Teaduskonverents toimub 5. ja 6. aprillil Tallinnas raamatukogu hoones Rävala pst 10. Konverentsi ettekandeid saab nende toimumise ajal jälgida raamatukogu veebilehe vahendusel või aadressil http://www.dragees.ee/tlu.html.

Konverentsi esimesel päeval räägitakse ülikooli raamatukogust 21. sajandi künnisel. Teisel päeval keskendutakse Eesti vanaraamatule - TLÜ Akadeemilise Raamatukogu vanim kogu pärineb 1552. aastal Oleviste kiriku juurde loodud raamatukogust.

Teiste seas astuvad üles Andres Kollist Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Ari Rouvari Soome Rahvusraamatukogust ning Signe Jantson ja Kate-Riin Kont Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust. Teise päeva põhiteema on "Eesti vanaraamat", ettekandeid peetakse Tallinna 17. sajandi trükistest, vesimärkidest vara-uusaegses Eestis, eestlaste kirjastustegevusest Venemaal jne. Sõnavõtjate hulgas on Tiiu Reimo Tallinna Ülikoolist, Meelis Friedenthal Tartu Ülikooli Raamatukogust, Merike Kiipus Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust jt. Lisaks konverentsile on raamatukogus avatud temaatilised näitused.

5. aprillil 1946. aastal asutatud ENSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu on tänaseks kasvanud ülikooli juures tegutsevaks teadus- ja arhiivraamatukoguks, mille kogude suurus on üle 2,5 miljoni eksemplari. 2005. aastast kannab 49 tuhande registreeritud kasutajaga raamatukogu nime Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Lisatud 4. aprillil 2011

„Korraldame üritust juba üheteistkümnendat aastat,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Narva Kutseõppekeskus tutvustab laatadel oma tegevusi nii läbi õpilaste esinemiste, kui ka andes paljudele õpilastele võimaluse laatade ettevalmistuses ja läbiviimises osaleda,“ lisas Ojaots. 
 
Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja loosimised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid.
 
Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 on selleks Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises ja Suvelaadal 2011 on see Eesti ametikoolide kokanduse eriala õpilaste meeskondade vaheline lihaküpsetamisvõistlus "Barbecue Junior".
 
„Narva laadad on aastatega saanud paljudele narvakatele ja ida-virumaalastele oodatud sündmusteks,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Lubame ka käesoleval aastal ootusi õigustada,“ täiendas Sile.
 
Mõlemal laadal saab tutvuda ka Narva Kutseõppekeskuses õpetatavate ametitega ja sisseastumisinfoga. Soovi korral võib kohe registreeruda õppuriks väljavalitud erialal.
 
Narva Kutseõppekeskus omab laatade korraldamiseks vajalikke kauplemislubasid ning kooskõlastusi. Laadaplatsil jälgib korda turvafirma G4S.
 
Ida-Virumaal tervikuna elab ca 200 000 inimest, neist umbes 70 000 inimest Narva kandis. Narva lähiümbruses asub ligi 8000 aianduskrunti. Laadale ootame osalema eelkõige aiasaaduste, aiakaupade, käsitöö ja muu kaubaga kauplejaid. Meie laatadel on osalenud ka ehitusfirmad, turismifirmad jt. ettevõtted, panganduse ja kindlustusega tegelevad firmad. Käesoleva laada reklaamikampaania katab kogu Virumaad, kuna eelmiste aastate kogemus näitab ka väljastpoolt Narvat tulevate külastajate suurt huvi. Laada külastatavus päeva jooksul on olnud 4-5000 inimest.
 
Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 4. aprillil 2011

Sellel aastal kolmandat korda toimuv Inseneride Moeshow toob lavale Tallinna Tehnikaülikooli ning Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste nägemuse tänavakultuuri, arhitektuuri ning nendevaheliste seoste kajastumise moes. Kokku astub üles 14 kollektsiooni.

Rõivastesse on jäädvustatud rauakoolidele omaselt elektrijuhtmed, futuristlike hoonete elemendid ning isegi Vabadussammas. Siiski ei puudu kollektsioonides ka erinevate linnade tänavapiltide sära ja omanäolisus, mille parimateks näideteks on New Yorgi kollased taksod, Jaapani söögipulgad, Eiffeli torn ja Tallinna munakivitee. Sügavuse lisamiseks on disainerid püüdnud oma loomingusse linlaste hinge- ning konfliktimaailma.

