<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uudised]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/archive?offset=8040</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/archive?offset=8040" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111811/toomas-luman-arilehes-pohikoolid-tuleb-omavalitsuste-kaest-ara-votta</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 10:51:50 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111811/toomas-luman-arilehes-pohikoolid-tuleb-omavalitsuste-kaest-ara-votta</link>
    <title><![CDATA[Toomas Luman Ärilehes: põhikoolid tuleb omavalitsuste käest ära võtta]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Nordic Contractorsi juhatuse esimees Toomas Luman ütleb intervjuus Ärilehele, et koolikorraldus vajab täielikku muutmist.</p>
<p>Artikli täistekst Eesti Päevalehe <a href="http://www.epl.ee/artikkel/592548" target="_blank" mce_href="http://www.epl.ee/artikkel/592548">Ärilehe veebilehel</a>. <br /><br /><em>Lisatud 28. märtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111810/tartu-ulikoolis-on-olumpiaadide-korghooaeg</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 10:47:05 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111810/tartu-ulikoolis-on-olumpiaadide-korghooaeg</link>
    <title><![CDATA[Tartu Ülikoolis on olümpiaadide kõrghooaeg]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>TÜ teaduskooli koordineerimisel peetakse käesoleval kevadel üle-Eestilisi koolinoorte aineolümpiaade kahekümnes aines, neist kolmteist korraldab Tartu Ülikool.</p>
<p>Ol&uuml;mpiaadide korraldamise eesm&auml;rk on stimuleerida v&otilde;imekate noorte ainealast arengut, anda neile v&otilde;imalus oma teadmiste v&otilde;rdlemiseks eakaaslaste omaga, ergutada &otilde;ppet&ouml;&ouml; diferentseerimist koolides ning anda &otilde;pilastele v&otilde;imalus kohtuda samade huvidega eakaaslastega &uuml;le terve Eesti. Loomulikult kuulub iga v&otilde;istluse juurde ka oma v&otilde;imete ja oskuste proovilepanek.</p><p>Oma teadust&ouml;&ouml;s Eesti ol&uuml;mpiaadidest osav&otilde;tnuid uurinud T&Uuml; teaduskooli direktori Viire Sepa s&otilde;nul peavad &otilde;pilased ol&uuml;mpiaade oma ainealase arengu olulisemaks stiimuliks. &bdquo;Motivaatorina toimivad ka ol&uuml;mpiaadidel lahendamiseks pakutavad kooli&uuml;lesannetest m&auml;rksa keerukamad ja loovat l&auml;henemist n&otilde;udvad &uuml;lesanded - noored hindavad sedalaadi intellektuaalset v&auml;ljakutset k&otilde;rgelt. Boonuseks on parimatele tehtavad soodustused k&otilde;rgkoolidesse sisseastumisel, v&otilde;imalus p&auml;&auml;seda Eestit esindama rahvusvahelistel ol&uuml;mpiaadidel ja ka tippharidust v&auml;&auml;rtustavate firmade toel v&auml;lja antavad stipendiumid, mille arv on viimastel aastatel j&auml;rjest suurenenud,&ldquo; &uuml;tles Sepp.</p><p>Juba neljandat aastat j&auml;rjest tunnustab Eesti parimaid ainetundjaid kirjastus Avita, kes on pannud v&auml;lja stipendiumid tosina ol&uuml;mpiaadi kolmele parimale &otilde;pilasele. Paljudes ainetes on toetajateks tulevikus vastava valdkonna spetsialiste vajavad firmad. Nii n&auml;iteks innustab noori matemaatikuid ja f&uuml;&uuml;sikuid Swedbank, keemikuid AS Silmet, informaatikuid Skype.</p><p>Ol&uuml;mpiaadide korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. T&Uuml; korraldatavate ol&uuml;mpiaadide ž&uuml;riides ja korralduskomisjonides on tegevad &uuml;likooli &otilde;ppej&otilde;ud ja &uuml;li&otilde;pilased, kellest paljud on ka ise omal ajal ol&uuml;mpiaadidel osalenud. Viire Sepa hinnangul v&auml;&auml;rtustavad teaduskonnad ol&uuml;mpiaade kui oma tulevaste parimate tudengite "taimelava".