Kõige enam töid, kokku ligi 50, esitasid Tallinna koolid. Viljandi õpilased valmistasid ligi 30 traktorit, Tartu ja ümbruskonna õpilased 19 traktorit, Võrus 11 ja Pärnus 10 traktorit. Konkursile esitatud veotraktor on elektrimootori jõul ratastel liikuv sõiduk, mis veab järel liival libisevat raskust.
 
Peep Pajumäe, Stokkeri turundusjuht: „Seekordsetel meistrivõistlustel valisime finaali pääsejaid eeskätt töö kvaliteedist lähtuvalt. Vaadates töid võib öelda, et noored meistrimehed on tasemel ja varasemate aastate kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Meile on toodud ka paar väga teravmeelset lahendust, mis annavad tunnistust tegijate insenerioskustest ja huumorist. Aprillis Tartu Maamessil peetavas finaalis katsuvad jõudu 40 veotraktorit.“
 
Stokkeri Meistrivõistluste eelvoorud peeti tööriistakeskustes üle Eesti. Eelvoorus hinnati töö kvaliteeti ja leidlikkust, kiiruse peale ei sõidetud.

Finaal toimub 16. aprillil algusega kell 12.00 Tartus Maamessil. Finaalis hindab žürii töö kvaliteeti, leidlikkust ja kiirust 10 meetrisel liivarajal. Parimatele võistlejatele ja õpetajatele paneb Stokker välja praktilised auhinnad - tööriistad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid finaali pääseb, saavad valida arvestatava summa eest töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi sisustust.

Veotraktori mootori toitepinge on 6V, mis saadakse 4 AA-tüüpi patareilt. Traktori maksimaalne pikkus on 30 cm. Traktori taga on kinnituskonks, mis peab võimaldama ühendada traktoriga järeleveetavat raskust. Konks on varustatud raskuse kinnitamiseks 5 mm aasaga. Kuni 200 g raskuse annab finaalvõistlustel Stokker.

Eelmistele, 2009. aasta Stokkeri Meistrivõistlustele laekus meistrivõistlustele üle 1100 auto. Klassis „Kiire auto“ võistlesid aja peale sõitvad elektrimootoriga mudelid, klassis „Unistuste auto“ said õpilased esitada oma visiooni. 2008. aastal peeti meistrivõistlused nime „Ehita paat!“ all ja veesõidukeid tehti ligi 700. Valmistati elektrimootoriga veealuse või veepealse kruviga veesõidukeid. Eraldi klass oli koopiapaadid, olemasolevate laevade või paatide ilma mootorita mudelid.
2007. aastal oli meistrivõistluste teema „Ehita auto!“, siis ehitati kiiruse peale otse sõitvaid ja raadio teel juhitavaid automudeleid. Töid laekus üle 200.
2006. aastal tegid õpilased deviisi „Ehita parem lohe!“ all ligi 100 tuulelohet.

Lisatud 31. märtsil 2011

„Koolituse eesmärk on pakkuda teavet ja metoodilisi juhiseid soorollide ja seksuaalse riskikäitumise teemal, samuti pornograafiast ja selle mõjust ning seksuaalse orientatsiooni teema käsitlemiseks kooli inimeseõpetuse tundides,“ ütles üks koolitajatest, naistearst Kai Part Eesti Seksuaaltervise Liidust ja Tartu Ülikoolist.

Koolituse sisu põhineb 2010. aasta põhikooli riiklikul inimeseõpetuse ainekaval ning on mõeldud ennekõike inimeseõpetuse või muu aine õpetajatele ja valdkonnaga kokkupuutuvatele spetsialistidele. Soovituslik, kuid mitte kohustuslik, on põhikooli seksuaalkasvatuse õpetajaraamatu koolituse eelnev läbimine. Seksuaalkasvatuse õpetajaraamat töötati välja Tervise Arengu Instituudi, Eesti Seksuaaltervise Liidu ja Inimeseõpetuse Ühingu  koostöös ja alates 2005. aastast on üle viiesaja õpetaja sellel koolitusel osalenud.

