2009. aasta lõpul, 2010. aasta algul Tallinn-Narva maanteel Kukrusel toimunud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele umbes 800 aastase kalmistu, mis koosnes viiekümnest matusest. Arheoloogide kinnitusel on tegemist ühe rikkalikuma kalmistuga muinas- ja keskaja piirilt. Osa Kukrusel leitust võib järgneva poole aasta jooksul näha Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi Morgensterni saalis.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi ja TÜ kultuuriteooria tippkeskuse ühistööna valminud näitus otsib vastuseid küsimustele: kes olid need inimesed, keda maeti Kukrusele; kuidas ja millal neid sängitati; milline oli surnute rõivastus; kas Kukrusele maeti sõjamehi; kas nad olid kristlased. Tutvuda saab ka arheoloogide tööoludega – alati ei toimu kaevamised suvel, Kukrusel kaevati käredate miinuskraadidega kõrgete lumehangede vahel.

Alates 13. aprillist saab näituse juurde tellida haridusprogramme, kus huvilisel on võimalik kehastuda arheoloogiks. Noorematele õpilastele suunatud programm kannab nimetust „Peidetud aarded“ ja vanematele õpilastele mõeldud „Surnud kõnelevad.“ Haridusprogramme saab tellida aadressil ajaloomuuseum@ut.ee 

Näitusega kaasnevad loengud arheoloogiahuvilistele. Esimene loeng toimub näitusel 4. mail kell 16.00, kus osteoloog ja arheoloog Martin Malve kõneleb teemal „Osteoloogilise analüüsi võimalused.“ Maikuus saab kuulata ka arheoloog Liis Livini loengut „Arheoloogia eetika ja inimjäänused,“ septembris kõneleb numismaatik Ivar Leimus müntidest muinasaja lõpul ja loengusarja lõpetab oktoobris üks näituse kuraatoritest, arheoloog Tõnno Jonuks teemal „Usundist muinasajal“.

Näituse kuraatorid on arheoloogid Mari Lõhmus ja Tõnno Jonuks, kujundajad Liina Unt ja Katre Rohumaa. „Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt“ jääb Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis avatuks 30. oktoobrini, seejärel näeb näitust Narvas ja Tallinnas.

Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond.

Rohkem infot: www.ut.ee/ajaloomuuseum

Tartu Ülikool
Lisatud 30. märtsil 2011

Toimumise aeg: 04.04.2011-24.04.2011 Lõputöö esitamise tähtaeg: 01.05.2011

Sihtrühm: kõik õpetajad, kes on huvitatud animafilmi tegemisest

Tunnistus: Õppimisüritusel osalemist kinnitava tunnistuse saamiseks tuleb esitada kõik kodutööd ja Youtube üleslaetud üks kursuse jooksul tehtud joonisanimatsioon.

Õppimisürituse link: http://koolielu.ee/pg/groups/63913/animatsioon/

Koolitaja: Evi Tarro Võru Kesklinna Gümnaasiumist ja Ene Moppel ning Krista Kõlli Võru Kreutzwladi Gümnaasiumist.  

Koolielu
Lisatud 30. märtsil 2011

30. märtsil 2011 külastab ELi nõuandva organi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) eestlasest liige Kaul Nurm Tallinna Reaalkooli. Ta arutleb õpilastega Euroopa ja noorsoopoliitika teemadel ning aitab neil ette valmistada 5.–7. mail 2011 toimuvat EMSK näitlikku täiskogu istungjärku. Tallinna Reaalkooli õpilased osalevad sellel üritusel koos oma kaasõpilastega kõigist teistest ELi liikmesriikidest. Tuhandete sooviavalduste seast valiti loosi teel välja 27 osalevat kooli – üks kool igast ELi liikmesriigist. EMSK korraldab üritust, mis kannab pealkirja „Sinu Euroopa, sinu arvamus,” juba teist korda.

Tallinna Reaalkooli kolm õpilast ja üks õpetaja osalevad mais komitee näitlikul täiskogu istungjärgul. Koos 150 kaasõpilasega, kes esindavad koole üle kogu ELi, koostavad nad arvamuse teemal „Noorte liikuvus”. Tegemist on Euroopa uue algatusega, mille eesmärk on aidata noortel omandada olulisi teadmisi ja oskusi, mida neil on vaja töökoha leidmiseks.

