Tudengikandidaadid tutvusid ülikooli ajaloolise peahoone, teaduskondade ja raamatukoguga. Külastati ka muuseume, spordiklubi ja ühiselamuid. Nõustajad andsid infot õppimisvõimaluste ja karjääriplaneerimise osas. Õpilased said ka avatud loenguid külastada ning vahetult tudengitega suhelda.

TÜ turundusspetsialist Kaisa Jõgi märkis, et huvi Tartu Ülikooli vastu oli suur ning tagasiside üdini positiivne. „Mitmed tõid välja, et teaduskondades kohapeal saadi soovitud erialast ja valikuvõimalustest selgem pilt ning ka loengud olid väga huvitavad. Veel tõstsid abituriendid esile Tartu linna erilist akadeemilist aurat,“ ütles Jõgi.

Enim huvitusid koolilõpetajad traditsiooniliselt arstiteaduskonnast, loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast ning filosoofiateaduskonnast. Lahtiste uste päevale tõi õpilased 612 istekohaga erirong, millele registreerunuist enamik tuli oma sõnul tutvuma just Tartu Ülikooliga.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeva avamist ja põnevaid aulaettekandeid saab tagantjärele meenutada UTTV vahendusel http://www.uttv.ee/naita?id=4789.

Tartu Ülikool
Lisatud 24. märtsil 2011

Projektis osalemiseks tuleb registreeruda http://water.chemistry2011.org/web/iyc/register

Lisainfo projekti kohta: http://www.chemistry2011.org/

Lisatud 24. märtsil 2011

Müük müügiks, õppevahendeid pakuti kohati tõesti sümboolse summa eest, aga ennekõike on taolise laada eesmärk olla ideede ja kogemuste saamise ning vahetamise paigaks. Varasematel aastatel korraldati õppevahendite laata TLÜ Haapsalu Kolledžis.

Tallinnas tutvustasid 20 õpetajat, õppejõudu ja tudengit enda loodud õppemänge, töölehti, materjale ja põnevaid õpetamisviise. Sai tutvuda keskkonna- ja maailmahariduse arengutega, oma materjale tutvustasid Kumu hariduskeskus ning Eesti Väitlusselts.

Õppevahendeid pakuti kõikidele kooliastmetele, rohkem siiski alg- ja keskastmele. Mõned näited.

Ciconia Õppemängud OÜ poolt pakuti mänge, mis on loodud kasutamiseks I ja II kooliastme erinevates õppetundides, aga ka lasteaia viimases rühmas. Õppemängudes on lõimitud erinevaid õppeaineid ja teemasid. Mängud võimaldavad suunata õpilasi iseseisvale tööle, sest sisaldavad mängujuhendeid ja kontroll-lehti. Täpsemalt saab nendega tutvuda http://www.oppemangud.ee/E-pood

Taimi Jürgenstein ja  Uuve Jakimainen tutvustasid õppemängu "Tunne Järvamaad", mis valmis aastal 2009 Järvamaa algklassiõpetajate ja lasteaednike ühistööna.
Geograafia õppemängude laua juures askeldas Kairi Jaaksaar. Doomino ja mängukaartide abil sai tundma õppida nii Euroopa riike kui Eesti paiku. Tema sõnul võttis ühe mängukomplekti koostamine aega 5-6 tundi, kõige ajamahukam on väikeste kohanimekaardikeste kiletamine. Aga kiletamata ei saa, muidu oleks mäng kahe-kolme korraga kasutamiskõlbmatu.

Õppematerjalidest jäid silma ruumilised õppevahendid arhitektuurimudelite näol, mida kasutada kunsti, käsitöö, ajaloo või koduloo tunnis. Või näiteks kogumik "Töökogemusi lasteaiaõpetajalt", koostatud Põltsamaa MARI lasteaia õpetajate poolt. Kogumikust leiab õppemänge, häälikuseade tunnikonspekte, erinevate õppetegevuste konspekte, peokavasid ja laule mudilastele

Eesti Väitlusseltsi laua juures oli sagimist küll vähem, kuid soovijatele tutvustati väitlusõpikut ja töövihikut ning räägiti, kuidas erinevates õppeainetes (nt ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus) kasutada väitluse meetodeid.