„Kuna õpetajaraamatu koolitustel ei jõua kõiki teemasid käsitleda ja õpetajate huvi nende koolituste vastu on olnud väga suur, siis oleme ainekava uute keerulisemate teemade üle arutlemiseks välja töötanud just käesoleva koolituse“, ütles üks koolitajatest, Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull, kes on ka Inimeseõpetuse Ühingu liige.

Lähemat teavet koolituse kohta annab Helin Pevkur Seksuaaltervise Liidust:
tel: (+ 372) 660 78 70; 566 55 012;
e-mail: helin@amor.ee. Lisainfo: www.amor.ee

Registreerumise tähtaeg on 12. aprill 2011 (Tallinna koolitusele) ja 19. aprill 2011 (Tartu koolitusele).

Allikas: BNS Lisatud 31. märtsil 2011

GAG esitas Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursile „Innovaatiline kool 2010“ projekti „Virtuaaltuur ajaloolises koolimajas ja muuseumis“. Projekt leidis toetust, tulemusi võib vaadata www.gag.ee/virtuaaltuur. Üleval on praegu alles esimesed panoraamid, sest nagu ütles kooli huvijuht Margot Mängel – nii ajaloolises ja arhitektuuriliselt huvitavas hoones võib tuure teha lõputult.

Arendusprojekti eesmärk ongi luua kooli interjöörist ja ajaloost virtuaaltuur, mis on terviklik IKT-alane lahendus Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloost. Arendusprojekti on kaasatud kõikide kooliastmete õpilased, valikainena võib virtuaaltuuri tegemise valida gümnaasiumiastmes.

GAG on muuseum-kool, muinsuskaitsealane objekt, aga põhitöö on seal ikkagi õppetöö, mitte turistide vastuvõtmine. Kunagisi kloostriruume, Eesti esimese trükikoja asupaika, vanimat säilinud kasutusel olevat ruumi Tallinnas (praegu algklasside aula) võõras silm naljalt ei näe. Õpilaste ja õpetajate ühistööna valmiv virtuaaltuur pakub 360° jalutuskäiku ajaloolistes kloostri hoonetes ja hariduskvartalis koos tekstilise, pildilise ja helilise infoga ruumide ajaloost, arhitektuurist ning tänapäevast. Tuuritada on võimalik eesti, inglise, vene, rootsi ja prantsuse keeles. Ainete lõiming on seda projekti tehes varnast võtta: IKT, keeleõpe, ajalugu, tekstiloome, kunstiõpetus. Kõige nooremad on kaasatud projekti nii, et joonistavad pilte, mida virtuaaltuurides samuti kasutatakse. Virtuaaltuuri loomine on ka osa kodutöödest ja tunnivälisest õppimisest. Õpilaste juhendamiseks ja projekti ladusaks toimimiseks on loodud tugisüsteem, mis hõlmab tihedat koostööd haridustehnoloogi, IT-spetasialisti, ajaloomuuseumi juhataja, aineõpetajate, kaasatud spetsialistide, huvijuhi ja arendusjuhiga.

Projekti käigust, sealhulgas vajaminevast tehnikast ning tundide ülesehitusest võib lugeda virtuaaltuuri wikist http://gagvirtuaaltuur.wikispaces.com/Esileht

GAGi virtuaalis ja tegelikkuses tutvustasid Koolielule huvijuht Margot Mängel, arendusjuhi asetäitja Sirlet Viilas, tehnik Urmo Laaneots ja multimeedia valikaine õpetaja Ormar Tamm.

Valikaine tunnis oli seekord küll ainult üks õpilane, aga seda rohkem jäi Omar Tammel aega selgituste jagamiseks. Ütlen kohe, et kõrvalseisjale on panoraami valmimise nipid ja tehnika ilmselt palju keerulisemad kui seda ise teha. Panoraamfotost saab kõik alguse, algmaterjal peab olema väga kvaliteetne. Seejärel toimub kuue pildi nö kokkusulatamine vastava programmi abil. Ja veel omaette programm – mootor, nagu IT-inimesed väljendusid – paneb kogu asja ekraanil ringiratast käima. Kui piltide juurde kuulub veel tekst või pildid peavad omakorda mõnda teise kohta edasi viima, on nikerdamist loomulikult kordades rohkem. Aga lihtsama panoraami ja virtuaaltuuri tegemine pidi aega võtma umbes nelja ainetunni jagu, ei rohkemat.