Parimad insener-disainerid valivad välja moekunstnikud Tiina Talumees ja Kalle Aasamäe, Miss Estonia ’97 Kristiina Heinmets-Aigro, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ning üks salapärane žüriiliige, kes tehakse publikule teatavaks moeshow alguses.

Pilet moeshow’le maksab 4€ ja seda saab osta kohapealt.
 
Lisainfo: http://www.kultuuriklubi.ee/index.php?id=7
 
TTÜ Kultuuriklubi
Lisatud 4. aprillil 2011

Sel aastal toimub üritus 4.-8. aprillini. Nädala jooksul annavad 8.-12. klasside õpilastele HIV-teemalisi tunde 26 vabatahtlikku 31 koolis Tallinnas, Tartus, Harju-, Järva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Kokku jõutakse „Tagasi kooli“ eriprojekti käigus jagada baasteadmisi HIV, aidsi ja seksuaalsuse teemadel ligi 1400 õpilasele.

„Eesti on HIV levimuse kiiruselt jätkuvalt Euroopas esikohal. HI-viiruse levik tekitab suurt koormust meie sotsiaalsüsteemile ja negatiivset mõju meie majanduskeskkonnale,“ ütles Terve Eesti SA juht Keit Fomotškin. „Kuna Eesti noored alustavad seksuaaleluga varakult siis on väga oluline, et HIV-ennetustöö algaks juba koolipingist,“ lisas Fomotškin.

2010. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud HIV noorteuurimuse kohaselt on 14 aasta vanustest olnud vahekorras kümnendik Eesti noori ning 16 aasta vanustest iga teine. Samas 38% juhuvahekorras olnutest 14-18-aastastest ei kasuta kondoomi.

Tunde lähevad andma Johnson & Johnson AB Eesti filiaali, Boehringer Ingelheimi Eesti filiaali, Rimi Eesti Food AS, Coca-Cola Balti Jookide AS, TBWA/Guvatrak, Radisson BLU Hotell Tallinn, Heateo Sihtasutuse, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu, Noored Kooli SA töötajad ja Terve Eesti SA vabatahtlikud sh mitmete nimetatud ettevõtete juhtivtöötajad.

Esimesel aastal jõuti sama projekti raames külastada 15 kooli üle Eesti ning jagada teadmisi rohkem kui 900 õpilasele. Koolitusi andmas käinud vabatahtlike hinnangul üllatas õpilasi eelkõige Eesti HIV-olukorra tõsidus. Ootuspäraselt pakkusid õpilastele suurt huvi ka praktilised teadmised kondoomi kasutamisest.

Terve Eesti SA tagab koos Noored Kooli SAga enne tundide andmist kõigile külalisõpetajatele tundide ettevalmistamiseks vajalikud materjalid ja viib läbi ka vastava koolituse.

Terve Eesti SA / Koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“
Lisatud 4. aprillil 2011

Lähiaastad toovad endaga märkimisväärseid muutusi inimeste tööelus, mille üheks põhjuseks on rahvastiku vananemine. Tõenäoliselt peavad tänased pisipõnnid olema valmis üsna varakult tööle asuma ning vanemad kodanikud omakorda hiliseks ümberõppeks, et elatist teenida ning ots otsaga kokku tulla. Tegemist on probleemiga, mille õigeaegne lahendamine nõuab suuri ümberkorraldusi erinevates sfäärides ja ennekõike haridussüsteemis. Need muudatused on aga äärmiselt vajalikud, kui soovime, et vaesus ei süveneks ning inimestel säiliksid sotsiaalsed garantiid normaalsele elule.

Kodanikud, kes on huvitatud ütlema sõna sekka Eesti haridussüsteemi muutmisel, kogunevad järgmise nädala reedel, 8. aprillil Tallinnas, et pidada Avatud Ruumi kohtumine. Oodatud on ettevõtjad, õpetajad, lapsevanemad ja kõik teised inimesed, kes tahavad kaasa rääkida antud teemal.
Rohelise Akadeemia eestvedaja Marek Strandberg on seisukohal, et Eestis on aeg luua koole, kus keskendutakse koostööle, õpitakse küsimusi küsima, omandatakse teooriat paralleelselt tööoskustega ehk kus ei kujundata õpilastest hästi käsku täitvaid töötajaid, vaid ennekõike maailma asjadest arusaavaid kodanikke.

