Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgas parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus. Õppeaasta lõpuks peaks selguma parim veebipõhine õppematerjal, mille loojat väärikalt Tiigrihüppe sügiskonverentsil auhinnatakse.

Täpsem info: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/49652

Lisatud 25. märtsil 2011

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 10) on avatud Tartu Linnamuuseumi näitus keskaegsetest tekstiilileidudest. Näitus on enne olnud väljas Tartus, Viljandis, Pärnus ja Narvas ja nüüd jõudnud Tallinna.
Liivimaa keskaegsete linnade jõukuse peamine allikas oli hansakaubandus. Üks tähtsamaid toonaseid kaubaartikleid olid kangad, millest senini teame peaasjalikult dokumentides sisalduvate andmete põhjal. Alates 1980. aastate keskpaigast on Tartu jäätmekastidest kogutud keskaegseid tekstiilileide, mis on samuti väga oluline allikas kangakaubanduse osas. Nimetatud kangakatked on ainsad allikad, mis võimaldavad teha järeldusi toonase rõivastuse detailide ja nende valmistamisel kasutatud töövõtete kohta.
Maapõue sattudes sellised kangajäänused enamasti hävivad ning on meieni alal hoidnud vaid Tartu jäätmekastide õhukindlas ja niiskes keskkonnas. Ka Põhja-Euroopa mastaabis on tegemist suhteliselt haruldase leiuainesega.
Näitusel on esmakordselt välja pandud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest kogutud tekstiilileiud ning see räägib kangaste valmistamisest, kangakaubandusest ja -kasutusest keskajal.
Näha saab erinevate kangaste jääke - kalev,  wadmal, pakkekangas, siid, linane, katkeid nõeltehnikas ja varrastel kootud esemetest, rõivaste detaile, paelu, kangavalmistamise ja -töötlemise tööriistu keskajast.
Omaette tähelepanu väärib 14. sajandi II poole rõivastuse rekonstruktsioon, mis koostati Rootsist ja Gröönimaalt leitud terviklikumate rõivaesemete ning Tartu leidude põhjal.
Näituse on koostanud Tartu Ülikooli doktorant Riina Rammo.
Näitus on avatud tööpäeviti  ja jääb lahti ilmselt juuni lõpuni (täpsem info Arheoloogiamuuseumi telefonilt 6836469).
Kasutage võimalust oma silmaga näha, sest vanu tekstiile just iga päev muuseumivitriinis ei näe.

Tallinna linnavõim lubab kasutada põhikooli õppekeelena vene keelt Ehte humanitaargümnaasiumis, Haabersti vene gümnaasiumis, Karjamaa gümnaasiumis, Lasnamäe gümnaasiumis, Lasnamäe vene gümnaasiumis, Tallinna 53. keskkoolis, Tallinna humanitaargümnaasiumis, Juhkentali gümnaasiumis, Tallinna juudi koolis, Kesklinna vene gümnaasiumis, Linnamäe vene lütseumis, Läänemere gümnaasiumis, Mahtra gümnaasiumis, Mustamäe humanitaargümnaasiumis, Mustamäe reaalgümnaasiumis, Mustjõe gümnaasiumis, Pae gümnaasiumis, Paekaare gümnaasiumis, Ranniku gümnaasiumis, Tõnismäe reaalkoolis, Õismäe vene lütseumis, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumis, Õismäe koolis, Mustamäe 1. lasteaed-algkoolis ja Lasnamäe põhikoolis.

Mullu 1. septembril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul ning munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel ükskõik milline keel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on vähemusrahvustele garanteeritud muukeelne õpetus juhul, kui vähemusrahvuse õppeasutus valib selle keele õppekeeleks.

Ühtlasi otsustas volikogu taotleda valitsuselt luba gümnaasiumi õppekeelena kasutada vene keelt Tallinna juudi kooli, Kesklinna vene gümnaasiumi, Linnamäe vene lütseumi, Tõnismäe reaalkooli, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Karjamaa gümnaasiumi, Mustjõe gümnaasiumi ja  Paekaare gümnaasiumi gümnaasiumi osas.