Kus virtuaaltuure näeb? Gustav Adolfi Gümnaasiumi enda õpilased ja õpetajad infotahvlilt, külalised – kooli muuseumis infotahvlilt. Kooli infotahvlit pidid lapsed väga aktiivselt kasutama, sealt näeb lisaks ka tunniplaani ning muud vajalikku infot. Ja kooli muuseum on avatud ka linnakodanikele ja linna külalistele, nii et tutvumisvõimalus on kõigil.

Lisainfo Innovaatilise kooli projektide kohta: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=338

Lahtiste uste päev 2. aprillil kella 15.00-17.00. Sissepääs Herne tänava poolt.

Tutvustame selliseid kursuseid:

- Akordsaade algajatele (Kristo Käo)
- Klassikaline kitarr (Kristo Käo)
- Fingerstyle (Aldo Järve)
- Rütmikitarr (Aldo Järve)
- Laulukirjutamine (Jorge Rodriguez)
- Basskitarr (Jorge Rodriguez)
- Kitarri salvestamine (Riho Kiiber)
- Akustiline ja klassikaline kitarr (Wei Liu)
- Flamenkorütmika (Maria Rääk)

Lilleküla Gümnaasiumi juht Jaan Paas tõestas õpetajaskonnale, et ta ainult ei räägi IKT-vahendite kasulikkusest, vaid kasutab ka ise tehnoloogiat oma töö lihtsustamiseks  ja aja kokkuhoiuks. Juba aastaid on direktor olnud Mac’i-toodete kasutaja. Igasugu lisarakenduste alla laadimine ja nende katsetamine olevat talle juba väikeseks sõltuvusekski muutunud, hetkel oli tema arvutisse alla laetud 292 programmi. Paas näitas mitmeid erinevaid keskkondi, mida ta igapäevaselt kasutab.  

Kooli haridustehnoloog Daniel Labo tutvustas õpetajatele arenguvestluste keskkonda, mida kasutatakse küsitluste korraldamiseks õpetajate, õpilaste, lapsevanemate seas. Suure linnakooli klassijuhatajate jaoks on see väga kasulik ja aega kokku hoidev tööriist. Ega kõigi õpilaste ja lapsevanematega ei peagi arenguvestluseks näost-näkku kohtuma, klassijuhataja otsustab ise, kelle puhul töötab veebipõhine suhtlus, kellega mitte. Keskkonnal on üle 1000 kasutaja, siiani ollakse rahul. Praegu puudub küll keskkooli osa, aga sellega tegeldakse.
Samuti tegeleb Lilleküla kooli haridustehnoloog oma kooli e-päeviku süsteemi prototüübiga, mis järgib e-kooli süsteemi, on aga sisuliselt lihtsam.
Koolirahval on kasutusel ka veebipõhine broneerimissüsteem – kui kellelgi on plaanis tunnis sülearvuteid kasutada või tundi arvutiklassis korraldada, aitab broneerimissüsteem õpetajate seas korda hoida ja paremini oma töönädalaid planeerida.