„Olgu tegu töövõtja või tööandjaga, avatud mõistus on vajalik kõigile. Tööstusrevolutsiooni ürgaegade instruktsioone ülitäpselt täitma koolitet inimesed ei leia kahjuks 21. sajandi probleemide rägastikes enam endale sobivaid rolle,“ lisas Strandberg.

Rohelise Akadeemia haridusteemade eestvedaja ja kolmandat põlve pedagoogi Katrin Idla sõnul on elu muutunud ja tööandjatele pole vaja mitte usinamaid töömesilasi, vaid avatult ja loovalt mõtlevaid inimesi. Just see on uue majanduse möödapääsmatuks eelduseks ja eduteguriks. Sellised inimesed saavad kujuneda vaid õpetajate ja õpilaste koostöös.

„Me peame endale tunnistama, et meie haridus on täpselt nii hea, kui suure vabaduse me õpetajatele anname ning kuivõrd usaldame õpetajaid õpilaste kujundajatena," ütles Idla. Tema sõnul on vajalik, et haridus ning kool muutuksid taas inimesi valgustavaks ja arendavaks, ega oleks kava alusel inimesi kujundav institutsioon.

Kooliuuenduse üks initsiaatoritest Õpetajate Lehe toimetaja Raivo Juurak: „Avatud Ruumi arutelu toimub kaks nädalat pärast  Eesti Haridusfoorumi suurfoorumi, mis oli sel aastal pühendatud “Eesti haridusstrateegia 2020” põhieesmärkide ja olulisimate tegevuste kaalumisele ning strateegia edasisele arendamisele. Avatud Ruum „Uus ja parem kool“ on loogiline jätk Haridusfoorumile, mille eesmärk on kaasata kodanikke leidmaks koostöös lahendusi probleemile, mis on meile hetkel sama halvasti tajutav nagu jäämäe tegelikud mõõdud selle tipu järgi.“

Strandbergi hinnangul on see arutelu eriti huvitav ettevõtjaile, sest arutuse alla tuleb koolikorraldus, millega võiks märkimisväärselt vähendada konkreetse kutse selgeksõppimiseks kuluvat aega.

Avatud Ruum „Uus ja parem kool“ toimub reedel, 8. aprillil 2011 algusega kell 13 Piirivalve Ohvitseride Kogu majas, aadressil Wismari 3, Tallinn. Osalemine arutelul on tasuta. Registreerunutele pakutakse kohvi, teed ja kerget kehakinnitust. Registreerumine roheline@akadeemia.eu

* Mis on Avatud Ruum? Avatud Ruumi meetodit on praktiseeritud üle 20 aasta ning on kasutuses juba 80-s riigis üle maailma. Avatud Ruumi Meetod on koostöö ja kohtumise vorm, mille abil luuakse keskkond põletavate teemade üle arutamiseks ja keeruliste küsimuste lahendamiseks. Avatud Ruumi kohtumised annavad arengut takistavatele probleemidele lahendusi, ideid, uut hoogu ning tegevuste jaoks konkreetseid tegevuskavasid.
 
MTÜ Roheline Akadeemia
Lisatud 4. aprillil 2011

Heli Mattisen, Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri juht sihtasutusest Archimedes sõnas, et uus süsteem välistab olukorra, kus tudeng satub keerulisse olukorda seetõttu, et õppekava, millel ta õppis, sai negatiivse akrediteeringu. “Institutsionaalse akrediteerimise positiivne tulemus annab aluse usaldada kõrgkooli sisemist kvaliteedikultuuri ning seega puudub vajadus hinnata eraldi kõrgkooli iga üksikut õppekava,” sõnas Mattisen.

Kõik kõrgkoolid läbivad institutsionaalse akrediteerimise vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Esimestena on valmis akrediteerimist läbima Eesti Sisekaitseakadeemia 2011. aasta sügisel ja Eesti Maaülikooli 2012. aasta kevadel.

Institutsionaalsel akrediteerimisel hindab valdavalt rahvusvahelistest ekspertidest koosnev komisjon kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.