<br />&nbsp;<br />T&Uuml; ol&uuml;mpiaadide projektijuhi Ene &Ouml;rdi teatel on juba selgunud selleaastased parimad informaatikas, keemias, vene keeles, matemaatikas, rahvaluules ning usundi&otilde;petuses. T&auml;psem info auhinnasaajate kohta aadressil <a href="http://www.ut.ee/980893">http://www.ut.ee/980893</a></p><p>Ol&uuml;mpiaadide tulemuste protokollid, &uuml;lesanded ja lahendused ning muu info &uuml;leriigiliste ja rahvusvaheliste ainev&otilde;istluste leiab teaduskooli veebilehelt <a href="http://www.teaduskool.ut.ee/olymp">http://www.teaduskool.ut.ee/olymp</a></p><p><em>Tartu &Uuml;likool <br />Lisatud 28. m&auml;rtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111809/kodulinna-maja-kutsub-esimestele-kevaduritustele</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 10:45:43 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111809/kodulinna-maja-kutsub-esimestele-kevaduritustele</link>
    <title><![CDATA[Kodulinna Maja kutsub esimestele kevadüritustele]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Kodulinna Maja korraldab esimeste kevadnädalate (25. märts – 6. aprill) jooksul erinevaid üritusi alates puutöö õpitubadest kuni kevadise pudi-padi laadani.</p>
<p>Kuni 6. aprillini on avatud Nunnatorni kaudu pääs linnamüürile, Sauna ja Kuldjala torni. Esmaspäeviti on kella 16.00-18.00 võimalik võtta osa kaltsuvaiba kudumise õpitubadest ning reedeti saab kella 14.00-16.00 õppida lihtsamate puutööde tegemise kunsti. Aprilli esimesel nädalavahetusel toimub kevadine pudi-padi laat.</p><p>Lisaks sellele on kahe nädala jooksul plaanis ka eriüritused. Pühapäeval, 3. aprillil kell 14.00 leiab aset üritus sarjast „Väärtus – Täna vaatame ringi Nikolai kirikus“. Teejuhiks on Nikolai Kormašov. (Üritusele on vaja Kodulinna Majas eelnevalt registreerida).</p><p>Kuni 21. aprillini on Kodulinna Majas võimalik vaadata näitust „Kui Arno isaga...“ - endisaegset koolivara Toomas Õunapuu erakogust. Lisaks sellele on välja pandud Sirje Maris Horma näitus „Varjust Valgusesse“ ja Ashot Jegikjani maalid „Mummuistlikud hetked“. Näha saab ka näitust ulme- ja pärisjuttudest ning ulme-ja pärispiltidest „Jalutuskäik piki linnamüüri“.</p><p>Kodulinna Majas (Gümnaasiumi tn 3) on kõikidel huvilistel võimalik lisaks ülalnimetatule mängida koroonat ja lauatennist, kasutada raamatukogu ning osta pruugitud raamatuid ja ajakirju.<br /><br /><i>Allikas: Raepress Lisatud 28. märtsil 2011 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111808/uheskoos-oppida-on-ponev</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 10:08:43 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111808/uheskoos-oppida-on-ponev</link>
    <title><![CDATA[Üheskoos õppida on põnev]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Projektitööd õppisin 2001. aastal rahvusvahelisel koolitusel Freiburgis Saksamaal. Aastal 1998 osalesin oma õpilastega esimest korda suures rahvusvahelises Goethe-Instituudi projektis „Wasserwelten“, kus saime Eesti voorus oma vanuserühmas 1. koha. Kuna Tiigrihüppe Sihtasutuse koordineeritavat Sõpruskoolide projekti ehk eTwinningut veel ei olnud, juhendasin teisi projekte – õpilaste  uurimistöid, meenutab Kauksi Põhikooli õpetaja Irina Ševtšenko projektõppe algusaegu.</p>
<p>Rahvusvahelised projektid v&otilde;imaldavad t&auml;ita &otilde;ppekavaga seotud eesm&auml;rke loomulikul viisil.<br />Sellest ajast saadik, kui alustasime esimest <a href="http://www.etwinning.net/" target="_blank">eTwinningu</a> projekti 2007. aastal, on IKT rakendamine v&otilde;&otilde;rkeele &otilde;petamisel saanud minu ja mu &otilde;pilaste jaoks igap&auml;evaseks. Kasutame ja koostame tundides interaktiivseid materjale. Kui ma kasutan keele &otilde;petamisel infotehnoloogiat, motiveerib see paljusid &otilde;pilasi ja innustab mind minema edasi ja otsima keeletundideks uut tegevust.