Kooli meediaõpetuse õpetaja, ajakirjanikuna töötav Epp-Mare Kukemelk rääkis õpetajatele sellest, kuidas tuleks meediaga suhelda. Kukemelk rõhutas, et õpetajad võiksid paremini teada oma õigusi, kui ajakirjanik kooli juhtuks helistama. Igasugused kokkulepped tuleb sõlmida enne intervjuud. Kui ajakirjaniku küsimusele peaks vastama kooli juht vm, siis tulekski suunata kõne õigele inimesele; kui õpetaja oleks õige inimene arvamust avaldama, tasub lasta endale küsimused meilitsi saata või paluda sobival hetkel tagasi helistada, et saaks rahulikult teema üle mõelda; tuleks uurida kus artikkel ilmub, kellega veel ühendust võetakse, millises kontekstis vastuseid esitletakse, milline pilt lugu illustreerib. Õpetaja peaks olema vahelüli õpilaste privaatsuse tagamisel, ettevaatlik tuleks olla isikuandmete avalikustamisega. Kord juba antud intervjuu kuulub ajakirjanikule ja öeldut on raske tagasi võtta. Muide, vastus „Ei kommenteeri“, jätab intervjueeritavast üsna kehva mulje, parem on ikka midagigi vastata või selgitada, miks vastamisest keeldute. Ja alati võib paluda ajakirjanikul endale lugu enne avaldamist ülelugemiseks saata.

Pärast plenaarettekandeid siirdusid õpetajad töötubadesse. Õpetajatele õpetati Podcasti ehk taskuhäälingu kasutamist, Flip-kaamera käsitsemist, erinevaid joonistamisprogramme, uudistati virtuaalgaleriisid, pildialbumeid, katsetati diktofoni ja mikrofoni kasutamist ja uuriti e-raamatu loomise võimalusi.

Allakirjutanu käis töötoas „Tiiger nurrub mikrofoni“, kus Epp-Mare Kukemelk rääkis mikrofoni ja diktofoni kasutamise võimalustest ainetundides. Esialgu tundus, et need vahendid sobivad hästi vaid keeletundidesse (häälduse korrigeerimine, saatejuhi mängimine, hindamismudelisse saab lisada punkti „esitlus“), kuid siis hakkas õpetajatel mõte jooksma – näiteks saab matemaatikas õpilastele anda ülesandeks koostada kahe peale tekstülesanne vms, mis lindistatakse. Nii õpivad õpilased lisaks ainealastele teadmistele palju muudki. Õpetajad said ise ka nii diktofoni kui ka mikrofoni uudiste lugemist harjutada (arvutis lindistatava esitlemiseks programm Audacity). Eks enda häält on ikka võõras kuulata, nenditi. Samamoodi on ka õpilastel raske alguses ennast selliste vahenditega tõsisemalt töötama sundida, kuid see ongi harjutamise asi.
Kukemelk näitas plakati helindamise võimalusi – üsna uus, kuid juba õpetajate hulgas kiirelt leviv vahend on Glogster. Õpilastele oma loomingu avaldamiseks väga lihtne tööriist näiteks luuletuste, mõistatuste esitamiseks, osa infot võib olla tekstiline, osa pildiline, osa helifailidena, võib ka video lisada. Reaalainete õpetajad mõtlesid sellele, kuidas näiteks matemaatikuid-teooriate loojaid paremini tundma õppida või mõnda kujundlikku ülesannet teistele lahendamiseks esitada. Kas tulemuslikum oleks anda õpilasele koduseks lugemiseks õpikust leheküljed 116-125 või paluda tal nende lehekülgede põhjal plakat vms koostada?

Ühe töötoa viis läbi Tiia Salm Jäneda Koolist. Salm tutvustas arvutiklassis e-raamatute loomise keskkondi, näiteks issuu.com, wobook, myebook, storyjumper. Kogenud e-raamatu koostaja ütles, et õpetajatel ei maksa karta koos õpilastega e-raamatute tegemist ette võtta. „Tehke endale asi selgeks ja tunnid muutuvad nii teie enda kui ka õpilaste jaoks palju huvitavamaks.“ Lisainfo e-raamatute keskkondade kohta leiab http://e-raamat.weebly.com/. 

Pärast uute IKT-tuulte nuusutamist asusid õpetajad päeva kolmanda osa juurde – alapealkirjaga „Tiiger teeb plaane“ –, nimelt hakati ainekomisjonides valmistama kava, kuidas oma töös info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat rakendada.
Augustikuus korraldab kool konverentsi kolleegilt kolleegile.

