Kandideerida saab nendele rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadele, millel on riiklik koolitustellimus, kokku 153 õppekohale.

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. VÕTA taotluse täitmisel saab nõu küsida oma õppekava VÕTA nõustajalt, muuhulgas ka selle kohta, milline õppekava võtta taotluse täitmisel aluseks. Dokumente võetakse vastu õppekava haldava teaduskonna dekanaadis või kolledžis.
Teaduskonna vastuvõtukomisjon teeb kandideerijatest paremusjärjestuse, mille esimeses etapis järjestatakse kandidaadid keskmise hinde ja jätkamise motivatsiooni alusel. Teises etapis hinnatakse kandideerijate varasemaid õpinguid. TULE õppekohale vastuvõtul eelistatakse neid, kes on õppekava suuremas mahus täitnud. Vastuvõetute nimistu selgub hiljemalt 30. juunil.

Õpinguid võib jätkata ka teisel õppekaval ning teises kõrgkoolis, kui enne katkestamist. Õppima saab asuda ka avatud ülikooli õppes, mis võimaldab käia õppetööl nädalalõppudel paar korda kuus korraga kaks kuni neli päeva. Avatud ülikooli õpet pakutakse suuremal osal Tartu Ülikooli õppekavadest.
Kahe varasema vastuvõtu tulemusena on Tartu Ülikooli õpinguid lõpetama asunud 244 üliõpilast ja esimesed on juba ka lõpetamiseni jõudnud.

“TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi raames oodatakse kõrgharidust jätkama neid, kes on õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 kuni 2008/2009 ning kellel on läbitud vähemalt pool õppekavast, millele kandideeritakse. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lähemalt TULE programmiga õppimisest Tartu Ülikoolis http://www.ut.ee/tule

Tartu Ülikool
Lisatud 7. aprillil 2011

Lilleküla Gümnaasiumis pööratakse suurt rõhku meediaõppele. Osalemine innovaatiliste koolide konkursil tõi selleks veelgi paremad tingimused – Tiigrihüppe Sihtasutuse toetus võimaldas uuendada nii tehnikat kui tehnoloogiat, valmis meediaõpetuse e-õpik.

Õpiku leiab huviline aadressilt http://meedia.pbworks.com, kui aga on soov teada saada, mida meediatundides veel tehakse, on kõige targem ise kohale minna. Oma silm on kuningas, ja vaadata on palju. Kas või kooliaasta jagu videofilme, kõik õppeaasta üritused kenasti ajaloo tarvis talletatud.

Enne teooria, siis praktika

Lilleküla Gümnaasiumis toimub meediaõpe 10. ja 11. klassis. Kümnendad klassid jagunevad kirjutamise, filmi, foto ja heliga tegelevateks gruppideks, aga nii, et õppeaasta jooksul läbivad kõik õpilased kõik teemad. Siis on teoreetiline baas omandatud ja võib praktika kallale asuda. 11. klassis algabki meediaõppe e-kursus. Taas jagunetakse rühmadeks, iga rühm saab ülesande kajastada kooliaastast kahte kuud, seda järjekindlalt igal nädal. Nii et väikseimgi sündmus saab jäädvustatud. Kord nädalas on koolis filmiminutid, kus tehtut näeb infoekraanidel kogu koolipere, lisaks peab iga rühm blogi, kus samuti koolielu kajastub sõnas ja pildis.

Ajakirjanikutöö nõuab mõtlemisoskust ja julgust

Rühma suurus on 6-8 õpilast, igaühel kindel ülesanne (operaator, reporter, fotograaf, diktor jne). Kes mida teeb, otsustab rühm, ja rühma juht valitakse samuti endi seast. Juht peab olema tõeline juht, lahendama kriisiolukorrad, jälgima, et kõik toimiks, kokku leppima intervjuud, otsima teemasid jne. Vestlusringis ütlesid õpilased ise, et see kaks kuud on väsitav, kogu aeg tuleb löögivalmis olla, ja suurem osa materjalist monteeritakse, helindatakse ja tehakse n-ö eetrikõlbulikuks oma vabast ajast. Aga hasart on suur, ja loomingulisele lähenemisele kooli poolt takistusi ei seata. Tõsi, algul vajas kogu kool harjumist, kui pea igale üritusele võttegrupp kohale tormas ja kaamera püsti seadis - „jälle see meediarühm“. Ja tegijad isegi pidid praktilisi nippe õppima ning tagasihoidlikkuse unustama. No ei maksa jääda koolisaali tagumisse nurka kuklaid filmima, kaameraga tuleb ikka suisa lavale minna…

Mihkel Rauda olete intervjueerinud?