Samuti esitatakse valitsusele taotlus lubada Tallinna saksa gümnaasiumi gümnaasiumi saksakeelses osakonnas kasutada õppekeelena saksa keelt.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles möödunud BNS-ile, et ei näe võimalust teha kergekäeliselt erandeid, et gümnaasiumid võiksid jätkata vene õppekeelega. See tähendaks ministri sõnul pööret riiklikus hariduspoliitikas, mis oleks tema hinnangul vastutustundetu nende koolide suhtes, kes on pingutanud, et minna üle valdavald eesti õppekeelele. "Eesti pealinn ja Eesti haridusasutused peaksid ikkagi pingutama selle nimel, et täita seadusi," ledis Lukas.

Ministri kinnitusel sisaldub kõikide gümnaasiumite arengukavades praegu eesmärk minna üle valdavalt eesti õppekeelele. Kui Tallinna volikogu taotleb gümnaasiumidele õppekeelena vene keelt, siis tuleb vastavalt seadusele muuta ka koolide arengukavasid ning koos sellega tuleks linnal esitada ka koolivõrgu arengukava, millised koolid kavatseb linn näiteks sulgeda või millised avada. "Kindlasti soovib haridus- ja teadusministeerium teada, mis põhjusel kavatseb linnavolikogu nende koolide arengukavasid muuta. Koolivõrku puudutavad otsused tuleb langetada viis kuud enne õppeaasta algust ehk enne 1. aprilli," ütles Lukas.

Allikas: BNS Lisatud 25. märtsil 2011

Konkurss on saavutanud tuntuse tänu oma eripärale - võistlus kolmel erialal eraldi arvestuses ja võimalus mängida II voorus ja lõppkontserdil professionaalse kammerorkestri saatel. See on meelitanud kohale noori instrumentaliste Koreast, Hiinast, Lõuna-Aafrikast, rääkimata Euroopast.

Igal konkursil on kavas ka ühe Eesti helilooja looming. Tänavu on selleks heliloojaks LEPO SUMERA.
Konkursi lõppkontserdil 4. aprillil algusega kell 18.00 Estonia kontserdisaalis otsustab Sumerate pere, kes saab Lepo Sumera nimelise eripreemia (Tauno Kangro skulptuur). Konkursi laureaate autasustatakse Eesti kunstnike töödega.

MTÜ Noor Muusik
Lisatud 25. märtsil 2011

Selles tohutus vägivallalaines lõhuti perekonnad ja kodud. Küüditatud, kelle näol oli tegu peamiselt naiste ja lastega, viidi ära teadmisega, et nad peavad jääma Siberisse igaveseks.

Küünlaid süüdates mõtleme hetkeks elu põhiväärtustele. Hoiame elavana mälestust süütute inimeste kallal toimepandud inimesevastasest kuriteost, et küüditamised ei korduks enam kunagi.

Ootame inimesi küünlaid süütama 25. märtsil algusega 18.00 Tallinna Vabaduse väljakule ja Tartu Raekoja platsile. Samal ajal süütavad Eesti seltside ühendused küünlad Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Tšehhis, Kanadas, Austraalias, Hollandis, Belgias ja Lätis. Kõigil tulijatel palume küünlad kaasa võtta. Kes ei saa osaleda, saavad aidata muul moel tehes annetuse MTÜ Tulipisarale (arvelduskonto: 221051376083).

Lisainfo: http://www.tulipisar.ee/

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 25. märtsil 2011

Konverentsi idee on tõsta noorte teadlikkust läbi huvitavate ettekannete, teemakäsitluste ja arutelude ning jagada noortele nõuandeid ja soovitusi, kuidas omandada erinevaid kogemusi vabatahtlikkuse ja ettevõtluse vallas ning kuidas tööturul edukamalt läbi lüüa.

