Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 11. aprillil 2011

Elektroonilisele küsimustikule on oodatud vastama 12. klassi/kutsekeskharidusõpet lõpetavad õpilased! Kõikide vastanute vahel loositakse välja auhinnad – Rahva Raamatu kinkekaardid, ZEN kõnekaardid ning iPodid.

Küsitlusele on ligipääs nii e-kooli kui allolevate linkide kaudu:
eesti keeles: http://praxis.uuringud.eu/index.php?id=237
vene keeles: http://praxis.uuringud.eu/index.php?id=246

Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 25 minutit.

Uuringu läbiviijaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Archimedes tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Lisatud 11. aprillil 2011

Finaali pääses 13 Tallinna kooli, kokku on lavalaudadel 17 kollektsiooni. Seekordsed tööd on loodud teemal „La Primavera”. Õpilaste moeloomingut hindab seitsmeliikmeline žürii, selgub parim kollektsioon 4.-6. klasside; 7.-9. klasside ja  10.-12. klasside arvestuses. Valitakse ka parim poiss- ja tüdrukmodell.

Üritust toetavad Tallinna Haridusamet, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Avision, Libresse, Katjes, Salme Kultuurikeskus.

Sissepääs tasuta! Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja pildimaterjal Kanutiaia Noortemaja koduleheküljel www.kanuti.tln.edu.ee

Andres Kask, Tallinna Kanutiaia Noortemaja arendusjuht
Lisatud 11. aprillil 2011

VÕTA on protsess, mis lihtsustatult tähendab seda, et erineval viisil omandatud teadmisi ja oskusi (näiteks töökogemusest või täienduskoolitusel õpitut) on võimalik arvestada kutse- ja kõrghariduses nii sisseastumistingimuste kui õppekava täitmisel. Ainsaks tingimuseks on see, et omandatud teadmised või oskused peavad sobima kokku õppekava õpiväljunditega.

VÕTA nädala raames on võimalik võtta osa erinevates kõrgkoolides toimuvatest infotundidest ja koolitustest, kus jagatakse infot VÕTA võimaluste ja TULE programmi kohta, pakutakse võimalusi osaleda karjäärinõustamistel ning erinevates vastavasisulistes töötubades. VÕTA nädala raames korraldavad üritusi 8 kõrgkooli üle kogu Eesti. Osalema on oodatud kõik, kes on mingil hetkel õpingud pooleli jätnud aga soovivad nüüd tulla tagasi kõrgkooliõpinguid lõpetama, samuti kõik edasiõppimisvõimalustest huvitatud.

Lisainfot VÕTA nädala ning VÕTA võimaluste kohta võib leida veebilehelt http://vota.archimedes.ee/.
Kõik teavitusnädalal toimuvad üritused on tasuta ning nende läbiviimist toetab SA Archimedes programmi Primus kaudu. Programmi Primus eesmärk on toetada kõrgkooliõppe kvaliteeti ja tõsta kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet. Programmi eelarve on 14,6 miljonit eurot (2008-2014), mida rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Programm Primus, SA Archimedes 
Lisatud 11. aprillil 2011 

Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul sujus avalduste esitamine tõrgeteta. „Koolid peavad oma valiku tegema 25. aprilliks, seejärel on vanemail mõtlemisaega 1. maini, mil tuleb koolile anda oma lõplik vastus. Neile lastele, kelle vanemad ise kooli valida ei soovinud või kes soovitud koolidesse ei pääsenud, määratakse koolikoht komisjoni poolt, õppekohti jätkub kõigile Tallinna lastele,“ selgitas Pajula.

Populaarseimad koolid on jätkuvalt Kesklinnas, Nõmmel ja Lasnamäel. Kõige rohkem on taotlusi esitatud Tallinna Reaalkooli – 640, mis on ligi 13 sooviavaldust ühele õppekohale. Teistesse koolidesse esitatud taotluste hulk on tunduvalt väiksem, ühele kohale soovijate hulk jääb alla 10. Taotlusi esitati kõikidesse koolidesse.

Alla 7-aastaseid lapsi soovitakse sel aastal kooli panna 320. Nende puhul on varasem kogemus näidanud, et juhul, kui soovitud  kooli ei saada, siis lükatakse koolitulek aasta võrra edasi. Möödunud aastal koolipikenduse saanud lapsi on nüüd kooli tulemas 104. Enamasti esitati ühe lapse kohta sooviavaldus keskmiselt 3-5 kooli. Kõige enam on üks inimene esitanud taotluse 19-sse kooli, valides nii õppekeelelt kui asukohalt erinevaid koole.