Enne täiskogu istungjärku saavad õpilased esitada muudatusettepanekuid, mis heakskiitmise korral lisatakse arvamuse lõppversiooni.

Pärast osalemist kahepäevasel väsitaval täiskogu istungjärgul, mis hõlmab pidevaid arutelusid, läbirääkimisi ja püüdlusi ühistele seisukohtadele jõudmiseks, võtavad õpilased osa EMSK avatud uste päevast ja teevad kaasa mitmetes meelelahutuslikes ettevõtmistes, mängudes ja viktoriinides. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed külastavad praegu koole kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, et vastata õpilaste küsimustele ELi kohta ja aidata neil teha ettevalmistusi osalemiseks täiskogu istungjärgul. Seda eesmärki silmas pidades kohtub EMSKs Eestimaa Talupidajate Keskliitu esindav Kaul Nurm 30. märtsil 2011 Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Täiendav teabe ürituse kohta ja möödunud aasta üritusest videolõik: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.your-europe-your-say-2011.

Allikas: BNS Lisatud 30. märtsil 2011

Tartu haridusosakonnal on aastaks arvestatud ligi 12.780 eurot, mille eest võib teha kingitusi ainesektsioonide parimate õpilaste ja õpetajate tunnustamiseks, kuid ka olümpiaadide, võistluste ja muude selliste ürituste korraldajate tänamiseks. Kuigi haridusosakond võib selle raha eest osta ka lilli ja pisimeeneid, on populaarsemaks ja tõhusamaks osutunud raamatupoodide ja teiste suuremate kaupluste kinkekaardid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Haridusosakonna juhatajana pidi Boris Goldman kinnitama kaartide soetamise arved ning lisama selgituse, millal ja kellele need antakse. Eesti Päevalehe andmeil on uurijatel juba ka teada, mis esemeid kinkekaartide eest osteti, sest kaartide numbrite järgi annab tehingut kontrollida.
Kuriteokahtlustuse said haridusosakonna juhataja Boris Goldman ning peaspetsialist finantseerimise alal Irina Aab. Äriregistri teabesüsteemi andmetel kahtlustatavad ühtegi erakonda ei kuulu.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel toimus omastamine kahtlustuse kohaselt ajavahemikul 2008. aastast kuni käesoleva ajani.

Asjaolude uurimiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb omastamist. Prokurör otsustab  lähiajal, kas ta taotleb eeluurimiskohtunikult luba kahtlustatavate vahistamiseks või mitte. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitsei Lõuna osakond ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 30. märtsil 2011

Puurmani gümnaasiumis on õpilaste arv kümne aastaga vähenenud 50 protsenti. Praegu õpib gümnaasiumiosas kolme klassi peale kokku 26 õpilast, mis oleks üks normaalne klassitäis. 9. klassist on gümnaasiumis valmis jätkama viis-kuus last. Lähiaastatel oleks gümnaasiumiosas 15-20 õpilast ehk vähem kui üks normaalne klassitäis.

Seni on Puurmani kool suutnud gümnaasiumiosa põhikooli arvelt ülal pidada, ent uue põhikooli ja gümnaasiumi seaduse järgi nõutud kolme õppesuuna väljatöötamine 2013. aasta 1. septembriks pole praeguste rahastamistingimuste juures võimalik. Gümnaasiumiosa õpetajate aastane palgaeelarve on 53.000 eurot, millest 26.000 eurot maksab riik. Puudujääk on seni kaetud põhikooliosa palkade arvelt.
Puurmani vallavanem Rauno Kuus tunnistas, et kui näiteks käesoleval õppeaastal poleks Puurmanis gümnaasiumiosa olnud, olnuks põhikooli õpetajate palkadeks umbes 25.500 eurot rohkem ja igale pedagoogile tähendanuks see umbes 130-eurost palgalisa kuus.

Kuus ütles reedel vallavolikogu istungil, et gümnaasiumi kaotamine puudutab eelkõige kooli juhtkonda, sest põhikoolis pole ette nähtud õppealajuhataja kohta. “See toob täiendava koormuse direktorile, kes peab töö ümber korraldama,” märkis vallavanem. Kooli juhtkonnast ei osalenud vallavolikogu istungil keegi.