Esinejateks on Teeme Ära koordinaator Eva Truuverk, Rate.ee looja Andrei Korobeinik ja karjäärinõustaja Tiina Saar. Päeva juhib „Tööotsija“ saatest tuntud Toomas Luhats.
Üritust korraldavad noorte tööportaal Firstjob.ee ja Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskus.

Vajalik eelregistreerumine hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.firstjob.ee/konverents

Allikas: BNS Lisatud 25. märtsil 2011

Eesti Interneti SA alustab pressiesindaja teatel töid projektiga, millega tuuakse .ee domeeni all käibele täpitähed ja kaetakse sellega kogu Eesti tähestiku ulatus.

Eesti .ee-lõpulisele rahvusdomeenile tuuakse käibele tähed õ, ä, ö, ü, š ja ž. "Maailmas unikaalse Õ-tähe kasutuselevõtu algatas Otto Wilhelm Masing 19. sajandi algul. On sümboolne, et alates 2011. aastast on seda maailmas haruldast tähte võimalik kasutada ka interneti domeeninimedes," teatas Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts.

Täpitähedede lansseerimine on plaanitud praeguse kava järgi tänavu 13. juunil, mil avaneb täpitähtedega domeeninimede registreerimine kõigile soovijatele "kes ees, see mees" põhimõttel.
Hanke käigus arendatakse ka välja registreerija portaal, mille eesmärk on pakkuda .ee domeeni registreerijatele senisest kättesaadavamal kujul ja ühest kohast informatsiooni kõigi nendega seotud domeenide, nende aegumistähtaegade ja registripidajate kohta. Registreerija identifitseerimine toimub ID-kaardi või mobiili-ID kaudu.

Eesti Interneti SA oma registripidaja EE Direkt saab olema "viimase sadama registripidaja", mille eesmärk on tagada registreeringute säilimine juhul, kui mõni registripidajatest lõpetab tegevuse.
Arendustööde teostajaks on AS Helmes, kes valiti välja hanke tulemusena. Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt 37.710 euroga.

Allikas: BNS Lisatud 25. märtsil 2011

Esemete müügist kogunes oksjonil osalejate abiga Tallinna Muusikakeskkooli toetuseks ligi 900 eurot, mis kohapeal sümboolselt ka kooli direktorile Timo Steinerile suurel tšekil kätte ulatati.

Annetatud oksjonitulu suunab kool direktori kinnitusel väikeste altviiulite ostmiseks. “Altviiuli erialale spetsialiseerutakse meil tavaliselt alles siis, kui ollakse varasemalt viiulit õppinud. Kuna viiulihuvilisi on meil väga palju, siis loodamegi uute pillidega luua võimaluse juba esimeses klassis altviiulile spetsialiseeruda – mis seni pillide puudumisel võimalik ei olnud,“ märkis Steiner oma tänusõnades. Ta lisas, et hiljemalt uueks õppeaastaks saabuvad pillid valmistatakse Prantsusmaal ning üks instrument maksab ligikaudu 700 eurot. Nii on lootust, et oksjoni tulemusena saab 1. septembril altviiuli õpingutega alustada juba vähemalt üks väike õpilane.

Tegemist oli juba teise korraga, mil Solaris korraldab Tallinna Muusikakeskkooli jaoks heategevusliku oksjoni. Läinud aprillis Solarises toimunud ööoksjonil kogunes Eestis tippmuusikuid vormiva kooli toetuseks ligi 30 000 krooni, mille eest soetas kool esimese Eesti õppeasutusena väikese harfi, millel juba maast madalast tulevasi virtuoose õpetama hakata. 

Seekordsel Solarise korraldatud heategevuslikul oksjonil läks 1-eurose alghinnaga müügiks iPhone 4G, uudne arvutimängupult Blobo, Solarise 50-eurone kinkekaart, Mängude päeva peaesineja Ithaka Maria album, terve hulk uusi konsoolimänge, DVD-sid, Solaris Kino ja Artise kinopileteid ning palju muud.