</p><p>Esimese kahe projektiaasta jooksul oli v&auml;ga oluline hoida &otilde;pilaste huvi ja motivatsiooni. Proovisin suurendada nende huvi v&otilde;&otilde;raste kultuuride tundma&otilde;ppimise, uute kontaktide loomise, erinevate kultuuride v&otilde;rdlemise ja saksa keele &otilde;ppimise vastu. Projekti alustades p&uuml;&uuml;ame valida &otilde;petajatega teemad, mis huvitaksid k&otilde;ikide partnerriikide &otilde;pilasi. Ja kui t&auml;htis on veel see, et &otilde;petajad &uuml;ksteist tunnevad!</p><p>eTwinningus on v&otilde;imalik kiiresti edu saavutada, kui leida usaldusv&auml;&auml;rsed partnerid, kes on valmis projektit&ouml;&ouml;s kasutama samu t&ouml;&ouml;riistu. Kogemuste saamiseks alustasin l&uuml;hiajaliste projektidega, nendest kaks said rahvusliku kvaliteedim&auml;rgi (2008 &ndash; 6. klass, 2009 &ndash; 7. klass). See oli k&otilde;igi osaliste jaoks innustav ja ergutav kogemus. M&otilde;lemad projektid on teinud sama klassi &otilde;pilased, kes on juba kogenud twinnijad ja t&auml;navu osalevad juba oma viiendas projektis.</p><p>Esimesed kordal&auml;inud projektid viisid &uuml;ha uuteni. 2009.-2010. &otilde;ppeaasta algas kahe uue projektiga. Suvel 2009 k&auml;isin rahvusvahelisel seminaril Austrias, kust sain endale head partnerid &ndash; Marina Kreekast ja Ina L&auml;tist, kellega suhtlen t&auml;nase p&auml;evani ka v&auml;ljaspool projekti. Olime kaks n&auml;dalat koos, oli aega r&auml;&auml;kida eTwinningust ja oma projektidest. Septembris s&otilde;lmisime projekti <strong>&bdquo;Deutsch verbindet: die Sprache lernen &ndash; Freunde werden/Saksa keel &uuml;hendab: keelt &otilde;ppida &ndash; s&otilde;pradeks saada&ldquo;</strong> (8. klass). Projektis osales veel ka&nbsp; Saksamaa kool. T&ouml;&ouml;tasime v&auml;lja plaani kokku lepitud teemade j&auml;rgi: tutvustus, koolielu, j&otilde;ulud, vaba aeg, lemmikud, riiklikud t&auml;htp&auml;evad, kevadp&uuml;ha, plaanid suvevaheajaks. Projekti iseloomustab multimeedia kasutamine, &uuml;lesannete ja ilusate esitluste rohkus. Tutvusime kahe uue erineva Euroopa riigiga. Hindasin k&otilde;iki projektitegevusi. <br />Projekt kestis 9 kuud, sai Kreekas rahvusliku kvaliteedim&auml;rgi ja auhinna L&auml;tis. Meie t&ouml;&ouml; on kajastatud blogis: <a href="http://deutschverbindet-deg.blogspot.com/" target="_blank">http://deutschverbindet-deg.blogspot.com</a>. Austria Haridusministeerium tundis suurt huvi selle projekti vastu, kuna partnerlus s&otilde;lmiti Austria poolt korraldatud seminari osalejate vahel. Saime palju kiita. Kolmekesi kirjutasime oma projektist artikli Austria ajakirjale &bdquo;AUS: BLICKE&ldquo; 32.</p><p>Teine v&auml;ga huvitav projektipakkumine <strong>&bdquo;Handy im Sprachunterricht/Mobiiltelefon v&otilde;&otilde;rkeeletunnis&ldquo;</strong> tuli Taani koolist (7. klass). Liitusin projektiga veel enne suvevaheaega. Taani &otilde;petaja koostas projektiplaani, mis &otilde;igustas ennast. Partneriteks olid veel Poola ja Leedu koolid.<br />P&otilde;hieesm&auml;rk oli uurida, mida saab mobiiltelefoniga tunnis &auml;ra teha. Vaatamata keelamisele kasutavad &otilde;pilased tunnis telefoni aeg-ajalt ikka. Salvestasime l&uuml;hijutukesi (Voki), tegime pilte ja videoklippe (MovieMaker). &Uuml;hes&otilde;naga, salvestasime seda, mida &otilde;ppisime, ja saatsime oma partneritele projektikeskkonda, lugesime-t&otilde;lkisime teiste t&ouml;id. Tegime vahepeal ka esitlusi Slide ja Picturetrail programmidega. &Otilde;petasime partneritele Toondoo koomiksite tegemist. &Otilde;ppisime kirjutama l&uuml;his&otilde;numeid saksa keeles. &Otilde;pilastele v&auml;ga meeldis. Isegi k&otilde;ige tagasihoidlikumad lugesid ja salvestasid meeleldi oma tekste. Hindasin k&otilde;iki projektitegevusi. Projekt kestis &uuml;he &otilde;ppeaasta. Meie t&ouml;&ouml; on kajastatud blogis: <a href="http://handy-dpel.blogspot.com/" target="_blank">http://handy-dpel.blogspot.com</a>. &nbsp;<br />M&otilde;lemale projektile on esitatud rahvusliku kvaliteedim&auml;rgi taotlus.