Gümnaasiumiikka jõudnud noored saavad edasi õppida Jõgevale loodavas riigigümnaasiumis või Põltsamaal. Linna kooli sõitmiseks korraldab vald transpordi, kinnitas volikogu esimees Tõnis Mauer. Volikogu liige Mart Tooming rõhutas, et bussiliiklust saab alles siis korraldama hakata, kui on selge, kui palju õpilasi kuhugi kooli käima hakkab.

Allikas: BNS Lisatud 29. märtsil 2011

Briti saatkond korraldab kööstöös Briti Nõukogu, Ühendkuningriigi Coventry Ülikooli Sotsiaalse Integratsiooni Instituudi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga konverentsi “Koolidevaheline koostöö ja kultuurideülene integratsioon“, mis toimub kolmapäeval, 30. märtsil kell 11.00-17.00 Tallinnas Õpetajate Majas.  Konverents on suunatud pedagoogidele ja koolijuhtidele, ning ka haridusvaldkonna ekspertidele ja hariduspoliitika kujundajatele. 

Konverentsi avab Briti suursaadik Peter Carter, osalejaid tervitavad sõnavõttudega ka Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ja Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Konverentsil esineb Professor Ted Cantle, Coventry Ülikooli Sotsiaalse Integratsiooni Instituudist, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud integratsioonivaldkonna ekspert.

Lisatud 29. märtsil 2011

KUI TAHAKSID…
- olla osaline Eksperimenta! näituse loomisel ja tutvustamisel
- näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
- võtta osa Eksperimenta! triennaali avamispeost kultuuripealinnas Tallinnas
- koguda inspiratsiooni eri riikide noorte loomingust
…SIIS OSALE EKSPERIMENTA! PLAKATIKONKURSIL!

Konkursil osalevad kõik plakatid, millele on lisatud Eksperimenta! plakati kohustuslikud elemendid:
1) Sinu isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub triennaali üldteemast “Ruum”

2) Näituse lahtiolekuaegade ja asukoha info:
Näitus on avatud 3. mai – 14. juuni 2011
Lauluväljaku näituseala T–P 11:00–19:00
Maarjamäe lossi näitused K–P 10:00–17:00,

3) Eksperimenta! logo, mille saad alla laadida www.eksperimenta.net/contact/press/logos/?lang=et

4) Eksperimenta! koduleht: www.eksperimenta.net

Nõuded teostusele:
1) formaat on vaba

2) 2D või 3D

3) Loovlahendi teostamisel peab olema nutikalt kasutatud infotehnoloogia/multimeedia vahendeid.

Kuidas osaleda?
1) Tutvu Eksperimenta! veebiga ja kujunda plakat.

2) Tee plakat valmis ja eksponeeri see oma kooli/noortekeskuse/vaba aja veetmise asutuse infostendil.

3) Tee plakatist eksponeerimise asukohal foto ja lae see Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni seinale Facebookis.

Kuidas laadida fotosid Facebooki seinale?
1) Mine http://www.facebook.com/eksperimenta.eestiekspositsioon

2) Kliki ülamenüüs: jaga – “pilt”. Kliki “laadi üles foto”. Vali pildifail enda arvutist.

3) Kirjuta fotovaliku all olevasse aknasse “Plakatikonkurss”, enda nimi, vanus ja koht, kus plakatit eksponeerid. Vajuta klahvile “jaga”.

Auhinnad:
Kolm kõige erilisemat ja pilkupüüdvamat lahendust saavad Tiigrihüppe SA-lt auhinnaks mp3-mängijad. Eksperimenta! annab ühele autorile välja eriauhinna – kutse tasuta osalemiseks 3-päevases IDEElaboratooriumis aprilli lõpus Tallinna Lauluväljakul.

Võitjad kuulutame välja Eksperimenta! Facebook lehel. Autasustamine toimub E! avapeol 27. aprilli õhtul Maarjamäe lossis.

Tähtaeg: 20. aprill 2011

Lisatud 29. märtsil 2011

Oleme vahel saanud tagasisidet, et projektitööga kardetakse alustada, põhjused on erinevad: kas tundub keeleoskus kasin või hirmutab tundmatu paberitöö. Millest siis võiks alustada, et koostöö teiste riikidega ei tunduks esmapilgul nii hirmutav?
Võimalusi on mitmeid. Võib-olla tundub esmalt ohutum kutsuda tükike maailmast endale koju ehk siis võõrustada Comeniuse praktikanti oma koolis või lasteaias. Selleks on vaid vaja natuke avatust, kedagi, kes oleks mentorina tulevasel õpetajal abiks.  Mingeid kulusid sellega koolile ei kaasne, kuid võita on nii mõndagi. Näiteid sellest, millise panuse on andnud praktikandid Eesti kooliellu ja iseenda professionaalsesse arengusse, on võimalik lugeda siit.