Institutsionaalse akrediteerimise tingimuste ja korra väljatöötamisse kaasati kõrghariduse kvaliteedi hindamise peamised huvipooled ning arvestati kõrgharidust reguleerivad õigusaktide ja strateegiatega nii Eesti kui Euroopa tasandil.

Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur on Sihtasutus Archimedes struktuuriüksus, mille eesmärgiks  on Eesti kõrghariduse kvaliteedi edendamine ning parimate kvaliteedikindlustuse praktikate levitamine. 

SA Archimedes
Lisatud 4. aprillil 2011

Kampaania "Üks päev ilma kingadeta". 

Suur hulk lapsi kasvab üles paljajalu käies, olgu see siis mängides, töötades või koolis käies. Mitmel pool ei saa lapsed käia isegi koolis, sest kohustusliku koolivormi üks osa on jalatsid, mida paljudel lastel lihtsalt olemas ei ole. Paljudes arenguriikides peavad lapsed käima mitmeid kilomeetreid, et saada toitu, puhast vett või arstiabi. Haavad ja praod jalgades ei ole mitte üksi väga valusad, vaid võivad põhjustada ka erinevaid haigusi. Näiteks Etioopias kannatab üks miljon inimest haiguse all, mida põhjustab paljajalu käimine vulkaanilisel pinnasel. See haigus on 100% ennetatav elementaarse jalahügieeni ning jalatsite kandmisega. Etioopias on kingade olemasolu staatuse märgiks ja paljude laste unistuseks on just nende esimene kingapaar. 

2010. aastal korraldati "Üks päeva ilma kingadeta" kampaania käigus umbes 1600 erinevat üritust, mille eesmärk oli teavitada arengumaade probleemidest, mis on seotud paljajalu käimisega, umbes 250 000 inimest üle maailma käis sel päeval ilma jalavarjudeta. Käesoleva aasta kampaania kutsub samuti teemal kaasa mõtlema ja arutama ning registreerima oma üritust, et teema leiaks laiemat kandepinda. Ilma jalatsiteta käivatel inimestel palutakse jagada mõtet selle taga ning mõelda võimalustele, kuidas saaksid nemad selle probleemi lahendamisele kaasa aidata.

Kampaaniat korraldab Toms Shoes, ettevõte, mis loodi just samast teemast ajendatuna - nemad on teinud alguse probleemi lahendamiseks sellega, et iga ostetud kingapaar ettevõttelt tähendab ühte tasuta kingapaari arengumaade lastele. Selle asemel, et loota annetustele, loodi toimiv ettevõte, mis suudab reaalselt ja igapäevaselt aidata. Algatus on äratanud huvi ka paljudes teistes ettevõtjates, kes kasutavad sama skeemi ka oma toodete peal.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Toms annetanud üle miljoni jalavarju arengumaade lastele, kellel neid hädasti vaja on. Lapsed kasvavad oma jalavarjudest välja umbes iga kuue kuu tagant, sellepärast on oluline nende pidev abistamine, Toms proovib seda tagada, kaardistades ühtlasi abivajajate piirkonnad ning vajadused. Kingad, mida ettevõte jagab, vastavad reaalselt ka laste vajadustele, neid tehakse vaid lastele vajalikes suurustes, vastavalt keskkonnale määratakse talla paksus, ilmastikukindlus ning vajadusel sobitatakse kingavärv vastavaks koolivormi nõuetele. Alloleva kaardi pealt paistab, millistesse piirkonadesse praegu kingasid saadetakse (ühtlasi on ka näha kolm toomistehase asukohta, mis pakuvad tööd sealsete piirkondade elanikele). 

Sulav lumi takistab meil ilmselt küll kampaaniaga otseses mõttes kaasa minemast, kuid sellegipoolest võiks teema üle õpilastega mõtiskleda ja proovida lasta välja pakkuda lahendusi, kuidas muret leevendada oleks võimalik. Individuaalses plaanis on võimalik kõigil ettevõttes kaasa lüüa ka lihtsalt omale sobivat kingapaari valides ja ostes, teadmisega, et tänu sellele saab mõni laps paremad võimalused oma toimetulekuks. 