</p><p>&Otilde;ppeaastasse 2009/2010 j&auml;i veel inglisekeelne projekt <strong>&bdquo;Christmas Traditions/J&otilde;ulukombed&ldquo;,</strong> kus partneriteks olid Kreeka, Rumeenia ja Poola. Lapsed kirjutasid jutukesi j&otilde;uludest, tegid interaktiivseid postkaarte, joonistasid ja laulsid j&otilde;ululaule. Selle koost&ouml;&ouml; tulemusena valmis CD.</p><p>Aasta 2010 oli Euroopas vaesuse ja sotsiaalse t&otilde;rjutuse&nbsp; aasta. Teist korda osalesin oma &otilde;pilastega (6. klass) Tiigrih&uuml;ppe SA ja Euroopa Komisjoni koordineeritud projektis <strong>Kevadp&auml;ev Euroopas</strong> (2009, 2010). Kollaažide konkursil saime 1. koha ja v&otilde;itsime Nukufilmide t&ouml;&ouml;toa. Laste r&otilde;&otilde;m oli suur!</p><p>Kultuuridevahelisest suhtlusest on meile kindlasti kasu, sest teadmisi vahetades tugevdame ka enda identiteeti. Sellel &otilde;ppeaastal on kolm v&auml;ga huvitavat projekti: &bdquo;Der 26. September: Tag der Sprachen/26. september: Euroopa keeltep&auml;ev&ldquo;, &bdquo;Festival der Kulturen/Kultuuride festival&ldquo; ja &bdquo;Little Twinny&acute;s Adventures / V&auml;ikese Twinny seiklused&ldquo;.</p><p>Kahekuune eTwinningu projekt <strong>&bdquo;Der 26. September: Tag der Sprachen/26. september: Euroopa keeltep&auml;ev&ldquo;</strong> on p&uuml;hendatud keeltep&auml;evale. Projektis v&otilde;is kasutada k&otilde;iki Euroopa keeli. Selle raames p&ouml;&ouml;rasime t&auml;helepanu ka Rahup&auml;eva t&auml;histamisele. Partneriteks olid nii v&auml;ga head &bdquo;vanad&ldquo; tuttavad (Itaalia, Taani, P&otilde;lva KK ja Soome) kui ka uued Poolast, Bulgaariast ja Kreekast. &Otilde;ppisime nimetama Euroopa riike, pealinnu ja keeli. &Otilde;pilaste t&ouml;&ouml;d on v&auml;ga huvitavad ja atraktiivsed. Selles projektis &otilde;ppisime tegema interaktiivseid Glogster-postreid, kujundasime-saatsime s&otilde;pradele interaktiivseid e-kaarte, tegime Dvolver-videoklippe, fotoromaane ja s&otilde;nakaarte Imagechef ja Wordle programmidega. Projekti k&auml;igus pidid &otilde;pilased kujundama pilte-postreid-kaarte, need v&auml;lja printima ja klassi v&otilde;i stendi kaunistama. Euroopa keeltep&auml;evaks said 6. klassi projektis osalenud &otilde;pilased Euroopa keelemapid. Meie projekti blogi: <a href="/mod/info/#mce_temp_url#">http://sprachentag.blogspot.com/</a></p><p>Projekt <strong>&bdquo;Das Festival der Kulturen/Kultuuride festival&ldquo;</strong> (9. klass) on m&otilde;eldud projekti &bdquo;Deutsch verbindet/Saksa keel &uuml;hendab&ldquo; j&auml;tkuna. Partnerriike on viis: Eesti, Kreeka, L&auml;ti, Slovakkia ja Poola. Projektis on palju muusikat nagu festivalil ikka &ndash; lauldakse, tantsitakse, saadakse tuttavaks, s&uuml;&uuml;akse, kuulatakse muusikat jne, ka meie virtuaalsel festivalil on huvitavaid &bdquo;&uuml;ritusi&ldquo; ja see kestab seitse p&auml;eva &ndash; &uuml;ks p&auml;ev on meil &uuml;ks kuu ja vastav teema: partnerite kohtumine (Voki, Audacity), rahvustoidud/retseptid (PPT, video), &uuml;hine virtuaalne j&otilde;ulukontsert (Smilebox), rahvalaulud ja tantsud (Movie Maker), noortemood (PPT, video) ja &uuml;hine virtuaalne kontsert &ndash; 10 parimat lugu igast riigist, lisaksesinejate tutvustus (Mindomo). Projekt l&otilde;peb mais. Meie projekti blogi: <a href="/mod/info/#mce_temp_url#">http://kulturfestival2011.blogspot.com</a></p><p>V&auml;ga lihtne ja p&otilde;nev projekt on <strong>&bdquo;Little Twinny&acute;s Adventures/V&auml;ikese Twinny seiklused&ldquo;</strong> (5. ja 6. klass). Sloveenia &otilde;petaja joonistas poisi nimega Twinny. See poiss &bdquo;k&uuml;lastab&ldquo; Euroopa riike ja koole, vaatab mida seal tehakse, k&auml;ib koos &otilde;pilastega &uuml;ritustel ja kajastab seda oma blogis. &Otilde;pilaste &uuml;lesanne on teha Twinnyga pilte ja kirjutada m&otilde;ni lause pildi juurde kolmes keeles: eesti, saksa ja inglise keeles. Teretulnud on ka teised esitlused. Meie koolis oli Twinny 25. veebruarist kuni 7. m&auml;rtsini 2011. Ta tuleb meile veel &uuml;heks n&auml;dalaks mais. Projektil on 72 partnerit k&otilde;ikidest Euroopa riikidest. See projekt on saanud juba &uuml;he kvaliteedim&auml;rgi. <br />Projekti blogi: <a href="/mod/info/#mce_temp_url#">http://twinnysadventures.blogspot.com/</a></p><p>L&otilde;petuseks tahan &ouml;elda, et eTwinning on s&otilde;na otseses m&otilde;ttes avanud klassi ja kooli uksed Euroopasse. V&auml;ikese maakooli &otilde;petajana olen sellest alati unistanud. See on t&otilde;eline seiklus keeles ja kultuuris. Olen juhendanud juba 14 projekti, nendest 9 projektis olen olnud asutaja, 3 projekti olid ingliskeelsed. Projektid on mind veennud, et IKT-d saavad kasutada igas vanuses &otilde;pilased, ka v&auml;ga noored. eTwinningu kui &otilde;petamisvahendi kasutamine on p&otilde;nev nii &otilde;petajale kui ka &otilde;pilastele. V&otilde;ite proovida, ja n&auml;ete, et see on vahva. See n&otilde;uab aega ja vastutust, kuid annab v&otilde;&otilde;rkeele tundidele Euroopa m&otilde;&otilde;tme ja muudab &otilde;petatu atraktiivsemaks. &Auml;rge kartke olla uuendusmeelne, sest t&auml;nap&auml;eval ei piisa ainult tahvlist ja kriidist. V&auml;ga meeldiv on leida s&otilde;pru, kohtuda heade tuttavatega ja &otilde;ppida koos midagi uut.</p><p><em>Julget pealehakkamist, huvitatud &otilde;pilasi, r&otilde;&otilde;msat meelt ja kevadp&auml;ikest s&uuml;damesse soovides<br />Irina &Scaron;evt&scaron;enko, <br />Kauksi P&otilde;hikooli saksa keele &otilde;petaja, ES&Otilde;S-i juhatuse liige, eTwinningu mentor <br />Koolielu <br />Lisatud 28. m&auml;rtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111807/kodanikuuhiskonna-konverents</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 09:57:14 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111807/kodanikuuhiskonna-konverents</link>
    <title><![CDATA[Kodanikuühiskonna konverents]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Head kodanikud! Taas on hea meel teid kutsuda juba seitsmendat korda toimuvale kodanikuühiskonna konverentsile – seekord juba kevadel, täpsemalt 11. aprillil ja üllatuslikult Tartus.</p>
<p><strong>Miks?<br /></strong>Seekord on EMSL pannud leivad ühte kappi Domus Dorpatensise (TEDxTartu korraldaja) ja Eesti Väitluseltsiga ning on paigutanud Eesti aktiivsema osa suurkogunemise uhkelt esimese kodanikuühiskonna nädala avalöögiks. See on verstapostiks, kust kodanikuühiskond saab vaadata käidud teele tagasi kuni laulva revolutsioonini välja.<br />&nbsp;<br /><strong>Mis toimub?<br /></strong>Konverents ongi üles ehitatud kodanikuühiskonna arengu kolmele sammule: kuuleme, kuidas kodanikuaktiivsust edukalt tõsta, millised on hea koostöö näiteid ning kuidas vabaühendused järjest professionaalsemaks muutuvad. Kogu ettevõtmine tuleb tempokas, vaheldusrikas ja omamoodi – igal esinejal on 20 minutit, et anda kuulajatele edasi oma sõnum. Arutelu juhatatakse laval, saalis ja mujalgi, kus ikka kodanikuühiskonnast juttu tuleb.<br />&nbsp;<br />Oma kodanikuühiskonna elu kõnedega innustavad ja rõõmustavad kuulajaid Eestimaa Looduse Fondi talgute projektijuht Tarmo Tüür, Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimiste projektijuht Mailis Ostra, Noored Kooli projekti Tagasi kooli eestvedaja Triin Noorkõiv, TÜ Kliinikumi Lastefondi juht Küllike Saar, EMSLi juhataja Urmo Kübar, Let's Do It Worldi eestvedaja Eva Truuverk jt. <br />&nbsp;<br /><strong>Kuidas osaleda?<br /></strong>Konverentsile on oodatud kõik head kodanikud, kes tegutsevad vastutustundlikult ja tulemuslikult, hoolimata sektorist, organisatsioonitüübist või rahakoti suurusest. Osalustasu on konverentsil ka, mille väiksuse saab ise valida.