2010. aastal viidi läbi kolm uuringut, milles osalesid 45 Tallinna kooli 5., 6., 7., ja 9. klasside õpilased ning koolipersonal – kokku üle 3000 õpilase ja ligi 300 koolipersonali liiget. Tegemist oli Tallinna ja Turu linna ühisprojektiga ning oluliseks eesmärgiks on edasise töö käigus uuringutulemuste omavaheline võrdlus.

Uuringu põhiküsimused ja -tulemused

Milline on õpilaste eluviis ja aktiivsus?
Õpilaste meelistegevused pärast koolipäeva on tüdrukutel ja poistel mõneti erinevad: poiste lemmikuteks on arvuti, teler ja mõni huviring, tüdrukutel on esikohal sõpradega suhtlemine ja huviringid. Samuti hindavad tüdrukud poistega võrreldes mõnevõrra kõrgemalt ühistegevusi koolis. Õpilased tegid häid ettepanekuid vahetundide aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmiseks. Näiteks soovisid nad vahetundides senisest rohkem nii organiseeritud kui ka organiseerimata füüsilisi tegevusi ja seda nii kooli siseruumides kui õues. Peamisteks häirivateks asjaoludeks peavad õpilased suurt müra kooliruumides, kaklemist ja tõuklemist. Soovitakse rõõmsat ja sõbralikku omavahelist suhtlemist vahetundides ning rohkem ühistegevusi.

Kuidas lapsed end koolis tunnevad ehk milline on nende emotsionaalne ja sotsiaalne turvatunne?
Õpilaste enesehinnang ja sotsiaalne kompetentsus on võtmetegurid, mis seostuvad nende enesetundega koolis. Koolirõõm on suurem nende seas, kes tunnevad end enesekindlalt ja on head suhtlejad. End üksildasena tundvate laste meelistegevuseks on sageli suhtlemine arvutis, vähene aktiivsus ühistegevustes ja huvialade piiratus. Üksildustunne seostus ka kiusamisega ja seda mitte kiusatava rollis olemise, vaid omalt poolt teiste kiusamisega.

Millised asjaolud on seotud koolimotivatsiooniga?
Õpilaste koolimeeldivus on seotud suhete kvaliteediga. Õpilased, kelle omavahelised suhted ja läbisaamine õpetajatega on hea, on kooli suhtes positiivsemalt häälestatud, tunnevad kooliasjade vastu rohkem sisulist huvi ning peavad oluliseks kaasalöömist koolielu aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmisel.

Kuidas koolikultuur toetab aktiivset ja turvalist koolipäeva?
Koolipersonal leiab, et enim avalduvad koolis järgmised väärtused: traditsioonid, orienteeritus edule, personali professionaalsus, õppeprotsessi kvaliteet ja kooli õhkkond. Vähem nähakse järgmiste väärtuste avaldumist: koostöö, avatus, keskkonnateadlikkus, hoolivus, iseseisvus ja vastutusvõime.

Uuringu tulemusi tutvustavat seminari viivad läbi Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õpetajakoolituse õppejõud, Psience OÜ psühholoogid ja Tallinna Haridusamet. Uuringutulemustele tuginevalt püütakse koos koolide projektimeeskondadega leida praktilisi lahendusi, kuidas muuta õpilaste koolipäev aktiivsemaks ja turvalisemaks.

Seminari päevakava
9:30–10:00 registreerumine ja kogunemine koos hommikukohviga
10:00 seminari eesmärgi ja päevakorra tutvustamine, Leida Talts
10:10 „Koolipere väärtusteuuringu tulemused“, Anne-Mari Ernesaks
10:45 „Sissejuhatus õpilaste uuringute tutvustamisse“, Eva-Maria Kangro
11:00 „Aktiivne ja turvaline vahetund õpilaste nägemuses“, Markus Metsalu ja Natalja Agarkova
11:20 „Õpilaste vaba aeg ja huvitegevus“, Maia Muldma
11:40 „Õpilaste emotsionaalne enesetunne, koolirõõm ja sotsiaalne kompetentsus“, Eva-Maria Kangro
12:15  Kokkuvõte tulemustest ja sissejuhatus grupitöödesse, Leida Talts
12:30–13:30 lõuna
13.30 Lahenduskesksed grupitööd; modereerivad: Airi Kukk, Mare Tuisk, Katrin Poom-Valickis, Maia Muldma ja Mai Normak
14.15 Grupitööde esitlused
14.45 Kokkuvõtted infoseminarist, Leida Talts

Tallinna Ülikool
Lisatud 19. aprillil 2011

Traditsiooniliseks saanud ettevõtmine kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.
Ürituse koordinaatori Vivian Siirmani sõnul saavad külastajad veeta Vabaõhumuuseumis sisuka, meeleoluka ja meeldejääva päeva.

