„Tegelikult peab kool enda jaoks kujundama tervikpildi. Meie nägemus on, et me ei saa uuele õppe- ja ainekavale üle minna ainult esimeses, neljandas, seitsmendas klassis või gümnaasiumis, kui me ei tea, mis nende lastega juhtub aasta-kahe pärast. Kui laps tuleb esimesse klassi, peab ju teada olema, mis ootab teda ees kolmandas klassis. Ja mis tuleb siis üheksa aasta pärast, missugused lapsed lõpuks koolist välja tulevad. Arvan, et õppekavas ongi hästi oluline dünaamilisus, et ma ikkagi kohendan seda, see on loomulik protsess.“

Mis seisus on Tallinna Reaalkool praegu oma õppekavadega, ainekavadega?

„Meie alustasime sügisel. Vaadates kogu töö mahukust, rääkimata sellest, et jooksvalt tuleb õppetööga nagunii tegeleda, alustasime klassidega 1.-9., alustasime ainekavadest. Põhieesmärk oli, et teeme sellise asja, millega ka reaalselt toimetame. Et me ei pane suurt ideaali riiulile seisma, vaid me ikka toimetamegi selle järgi. Leidsime, et väga oluline on ainete lõimitus, et me teame, mida teine aine teeb kõrval. Alustasime põhikoolist. Lähtudes riiklikust õppekavast vaatasid kõik üle oma ainekavad. Siis saime kokku risttabeli ehk jalgpalliväljaku, nagu ise nimetasime. Üle nädala kolmapäeviti kohtusid erinevate ainete inimesed ja rääkisid läbi, kus on kokkupuutepunktid. Kirja pandigi see, kus on reaalselt lõimingud. Kuna uus õppekava näeb ette ka projekte, siis panime kohe ka kirja ülekoolilised asjad, mida koos teeme. Siis liikusime edasi gümnaasiumisse, sama stsenaariumiga, erinevate alustega. Gümnaasium on kursustepõhine. Meil on kogemus ülikoolidega, kasutasime nende kursuste vorme, muidugi mugandasime ja muutsime natuke. Nii et meil on lõiminguprotsessid läbitud. Nüüd on töörühmad, kes tegutsevad põhikooli osas ja gümnaasiumi osas. Näiteks kuidas lahendada loovtööd, praktilist tööd, mis on täiesti uudne ka meie jaoks, just põhikoolis. Kui loovtööd võib teha seitsmendast kuni üheksanda klassini, siis on vaja ju kokku leppida, kas seda tehakse seitsmendas, kaheksandas või üheksandas klassis, millisena õpetajad loovtööd näevad, et see oleks ka teostatav. Viimasena jõuame oma protsessiga hindamise juurde. Juunis võtame kaks päeva, et teha kokkuvõtteid ning kindlasti ka augustis kaks päeva ühist tööd veel enne uue õppeaasta algust. Et siis sügisel esimeses, neljandas, seitsmendas ja kümnendas klassis liikuda uude õppekavasse."

Tundub, et koolidele on jäetud üsna vabad käed, kas kohati liigagi vabad?

„Kindlasti on oluline, et mul on oma mõtlemisvabadus. Samas, kui vaatame ainelist struktuuri põhikooli osas, siis seitsmendast üheksandani on see vabadus jäänud teatud osas väiksemaks, kuna tunnikoormust on üheksandas klassis vähendatud. Meie ise tunnetasime, et vabadust on tunduvalt rohkem kuni kuuenda klassini. Gümnaasiumi osas on tekkinud hoopis see oht, et vabadus on tore, aga kes on see gümnaasiumilõpetaja, kes astub uksest välja kolme aasta pärast ja läheb kõrgkooli? Mida ta oskab? Kas ülikoolid on valmis tõele näkku vaatama, mida on vabadus õppekavades kaasa toonud, millised üliõpilased nad saavad? Vabadus viib selleni kindlasti, et kõikide jaoks ühesugune õppekava tüviosa on suhteliselt väike, olulise osa moodustavad valikkursused, valikained. Teiseks - missugune on riiklik eksam (lõpetaja peab kohustuslikuna kolm sooritama)? Missugune on kooli eksam? Kuidas kool selle kokku paneb? Kes praegu astub kümnendasse klassi, peaks tegelikult teada saama, missugustel tingimustel ta lõpetab, aga täpselt seda öelda ei saa. Oleme nii palju sellest koolis rääkinud, see on tõsine koht. Kindlasti oleme sügiseks targemad kui praegu. Uurimistöö on näiteks meie jaoks lihtne, see on meil kümme aastat koolis olnud. Aga koolide jaoks, kes seda kunagi teinud ei ole, on see väga suur väljakutse!