Kooli 11. klassi õpilaste käik Tallinna sai teoks turvalise interneti päeval – 8. veebruaril. «Käisime Tallinnas seitsmekesi ja kaasa tuli ka õpetaja Eva Tšepurko. Kokkusaamise tipphetk oli kindlasti, kui koos Tiigrihüppe Sihtasutuse esindajatega andis meile diplomi üle proua Evelin Ilves,» rääkis 11.a klassi õpilane Anu Sarnit.

Klass saavutas õpilaskonkursil «Targalt internetis» kolmanda koha. Lisaks lilledele ja diplomile autasustati neid Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi Lastestuudio AnimaTiigri töötoaga.

Tee eduni
Novembri lõpus andis majandus-, arvuti- ja matemaatikaõpetaja Eva Tšepurko 11.a klassile kodutööks otsida internetist statistikat, mis puudutab pettuse ja kiusamise ohvreid. Detsembris oli osa kodutööst uurida erinevaid ajaveebe: noortele, õpetajatele, lastele ja vanematele.

«Jagasime klassi töörühmadeks: kes tegi reklaami, kes seinalehti, flaiereid, esitlust, kes pidi videoga hakkama saama. Teemadeks valisime näiteks pedofiilid inernetis, turvalise interneti, mõistliku tarbimise,» rääkis Sarnit.

«Pärast panime uurimistööd ühele internetileheküljele kokku ning õpetaja saatis töö konkursile. Juurde tehti kaks  teemakohast plakatit ja poster, kaks bännerit ning kuus videot. Hiljem selgus, et olime oma ülesandega edukalt hakkama saanud ning ühistöö hinnati kolmanda koha vääriliseks,» ütles neiu.

«Niisugune tunnustus innustab meid edaspidigi taolistes ettevõtmistes osalema,» väljendas Sarnit kogu klassi nimel arvamust.

Hoiatab nooremaid ohtude eest
Turvalise interneti nädala käigus viib Valga gümnaasiumi 10.b klassi noormees Kristen Reilik, kes ise üle-eestilise noortepaneeli liige, 4. ja 5. klasside õpilastele läbi töötoad sõnumiga «Ära tee internetis midagi sellist, mida sa ei teeks päriselus».

Kooli infojuhi Pille Oleski sõnul nägi ta ka ise, kuidas Kristen seda töötuba korraldas ja läbi viis. Ka õpetajad, kes tema ettevõtmist on juhtunud nägema, olid samuti arvamusel, et see oli super, millega ta hakkama sai.

Olesk kirjutab oma blogis: «Noormees on rahulik, vaatamata klassis tekkinud liiga elavale arutelule. Õpilased on avatumad, julgevad küsida ka piinlikke küsimusi. Nad on rõõmsalt nõus rääkima erinevatest portaalidest ja juhtumistest. Lihtsad küsimused ja lihtsad vastused. Õpilastel oli nii huvitav, et nad unustasid minu kohaloleku klassis. Õpilased on tunniga ülimalt rahul.»

Reilik rääkis, et kuna ta on interneti turvalisusega seotud teemasid ise päris palju uurinud ja endale ka ohud selgeks teinud, leidiski ta, et oleks õige aeg neid teadmisi nooremate kaasõpilastega jagada ning neid internetis valitsevate ohtude eest hoiatada ja kaitsta.

«Kui ma mõnele küsimusele ei oskagi vastata, uurin teadjamatelt järele ja vastan hiljem, kuid üldiselt on töötubade läbiviimisel minu teadmistest piisanud,» selgitas Reilik. «Oleks ainult aega rohkem, võiks neid õpitubasid noorematele klassidele veelgi rohkem korraldada,» ütles noormees.

Turvalise interneti päev
Turvalise interneti päeva tähistati sel aastal juba 8. korda, algatusega on liitunud kõik Euroopa Liidu riigid. Kahenädalane teavituskampaania, mis suunab inimesi mõtlema päris- ja virtuaalse elu seoste ning internetis leiduvate ohuolukordade ennetamisele, toimub osana projektist «Targalt internetis», mida kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konverentsi peaesineja oli Catherine J. Cummings USAst, kes töötab Rahvusvahelise Kadunud ja Ärakasutatud Laste Keskuse juhina ning on kaastegev paljudes internetiohutuse projektides.