„Soovime, et iga inimene viib pühade- ja kevade meeleolu endaga kaasa. Sellepärast pakume lisaks traditsioonilisele munade värvimisele palju muud põnevat, näiteks võimalust meisterdada lindude pesakast oma kodu õuele või istutada potti lilled, mida saab emadepäeval emale kinkida,“ rääkis Siirman.

Huvilised saavad osavust proovida ka palkidest talumaja maketi püstipanekul, Kuie koolis saab teele saata pühadekaarte, kirjutades nendele pühadesoove sule ja tindiga. Saab jälgida, kuidas valmistusid talupered lihavõteteks 19. sajandil ja 1930. aastatel. Lasteteater „Trumm“ mängib lastele lavastust „Roosad sokid“. Lisaks toimuvad taluarhitektuuri tutvustavad ringkäigud. Toidu- ja käsitöölaadal, kuhu sel aastal on registreerunud rekordarvul käsitöölisi ning väiketootjaid pakutakse kodumaist talukaupa, ehedat käsitööd ning ka istikuid. Lihavõttelaatadel on Eesti ajaloos sajanditevanune traditsioon.

Muusikaliseid ülesastumisi näeb nii Kolu kõrtsis, kui ka Sutlepa kabelis, viimases kõlavad ansambli Nolens Volens esituses ürgnaiselikud regilaulud ja regilaulude seaded. Kell 15.00 kabelis algaval Ülestõusmispühade jumalateenistusel teenib õpetaja Toomas Paul.

Kiigeplatsil toimub Leigarite eestvedamisel kiigeaja avatuks laulmine. Traditsioonilisi kiigelaule lauldakse koos külastajatega, kellel on seejärel võimalik kiikuda nii suurel külakiigel, kui ka kaasaegsetel kiikingkiikedel. Soovijad saavad anda oma panuse käsitöömeistrite abil valmivasse ühisesse näputöösse, mis hiljem kiigele kingiks viiakse.

Tegevused taludes ja kogu muuseumi territooriumil toimuvad kella 11-17, kevadlaat alustab juba kella 10st. Ürituse täpsema kava leiab Eesti Vabaõhumuuseumi veebilehelt www.evm.ee.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 19. aprillil 2011

Kirjastuse Varrak poolt välja antud ja Kadri Jaanitsa tõlgitud raamat on soome ja eesti kriitikute seas positiivset tähelepanu äratanud.

Teos on eelkõige Jaan Tõnissoni elulugu, mille vaatenurgaks on Tõnissoni ja Konstantin Pätsi koostöö ja konkurents ning võrdlusmomendid sama ajajärgu Soomes aset leidnud poliitiliste sündmustega, unustamata poliitikute inimlikke isikuomadusi ja püüdlusi, mis mängivad suurte murrangute ajal riikide arengus omaette rolli.

Soome poliitik ja politoloogiadoktor Erkki Tuomioja on kirjutanud mitu raamatut. 2006. aastal võitis Tuomioja populaarteadusliku kirjanduse auhinna Tieto-Finlandia raamatu „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses” eest. Raamat kõneleb Erkki Tuomioja eestlannast vanaemast Hella Wuolijoest ja tolle õest.

Erkki Tuomioja on sündinud 1946. a. ja olnud Soome parlamendi liige aastatel 1970-1979 ja uuesti alates 1991. aastast ning Soome välisminister aastatel 2000-2007. Tuomioja osaleb aktiivselt Soome ühiskonnaelus ja ajakirjanduses toimuvates diskussioonides. Oma koduleheküljel www.tuomioja.org avaldab ta raamatuarvustusi, kolumne ja poliitilisi seisukohavõtte.

7. mail toimuvat vestlust korraldab Prima Vista koostöös Soome Instituudiga, Tampere Maja ning kirjastusega Varrak. Vestlus on soome keeles tõlkega eesti keelde.

Kirjandusfestival Prima Vista
Lisatud 19. aprillil 2011

2011. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil anti gümnaasiumiõpilastele välja seitse ja põhikooliõpilastele neli preemiat, lisaks said preemia nelja parima töö juhendajad. Mõlemad gümnaasiumiastme esikohapreemiad läksid Tallinna Reaalkooli, mille õpilane Michael Florea kirjutas uurimistöö liitvalkude ekspressioonist ja Kees Vanamölder rööbassõidukite dünaamikast. Arvukalt preemiaid noppisid ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased.