Enne kui suurelt kooli tasandil midagi rahvusvaheliselt ette võtta, võib hoopis minna uurima, mida pakutakse välismaal täienduskoolituse vallas. Teise riiki täienduskoolitusele minek ei ole kindlasti vaid keeleõpetajate pärusmaa. Teiste ainete õpetajate enesetäiendamise soodustamiseks on välja mõeldud mitmeid rosinaid – reaalainete õpetajate puhul lisatakse Eestis igale taotlusele lisapunkte, nii et suurem on võimalus sattuda toetusesaajate hulka; samuti saavad need, kes keeleõpetajana ei tööta, end eelnevalt juba kodumaal keeleliselt täiendada, mis kuulub samuti toetuse sisse. Eelistatud on ka lõimitud aine- ja keeleõppe ning sotsiaalse kaasatuse teemalistele kursustele minejad. Järgmine võimalus proovida on kas või kohe, sest 29. aprill on teine 2011. a. taotlustähtaeg.

Oluline on teada ka seda, et kursused ei ole ainuke viis ennast täiendada, ka konverentsile minek ja mõne teise riigi kolleegi töövarjuks olemine on Comeniuse programmis võimalikud. Lähiajal valmiva täienduskoolituse mõju uuringu esmased tulemused näitavad, et 89% täienduskoolituses osalenute  kogemused vastasid olulisel määral ootustele, mis olid neil enne kursusele minekut.

Kui on soov ja tahtmine teha koos partnerkoolidega teistest riikidest projekti, aga ei tea, kust alustada ning potentsiaalseid partnerkoole silmapiiril ei ole, võiks algatuseks sügisperioodil kandideerida nii partnerite kui ka ideede leidmiseks osalema mõnel kontaktseminaril. Kui partnerid aga olemas, kas sõpruskoolide näol, leitud eTwinningu portaali kaudu, mõnelt täienduskoolituskursuselt või meie kodulehel pakutavate kanalite kaudu, siis ka nende partneritega saab projekti kirjutamiseks näost-näkku kohtuda. Kogemus näitab, et projekti kvaliteet on tihti parem, kui koolid on eelnevalt taotluse kirjutamiseks kokku saanud. Ja just kvaliteedist sõltub projektide rahastamine! Tasub uurida, mida on viimasel ajal Comeniuse projektide raames tehtud. Selleks on avatud projektide tulemuste andmebaas EST.

Kui Comeniuse projektis osalemise kogemus on olemas (aga on ka neid julgeid, kes juba esimesel korral selle ette võtavad), tasub vastu võtta väljakutse hakata nn koordinaatorkooliks, kes projekti kui terviku kulgemisel silma peal hoiab. Seda enam, et Eesti Comeniuse projektide eelarve võib hakata sõltuma sellest, palju koordinaatorkoole Eestis on.

Koostööprojektidest on võimalik astuda koostöös veel sammuke edasi ning  kas ühe- või mõlemapoolselt oma Comeniuse projekti partnerkooli(de)ga juba pikemaks ajaks õpilasi teise riiki õppima saata. 3 kuni 10 kuud välisriigi koolis annab õpilasele võimaluse proovile panna oma keeleteadmised, iseseisvalt hakkama saada, tundma õppida uut kultuuri ja uusi inimesi. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 5 õpilast, kelle 3-kuuline õpiränne jõuab lähiajal lõpusirgele, on teinud väikese võrdluse Eesti ja Taani kooli kohta.

Traditsiooniks on kujunenud kevadine  Comeniuse nädal, mille raames on ette võetud põnevaid asju: fotojaht, logode konkurss, projektide kodulehtede konkurss… Sellel aastal on Comeniuse nädala motoks „Jätkusuutlik koostöö loob väärtusi“ ning igale programmi osale on pühendatud üks päev temaatilise üritusega.

Comeniuse sõprade jaoks on Facebookis oma fännileht!