Eelmine õppeaasta oli alustamise ja sisseelamise aasta, meedia e-kurusus toimub sel õppeaastal teist korda. Kasutatakse lihtsat, aga korralikku, igale video- või fotohuvilisele kättesaadavat tehnikat ja montaaživõimalusi. Sest tähtsam on tegemise võlu, võimalus ajakirjanduse nippe-reegleid praktikas järele proovida, võimalus talletada ajalugu ja realiseerida omi ideid. Õpilased pidasid ise kõige olulisemaks silmaringi avardamise võimalust. Meediatundide raames kutsutakse kooli ka külalisi, ja paljukest on siis neid koolilapsi, kes on Mihkel Rauda intervjueerinud?

Fotodel: 10. klassi õpilased meediatunnis intervjuu küsimusi lihvimas. Meediarühm tutvustab Koolielule, kuidas koolis uudiseid jahtida. 

Lisainfo Innovaatilise kooli projektide kohta: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=338

REWILLI HUVIKOOL KUTSUB NII SUURI KUI VÄIKESEID OSALEMA:

KEVADPÜHADE MEISTERDAMISE TÖÖTOAD - tule meisterda koos meiega endale või kingiks vahvaid lihavõttepühade esemeid ja kaunistusi: PUIDUST või PABERIST või LÕNGAST armas MUNAKORV, säravad KEVADLILLED, vahva LIHAVÕTTEJÄNES või TIBU või hoopis oma akna alla lindude PESAKASTI!

TÖÖTOAD TOIMUVAD 16. ja 17. APRILLIL KELL 12:00 - 14:00 ja 15:00 - 17:00!

Osalemine on EELREGISTREERIMISEGA huvikooli kontaktidel KUNI 15. APRILLINI!

Tule üksi, sõbraga või terve perega! Vanusepiirangut ei ole!

Täpsem info ja pildid näidistest Rewilli huvikooli kodulehel www.rewillihuvikool.ee!

REWILLI HUVIKOOL - KÄSITÖÖ JA MEISTERDAMINE KÕIGILE!

NARVA MNT. 38, tel. 648 7766, gsm 56 141 969, e-post: huvikool@rewill.ee

Kui soovid mõnda töötuba vaid oma sõpruskonnale, klassile või töökaaslastele või pidada sünnipäeva vahva meisterdamisega igaühele,  siis võta meiega ühendust ja lepime kokku töötoa toimumise ajas, sisus ja hinnas!

Ajaga võidu

Sten Weidebaum: „Iga laulu- ja tantsupeo ettevalmistus on pikk, ligikaudu kolmeaastane protsess, mille algne idee areneb, korraldajate ja osalejate ring aina laieneb, päädides peoga väljakul. Maa ja ilma pidu on mitmeski mõttes eriline, kuid ettevalmistusprotsessi on suurimal määral mõjutanud ehk see, et Tallinnast sai 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn, mistõttu otsustati ka laulu- ja tantsupidu aasta võrra varasemaks tuua. See otsus on tähendanud kõigile osalistele väga suurt ekstra pingutust ning ajapuudus kummitab igal sammul.
Kindlasti on muutnud seekordse ettevalmistuse keerulisemaks ka asjaolu, et kunstiliste juhtide taotlustest lähtuvalt toimuvad nii laulupidu kui ka tantsupeo etendused Tallinna Lauluväljakul, mis tähendab väga pingelist planeerimist ning mitme tundmatuga võrrandite lahendamist.“

Istuda saab orusektoris, meresektoris, mäesektoris

Sten Weidebaum: „Kui 3. juulil toimuva laulupeo ajal näeb lauluväljak välja harjumuspärane, siis 1. ja 2. juulil saab tantsupeo etenduste ajal väljak olema korraldatud sootuks uut moodi ja põnevalt. Tantsuetendused toimuvad laulukaare ees ning publik saab valida, kas soovib istuda laulukaare all (meresektoris), väljaku teises servas (orusektoris) või jälgida etendust n-ö piknikualalt Lasnamäe nõlvalt (mäesektorist). Kindlasti saab olema ka harjumatu see, et tantsupeo ajal ei tohi publik lauluväljakul harjumuspäraselt ringi liikuda ning etenduste ajal peab püsima oma sektoris, kuna kõiki vahekäike kasutavad tantsijad peale- ja mahaliikumisteks. Usume ja loodame, et etendust aitavad jälgida ka mõningad lisaekraanid.
Täna käib väga pingeline töö igal rindel – käesoleva aasta algusest kuni maini toimuvad üle terve Eesti kahed eelproovid ja ettelaulmised, mille käigus kõik kunstilised juhid sõidavad kaks korda terve Eesti risti-põiki läbi.“