Refereeritud:

http://www.onedaywithoutshoes.com/

http://www.toms.com/our-movement/movement-one-for-one

http://www.youtube.com/watch?v=BitShRujoeA

Khan Academy

Praeguseks on akadeemias üle 2100 peamiselt matemaatika ja muude reaalainete õppevideot. (Ilmunud on ka videoid muudest ainetest, näiteks ajaloost, mis käsitlevad Prantsuse revolutsiooni jm.) Iga umbes 10-minutiline video piirdub ühe teema või mõiste käsitlemisega. Videod on õpilastele lihtsasti haaratavad.

Seletatavad mõisted on paigutatud “teadmiste kaardile”, mis moodustub kõige algelisematest matemaatilistest mõistetest gümnaasiumiosas läbitavate teemadeni. Iga teema kohta on akadeemias selgitav video, mis on seotud praktiliste harjutuste ja juhenditega. Kui teema selge (kui õpilane suudab järjest õigesti lahendada kümme teema kohta käivat ülesannet, loetakse teema omandatuks), siis suunab arvuti õpilase edasi järgmise teema juurde. 

Ülesandeid lahendades teenivad õpilased virtuaalset tunnustust - energiapunkte ja preemiamärke (ise kogusin eile õhtul juba 20 märki ja üle 35 000 energiapunkti, mis kahtlemata tegi lahendamise huvitavaks ning motiveerivaks).

Õpetajale pakutakse rikkalikku ülevaadet iga õpilase arengust, kui palju õpilane teatud mõistetele aega kulutas, millised edukalt läbis ja millised raskusi valmistasid ning kui palju igale ülesandele aega kulutati.

Khani Akadeemia abil on uut materjali omandavatel õpilastel ise võimalus valida neile sobiv tempo ning selle poolt pakutava tagasiside abil on õpetajatel võimalus grupeerida õpilasi juhendamise vajaduse järgi ja seda iga õppetunni juures eraldi.

2004. aastal töötas Salman Khan finantssektoris. Samal ajal palusid tuhandete kilomeetrite kaugusel elavad noored sugulased talt abi matemaatika õppimisel. Khan hakkas neid õpetama ja kasutas selleks telefoni ja interneti. Tänu erinevate ajavöönditele muutus laste kooli ja huviringide kõrvalt vaba aja leidmine ja selle sobitamine tema enda töögraafikuga keeruliseks ja ta alustas õppevideote postitamist YouTube’i. Sealt leidsid neid ka temale tundmatud noored ja täiskasvanud, kelle tagasiside andis talle motivatsiooni luua Khani Akadeemia. Kuus aastat hiljem on ta loobunud oma päevatööst ja pühendunud täielikult akadeemiale. Ta on üles laadinud juba üle 2000 video. Khani Akadeemiat külastab kuu jooksul üle miljoni õppija.

Seni on Salman Khan kõik videod ise koostanud. Aga juba on käima läinud ka esimesed kümmekond tõlkeprojekti ja osad videod on juba ka dubleeritud teistesse keeltesse, muu hulgas vene, saksa ja hispaania keelde. Eesmärgiks on loomulikult tõlkida kõik videod kõigisse maailma keeltesse. Kui soovid eesti keelde tõlkimisega alustada, siis juhised selleks leiad siit.

Eelmise aasta novembris käivitus pilootprojekt California ühes koolipiirkonnas, kus viienda ja seitsmenda klassi õpilased kasutavad tundides Khani Akadeemiat õppevahendina. Õpilaste jälgimist ja arengu analüüsi võimaldavad tööriistad on välja töötatud ja täiendatud just pilootprojektis osalevate õpetajate tagasisside põhjal. Kes soovib pilootprojekti kohta lähemalt teada saada, võib selle kohta lugeda Los Altose koolipiirkonna ja Khani akadeemia projektile pühendatud ühisblogist.

Infot Salman Khani ja tema akadeemia tegemiste kohta võib jälgida Twitteris või Facebookis. Eriti inspireeriv oli Salman Khani esinemine TED konverentsil, kus ta räägib akadeemia alguse saamisest ning annab kiire ülevaate keskkonnast ja õpetajatele mõeldud vahenditest.

Välismeedia põhjal Madli-Maria Naulianen

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel. 

Lisatud 3. aprillil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 3. aprillil 2011