Kogu keskuse üheks päevaks mängude ja mänguhuvilistega täitnud Mängude päeval astusid Solarise aatriumis väikese keelpillikontserdiga üles ka Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Keskuse laval tegi teiste seas etteaste ka Tallinna Muusikakeskkooli esimene väike harfiõpilane, juba terve aasta usinasti pillimängu harjutanud Kaisa Helena Žigurs.

1961. aastal loodud Tallinna Muusikakeskkoolis saavad õpilased nii gümnaasiumihariduse kui professionaalse muusiku ettevalmistuse. Kool on olnud kasvulavaks suurele osale tänastest Eesti muusikatippudest. Tallinna Muusikakeskkool korraldab regulaarselt õpilaste avalikke esinemisi ning on läbi aegade endale nime teinud esinduslike tulemustega rahvusvahelistel muusikakonkurssidel.

Tallinna Muusikakeskkool
Lisatud 25. märtsil 2011

Projekti „Sooline võimestamine“ eesmärgiks on edendada noorte teadlikkust ühiskonnas esinevaist soolise ebavõrdsuse ilminguist ning vabaneda ebavõrdsust soosivaist stereotüüpidest ja eelarvamustest.

Projektiga soovitakse edendada teemakohast diskussiooni ning pakkuda soolise võrdõiguslikkuse alaseid konstruktiivseid teadmisi ja oskusi, mis aitaksid varakult ära hoida eelarvamuste ja stereotüüpide kinnistumise.

Projekti põhisündmusena toimub Tallinna noortele 8. aprillil kella 11-15 Euroakadeemias soolise võrdõiguslikkuse teemaline seminar. Seminaril osaleb kuni 60 aktiivset 14-26-aastast noort, kes on huvitatud võrdõiguslikkuse küsimustest ja soovivad teiste omavanustega kogemusi ja teadmisi jagada.

Registreerimine kuni 6. aprillini 2011 veebilehel http://www.peacechild-estonia.org/ või info@peacechild-estonia.org.

Projekti viib ellu noorteorganisatsioon MTÜ Peace Child Eesti. Projekti toetab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Allikas: Raepress Lisatud 25. märtsil 2011

EÜL on alates 1991. aastast võidelnud kõrghariduse kättesaadavuse eest ning üliõpilastel on hea meel, et erakonnad on seadnud tasuta õppekohtade arvu suurendamise üheks oma prioriteediks.

„Leiame, et riikliku koolitustellimuse suurendamine avardab kõrgharidusele ligipääsu ning võimaldab õppima asuda paljudel noortel, kellel see muidu tegemata jääks. Oluline on jätkata kõrgkoolide institutsionaalset akrediteerimist, et tagada õppetöö kvaliteedi tõus,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

EÜL-i hinnangul tuleb kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks välja töötada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ning seda asuda rakendama juba alates 2012. aastast. „Õpingute kõrvalt enda ülalpidamisega raskustesse sattuvate tudengite arv on kasvanud aasta-aastalt. Väga paljud tudengid peavad valima õpingute kõrvalt suurel koormusel töötamise või õpingute katkestamise vahel ning uue õppetoetuste süsteemi rajamisega ootamine muudab olukorda veelgi halvemaks. Loodame, et õppetoetuste süsteemi kaasajastamise osas on uus valitsus valmis kiiremini edasi liikuma kui praegu plaanitud,” lisas Mälzer.

Kuigi koalitsioonileppes pole mainitud õppelaenude hüvitamise jätkamist, siis loodab EÜL, et uus valitsus taastab õppelaenude hüvitamise kõigile neile, kes võtsid õppelaenu enne 1. juulit 2009. „Leiame, et sarnaselt pensionsamba maksetele tuleks taastada õppelaenude hüvitamine neile, kellel see lõpetati paari päevase etteteatamisega. Hüvitamise taastamine võiks toimuda samm-sammult, mistõttu oleks mõju riigieelarvele võimalikult väike,” sõnas Mälzer.

EÜL toetab valitsusliidu programmi kõrghariduspoliitikat puudutavat osa ning on valmis olema valitsusele konstruktiivseks partneriks selle elluviimisel.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 24. märtsil 2011