Koos õppekava ja uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega on hästi palju sellist asja tulnud: „…ja  täpsustatud tingimused ja kord kirjeldatakse kooli õppekavas või sätestatakse kooli kodukorras…“ Siin peab nüüd koolil väga palju tarkust jaguma, et kõik vajalikud dokumendid koostada.

Kas 1. septembrist 2011 hakkab õpetaja siis täiesti teistmoodi tunde andma?

„Ei ta nüüd nii teistmoodi ei ole. Õppeprotsess ikka jätkub. Hindamise osas tuleb kindlasti muutusi, uus lähenemine – kujundav hindamine, mida seni teadlikult nii suures osas pole olnud. Kuidas seda mõtteviisi omaks võtta? Koolides, kus algkooli osas ei olnud ka praegu numbrilist hindamist (meilgi on seda rakendatud juba mitmetel aastatel 1.-2. klassis), on lihtsam. Aga tervikuna seda mõtteviisi sisse viia, esimesest kuuenda klassini, ei ole nii lihtne. Kuidas lapsevanem kujundavast hindamisest aru hakkab saama, on hoopis keerulisem küsimus. Oleme ju nii harjunud lapselt küsima, et mis hinde sa täna said. Nii et kaasaegsemat mõtteviisi tuleb rohkem, aga 360 kraadist pööret küll mitte.“

On palju räägitud sellest missugused on väikese kooli probleemid uuele õppekavale üleminekul. Aga suure kooli mured?

„Gümnaasiumiastmes meie jaoks kindlasti see, et meie kooli silt on Tallinna Reaalkool, meie põhisuund on reaalained, loodusained. Meil tekitab pingeid, et on kohustuslik sotsiaalainete õppesuund, kaheksa kursust. Koolis, kus on loodus- ja reaalainete suund niivõrd tugev, ei pea ma seda riiklikult ettenähtud mahus otstarbekaks. Linna oludes saab ju kooli valida, ei pea iga kool kolme suunda pakkuma. Valin kooli, kus on humanitaarsuund, või kus on reaalsuund, kus on sotsiaalsuund. See oleks kindlasti otstarbekam ja efektiivsem. Ja kool pakub seda suunda, mille jaoks on tal kompetents olemas. Enda jaoks oleme küll lahenduse välja mõelnud, reaal- ja loodussuund on ja jääb meie kooli tugevuseks.“

Kas uuendused nõuavad ka õpetajate kaadri suurendamist?

„See ongi keeruline küsimus. Valikainete hulk, mida nüüd peab pakkuma, on ju kokku kümneid. Tegin tabelit, sajani ei jõudnud, aga kümneid on küll. Meil pole ju hinnangut, kui palju see maksab tegelikult, kui avan ühe õpilasega kursuse? Kas hakata tegema koostööd kõrgkoolidega? Naaberkooliga? Avan ühe kursuse kolme aasta peale? Küsimusi on palju.“

Tooge palun üks näide, teoorias muidugi…

„Näiteks eesti keeles ja kirjanduses peab pakkuma kahte lisakursust. Kui tahan teha kursust „20. sajandi eesti kirjandus“, kas sinna üldse tekib soovijaid? Võib-olla tuleb ainult üks, ja siis ma pean selle talle avama. Meie oleme küll palunud oma aineõpetajatel välja pakkuda hästi reaalseid asju, et tõepoolest saaksime kursused avada.“

Kas tuleb probleeme ka õppekirjandusega?