Koolidele sai taotlusi esitada 1.-7. aprillini k.a. Lapsevanemad saavad taotlusi jätkuvalt esitada, kuid nüüd tuleb nendega pöörduda Tallinna Haridusameti poole. 2. mail alustab haridusameti komisjon kodukooli kinnitamist neile lastele, kellel koolikohta veel ei ole. 6.-10. juunini teavitavad koolid seni koolikohata laste vanemaid elukohajärgse kooli määramisest, 10.- 20. juunini kinnitab vanem oma otsuse. Alates 23. juunist saavad kõik soovijad esitada taotlusi koolide vabadele kohtadele, ka need, kelle lapsele kool on määratud, kuid nad eelistavad mõnda teist kooli.

Infot leiavad lapsevanemad Tallinna Haridusameti kodulehelt http://www.haridus.ee/, ka komisjoni liikmed vastavad meeleldi nende küsimustele.

Loe ka: Tallinna uus koolimäärus vallandas eliitkoolihulluse

Tallinna Haridusamet
Lisatud 11. aprillil 2011

Konverentsil tuleb esitamisele üle 60 ettekande ning see toob kokku üliõpilased Eestist, Bulgaariast, Inglismaalt, Lätist ja Venemaalt.

Üliõpilastel on võimalus tutvustada oma uurimusi neljas põhilises valdkonnas:
1) Alus-, alg-, kesk- ja kõrgharidus
Alateemad: tänapäeva metoodilised lähenemised õpetamisele; traditsioonilisus ja uuendusmeelsus tänapäeva hariduses; keele omandamise metoodilised probleemid (sh keelekümbluses); haridus mitmekultuurilises ühiskonnas
2) Filoloogia ja kulturoloogia
Alateemad: keeleteadus; kirjandusteaduse ja folkloristika küsimused; kontrastiivne keeleteadus ja keelekontaktid; kultuuridevaheline vastastikune toime ja suhtlemine; keele omandamine
3) Avalik haldus
Alateemad: e-demokraatia; kodanikuaktiivsus, projektitegevus; mitmekultuurilisusega kaasnevad väljakutsed; kohalike omavalitsuste (sh rahvusvaheline) koostöö; funktsioonide jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel; erialaste mõistete võrdlus erinevates keeltes; poliitika tähtsus kohalikul tasandil; KOV tulubaasid.
4) Noorsootöö
Alateemad: noorsootöö ja tasemeõpe; mitteformaalne õppimine noorsootöös (sh noortekeskuses, laagris, huviringis, huvikoolis, noorteühingus jm); õppimine noorsootöös vabatahtliku tegevuse kaudu.

Konverentsi töökeelteks on eesti, vene ja inglise keel. Kõik huvilised on oodatud! Konverents toimub 13.–15. aprillil 2011 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Kerese 14, Narva). 15. aprillil teevad konverentsi osalejad bussiekskursiooni Tartusse.

Konverentsi avamisel osalevad: Tarmo Tammiste, Narva linnapea; Katri Raik, Narva kolledži direktor; Narva kolledži õppejõud ja korraldustoimkonna liikmed.

Täpsem info konverentsi kodulehel: www.narva.ut.ee/uliopilaste-teaduskonverents

Tartu Ülikool
Lisatud 11. aprillil 2011

Ridalis, linnulennult vaadatuna Võru ja Põlva vahel, asub väike murulennuväli koos mõne kõrvalhoone ja lennukiangaariga. Praegu ootavad angaarides kevadet ja suure lume sulamist kannatlikult purilennukid. Kuidas saada sellise aukartustäratava, esmapilgul kitsa ning maa peal kohmakana tunduva lennumasina täieõiguslikuks piloodiks?
 
Piloodile on tähtsad tervis, teadmised, kogemused ning muidugi huvi asja vastu.
Alustame tervisest. Esmalt peab Tallinnas lennundusmeditsiini keskuses läbima põhjaliku tervisekontrolli. Seda kinnitatakse tervisetõendiga, mis jääb ka edaspidi oluliseks dokumendiks õpilaslitsentsi, ning hiljem purilendurilitsentsi nõutamisel ja pikendamisel.