Kokku jagati parimate tööde autoritele ja juhendajatele välja 11 400 eurot, lisaks auhinnarahale said gümnaasiumiastme parimate tööde autorid võimaluse Eestit esindada noorte teadusmessidel ja noorteadlaste konkurssidel USA-s, Inglismaal ja Soomes. Lisaks andis Sihtasutus Archimedes välja eripreemia, milleks on osalemine rahvusvahelisel loodusuurimise nädalal Šveitsi Alpides.

Selleaastasele õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus 105 tööd 52 koolist, neist 32 põhikooli ja 73 gümnaasiumi tasemel. Konkursile esitatud uurimistöödes käsitleti suurt hulka põnevaid teemasid, näiteks katsetati uudset tekstiilide analüüsi meetodit, uuriti, kuidas saaks talitseda meie vetes elava hulkharjasussi Marenzella neglecta arvukust ja kuidas saavad hakkama kakskeelsetest peredest lapsed.

Lisaks uurimisele olid noored sel aastal konkursile esitanud ka mitmeid inseneeria valdkonda kuuluvaid töid, näiteks ehitati konkursiks käepärastest vahenditest superkondensaator, tuulegeneraator oma koolile ja arvutiprogrammi abil juhitav joonestuspink.

2011. aasta õpilaste teadustööde riiklik konkurss oli järjekorras juba kümnes. Konkurssi korraldab Sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Teaduskeskus AHHAA-ga.

2011. aasta õpilaste teadustööde konkursi tulemused

Gümnaasiumiastme preemiad:

I preemia (1 100 eurot)
•    Michael Florea (Tallinna Reaalkool) töö „GST-GFP liitvalgu ekspressiooni sõltuvus IPTG kontsentrasioonist Escherichia coli's“ eest; lisaks ning SA Archimedes eripreemia – osalemine noorte teadusmessil Intel ISEF 2011 Los Angeles, California, USA
•    Kees Vanamölder (Tallinna Reaalkool) töö „Rööbassõidukite dünaamika võrdlus erinevate rööpmelaiustega rööbasteedel“ eest; lisaks võimalus osaleda Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2011 septembris Helsingis ning SA Archimedes eripreemia – osalemine noorte teadusmessil Intel ISEF 2012 Pittsburgh, Pennsylvania, USA

II preemia (800 eurot)
•    Rees-Roonius Juurmaa (Tallinna Reaalkool) töö „Muutused eri vanuses õpilaste töömälus koolipäeva jooksul“ eest;
•    Triin Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Escherichia coli ribosoomi metüültransferaasi RlmH katalüütiliste aminohapete kindlaksmääramine“ eest; lisaks SA Archimedes eripreemia – osalemine London International Youth Science Forumil (juuli 2011)

III preemia (600 eurot)
•    Liisa Pool (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Ingerisoomlaste Eesti kaudu Soome evakueerimine Teise maailmasõja ajal“ eest;
•    Anna-Helena Saarso (Tallinna Reaalkool) töö „Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas“ eest; lisaks võimalus osaleda Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2011 septembris Helsingis
•    Uku-Laur Tali (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Energiavõsa istutusmaterjali kasvupotentsiaal“ eest; lisaks võimalus osaleda Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2011 septembris Helsingis

Põhikooliastme preemiad:

I preemia (850 eurot)
•    Marten Kask, Kristjan Kalve ja Siim Kurvits (Tartu Karlova Gümnaasium) töö „Hape-alus indikaatoreid loodusest“ eest;
•    Karmen Kõrnas (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool) töö „Mänguasjad ja lastemängud enne ja nüüd“ eest;

II preemia (550 eurot)
•    Karl Eik Rebane (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Sõrves talvituvad merikotkad“ eest;
III preemia (350 eurot)
•    Pille-Riin Eiskop (Tallinna Inglise Kolledz) töö „Inglise keele oskus Tallinna kesklinna teenindajate seas.“ eest;

Eripreemia
•    Anni Männil (Paide Ühisgümnaasium)  - SA Archimedes eripreemia – osalemine International Wildlife Research Week, Šveitsi Alpides, juuni-juuli 2011

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest järgmisi I preemia pälvinud tööde juhendajaid (800 eurot töö kohta):
•    Kersti Veskimets (Tallinna Reaalkool) ja Lagle Kasak (Tallinna Tehnikaülikool) Michael Florea juhendamise eest;
•    Mart Kuurme (Tallinna Reaalkool) ja Hans Rämmel (Tallinna Tehnikaülikool) Kees Vanamöldri juhendamise eest;
•    Anneli Lukason (Tartu Karlova Gümnaasium) Marten Kase, Kristjan Kalve ja Siim Kurvitsa juhendamise eest;
•    Lia Viller (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool) juhendamise eest;

Lisainfo: Sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimise üksuse veebileht: http://archimedes.ee/teadpop.