Tiigriõppepäeval käis
Kristi Semidor 
Lisatud 30. märtsil 2011

Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega noored väliseestlased, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased 10 aastat. Igal aastal antakse stipendiumi kuni 12 noorele.

2010. aastal esitati konkursile kokku 23 avaldust seitsmest erinevast riigist, programmi nõukogu valis välja 11 noort. Rahvuskaaslaste programmi stipendiumide toel on eelnevatel aastatel õpingud lõpetanud 18 stipendiaati.

2010/2011. õppeaastal õpib programmi raames 30 noort. Stipendiumiprogrammi elluviimine toimub koostöös Sihtasutusega Archimedes.

Konkursi täpsemad tingimused: http://archimedes.ee/amk/index.php?leht=10 
Tähtaeg 1. mai 2011.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. märtsil 2011

Koostöö peamiseks eesmärgiks on parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti, kaasates Viimsi Keskkooli õppetöösse Tallinna Ülikooli õppejõude, üliõpilasi (sh doktorante) ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas.

„Tallinna Ülikoolil on väga hea meel Viimsi Keskkooliga koostöölepingu sõlmimise üle. Meie üldine suundumus on järjest tihendada koostööd üldharidusasutustega. Ma usun, et lisaks juba praegu lepingus fikseeritud õpilastele suunatud tegevustele lisanduvad sinna lähiajal ka uue riikliku õppekava rakendamisega seotud tegevused, milles osalejateks on ka õpetajad ja õppejõud,“ sõnas Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska.

Viimsi Keskkooli direktori Leelo Tiisvelti sõnul annab koostöö ülikoolidega üldhariduskoolile senisest palju suurema võimaluse õppetöö mitmekesistamiseks erinevatel tasanditel. „Oleme veendunud, et läbi erinevate koostööprojektide suudame pakkuda õpilastele uusi väljundeid ning neile avaneb võimalus tutvuda juba keskkooliõpingute ajal ülikoolides õpetavate erialadega. Usun, et seeläbi teevad nad ka teadlikumaid otsuseid edasiste õpingute jätkamise osas,“ märkis Tiisvelt.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Viimsi Keskkooli valikkursuste või uurimustööde juhendamisel, aidata korraldada ettevalmistuslaagreid olümpiaadideks valmistumisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse. Ühtlasi aitab koostöö kaasa õpetajakoolituse arendamisele – Viimsi koolist kujuneks ülikooli tudengite jaoks hea pedagoogilise praktika baas.

Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Koostöölepingu allkirjastamine toimub neljapäeval, 31. märtsil kell 11.30 Tallinna Ülikoolis (Mare õppehoone, Uus-Sadama 5, ruum M-632).

Viimsi Keskkool
Tallinna Ülikool
Lisatud 30. märtsil 2011

Teise Maailmasõja ajal aset leidva loo keskmes on kuus noormeest, kes valmistuvad ekstsentrilise seersandi käe all sõjaks ning elavad läbi igaüks oma unistusi ning hirme.

Lavastaja Sander Pukki sõnutsi võib selles vaimukas ning tempokas lavastuses paralleele tõmmata noorte näitlejate ja lavastaja endi väljaõppega lavakoolis – drill on karm ning valmistuda tuleb kõigeks, sest nagu kõnekäändki ütleb: „Raske õppustel, kerge lahingus.“

Mängivad: EMTA lavakunstikooli 25. lennu tudengid Priit Strandberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Pääru Oja, Priit Pius ja Piret Krumm ning Tallinna Linnateatri näitlejad Kristjan Üksküla ja Rain Simmul.

NB! „Biloxi bluesi“ mängitakse ainult 10 korda aprillis ja mais!

Etendused toimuvad: 2., 4., 5. ja 6. aprillil 19.00 Põrgulaval.
Piletid Tallinna Linnateatri kassast 9 eurot, sooduspilet (üli)õpilastele, õpetajatele, pensionäridele 7 eurot. Tel. 66 50 800.