Meid vaatab terve maa ja ilm

XI noorte laulu- ja tantsupidu  toimub 1.-3. juulil 2011 Tallinna Lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui tantsupidu toimuvad Tallinna Lauluväljakul.
 
Laulupidu on läbi ajaloo kasvanud selle maa looks – saanud lahutamatuks osaks sellest maast ning iga järgmine pidu on justkui järgmine peatükk selle maa lugude raamatus.
Tantsupeo lugu räägib aga sellest, kuidas igatsusest ilma näha saab tahtmine tagasi tulla ning kuidas üks noor inimene ilma kasvades oma maa avastab ning siia tagasi ruttab.
Esimest korda kohtuvad laulu- ja tantsupidu ühes ja samas keskkonnas ning moodustavad ühise alguse ja lõpuga tervikjutustuse sellest, mis maa see selline on.

XI noorte laulu- ja tantsupidu maa ja ilm on niisiis „Selle maa lood Lauluväljakul!“
Tallinn on tänavu Euroopa kultuuripealinn ning võib öelda, et terve ilm jälgib põnevusega, mis siin maal toimub ja kuulab hea meelega selle maa lugusid.
 
21. märtsil, kui peo alguseni jäi napilt 100 päeva, kuulutati Tallinna Lauluväljakul välja maa ja ilma peo loo algus ning saadeti nelja ilmakaarde saadikud viima sõnumit meie peost ja meie maast. Samas kuulutas Leelo Tungal välja selle maa lugude- ja luulevõistluse „Ainult siin sünnivad me lood“. Võistlus kestab 10. maini ja võitjate lood avaldatakse laulu- ja tantsupeo trükistes ning võitjaid premeeritakse raamatute ning laulu- ja tantsupeo meenete ning pääsmetega.

Peo üllatusesineja - käsitöö

Kas võib öelda, et käsitöö on seekord täieõiguslik peo osaline?

Sten Weidebaum: "Sel korral otsustati pakkuda noortele võimalust osaleda peo keskkonna kujundamisel ning ehtimisel. Aasta jooksul on toimunud mitmeid käsitöö- ja kunstikonkursse ning noorte autorite loomingut saame näha nii rongkäigu ja  lauluväljaku erinevate kujunduselementidena kui ka peo nädalal lauluväljakule kerkivas käsitöökülas, kus näidatakse osalejate ideekavandeid ja võidutöid ning tehakse ka kohapeal kunsti ja käsitööd. 
Kunsti- ja käsitöö konkursid võimaldavad laulu- ja tantsupeost osa saada ka kõigil nendel, kes ise ei laula ega tantsi. Kuna peo keskkond ja kogu visuaalne maailm jutustavad ju sedasama lugu, mida muusika ja tantsudki, võib kindlasti öelda, et kunst ja käsitöö on peo täieõiguslikud osalised.
Tänaseks on lõppenud rongkäigu kaunistamise, istumisaluste ja osalejate puhkealade kunstikonkursid. Hetkel on jätkumas konkurss „Ehe ehe“ ning lauluväljaku väravate kujunduskonkurss. Täpsem info nende kohta on saadaval laulu- ja tantsupeo kodulehel „osaleja“ alajaotuses."

Pilet varuge varakult!

Sten Weidebaum: "Koolinoorte laulu- ja tantsupeo piletimüüki korraldab Piletilevi ning edasimüüjad on Piletimaailm ning TicketPro. Soovitame kindlasti piletitele juba täna mõelda, sest kuigi tantsupeo etendustele mahub sel korral varasemast rohkem publikut, saavad paremad kohad ikkagi rutem otsa. Kindlasti mõjutab piletimüüki ka see, et Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, misläbi on oodata ka tavapärasest rohkem külalisi väljastpoolt Eestit. Täpsem info erinevate etenduste ning piletimüügi kohta on saadaval nii laulu- ja tantsupeo kodulehel  kui ka piletimüüjate kodulehtedel."
 