Lisatud 19. aprillil 2011

Kokku osaleb eeltestides juhuvalimi alusel umbes 3000 õpilast. Esindatud on kõik koolitüübid (eesti, vene ja segaõppekeelega üldhariduskoolid ning kutseharidusasutused). Esmakordselt toimub testimine kõigis valimi koolides ka elektrooniliselt.

Õpilastel tuleb täita praktilise taustaga ülesannetega testivihikud ja vastata taustaküsimustikule. Osa õpilastest teevad elektroonilist testi. Eeltesti eesmärk on kontrollida uusi ülesandeid, et nad sobiksid põhitestis rahvusvahelise võrdluse aluseks.

Rahvusvahelist õpilaste võrdlusuuringut PISA korraldab Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Eesmärgiks on hinnata, kas 15-aastane noor on haridusperioodi lõpuks omandanud vajalikud pädevused, et oma eluga hakkama saada.

PISA uuring toimub iga kolme aasta tagant ning põhiuuringule eelneb ülesannete eeltestimine kõikides uuringus osalevates riikides. Eesti osales PISA uuringus esmakordselt 2006. aastal, mil rõhuasetus oli loodusteadustel. Eesti õpilased olid 54 osalenud riigi seas 5. kohal loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas; 13. kohal  funktsionaalses lugemises ja 14. kohal matemaatilises kirjaoskuses. 2009. aasta testi rõhuasetus oli funktsionaalsel lugemisoskusel. Eesti näitas 65 osalenud riigi seas häid tulemusi - Eesti keskmine tulemus ületas nii OECD riikide, Euroopa kui kõigi osalenud riikide keskmise. Eesti oli OECD riikide seas 10., Euroopas 5. ja kõigi osalenud riikide seas 13. kohal.

2012. aasta PISA võrdlusuuringu põhirõhk on matemaatikal. Põhitest viiakse läbi aprill-mai 2012, testi tulemused avalikustatakse 2013. aasta lõpus. Põhitestis osaleb Eestis üle 6000 õpilase ning see toimub elektrooniliselt. Uuringu näidisülesannetega saab tutvuda lehel http://uuringud.ekk.edu.ee

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 19. aprillil 2011

Põlva Roosi Kool kutsub kõiki toimetuleku- ja hoolduskoolide õpilasi koos õpetajatega osalema joonistusvõistlusel „Kevad minu silmade läbi“. Toredaid  joonistusi erinevas tehnikas ootame kuni 15. maini 2011 aadressil: 63308 Põlva, Lina 13, Roosi kool, märgusõna „Kevad“.

Plaanis on korraldada töödest näitus, see jäädvustada ning saata materjal kõikidele osalenud koolidele.

Rohkem infot: annenukk@gmail.com

Kontaktisik: Anne Nukk

Eksami suuline osa toimub 19.,20. ja 21. aprillil. Eesti keel teise keelena on kohustuslik riigieksam vene või muu õppekeelega koolis. Tänavu registreerus sellele eksamile 3239 eksaminandi, sh gümnaasiumilõpetajaid 1987, kutseõppeasutuste õpilasi 1191 ja varemlõpetanuid 61.

Kirjandit kirjutavad abituriendid esmaspäeval, 25. aprillil. Eesti õppekeelega koolides on kirjand kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides on kirjand teist aastat vabatahtlike eksamivalikute hulgas. Kokku asub 25. aprillil kirjandit kirjutama 9926 koolilõpetajat.

Eksamieelistuste osas 2011. aastal võrreldes varasemate aastatega suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Kõik valitud riigieksamid tuleb ka sooritada, eksamist loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, jääb tal kool samal aastal lõpetamata.

Eksamitulemused saab teada riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel. Tulemused sisestatakse andmebaasi ning muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Riigieksami e-tunnistused on riigiportaali vahendusel kättesaadavad alates 20. juunist. Tunnistuse allalaadimiseks on vaja ID-kaarti või internetipanga kasutajaandmeid, samuti digidoc tarkvara. Üksikasjalikumad nõuanded e-tunnistuse allalaadimiseks, samuti selle kasutamisvõimalused leiab eksamikeskuse kodulehelt.

Eksamitulemustega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus 5 tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile. Soovi korral saab enne apelleerimist eksamikeskuses kohapeal oma eksamitööga tutvuda. Tutvumise täpsem kord, registreerimisvõimalused jm sellekohane info on üleval eksamikeskuse kodulehel.