&nbsp;<br />&nbsp;<br />Täpsemalt kodanikuühiskonna nädala kohta laekub info jooksvalt <a href="http://www.kodanikuuhiskond.ee" target="_blank" mce_href="http://www.kodanikuuhiskond.ee">www.kodanikuuhiskond.ee</a>. Kodanikuühiskonna nädal toimub KÜSKi toel.<br />&nbsp;<br />Lisainfo: <a href="#mce_temp_url#" mce_href="http://www.kodanikuuhiskond.ee/kava/vii-kodanikuuhiskonna-konverents">http://www.kodanikuuhiskond.ee/kava/vii-kodanikuuhiskonna-konverents</a></p><p><em>SA Domus Dorpatensis<br />Lisatud 28. märtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111806/tunne-kelam-ja-irli-noored-kutsuvad-noori-kirjutama-ajaloost</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 09:49:12 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111806/tunne-kelam-ja-irli-noored-kutsuvad-noori-kirjutama-ajaloost</link>
    <title><![CDATA[Tunne Kelam ja IRLi Noored kutsuvad noori kirjutama ajaloost]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>IRLi Noored kuulutasid 25. märtsil koos Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelamiga välja gümnaasiumi- ja üliõpilastele mõeldud autoritaarsete režiimide kuritegude teemalise esseekonkursi.</p>
<p>Esseekonkursist võivad osa võtta kõik gümnaasiumiõpilased ning üliõpilased, korraldajaid huvitab eelkõige see, et kas noori huvitab ajalugu ning kas nad oskavad sellest järeldusi teha.</p><p>Teemadeks on: "Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa." (Lennart Meri) ja "Kommunism võrdub fašism?".</p><p>"On hämmastav, kui väikese ajaga on Eesti riik ja Eesti inimesed suutnud nii sellest kui 50 aastasest okupatsioonist toibuda. Paraku kipume aastast aastasse eestlastena üha rohkem unustama seda, mis on meie tänase ühiskonna korralduse hind," lausus Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.</p><p>IRLi Noored leiavad, et küüditamisega seotud päevade meelespidamine aitavad liikuda ausalt ja avameelse ajalookäsitluse poole.</p><p>"Eriti oluline on, noored hooliksid oma riigist, tunneksid selle ajalugu ning oleksid valmis tegema ajaloost õigeid järeldusi," ütles IRLi Noorte aseesimees Mihkel Kübar.</p><p>Tööd tuleb esitada elektrooniliselt aadressile <a href="mailto:essee@irl.ee">essee@irl.ee</a> või tavapostiga aadressile Küüni 5b, Tartu linn märksõnaks Essee. Esseekonkursi žüriisse kuuluvad: Tunne Kelam (Euroopa Parlamendi liige), Peeter Tulviste (TÜ erakorraline professor), Aigi-Rahi Tamm (TÜ Filosoofiateaduskonna vanemteadur), Mihkel Kübar (IRLi Noorte aseesimees) ja Mari Agarmaa (konkursi idee autor).<br /><br />Esseede esitamise tähtaeg on <strong>30. mai</strong> 2011. aastal. </p><p>Esseekonkursi tingimused on aadressil <a href="http://noored.irl.ee/" target="_blank" mce_href="http://noored.irl.ee/">http://noored.irl.ee/</a>.</p><p>Kaks parimat kirjutajat saavad võimaluse külastada Brüsselit, auhindu antakse ka teistele kirjutajatele.<br />&nbsp;<br /><em>Teate edastas: Mari Agarmaa Lisatud 28. märtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111805/ilmunud-on-e-oppe-uudiskirja-kevadnumber</guid>
    <pubDate>Mon, 28 Mar 2011 09:20:27 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111805/ilmunud-on-e-oppe-uudiskirja-kevadnumber</link>
    <title><![CDATA[Ilmunud on e-õppe uudiskirja kevadnumber]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Kõigest loe täpsemalt juba uudiskirjast: http://uudiskiri.e-ope.ee</p>
<p>Uudiskirjas kajastatakse ka e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsi „E-õpe – üksikute hobi normiks“ (<a href="http://conference2011.e-uni.ee" mce_href="http://conference2011.e-uni.ee">http://conference2011.e-uni.ee</a>) põhiteemasid. </p><p><i>e-Õppe Arenduskeskus, EITSA <br />Lisatud 28. märtsil 2011 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111800/tonis-lukas-eesti-laste-opetamise-tase-peab-maailma-tippu-jaama</guid>
