv ning tore. Väga huvitav oli Heurekas, kus ma polnud enne käinud. Meeldejäävaim oli sealt kindlasti rottide korvpallivõistlus ning filmi vaatamine planetaariumis. Seal näidatav tähistaevas ning muu tekitas tunde nagu ei vaataks filmi, vaid lesiks kusagil väljas keset ööd. Vahel oli tunne nagu liiguks ise kõigega kaasa. See oli põnev kogemus. Hiljem poodides ringi käies, olin küll juba üsna kurnatud, kuid tore oli siiski. Saime osade klassikaaslastega ka veidikeseks jalgu puhata, süüa ning juttu rääkida ja muljeid vahetada. Reis oli kindlasti väärt minemist ning olen sellega igati rahul.

Täname Tiigrihüppe Sihtasutust sellise toreda reisi eest.

C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi 11b klass ja klassijuhataja
Lisatud 19. aprillil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 19. aprillil 2011 

25 000 osalejaga uuringu tulemustest ilmneb, et  77 protsendil 13–16aastastest ja 38 protsendil 9–12aastastest lastest on profiil mõnes sotsiaalvõrgustikus. Eestis on näitajad veelgi kõrgemad ning profiil on vastavalt 55 protsendil (9–12-aastastest) ja 85 protsendil (13–16-aastastest) noortest. Veerand lastest tunnistab, et nende profiil on seadistatud „avalikuks”, mis tähendab, et see on kõigile nähtav. Viiendikul neist juhtudest on profiilis välja toodud ka tundlikke isikuandmeid, nagu näiteks aadress ja telefoninumber.

Sealjuures vaid 56 protsenti 11–12aastastest lastest väidavad, et teavad, kuidas oma profiilis privaatsussätteid muuta. Vanemate laste puhul on see näitaja kõrgem (78%).

Et laste turvalisus võrgukeskkonnas on oluline osa Euroopa digitaalarengu tegevuskavast, on Euroopa Komisjonil kavas vaadata läbi ELi turvalisemate suhtlusvõrkude põhimõtete rakendamine. Komisjon vahendas nende põhimõtete kokkuleppimist 2009. aastal, mil suurimaid sotsiaalvõrgustikke haldavad ettevõtjad nõustusid rakendama meetmeid alla 18-aastaste kasutajate turvalisuse tagamiseks võrgukeskkonnas.

Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalarengu voliniku Neelie Kroesi sõnul ei kaitse paljud sotsiaalvõrgustikega liitunud lapsed end võrgukeskkonnas piisavalt.

„Need lapsed seavad ennast ohtu ning on jälitajate ja ahistajate jaoks kerge saak. Seega peavad viivitamatult kõik sotsiaalvõrgustikke haldavad ettevõtjad seadistama alaealiste profiilid vaikimisi nõnda, et need oleksid nähtavad üksnes kasutaja määratud kontaktidele ning otsingumootorid neid ei leiaks.  Lisaks tuleb ettevõtjatel, kes ELi turvalisemate võrkude põhimõtetele veel alla kirjutanud ei ole, seda viivitamatult teha, et tagada meie laste turvalisus,” rääkis Kroes.

Tänaseks on põhimõtetele alla kirjutanud 15 ettevõtet, ent aruandest ilmneb, et osa Euroopa noorte seas populaarseid sotsiaalvõrgustikke ei ole tänaseks seda veel teinud. Koostööleppega kutsutakse liituma sotsiaalvõrgustikke haldavaid ettevõtjaid, mobiilseadmete ja mängukonsoolide tootjaid, internetiteenuse pakkujaid, mobiilirakenduste ja infosisu pakkujaid, tarbijaorganisatsioone, teadlasi ja lasteorganisatsioone.

Turvalisema interneti programm.
Digitaalarengu tegevuskava veebisait.

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Lisatud 19. aprillil 2011

Nagu ikka, on igal laagripäeval oma temaatika, seekord saab lähemat tutvust teha füüsika, bioloogia, materjaliteaduse, keemia ja raketiteadusega. Päevateemat lahatakse praktilistes töötubades, kus tegevus toimub 20-liikmelistes rühmades. Õhtud on laagrilistele sisustatud sportlike ja meelelahutuslike ettevõtmistega.

Laagri töökeeleks on eesti keel. Lapsi toitlustatakse neli korda päevas ja majutatakse 6-kohalistes kämpingumajades.

Teaduslaagri osalustasu on 100 eurot.

TÜ teaduslaagris osalemiseks palume registreeruda laagri kodulehel http://www.teaduslaager.ee/. Registreerumine toimub põhimõttel „kes ees, see mees“ kuni kohad täituvad. Osalustasu saab tasuda ülekandega pärast seda, kui lapse osalemine laagris on e-mailiga kinnitatud.

Teated saadetakse välja hiljemalt 15. maiks.

Laagri läbiviimist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Laagrit korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Füüsika Selts.

Tartu Ülikool
Lisatud 19. aprillil 2011

60 parimast fotost koostatakse rändnäitus ja trükitakse 500 loodusfotodega kalendrit, mida jaotatakse piirkonna lasteasutustele ja koostööpartneritele.

Konkursile oodatakse Hiiu-, Lääne- või Saaremaal jäädvustatud fotosid, millel on inimtekkelisi loodusmaastikke, pärandkultuuri objekte, inimesi looduses või muud inimese ja loodusega seonduvat.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2011.a.
Konkurss toimub viies vanuserühmas, iga osaleja võib esitada kuni kolm fotot. Fotovõistluse tulemused avalikustatakse jaanuaris 2011.a. Keskkonnaameti koduleheküljel.

Projektiga seotud maakondades toimuvad kolmel korral tasuta fotokoolitused, mida juhendab  Remo Savisaar.

Lähemat infot konkursi tingimuste, fotokoolituste ja fotode edastamise kohta leiab veebiaadressilt: http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=41621 

Fotokonkursi korraldab Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond SA KIK toetusel.

Keskkonnaamet
Lisatud 19. aprillil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 19. aprillil 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Loe ka:
Tallinn: lõime kodukooli valimiseks kõik eeldused

Pakosta linnaisale: remonditud koolimaja ei taga tasemel õpet  

Asekantsler: tulevikus on tippgümnaasium ka keset magalat 

Lisatud 19. aprillil 2011

Artikli täistekst ERR Uudistelehel.

Lisatud 19. aprillil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 19. aprillil 2011