Loengud teemadel: aerodünaamika, lennukikonstruktsioon, lennundusraadioside, lennundusseadused ja -reeglid, meteoroloogia, navigatsioon, inimfaktor, võivad esialgu ehmatavana tunduda, kuid paralleelselt lennuõpingutega Ridali lennuväljal omandavad need kiiresti praktilise tähenduse, ning eksamid Tallinna lennuametis muutuvad ületatavaks. Peaasi, et endal jätkub huvi ja tahtmist.

Lennukoolitust viivad läbi samalt lennuväljalt sirgunud purilennuinstruktorid, kes kannatlikult alustavad õpilastega erinevate lennuharjutuste läbiviimist. Alguses lennatakse kahekohalise purilennukiga Blanik L-13 lennuväljaringe. Õpitakse otselendu, pööranguid ja maandumist. Peale umbes 30ne lennuväljaringi sooritamist ootavad õpilast juba iseseisvad lennud... ja unistused ühekohalistest „valgetest” purilennukitest nagu Jantar, Pirat, Lak-12.
 
Kui kohtate lendurit, kes ütleb, et ta nüüd oskab purilennukiga lennata, siis ärge uskuge teda. Purilennu teeb ammendamatuks ilm. Seda eriti meie kliimas, kus ilma kirjeldamiseks sobib vist kõige paremini sõna heitlik. Ilma mootorita purilennuk ise maa pealt õhku ei saa. Purilennuki viib slepis sobivale kõrgusele (300 - 600m) mootorlennuk, ning seejärel peab purilendur ise otsima tõusvaid õhuvoole.

Päikesepaistelise ilmaga soojendab päike maad. Õhk selle kohal soojeneb ja liigub üles. Kõrgemal soe õhk kondenseerub ja tekivad pilved. Purilendur peabki leidma üles need silmale nähtamatud „tõusvad õhusambad” ning nendes spiraalikujuliselt lennates kõrgust koguma. Enamasti on saavutatava kõrguse piiriks pilve alumine piir. Kuid kui oskused ja pädevused lubavad, siis on võimalik pilves kõrgust edasi koguda. Ja seda kõike ilma mootori abita.

Paraku pole maailmas kõik täiuslik. Kui õhk liigub üles, peab õhk ka kusagil alla tagasi liikuma. Sattudes sellisesse õhuvoolu, laugleb purilennuk kiiremini maa poole. Jah, nüüd kuluks küll mootor ära!
Kui purilennuk on lennuväljast kaugel, ning tagasi lennuväljale ei jõua, siis maandutakse tavalisele põllule ehk platsile, kust hiljem jällegi mootorlennuki slepis või spetsiaalses kärus purilennuk tagasi koju tuuakse.

Hea ilma korral võib õhus püsida mitmeid tunde (kuni aga lendur vastu peab või maised hädad alla ei aja) ja mööda Eestimaad purilennukiga „ringi jalutada”. Samas peab purilendur kogu aeg mõtlema, missugune on järgmine samm – järgmine pilv, lennusuund, tuulesuund, ilmaolude areng, sobiv lennukiirus, asukoht, läheduses olevad teised purilennukid, lennuväljad jne. Pidevalt peab paar sammu oma tegevusest ette mõtlema. Siiski ei maksa muretseda, sest jääb ka piisavalt aega nautida ülalt avanevat hingematvat vaadet ja suurepärast tunnet – lennumasin „kuulab” mu sõna.

Purilennundus sobib nii naistele kui ka meestele. Põhilisteks eeldusteks on ikka huvi ja valmisolek õppida. Ei saa mööda minna ka faktist, et purilend nõuab raha, mida rohkem kulub just lennuõpingute alguses. Aga see tasub end igati ära. Eriti kui eneselegi ootamatult silmapiiril kerkivad pilveräbalad südame kiiremini põksuma panevad. Kui pakid ennast rannas päevitamise asemel kitsasse lennukisse, ning tunde lennukikupli all higistad – siis tead, et seda tunnet ei vahetaks naljalt mitte millegi vastu.
               