„Kirjastused on väga kaua äraootaval seisukohal olnud. Kas pakkuda tulevikus elektroonilisi materjale, paberkandjal materjale, kui palju suudab kool osta, kas riik panustab juurde. Teatud osas on õppekirjandus tõsiselt vananenud. Gümnaasiumi osas anti geograafaiaõpikud viimati välja aastal 2003. Muidugi, tuumikteadmised on samad, saab kasutada, aga sellest hoolimata on vajadus uute õpikute järele suur. Ma väga entusiastlik ei ole, et sügiseks kõik uued õpikud olemas on.“

Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Ene Saarega vestles Madli Leikop.

Noorsootöö on tihedalt seotud kuriteoennetusega ning sellealase töö võtmetegijateks on ka alaealiste komisjonid kohalikul ja maakondlikul tasandil. Eestis on 68 alaealiste komisjoni, kus 2010.a. arutati 3173 õigusrikkumise asja, mis on võrreldes 2009.a. statistikaga üle 20% vähem.

„Alaealiste komisjonid on oma võimaluste piires teinud siiani head tööd, kuid riskinoorte olukorra parandamiseks on hädavajalik koostöö tõhustamine kõikide osapoolte vahel, kes noort igapäevaselt ümbritsevad ning uute laheduste leidmine noorte kaasamiseks ja toetamiseks,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Helen Kereme.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatusel ning koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega korraldatakse mõttetalguid neljal korral Eestimaa eri paigus. Mõttetalgutest oodatakse osa võtma enam kui 200 noorsootöötajat.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 29. märtsil 2011

MTÜ Peace Child Eesti loodud projekti „Sooline Võimestamine“ eesmärgiks on edendada noorte seas teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis ning stereotüüpidest ja eelarvamustest, mis seda toidavad, ning luua vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks. Edendada soorollide ja –stereotüüpide alast diskussiooni, mis on vajalik konstruktiivsete lahenduste leidmiseks ning pakkuda soolise võrdõiguslikkuse alaseid konstruktiivseid teadmisi ja oskusi ka haridussüsteemis, et tagada varajane sekkumine eelarvamuste ja stereotüüpide kinnistumisse.

Projekti raames viiakse läbi infokampaania ja koolitused kohalikes koolides ning projekti peaüritusena toimub 8. aprillil 2011 kella 11:00–15:00 Tallinna Noorte Soolise Võrdõiguslikkuse Seminar.
Osalemine on tasuta, tagatud toitlustamine, anname ka e-tunnistuse.
Registreerimiseks saata vaja: ees- ja perekonnanimi, Kool, email ja telefon või täitke vorm www.peacechild-estonia.org

Seminarile on oodatud kuni 60 aktiivset noort vanuses 14-26, kes on huvitatud soolise võrdõiguslikkuse küsimustest ja soovivad jagada ka oma kogemusi ja teadmisi teiste endavanustega. Registreerimine on avatud kuni 6. aprillini 2011, registreerimiseks edasta oma nimi, organisatsioon ja kontaktandmed info@peacechild-estonia.org, 53417810, 55602993. 

Projekti toetab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Päevakava.

Teate edastas: Vassili Golikov Lisatud 29. märtsil 2011

Daniel Sävborg lahkab oma loengus vanu Islandi perekonnasaagasid, millega tavaliselt seostub realistlikkus ning keskendumine igapäevasele elule ja elulähedastele konfliktidele. Siiski leidub ka saagasid, mis räägivad islandlastest, kes puutuvad kokku trollide, draakonite, elluärganud surnute ja muu üleloomulikuga. Selliseid tekste on nimetatud postklassikalisteks, neid on dateeritud hilisemateks kui klassikalisi saagasid ning neid peetakse kirjanduslikult allakäinuteks, mitteautentseteks ja muude kirjandusžanrite poolt mõjutatuteks.

Üleloomulike motiivide esinemist saagades on teadlased seletanud Islandi ajaloosündmuste poolt esile kutsutud eskapismiga kirjanduses. Professor Sävborg seab oma loengus taolise pildi kahtluse alla ning käsitleb neis saagades kirjeldatud kokkupuuteid üleloomulike olenditega kui traditsioonilist osa Islandi jutupärimusest.

Daniel Sävborg on keskaegset Skandinaavia kirjandust ja kultuuri uurinud alates 1989. aastast. Doktorikraadi kirjandusteaduses sai ta 1997. aastal Stockholmi ülikoolis ning töötas samas teaduri ja õppejõuna kuni 2001. aastani.