Täiendav info XI noorte laulu- ja tantsupeo maa ja ilm kohta: www.laulupidu.ee
FaceBookis http://www.facebook.com/laulupidu
Kõik peoks valmistujad (juhendajad, dirigendid, lauljad, tantsijad ja muusikud) saavad küsida maakonnaga seotud korralduslikku infot ka oma maakonna laulu- ja tantsupeo kuraatoritelt.

Pelgulinna Gümnaasiumi lõputööde näitus

Teisipäeval, 19. aprillil 2011 kell 18.00 avatakse KULLO galeriis (Kuninga 6)

PELGULINNA GÜMNAASIUMI 9. ja 12. KLASSIDE LÕPUTÖÖDE NÄITUS.

Kunstikooli lõpuklasside õpilased näitavad keskaegses näitusemajas oma tänavu kevadel valminud verivärskeid kunstiteoseid, mis toovad vaatajate ette kireva koosluse tänapäeva noorte probleemidest, igapäevaelust ning unistustest.

Pelgulinna Gümnaasiumi lõputöö on iseseisev kunstiteos, mis tehakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpus. Selle kaudu on õpilasel võimalus näidata oma kunstilise arengu taset ning väljendada oma arusaamu ümbritseva maailma, oma isikliku identiteedi ning ühiskonnas toimuvate protsesside kohta.

Ligi 70 eri autorit kasutavad erinevaid neile kättesaadavaid kunstitehnikaid - maal, graafika, installatsioonid, foto, objektid, video, interdistsiplinaarsed projektid jne. Tänavu on mitmed autorid kasutanud heli.

Kevaditi on Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste lõputöid Kullo galeriis eksponeeritud alates 1992. aastast. Pikka aega on lõputööde näitus olnud galerii aasta kõige külastatum näitus.

20. ja 21.04 toimuvad galeriis lõputööde kaitsemised.

Sel aastal juhendasid lõputöid Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetajad Triinu Jürves, Tiiu Esnar, Tavo Tall, Jüri Mäemat.

Kullo Lastegalerii (Kuninga 6) on avatud T – L, kell 10-18  (galerii@kullo.ee)

Näitus jääb avatuks kuni 7. maini.

Lisainfo: Triinu Jürves

trjyrves@gmail.com

Konverents toimub 29.04.2011 kl 10-16.45 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpias (aadressil Liivalaia 33).

Konverentsile on oodatud kooli- ja haridusjuhid, omavalitsusjuhid, õppealajuhatajad, õpetajad, karjäärinõustajad, koolipsühholoogid ja kõik teised, kes soovivad kaasa mõelda õpilaste teadlike valike kujundamise teemal. Kui palju ja kuidas saab kool õpilasi karjääri planeerimisel toetada? Räägime nii kohustustest, võimalustest kui ka väljakutsetest, jagame ideid ja kogemusi, arutleme probleemide ja võimalike lahenduste üle. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema!

Esinejad ja teemad:
• Mare Lehtsalu, SA Innove, karjääriteenuste arenduskeskuse juhtivspetsialist: „Karjääri planeerimise toetamine: kooli võimalused ja väljakutsed”
• Kadri Korjas, Eesti Töötukassa, peaspetsialist: „Noorte töötus: kuidas aidata noori paremini tööeluks ette valmistuda?”
• Imbi Henno, Haridus- ja Teadusministeerium, üldharidusosakonna õppekava talituse peaekspert: „Uued õppekavad ja karjääri planeerimise toetamine: kooli rollist Haridus- ja Teadusministeeriumi pilgu läbi”
• Marike Uusjärv, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, õppealajuhataja ja karjäärikoordinaator: „Karjääriõpe Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi näitel”
• Toomas Laigu, Eesti Õpilasesinduste Liit, avaliku poliitika juht: „Õpilaste ootused karjääriõppele ja -teenustele”
• Liisa Pakosta, Eesti Lastevanemate Liit, eestseisuse liige: „Kooli ja kodu koostöö õpilase valikute toetamisel”
• Helle Pullmann, Tartu Ülikooli psühholoogia instituut, vanemteadur: „Karjäärivalikut mõjutavad psühholoogilised tegurid”
• Liisa Raudsepp, Tripod Grupp OÜ, psühholoog-konsultant: „Psühholoogilised testid karjäärinõustamisel – mida silmas pidada”
• Paneeldiskussioon: „Milline on ja võiks olla kooli roll õpilaste karjääri kujundamisel?” Diskussioonis osalevad: koolijuhid, Eesti Töötukassa, EÕEL, Eesti Lastevanemate Liit.