Kõige sagedamini esitatavad küsimused ja vastused neile:
Kas olete alla kukkunud?
Ei.
Kas purilennukiga surmasõlme saab teha?
Saab teha.
Kui kaugele saab purilennukiga lennata?
Oleneb ilmast ja purilennuki aerodünaamilisest väärtusest. Purilennuk Blanik L-13 laugleb 1 km kõrguselt 28 km kaugusele.
Kui kiiresti purilennuk lendab?
Oleneb purilennukist. Näiteks Blaniku L-13 maksimaalne lubatud kiirus on 253 km/h.
Kui kõrgel olete ise purilennukiga käinud?
2750 m. Maailma kõrgusrekord ulatub 15 km ligi.
Kas olete langevarjuga hüpanud?
Purilennukist ei ole. Igaks juhuks on aga langevari lendamise ajal alati seljas.
Kas te kõrgust ei karda?
Kardan, aga lennukis mitte.
Kas tuulevaikse ilmaga saab lennata?
Saab. Tugev tuul pigem raskendab purilennukiga lendamist.
Kas vihmaga saab lennata?
Vihm muudab nähtavuse halvaks ja surub lennukit kiiremini maa poole. Samuti on väga ohtlik äikesega lennata.
Kas ka talvel saab purilennukiga lennata? Saab, aga väga külm on. Paksu lumega pannakse lennukile alla spetsiaalsed suusad.
Kui vanalt võiks alustada lennuõpinguid?
15-16-aastaselt. On ka inimesi, kes on alustanud õpinguid viiekümnendates eluaastates.

Video (autor Marek Tamme).
 
*/A. de Saint - Exupery/

Katrin Kisand, Tartu Hiie kooli õpetaja
Lisatud 11. aprillil 2011

Kuna olen õppinud ka õpiabi õpetajaks, siis rakendan oma tunnis kolme erinevat põhitõde:
1) uue õppematerjali esitamine peab tekitama emotsioone, mõtteid, kaasaelamist, samastumist;
2) kodune ülesanne peab olema huvitav, kinnistav ja tulemus hinnatav;
3) teadmiste kontroll (tunnikontroll, kontrolltöö vms.) tuleks kokku panna nii, et erinevate võimetega lapsed suudaksid oma teadmisi näidata.

Ainetunnis uue teemaga alustamine õnnestub alati, kui õpilastele selgeks teha, et see teema puudutab neid otse ja isiklikult. Näiteks teema „Väärtused“ alustamiseks sobib pildiseeria tuntud inimestest erinevatelt elu-aladelt ja sotsiaalsetest kihtidest. Igal linnal/külal on ka omad „kuulsused“, kes kenasti sellesse komplekti sobivad. Teema „Suhtlemine“ sissejuhatuseks kasutasin Kreisiraadio videot – „Läbirääkimised“, Elioni reklaami „Sheeri kama…“ jne. Selline uue teema sissejuhatus aktiveerib laste tähelepanu ja klass on õpetajal nii-öelda „peos“.

Sama oluline on antava info mõistetavus. Meie noored ja lapsed loevad vähe. Seega on nende sõnavara väike ja keerulised laused koos võõraste sõnadega pole neile arusaadavad. Tekstid vajavad lihtsustamist, laused lühendamist ja võõrad sõnad selgitamist. Olen nõus emakeeleõpetajatega, kes hoiatavad liigse lihtsustamise ohu eest, aga kuni õpilastel esineb probleeme sõnavaraga, tuleks nädalas ühes inimeseõpetuse tunnis keskenduda siiski ainest arusaamisele. 

Ainete lõimumise juures peab teadma, kas õpilane on juba õppinud protsendi mõistet, tingivat kõneviisi, liitlauseid jne. Liiga sageli näeme õpikutes eksimusi nende oluliste reeglite vastu. Lihtsaim viis esitada tekste lastele eakohase sisu ja vormiga on koostada teemalehti või veebileht. Omatehtud veebilehelt saavad õpilased kätte just selle info, mida mina õpetajana teema juures oluliseks pean. Veebilehele saab lisada tunnis vaadatud esitlusi, videofilme ja muud huvitavat materjali. Kuna tänapäeva lapsed niikuinii „elavad“ arvutis, siis on minu arust väga arukas neile sinna „külla“ minna.

Järgmine oluline õpetamise osa on kodune kinnistamine ja kordamine. Kodune ülesanne peab olema juba läbitud materjali kohta. Rääkides tunnis tervislikust toitumisest, siis oma hommikusöögist foto tegemine ja selle veebilehele ülespanemine oli lastele väga põnev ja samas ka hariv ülesanne. Lapsed tunnistasid, et vaatasid oma hommikused palad suure hoolega üle ja otsisid külmkapist just need toiduained, mille me tunnis tervislikeks tunnistasime. Väga oluliseks osutus ka tassi, taldriku ja isegi laudlina valik. Mõni kuu hiljem sain teada, et paljudele lastele jäigi see harjumuseks.