Aastatel 2002–2006 oli ta dotsent Uppsala ülikooli kirjandusteaduse osakonnas ning 2007–2008 teadur Árni Magnússoni instituudis Islandi ülikooli juures. Enne tööle asumist Tartu ülikoolis 2010. aasta septembris töötas Daniel Sävborg teadurina Uppsala ülikooli skandinaavia keelte osakonnas. Ta on olnud ka külalislektor Aarhusi ja Gävle ülikoolis.

Professor Sävborgi teaduslikud huvid on seotud vanapõhja kirjanduse, filoloogia ja folkloristikaga. Ta on kirjutanud teaduslikke töid muu hulgas armastustemaatikast Islandi saagades, leina motiivist vanapõhja luules, vanagermaani luule päritolust ning seostest Snorri Sturlusoni „Noorema Edda” eri käsikirjade vahel. Peale vanapõhja uuringute on professor Sävborg tegelenud ka retoorikaga. 2003. aastal  andis ta retoorikakursust Uppsala ülikoolis, kus analüüsiti Rootsi klassikalisi kõnesid (nt Olof Palme ja Mona Sahlin) ning kaasaegseid poliitilisi artikleid. Vana Norra kirjanduse, filoloogia, ajaloo ja kultuuri teemal on ta välja andnud kaks monograafiat, 15 artiklit ja 6 arvustust.

Daniel Sävborgi loeng on professorite inauguratsiooniloengute sarja kuues loeng Tartu Ülikoolis. Loeng on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

Tartu Ülikool
Lisatud 29. märtsil 2011

12. aprillil möödub pool sajandit Juri Gagarini kui esimese inimese kosmosesse lennutamisest. Sel puhul otsustas Piip ja Tuut Mängumaja 9. aprillil välja tuua uhiuue lavastuse "Piip ja Tuut Marsil." Lavastus räägib sellest, miks Piip ja Tuut leiavad elu jätkamise planeedil Maa võimatu olevat, kuidas nad pakivad kohvrid, ehitavad omale lennumasina ja Maalt Marsile lendavad.

Esietendusele eelneb aga põnev programm. 5. aprillil kell 10 on kavas tavapärane kirjandushommik "Näitleja loeb raamatut", kus seekord loetakse Islandi kirjaniku Andri Snær Magnasoni "Sinise planeedi lugu". Seda põnevat lugu jutustavad lastele Piip ja Tuut ise. Hommik on TASUTA!

Kolmapäeval, 6. aprillil kell 10 on kavas teadushommik, kus meile tuleb külla Mario Mars Tallinna Tähetornist, et näidata pilte, rääkida lugusid ja teha katseid. Vestlus-loengu teemaks on "Meie kodu kosmoses." Ka see hommik on TASUTA!

Neljapäeval, 7. aprillil kell 10 on kavas teine teadushommik, kus lapsed saavad kohtuda kuulsa astrofüüsiku Ene Ergmaga. Ka see vestlus-loeng on kosmose teemadel, TASUTA ja soovituslik algklassi õpilastele.

Reedel, 8. aprillil kell 12 on "Piip ja Tuut Marsil" kontrolletendus, millele on soodsad piletid (3 eurot). Registreeru kogu klassiga kontrolletendusele merily@piipjatuut.ee või 662 6767.

Laupäeval, 9. aprillil kell 17.00 on kavas "Piip ja Tuut Marsil" esietendus ning pühapäeval, 10. aprillil kell 12.00 on kavas pühapäevane kogupere teatripäev, mil näidatakse jällegi etendust "Piip ja Tuut Marsil."

Kirjandus- ja teadushommikutele ning kontrolletendusele registreerimiseks palun kirjutage merily@piipjatuut.ee või helistage tel. 662 6767. "Piip ja Tuut Marsil" etenduste piletid müügil Piletilevis.

Kohtumiseni kosmilises Piip ja Tuut Mängumajas!

Iloni Imedemaa on galerii-teemakeskus, kus lisaks Ilon Wiklandi tööde imetlemisele saab ka mängida ja meisterdada.