Merike Talli,
SA Archimedes Üldhariduse büroo spetsialist
Koolielu
Lisatud 29. märtsil 2011

Eesti Maaülikooli I kursuse tudeng Vahur Lepik võitis sihtasutuse Unitas korraldatud sotsiaalkampaania „Tunne oma ajalugu” peaauhinna, mille eesmärgiks on lähiajalugu puudutava diskussiooni algatamine noorte seas.

Kampaanias osales kokku üle 10 000 noore vanuses 14–23, kellel paluti sotsiaalmeedias hääletada ja põhjendada oma valikut kahe ajaloolise suurkuju vahel – Argentiinas sündinud Kuuba revolutsionääri Che Guevara või taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi Lennart Meri poolt. Peaauhinnaks oli reis kampaania võitja kangelase kodulinna. Lisaks jagati välja üle 300 noorte seas ülimenukaks osutunud Lennart Meri pildiga T-särki.

Küsimusele miks võitja vahetas võimaluse sõita Argentiinasse koduse Tallinna vastu vastas Vahur Lepik järgmiselt: „Ma ei ole tõesti valmis oma patriotismi ja seeläbi kogu eesti rahvast soojamaareisi vastu vahetama. Minu kangelaseks oli, on ja jääb Lennart Meri,” ütles Lepik.

Sihtasutuse asutaja ja ettevõtja Meelis Niinepuu sõnul on tal hea meel näha, et taasiseseisvumise järel sündinud ja kasvanud noored ei ole oma ajaloo suhtes ükskõiksed. „Ma usun, et see teadmine on tänasel 82. sünnipäeval Lennart Merile suurim kingitus,” lisas Niinepuu.

Kampaania läbiviimist toetas Sihtasutus Unitas ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Kampaania „Tunne oma ajalugu” kokkuvõtteid vt. http://www.valimind.ee/ ja http://www.facebook.com/Valimind

Allikas: BNS Lisatud 29. märtsil 2011

Inga Heamägi: "Miks ma armastan litot? Võib-olla sai kõik see alguse graafika 1. kursuse litotunnist, mida juhendas kadunud Alo Hoidre. Mõni inimene lihtsalt on karismaatiline. Tema tööd olid mulle tõsiseks latiks ja suunaks, kuhu ja kuidas oleks tahtnud minna. Ta ei viitsinud suurt midagi seletada, mõnikord oli suurim tunnustus töö kohta – ehk siis lubatäht edasi liikumiseks – vanameistri ekstravagantne häälitsus "auh-auh!". Isegi minu diplomitöö "Kabaree" (teostatud küll sügavtrükis) oli sisuliselt inspireeritud Hoidre töödest. 80ndate ERKI oli veel koht, kus ei saanud ümber ega mööda "tööeesrindlase portree" kujutamisest vabagraafikas, Alo Hoidre aga astus sellest kõigest kaunis elegantselt üle.

Võib-olla meeldib mul lito tegemise juures meeskonnatöö – see, et minu mureks jääb ainult töö kivile kanda ja muu eest hoolitseb meister. Selle näituse "Fossiilide" seeriad ja osa "Arvetest" trükkisime koos meistrite Voldemari ja Uku Kanniga EKL graafika eksperimentaalateljees (Eesti Graafikakoda). Ülejäänud tööd olen ma teinud Minskis koos meister Dmitri Molotkoviga. Ja seda 10 aastat järjest. Nüüd on meister pensionil – ja mina vist ka, järelikult. On alanud digiajajärk, mugavuse ja rohelise elu järk. Jaksab siis neid tiraazhe trükkida – ja kellele? Olen avastanud, et Eesti on nagu üks SUUR SAHTEL – teed ja teed, aga keegi ei näe. Vist tuleb joonistada SAHTLI ÄÄRTELE."

Inga Heamägi (s. 1961) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias (diplom vabagraafikas 1988). Õpetanud hiljem samas litograafiat, kompositsiooni ja joonistamist, töötanud art directorina reklaamibüroodes, aastast 2009 vabakutseline kunstnik. Esinenud arvukatel rahvusvahelistel graafikanäitustel, pälvinud preemiaid ja diplomeid. Eesti Kunstnike Liidu ja Vabagraafikute Ühenduse liige aastast 1993.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. maini 2011.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Inga Heamägi. Pizza Napolitana (2005)

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 29. märtsil 2011