Osalemistasu: 78 EUR (sisaldab käibemaksu).
Osalemistasu sisaldab konverentsi materjale, lõunat ja kohvipause.
Lisainfo: www.tripod.ee
Osalemissoovi kinnitamiseks palume täita registreerimisvormi, mille leiate aadressilt:
http://www.tripod.ee/survey/show.php?sid=464&no_check=1

Küsimuste korral võtke palun ühendust: Liisa Raudsepp, tel 618 1573, e-post konverents@tripod.ee

Lisatud 6. aprillil 2011

Kui rakenduskõrghariduses on rakenduskõrgkoolid ülikoolidest kõvasti ees, siis magistriõpe on neis ülikoolidega võrreldes marginaalne - rakenduskõrgkoolide magistriõppes õppis läinud aastal vaid 243 ja ülikoolides 12.389 inimest.

Kui ülikoolid domineerivad enamikus valdkondadest, siis rakenduskõrgharidust omandatakse valdavalt rakenduskõrgkoolides ja ülikoolid jäävad selles osas oluliselt maha. Nimelt omandas läinud aastal rakenduskõrgharidust rakenduskõrgkoolides 16.149 inimest, ülikoolides 4305 ja kutseõppeasutustes 1516 inimest.

Kõige enam oli üliõpilasi ülikoolide bakalaureuseõppes, kus tudengite arv oli mullu 27.461. Doktoriõppes õppis 2928 ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes 4122 inimest.
Eesti ülikoolides õppis erinevates õppeastmetes kokku 51.205, rakenduskõrgkoolides 16.392 ja kutseõppeasutuste kõrgharidusõppes 1516 inimest.

Allikas: BNS Lisatud 6. aprillil 2011

Konkursile oodatakse veel avaldamata, lõpetatud või lõpetamisjärgus teadustöid ja artikleid, mis käsitlevad e-valitsemise kogemusi, juhtumikirjeldusi, saadud õppetunde, kasutatud mudeleid ja teooriaid, tehnoloogiaid ja teenuseid. Tööde esitamise tähtaeg on 25. aprill 2011 ja täpsemate tingimustega saab tutvuda http://www.icegov.org/.

Eelretsenseeritud ja aktsepteeritud tööd avaldab ACM Press ning Elsevier.

Väljavalitud tööde seast valib rahvusvaheline hindamiskomitee eesotsas Christine Leitneriga  Kremsis asuva Danube Ülikooli Avaliku Halduse Keskusest parimad kolmes kategoorias:

· Enim e-valitsemise teooriat, poliitikaid, strateegiaid ja tegevusplaane mõjutanud töö;

· Kõige innovaatilisemat e-valitsemise praktikat ja selle arendamise võimalusi käsitlenud töö;

· Kõige paremini e-valitsemise teooriat ja praktikat seostanud töö.

26.-28. septembril Tallinnas toimuva rahvusvahelise e-valitsemise konverentsi ICEGOV seeria korralda on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus ning põhikorraldaja on e-Riigi Akadeemia. ICEGOV on toimunud neli korda: Macaos 2007; Cairos 2008; Bogotas 2009; Pekingis 2010.

„See, et konverentsi kohaks valiti Eesti, annab meile suurepärase võimaluse näidata Eestit kui innovaatilist riiki, kes mitte ainult ei tarbi e-lahendusi, vaid toodab ja pakub neid rahvusvaheliselt kasutamiseks. Konverents toob Eestisse väga mitmepalgelist ning kõrgetasemelist e-riigi ja e-demokraatia teadmist ja kogemust, millest ka meil võimalik õppida on,” ütles Eesti ICEGOV programmi kaasjuht e-Riigi Akadeemiast Nele Leosk.

Konverentsile on oodatud üle 350 inimese 60 riigist kõikidelt maailma kontinentidelt. Osalema oodatakse riigi- ja avaliku sektori esindajaid, ülikoolide jt teadusasutuste ja kodanikuühenduste esindajaid, IKT valdkonna ettevõtteid, rahvusvahelisi organisatsioone, infoühiskonna ja demokraatliku valitsemisega seotud isikuid kõigist ja mitte ainult majanduslikult heal järjel olevatest riikidest.

Konverentsi eesmärk on kokku tuua e-valitsemisega tegelevad praktikud, ettevõtjad ning akadeemikud, et arutada e-valitsemise arengus hetkel ning tulevikus toimuva üle ning jagada kogemusi ja lahendusi antud vallas.