Tunnikontrollideks ja kontrolltöödeks õppimiseks olen koostanud teste, ristsõnu ja küsimustikke erinevate programmidega: HotPotatoes, Xatquiz, Quizmaker jne. Sellisel õppimisel kasutavad õpilased nägemis- ja kuulmismälu (harvemini ka liigutusmälu) ning saavad ka kohe reflektsiooni vastuste õigsuse kohta. Positiivne mõju õpitulemustele on olnud märgatav.

Viimane, väga oluline aspekt õpetamisel on teadmiste kontroll. Pean õpetajana väga tähtsaks õpilaste arengu soodustamist, seepärast  tuleb mõned tööd teha vähemalt kolmele eri võimetega õpilaste rühmale. Esimene töö on mõeldud „tavaõpilasele“ ja  koosneb ainekaval põhinevatel teadmistel ja oskustel. Teine töö on õpilastele, kes suudavad ja tahavad rohkem areneda (lisaküsimused veebilehel olevate lisamaterjalide kohta). Kolmas töö tuleb koostada õpiraskustega õpilastele. Ülioluline on tööülesannete ja küsimuste sõnastus, pildimaterjali valik, eakohasus ja aktuaalsus. Selle rühma töödes kasutan sageli valikvastustega küsimusi, õigete paaride leidmise ülesandeid, skeemide ja tabelite täitmist jne. Õpiabi õpilaste hindamisel olen kasutanud ka 35% hindeskaalat, aga selle abil on väiksemate teadmiste eest võimalik saada vaid hinne „3“.

Kui selline töö tundub liiga mahukas, siis soovitan alustada klasside kaupa. Uuele õppekavale üleminek lihtsustab  valikut ja iga õppeaasta lõpuks olete valmis saanud hulga materjale, mis edaspidi vaid uuendamist ja kohandamist vajavad. 5. klassi terviseõpetuse ja 6. klassi suhtlemisõpetuse tundideks koostatud veebilehti saate vaadata ja soovi korral ka oma tunnis kasutada aadressidel: http://sinditervis.webs.com, http://suhtleme.webs.com.

Õpetaja peaks mõtlema ÜRO Lapse õiguste konventsiooni punktile, mis sätestab: „Igal lapsel on õigus võimetekohasele ja kvaliteetsele haridusele“. See ei tähenda ainult koolimajade olemasolu ja riigipoolset rahastamist. Õppimist mõjutavad paljud tegurid alates motivatsioonist ja lõpetades täis või tühja kõhug tundega aga tunni kvaliteedi määrab õpetaja.

Riina Timberg, Sindi Gümnaasiumi inimeseõpetuse je eripedagoogilise õpiabi vanemõpetaja
Lisatud 11. aprillil 2011

Ürituse eesotsas seisavad Domus Dorpatensis, Eesti Väitlusselts, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, AIESEC ja mitmed teised. Rahastavad Eesti Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu linn ning Tartu Ülikooli üliõpilasesindus.

Nädala eesmärgiks on tõsta avalikkuse ees esile Eesti kodanikuühiskonna suurimad saavutused, hetkel esinevad probleemid ning töötada välja uusi võimalike tulevikustsenaariumeid. Antud ürituse raames tutvustatakse suurt hulka selliseid Eesti kodanikeühenduste tippe nagu Teeme ära, Toidupank, Noored Kooli, Heateo SA, Terve Eesti SA ja teised.

Erinevate üritustega, nagu näiteks VII Kodanikuühiskonna konverents, suur näidismeeleavaldus, Teeme ära! Talgupäevade registreerimise avamine, Eesti Vabaühenduste Mess ning Garage48 avalike teenuste tutvustamine, näidatakse, kuidas igaüks saab Eesti elu korraldamises kaasa lüüa ka pärast valimas käimist.