Talvehooajal on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii Ilon Wiklandi töödega, kino- ja näitustesaal, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad. Vaadata võib Karlssoni tuba, leida kõikjalt raamatutest tuttavaid tegelasi ning lihtsalt tunda end õdusalt ja veeta päev perega.

Suvel on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökojaga kus paberist ja puust palju põnevat meisterdada saab. Õues saab end proovile panna täpsusviskamises Kadatiirus, karkudega käimises, kala püüdmises, hüppemängudes, näitekunstis ja liivakastimängudes. Hoovil on avatud puhvet, kust jahutavat jäätist ja jäätisekokteili osta saab. Veel saab Imedemaal lahenda tervet keskust läbivat seiklusraja ülesandelehte, proovida erinevaid kostüüme meie mängutoas ja joonistada.

Kooli-ja lasteaiagruppidele on ettetellimisel eraldi pooleteisetunnine programm.

Iloni Imedemaa tavaprogramm

Ekskursioonil galeriisse kuuleb Ilon Wiklandi eluloost ja teekonnast sõjapõgenikust maailmakuulsaks kunstnikuks ning sellest, mismoodi sünnib raamatuillustratsioon.

Saab lahendada maja läbivat otsimismängu, kus tuleb leida vastuseid raamatutegelasi ja Imedemaad puudutavatele küsimustele ning meisterdada endale kaasa tore mälestusese.
Alates maikuust on avatud ka Imedemaa mänguhoov Käsitöökoja, Mattiase maja ja jäätisekioskiga.
Programmi kestus on 90 minutit.
Lasteaia vanemale eale ja algklassidele (1.- 5.klass).
Grupi maksimumsuurus 30 last.
Hind ühele osalejale 5 €.

Katsed ja katsetused Iloni köögis

Kuidas muuta oma päev pilvisemaks, kui selles on liiga palju päikest? Kus hoidistada keedetud mune? Mis moodi puhumata õhupall täis puhuda? Need ja ka paljud teised küsimused leiavad vastuse – köögis. Natukene keemiat ja veidi füüsikat, nii lihtne see ongi.

Programmi kestus on 30 minutit.

Alg- ja põhikoolile.

Grupi maksimumsuurus on 36 inimest.

Hind ühele osalejale 5 €

Üks pilt ja tuhat sõna

Üks pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Püüame koos need sõnad kinni ja teeme nendest midagi põnevat. Näiteks etenduse. Kõik, mida vajad, on fantaasia ja törts julgust.

Programmi kestus on 45 minutit.

Põhikoolile ja gümnaasiumile.

Grupi maksimumsuurus on 36 inimest.

Hind ühele osalejale 5 €

Info ja registreerimine 58362803, Liina Valdmann imedemaa@salm.ee

Iloni Imedemaa – Kooli 5, 90504 Haapsalu
1.05-31.05 – iga päev 11-17

1.06-30.08 - iga päev 11-18

1.09-30.04 – K-P kl 11-17

Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.

„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40-aastaseks,“ lisas ta.

Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.

„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida.

Viktoriin on kujunenud igakevadiseks virtuaalseks loodusõppepaigaks, mis aitab õpetajatel õppetööd mitmekesistada ja pakub õpilastele võimalust nii iseseisvaks nuputamiseks, grupitööks kui ka aruteluks kogu klassiga.

Võitjad selgitatakse välja 3 vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass.Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt.

Parimatele klassidele ja nende juhendajatele või õpetajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.

Metsaviktoriin ootab osalejaid 28. märtsist 28. aprillini 2011. Tulemused kuulutatakse välja Metsanädalal, alates 4. maist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel.

Osalemine aadressil www.rmk.ee/viktoriin ja info metsaviktoriin@rmk.ee.

Tiina Neljandik, RMK Oandu looduskeskuse juhataja
Lisatud 28. märtsil 2011

Artikli täistekst ERR Uudisteportaalis.

Lisatud 28. märtsil 2011 

Artikli täistekst ajalehe Maaleht veebilehel.

Lisatud 28. märtsil 2011

Artikli täistekst ajalehe Saarte Hääl veebilehel.

Lisatud 28. märtsil 2011