Konverentsi kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfot leiab konverentsi kodulehelt http://www.icegov.org/

e-riigi Akadeemia 
Lisatud 6. aprillil 2011

Külastuse eesmärgiks on tutvuda Noored Kooli organisatsiooniga ja mõista paremini Eesti hariduse väljakutseid. Visiidi jooksul kohtub Wendy Kopp Eesti Vabariigi Presidendi Toomas-Hendrik Ilvesega, külastab Noored Kooli osalejate klassitunde, vahetab mõtteid Noored Kooli nõukogu liikmete, toetajate ja töötajatega ning osaleb haridusteemalisel paneeldiskussioonil Kumu kunstimuuseumis.

Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos märgib, et Teach for All organisatsioonil on olnud oluline panus liikumise arengusse: „Kuigi hariduslikud väljakutsed Ameerika Ühendriikides ja Eestis on paljus erinevad, on Teach For Americal olnud Noored Kooli arengul väga oluline roll ning oleme neilt väga palju õppinud“.

Priit Perens, Swedbanki peadirektor Eestis ja Noored Kooli SA nõukogu esimees rõõmustab Wendy külaskäigu üle: „Wendy Kopp’i külaskäik on Noored Kooli tegevusele suur tunnustus. Liikumise positiivset mõju Eesti haridusele on iga aastaga rohkem näha ning seetõttu on mul heameel teatada, et pikendasime oma toetuslepingut Noored Kooli sihtasutusega järgmiseks kaheks aastaks.“

Oma Princetoni ülikooli lõputöös kirjutas Wendy Kopp 1989. aastal esmakordselt ideest luua
organisatsioon, mis suunaks parimate ülikoolide lõpetajad kaheks aastaks Ameerika kõige
kehvematesse koolidesse. Olles ise vaid 21-aastane, õnnestus tal koguda 2,5 miljonit dollarit ja saata esimesed 500 õpetajat koolidesse. Tänaseks on Teach For America’st kasvanud üks mõjuvõimsamaid haridusliikumisi Ameerika Ühendriikides: lisaks ligi 8000 koolides töötavale õpetajale on programmi läbinud 20 000 vilistlast ning nende juhtimisel on loodud uusi koole, muudetud hariduspoliitikat ja läbi suurepärase õpetajatöö parandatud miljonite laste tulevikuväljavaateid. Teach First Suurbritannias loodi 2002. aastal ja Noored Kooli programm Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt 2006. aastal. Wendy Koppi eestvedamisel loodi 2007. aastal katuseorganisatsioon Teach For All, kes tänaseks on aidanud sarnastel programmidel alustada juba 19 riigis Brasiiliast Hiinani.

Noored Kooli programm on nelja tegutsemisaasta vältel koolidesse saatnud ligi viiskümmend võimekat õpetajat, ühest Noored Kooli vilistlasest on tänaseks saanud õppealajuhataja ja ühest koolidirektori kt. Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Sotsiaalfond, advokaadibüroo Sorainen, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Tallinna Vesi, Avatud Eesti Fond, Fontes PMP, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network.

Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 6. aprillil 2011

Elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove eraldas Narva Kutseõppekeskuse projektile  „Karjäärinõustamise teenuse rakendamine Narva Kutseõppekeskuse tasemeõppe õpilaste jaoks“ olulise toetussumma 71 620 eurot (1 120 609 krooni).

Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi ja 15% ulatuses Eesti riigi poolt.

„Projekt on uuenduslik ja õpilasi toetav, kuna Narva Kutseõppekeskusel puudus seni süsteemne karjäärinõustamine,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum.

Projektiga luuakse Narva Kutseõppekeskuse tasemeõppe õpilaste jaoks karjäärinõustamise teenus. Projekti käigus toimuvad seminarid kooli töötajatele, karjäärinõustaja ja infokoordinaator stažeerivad partnerite juures, õpilastele viiakse läbi konsultatsioone.

Narva Kutseõppekeskuse partnerid projektis on Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskus ning MTÜ Jõhvi Noortekeskus. „Partnerite kogemused aitavad meil õppijate jaoks karjäärinõustamise teenust professionaalselt rakendada,“ lisas Veidenbaum.

Projekti abikõlbulikkuse periood on 01.02.2011 kuni 31.01.2013. Projekt sai toetust Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvooru meetmest 1.1.8. “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine”.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest.

Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.

Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 6. aprillil 2011