Mõningatest üritustest, mis nädala raames aset leiavad:

11.04. VII kodanikuühiskonna konverents
Seekordsel konverentsi teemaks on „Head lood“- kuulame lugusid hästi läinud projektidest, edukatest organisatsioonidest, heast koostööst ja muust, millest teised organisatsioonid inspiratsiooni ja kasulike mõtteid saavad koguda.
Oma kodanikuühiskonna elu kõnedega innustavad ja rõõmustavad kuulajaid Eestimaa Looduse Fondi talgute projektijuht Tarmo Tüür, Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimiste projektijuht Mailis Ostra, Noored Kooli projekti Tagasi kooli eestvedaja Triin Noorkõiv, TÜ Kliinikumi Lastefondi juht Küllike Saar, EMSLi juhataja Urmo Kübar, Let's Do It Worldi eestvedaja Eva Truuverk jt.
Registreerimine üritusele aadressil: http://www.kodanikuuhiskond.ee/registreeri

12.04 Näidismeeleavaldus ”Üks vaba päev vabatahtlikuks tööks!“
Eesti kodanikkonna üheks probleemiks on, et inimesed ei kasuta piisaval määral oma põhiseaduslike õigusi ühiskondlike protsesside mõjutamiseks. Üheks selliseks õiguseks on vabadus avaldada meelt. Seetõttu toimubki Eesti Kodanikuühiskonna Nädala teisel päeval näidismeeleavaldus teemal „Üks vaba päev vabatahtlikuks tööks!“, mis on meeleavalduse simulatsioon ning mille eesmärgiks on julgustada inimesi häälekamalt oma arvamust avaldama ning seeläbi tõstma ka kodanikuaktiivsust.
Registreeruda saab aadressil: http://www.kodanikuuhiskond.ee/registreerimine/

Näidismeeleavaldus on puhtalt demonstratiivne!

13.04 Eesti Vabaühenduste Mess
Nädala kolmandal päeval avame Tartu Kaubamajas uksed kõigile huvilistele ning võimaldame Eesti vabaühendustel end potentsiaalsetele uutele aktiivsetele liikmetele tutvustada. Mess toimub koostöös Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga ning on peamiselt (kuid mitte ainult) suunatud Tartus ja Lõuna-Eestis tegutsevatele organisatsioonidele.
Lisainformatsiooni leiab aadressilt: http://www.kodanikuuhiskond.ee/kava/eesti-vabauhenduste-mess

16.04 Vabatahtliku töö konverents „Maata Vaailma“
Maata Vaailma on juba teist aastat toimuv maailmas aktuaalseid teemasid käsitlev noortekonverents, mis on korraldatud AIESEC Tartu liikmete poolt.
Maata Vaailma konverentsil räägivad oma kogemustest erinevad tuntud ja tunnustatud vabatahtlikud, näiteks Märt Treier (maakoolide mentorlusprogramm), Peeter Vihma (Gleni vabatahtlik Keenias), Eva Truuverk (Teeme Ära! projektijuht) ja Piret Kull (Kuidas vabatahtlikust tegevusest võib kujuneda töö Simpel Sessioni näitel).
Registreerumine konverentsile aadressil: http://maatavaailma.aiesec.ee/

Lisainfot  kogu Eesti Kodanikuühiskonna Nädala kohta võib leida meie koduleheküljelt aadressil http://www.kodanikuuhiskond.ee/ ning samanimeliselt Facebook’i fännileheküljelt aadressil http://www.facebook.com/kodanikuuhiskond

Teele Tamme, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal
Lisatud 11. aprillil 2011

Linnulauluhommikud, mida viib läbi harrastusornitoloog Peep Veedla, toimuvad Harju- ja Lindamäel, Löwenruh, Tondi ja Lepistiku pargis, Nõmmel ja Õismäel.

Linnulauluhommikute eesmärk on süvendada teadmisi lindudest ja õppida neid laulu järgi eristama. Ühtlasi kujundatakse õpilastes loodushoiu ja looduskaitse alaseid väärtushinnanguid ning praktilise looduse tundmise oskusi.

Õuesõppe abil õpetatakse lapsi kooliümbruse loodust märkama ja selle vastu huvi tundma. Ehedas looduskeskkonnas toimuv õpe köidab kogu maailmas üha enam tähelepanu. Õppimine vahetu kogemuse kaudu ja viibimine värskes õhus aitavad noorel kujuneda terviklikuks inimeseks.

Varasematel aastatel osales linnulauluhommikutel kokku 2634 õpilast 111-st klassist  ja 50-st koolist. Selle aasta linnulauluhommikud on pühendatud Eesti Ornitoloogiaühingu 90 juubelile.

Linnulauluhommikuid rahastab Tallinna Keskkonnaamet.

Allikas: Raepress Lisatud 11. aprillil 2011