Tallinna Linnateater
Lisatud 30. märtsil 2011

Kõigil osalejatel tuleb lahendada ka kodune ülesanne, milleks on A Le Coq energiajoogi Dynami:t turupositsiooni parandamine ja joogi viimine Eesti teiseks energiajoogiks. Lisaks on üllatusülesanne, mis selgub kohapeal.

"Äripäevad 2011" toimub kahel päeval 31.03 – 01.04.2011.a Tartu Kutsehariduskeskuses. Osavõtvaid meeskondi on 13, kümnest erinevast koolist. Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Majanduskool ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus on väljas kahe võistkonnaga. Võitjad kuulutatakse välja 1. aprillil.

Möödunud aastal kutsemeistrivõistlustel Äripäevad 2010 näitasid parimat tulemust Pärnumaa Kutsehariduskeskuse noored. Siis andis võistlejatele kodutöö Swedbank, paludes välja mõelda, kuidas luua noore esmakursuslasest tudengi vajadustest lähtuv tudengikampaania. Mida, kus ja kuidas peaks pank tegema, et värske tudeng tahaks endale Swedbanki NPNK EURO<26 tudengikaarti ning kampaania tudengite seas hästi vastu võetakse. Kampaania läkski üle ootuste hästi. Noored pakkusid välja väga innovaatilisi ja häid ideid.

Äripäevi korraldab Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega. Võistlust rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium. Võistlust toetavad A Le Coq, Äripäev ja Director.

Tartu Kutsehariduskeskus
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Lisatud 30. märtsil 2011

Suuremahulise vilistlaste uuringu viisid TÜ teadlased läbi kõikide õppeastmete lõpetanute seas 2010. aasta sügisel. Veebipõhiselt küsitleti 2009. aastal lõpetanuid ja küsimustikule vastas enam kui 2100 vilistlast 14 Eesti kõrgkoolist.

Uuringu läbiviinud töögrupi juhi, TÜ makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul käis enamik lõpetanutest õpingute kõrvalt tööl – õpingute lõppedes ei omanud töökogemust kõigest 15% lõpetanuist. „Peamine tudengite õpingute ajal töötamise põhjus on majanduslikku laadi. Ilma selleta oleks tudengitel keerukas, kui mitte suisa võimatu ots-otsaga kokku tulla. Aasta pärast lõpetamist oli ainult õpingutele pühendunud kümnendik lõpetanutest, pooled töötasid ning neljandik õppis ja töötas samaaegselt,“ ütles Eamets.

Tema hinnangul oli aga töötuid kõrgkooli lõpetanute seas keskmiselt kõigest 3%, mis on ülihea tulemus, arvestades 2010. aasta väga kõrget töötuse määra. Kõige rohkem oli töötuid teeninduse valdkonna lõpetanute hulgas, kõige vähem tehnika ja tootmise valdkonna lõpetanute seas. "Kui vaadata ainult bakalaureuse õppeastme lõpetanuid, võib öelda, et n-ö pehmete erialade esindajad (socialia ja humaniora) olid selgelt rohkem tööturule orienteerunud (ehk töötasid) ning tehnika ja loodusteaduse erialade lõpetajad jätkasid õpinguid magistriõppes,“ selgitas Eamets.

Erinevate erialade lõpetajate palkade võrdlus viitab, et kõige kõrgemat palka teenivad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud. Seega pole ka imekspandav, miks nende erialade lõpetajad eelistavad edasiõppimise asemel siirduda tööturule. Tööturul on keerulises olukorras põllumajandus- ja humanitaarerialade ning kunstide valdkonna lõpetanud, kes töötavad sageli mitteerialasel ametikohal ning kelle palk on keskmisest madalam.

Uuring viidi läbi programmi Primus raames, mida viib ellu sihtasutus Archimedes ja rahastab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Uuringu täistekstiga saab tutvuda Tartu Ülikooli veebis: www.ut.ee/vilistlasuuring

Rohkem infot: www.ec.ut.ee/rakendusuuringud

Tartu Ülikool 
Lisatud 30. märtsil 2011