    <pubDate>Sun, 27 Mar 2011 19:31:17 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111800/tonis-lukas-eesti-laste-opetamise-tase-peab-maailma-tippu-jaama</link>
    <title><![CDATA[Tõnis Lukas: Eesti laste õpetamise tase peab maailma tippu jääma]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Laupäeval peeti Tallinna Teeninduskooli ruumes Eesti Haridusfoorumi korraldusel suurfoorum “Eesti haridusstrateegia 2020”.</p>
<p>Arutelude tulemused saavad edasisteks juhtnöörideks Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerluses koostatava haridusstrateegia ja elukestva õppe strateegia koostamiseks.</p><p>Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas seadis oma avaettekandes Eesti eesmärkideks kuuluda ka edaspidi laste haridusnäitajate poolest maailma tippriikide hulka, mille saavutamiseks on vaja muuta õpetaja amet ühiskonnas kolme kõige mainekama hulka kuuluvaks. Minister toob välja, et ei piisa ainuüksi pürgimisest maailma tippriikide hulka, vaid selle saavutamiseks on tarvis tõsta õpilaste ja õpetajate rahulolu koolide vaimse kliima ja õpikeskkonna kaudu. </p><p>“Algatatud ja varsti valmiva Haridusstrateegia teesideks on õiglase ligipääsu tagamine kvaliteetsele õppele, õppija igakülgne toetamine arenguprotsessis, õppe sisu muutmine paindlikuks ja pidevalt uuenevaks. Hariduskorraldus ei ole midagi eraldiseisvat, see peab teenima osalemist ja kvaliteeti, õppimise ja õpetamise väärtustamist Eesti ühiskonnas,” ütles Lukas. </p><p>Minister jätkas: “Oleme sätestanud ka konkreetsed sammud eesmärgi saavutamiseks. Ilma visiooni toetavate praktiliste tegevusteta ja eelarveeraldisteta pole strateegiafoorumite korraldamisel mõtet. Just kümned ja kümned Haridusfoorumil räägitud ja ministeeriumi poolt ellu viidud praktilised tegevused on aidanud meil saavutada murrangut kahel veel nelja aasta eest muret teinud suunal – Eesti ühiskonnas on selle ajaga poole võrra tõusnud täiskasvanud õppijate osakaal ja üle kolme korra on kahanenud laste põhikoolist väljalangemine.“</p><p>„Nii nagu kutsehariduse muutmine sisukamaks ja mainekamaks, on ka paindlikum ja õpilase isiksust enam arvestav kooliõpetus elementaarne eesmärk. Lisaks peab noore inimese arengutervikusse sulanduma senisest enam ka koolieelne ettevalmistus ja uus tasuta kõrghariduse kontseptsioon pärast kooli. Jätkata tuleb õpetaja maine tõstmisega. Et kindlustada õpetajaid kogu riigi koolidele, tuleb üldise palgatõusu jätkamise kõrval kindlustada näiteks Ida-Virumaal nii eestikeelsetes kui venekeelsetes koolides eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30%-line palgalisa.”</p><p>Viimast avaldust põhjendades ütles Lukas: “Olukorrad on erinevad. Kui Tallinnas on vaatamata linnavalitsuse vastuväidetele minu hinnangul kõikjal eesti keeles õpetamiseks piisav keelekeskkond olemas, siis Ida-Virumaal on seda toetavat keelekeskkonda vähem ja eestikeelseid õpetajaid sellevõrra ka raskem motiveerida. Palgalisa aitaks siin palju kaasa.”</p><p>Eesti Haridusfoorum on haridusrahva sõltumatu nõukoda, mis on alates 1995. aastast korraldanud haridusteemalisi suurfoorumeid, mille põhiseisukohad on olnud riikliku hariduspoliitika kujundamise aluseks.</p><p><em>Haridus- ja Teadusministeerium<br />Lisatud 27.&nbsp; märtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111643/arheoloogid-otsivad-viise-koolitundi-paasemiseks</guid>
    <pubDate>Fri, 25 Mar 2011 15:34:35 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111643/arheoloogid-otsivad-viise-koolitundi-paasemiseks</link>
    <title><![CDATA[Arheoloogid otsivad viise koolitundi pääsemiseks]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>26. ja 27. märtsil toimub Taevaskoja turismi- ja puhkekeskuses kevadkool, milles TÜ arheoloogid ja haridusteadlased otsivad viise arheoloogia tutvustamiseks üldhariduskoolide õpilastele.</p>