2011. aasta riigieksamitele on registreerunud kokku 20 466 eksaminandi, eksamivalikuid on üle 48 tuhande.

Koostöös Vikerraadioga kõlavad 18.-21. aprillini „Huvitaja“ saates nõuanded riigieksamiks valmistujatele. Vikerraadio kodulehel http://vikerraadio.err.ee/saade/huvitaja/algus on võimalik panna end abituriendi rolli ning proovida ülesandeid lahendada.

Riigieksamite ajad.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 18. aprillil 2011

Jüripäev ja lihavõtted 24. aprillil, kell 13-17

• Laste jürijooks ja orienteerumismäng peredele
• Räägime jüripäeva ja munadepühade kombestikust
• Veeretame ja värvime mune
  
• Meisterdame linnupesakaste, kevadkaunistusi, karjapoisi mänguasju ja teeme sepatööd
• Pargis toimub lindude vaatlus koor ornitoloogiga, õpikojas loodusfilmide vaatamine
• Näituse "Suitsupääsuke - aasta lind" tutvustamine
• Miguel Villoslada Pecina loomapiltide näituse "Loodus ja kunst" avamine
• Autasustame pesakastide konkursil "Tsirgupesäkene" osalejaid
• Aias lihavõttetibud, jänkud ja hobune

Tule naudi kena kevadpäeva Ülenurmel!

www.epm.ee

738 3819, 53 737 124

Pargi 4, Ülenurme vald, Tartumaa

Kuna eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminek on kulgenud seni plaanipäraselt, seda on Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnitanud koolijuhid ja omavalitsused, on Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlused üllatavad ja ootamatud ning ministeerium analüüsib laekunud taotlusi väga põhjalikult.

Haridus- ja Teadusministeeriumil on kavas üksikasjalikult tutvuda iga taotluse ja iga erandit taotleva kooliga, kohtuda koolijuhtidega, õpilaste ja lastevanemate esindajatega, et välja selgitada iga kooli põhitakistused eestikeelsele õppele üleminekul. Ministeeriumi töörühmad arutavad koos kooli juhtkonna ja kohalike omavalitsustega läbi, kuidas tekkinud raskused ületada ning tagada nõutavas mahus eestikeelne gümnaasiumiõpe.

Eesti töötab käesoleval õppeaastal 47 vene õppekeelega munitsipaalgümnaasiumi.

Tallinna ja Narva volikogude taotlustega saab tutvuda siin: http://www.hm.ee/index.php?0512424

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 18. aprillil 2011

Žürii esimees Leini Jürisaar Tallinna Haridusametist ning liikmed Juta Piirlaid, Birgit Tammjõe-Tulp, Kadri Kruus-Laurimaa, Kalle Aasamäe, Lilli Jahilo ja Eedo Lubi andsid 17 võistluskollektsioonile hindeid, tulemusena selgusid võitjad:
4.- 6. klasside arvestuses „Kevad naerab“ (Vanalinna Hariduskolleegium, kollektiivne looming, juhendaja Sirje Rohtla);
7.- 9. klasside arvestuses „In my dreams“ (Jakob Westholmi Gümnaasium, disainer Johhanna Ruukholm Tamm) ning
10.-12. klasside arvestuses „From sketchbook to reality“ (Tallinna 21. Kool, disainerid Margot Jakobson, Tom Vikson).

Parimad modellid olid seekord Grete Tipp (Tallinna 21. Kool) ja Lennart Leedo (Vanalinna Hariduskolleegium).

Tallinna Kanutiaia Noortemaja rõivaste õmblemise- ja disainistuudio eripreemia – õpilaste lemmik – kollektsioonile „In my dreams“.

Eesti Punase Risti Tallinna Selts andis eripreemiad järgnevalt: „Lilleline kevad“ (Tallinna Pääsküla Gümnaasium, kollektiivne looming, juhendaja Ave Härmsalu); „Miss Primavera“ (Mustamäe Laste Loomingu Maja, juhendaja Jevgenia Borissova); „Kevad naerab“ (Vanalinna Hariduskolleegium).
Seekordseteks peaauhindadeks olid lillevaasid, autoriks Viivi-Ann Keerdo.  Palju õnne võitjatele ja kohtumiseni!

Suur tänu kõigile osalejatele ning toetajatele: Tallinna Haridusamet, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Salme Kultuurikeskus, Avision, Libresse, Katjes. Täiendav materjal Kanutiaia Noortemaja koduleheküljel www.kanuti.tln.edu.ee

Andres Kask, Tallinna Kanutiaia Noortemaja arendusjuht
Lisatud 18. aprillil 2011