<p>Kevadkooli üks korraldajatest arheoloogiamagistrant Viire Pajuste rääkis, et arheoloogia pakub võimalust avardada ühiskonna silmaringi kultuuripärandiga seonduvate probleemide osas. „Arheoloogia on mitmekülgne, arheoloogia on põnev. Meie ülesanne on see inimestele põnevaks teha. Ja miks koolis? Seepärast, et koolil on suur roll noorte maailmapildi kujundamisel,“ selgitas Pajuste.<br /><br />Tänavune kevadkooli moto „Ülemaks kui hõbevara …“ väljendab vajadust pöörata tähelepanu arheoloogia teemade käsitlemisele ennekõike ajalootunnis, kuid ka nendes ainetes, mis esmapilgul arheoloogiaga kuidagi ei seostu: näiteks tööõpetuse- või meediatunnis.<br /><br />Pajuste sõnul kuuleb kevadkooli seminarides arheoloogide, õpetajakoolituse üliõpilaste, töötavate õpetajate ja muuseumipedagoogide vaatenurki sellest, kuidas oleks võimalik erinevaid distsipliine ühendades teha arheoloogia kui teadus õpilastele mõistetavaks ning põnevaks.<br />&nbsp;<br />Nii räägivad Tallinna Arte Gümnaasiumi õpetajad Arvis Kiristaja ja Tiit Kobrusepp võimalustest, kuidas võiks juba 5. ja 6. klassi tööõpetuse tunnis muinastehnoloogiatega tutvust teha läbi algeliste käsitööriistade meisterdamise.<br /><br />Tromsø Ülikooli visuaalantropoloogia magistrant Tanel Saimre peab kevadkoolis aga ettekande teemal „Kühvelkino: kuidas videokaameraga arheoloogiateadmisi kühveldada“. Saimre räägib video kasutusvõimalustest arheoloogia õpetamises. Lisaks seminaridele toimuvad pedagoogide ja arheoloogide töötoad, mille ajurünnakute tulemusel sünnib koolinoortele mõeldud arheoloogiat tutvustav infovoldik.<br /><br />Arheoloogia kevadkooli korraldavad Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandid koos mõne teise valdkonna tudengite, õppejõude, teadlaste ja huvilistega, et leida ühiseid puutepunkte, probleeme ning võimalusi distsipliinideüleseks koostööks. Varasematel aastatel on ühisseminare peetud ajaloolaste, keeleteadlaste, geograafide, etnoloogide, usundiloolaste, folkloristide ja ajakirjanikega. Tänavune kevadkool on järjekorras kaheksas.<br /><br />Kevadkooli koduleht: <a target="_blank" mce_href="http://www.kevadkool2011.edicypages.com" href="http://www.kevadkool2011.edicypages.com">www.kevadkool2011.edicypages.com</a><br /><br /><i>Tartu Ülikool <br />Lisatud 25. märtsil 2011 <br /></i><br mce_bogus="1"></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/111642/ajaveebide-konkurss-opetaja-oppijana-loppes</guid>
    <pubDate>Fri, 25 Mar 2011 15:29:37 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/111642/ajaveebide-konkurss-opetaja-oppijana-loppes</link>
    <title><![CDATA[Ajaveebide konkurss "Õpetaja õppijana" lõppes]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Õpetajad on juba pea kaks kuud pidanud oma õppimiskogemuse jagamiseks ajaveebe "Õpetaja õppijana". Lugege õpetajate eneseavamise lugusid, astuge õpetajate loodud lugude maailma, kus nad kirjeldavad oma rõõme, õnnestumisi, muresid. Õppida saab kõigist lugudest. Blogijad kirjutavad näiteks raamatutest, mis neid on õpetanud, sellest, kuidas e-kursustel järjekordseid uusi IKT-vidinaid on kasutama õpitud, kuidas õpetaja ei tohiks oma arvutit hetkekski silmist lasta, kuidas õpetaja õppis Second Life keskkonnas kõndima, jooksma, lendama, suhtlema ja ehitama.</p>
<p>Ajaveebid leiate: <a href="http://www.netvibes.com/koolieluopetajaajaveeb#%C3%95petajate_ajaveebid" target="_blank">http://www.netvibes.com/koolieluopetajaajaveeb#%C3%95petajate_ajaveebid</a> <br /><br />Taustainfo ajaveebi pidajate kohta: <a href="/pg/info/readnews/90985%20" target="_blank">http://koolielu.ee/pg/info/readnews/90985 </a><br /><br /><em>Koolielu <br />Lisatud 25. m&auml;rtsil 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>