Projekti juures tegutseb noortepaneel, kuhu kuulub 15 noort vanuses 14–17 aastat üle Eesti ja kes nõustavad projektimeeskonda eelkõige noortele mõeldud tegevuste kavandamise ja läbiviimise osas. Paneeli liikmete hulka kuuluvad ka Valga gümnaasiumi õpilased Kristen Reilik ja Mari Kornel.

Artikkel ilmus ajalehes Valgamaalane.
Fotol 6. klassi õpilased koos noore juhendajaga tööhoos (autor Pille Olesk).

Lisatud 24. märtsil 2011

"Lõimitud aine- ja keeleõpe kui koolikultuuri rikastaja"
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) Keelekümblusprogramm koostöös LAK-õppe võrgustiku ja teiste partneritega korraldab 2011. aasta märtsi- ja aprillikuus teises keeles õppimist, LAK-õpet üleriigiliselt tähtsustavaid päevi.

LAK-õppe kuu koosneb kolmest osas: LAK-õppe kuust, LAK-õppe nädalast ja LAK-õppe päevast ning infopäevast klassiõpetajatele.

LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE
ESIMESES KOOLIASTMES − TULEVIKU VÕTI UUENEVAS KOOLIS
19. aprill 2011, algusega 12.30. Tallinnas, Inglise Kolledžis, Estonia pst 10                                        
Oodatud on 1.-2. kooliastme õpetajad, klassiõpetajad, kes tunnevad huvi keelekümblusprogrammi kui lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamise kogemuste vastu ning näevad seda kui üht lahendusteed tööks uuenenud klassipildis, tööks õppekeelest erineva kodukeelega õpilastega.

Esinejad on Einar Värä Haridus- ja Teadusministeeriumist ja juhtimiskoolitaja Anu Virovere.
Infopäevale on võimalik registreeruda lingil: Infopäev "Lak-õpe esimeses kooliastmes"

LAK-õppe KUU
Haridusasutused on  tutvustamas märtsis-aprillis oma aine- ja keeleõppe ühendamise kogemusi. Korraldatakse avatud uste päevi, näitusi, seminare, lavastusi, koolitusi. Sihtkeelteks on lisaks harjumuspärasele eesti keelele saksa keel, inglise keel, prantsuse keel, soome keel, jaapani keel, võru keel...
 
Kõigi LAK-õppe kuuks registreeritud tegevuste teave on huvilistele nähtav lingilt keelekümblusprogrammi kodulehelt www.kke.ee uudiste rubriigi all või MISA kodulehel www.meis.ee LAK-õppe pänneri alt LAK-õppe kuu tegevuste tabelis 2011. aasta LAK-õppe kuu üritused.

Teate edastas: Maire Kebbinau Lisatud 24. märtsil 2011

Teisipäeval, 29. märtsil kella 10.30–16 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) peetavale konverentsile on oodatud lasteaias ja koolis töötavad õpetajad, erispetsialistid, haridusasutuste juhid ja lapsevanemad. Konverents on tasuta ning selle osalejatele antakse tunnistus.

Nõustamis- ja õpiabikeskuse juhataja-koordinaator Reet Nigol ütles, et konverentsi ettekannete pealkirjades on küll põhirõhk andekusel, kuid seda tuleb vaadata laiemalt. „Lapsed on ju andekad erineval moel – kes näiteks matemaatikas, kes joonistamises, kes sporditegemises. Meie peamine eesmärk ongi arutleda selle üle, kuidas laste erinevaid võimeid õigel ajal märgata ja neid toetada.“

Konverentsi modereerib Merit Berzin ning selle avasõnad ütlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja konverentsi programmitoimkonna juht Viire Sepp. Päeva esimeses pooles on kavas kuus ettekannet.

Teemal „Andekuse võlu ja valu“ räägib haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis. Tartu Ülikooli (TÜ) haridusteaduste instituudi direktor professor Jaan Kõrgesaare ettekanne kannab nime „Andekad, kuid mitte raisus“. Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskuse Vasem parem ESF programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” õppenõustamise koordinaator Reet Nigol kõneleb sellest, et erinevused on meie tugevused.

TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp räägib teemal „Ka(s) andekad on erilised“. TÜ Teaduskooli uuringute assistent ja Tallinna Ülikooli doktorant Viktoria Neborjakina on oma ettekande „Õpistiili tüpoloogia: miks, milleks ja kuidas?“ üles ehitanud kahe erineva tüübi võrdluskäsitluse näitele. Ettekannete ploki lõpetuseks arutleb C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi vilistlane, TÜ füüsikainstituudi kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma liige doktorant Kaupo Voormansik teemal „Kuidas olla ja jääda andekaks“.

Pärast lõunat jätkub konverentsi töö kahes sektsioonis. Esimeses räägitakse andekate laste kognitiivsete võimete arendamisest ning tööst andekate lastega kodus, lasteasutuses ja koolis. Teise sektsioonis keskendutakse sellele, et andekad lapsed on õnnelikud erineval moel ning käsitletakse nende emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi. Päeva lõpetab kokkuvõtete tegemine.

Tasuta konverentsist „Erinevused on meie tugevused“ osavõtuks tuleks huvilistel end kirja panna hiljemalt 27. märtsil ning seda saab teha e-postiaadressil: vilnoustamiskeskus@gmail.com või telefonil 5331 6125 (Reet Nigol).

Konverentsi täpsema ajakava: http://viljandimaa.ee/noustamiskeskus/konverents/

Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskus Vasem-parem
Lisatud 24. märtsil 2011

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul pole üliõpilaste arvu kardetud langust veel tulnud, sest enam ei jäeta õpinguid kergekäeliselt pooleli ja lisandunud on ka kõrgkooli varem pooleli jätnuid. Üliõpilaste arvu kahanemisest siiski pääsu pole – 2019. aastaks ennustatakse vaid 6000 keskkoolilõpetajat.

"Mõni tuhat üliõpilast jääb ilmselt ka siis tasuta õppest üle. Sealhulgas paar tuhat välistudengit, kelle eest Eesti riik maksma ei hakka," ütles Laidmets Postimehele.

Kuigi kõrgkoolid peavad üliõpilaste pärast võistlema, kavandab Tartu ülikool (TÜ) sel aastal ise tasuliste üliõpilaste arvu vähendamist. "Riikliku tellimuse võtame muidugi täis," ütles TÜ õppeprorektor Martin Hallik.

Kui palju täpselt tasulist vastuvõttu vähendatakse, Hallik veel öelda ei osanud. "Üle 60 punkti riigieksamitulemuste eest on piir, millega on põhjust dokumente meile tooma tulla."

Suunamuutuseks mitte lüüa massiga annab ülikoolile kindluse riigi lubadus, et ülikoolidele antavat raha ei vähendata ning pearaha ehk õppekoha baashind hoopis kasvab, kirjutab Postimees.

"Tegutseme palehigis, vaadates numbreid," tunnistas Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Ta küll ei karda, et maast ja metsast ning veterinaariast huvituvad noored kuhugi kaovad, aga võistlus Tallinna kõrgkoolidega ei jäta maaülikooligi puudutamata. "Peame õppekavasid atraktiivsemaks muutma."

Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul on noored kriitilised ja karjääriteadlikud oma valikutes, mistõttu peavad kõrgkoolid õppekvaliteedile panustama. "Peame pakkuma neile perspektiivi, mis neist siis saab, kui nad kõrgkooli lõpetavad."
Tõsise aruteluteemana tõuseb Taburi sõnul küsimus, kui palju peaks Eesti ülikoolides õpetama võõrkeeles. "Oleme harjunud, et õpe on meil eestikeelne, aga vähemalt akadeemilistes ringkondades on tugev diskussioon, kas pärast magistritaset on mõtet eestikeelset õpet jätkata," osutas Tabur.

Ellujäämise nimel on kõige tihedamalt pidanud pingutama väiksed erakõrgkoolid ning enamik kas juba on või ilmselt peavad lähiajal uksed sulgema. Kindlamana tunneb end ettevõtluskõrgkool Mainor, kes on panustanud pigem vanematele ja praktilisemat haridust soovivatele õppuritele, kirjutab Postimees.

Ka kõrgkoolide arv väheneb jätkuvalt. Mart Laidmetsa sõnul on sügiseks järel alla 30 kõrgkooli – kes on lõpetanud, kes mõne teise kooliga ühinenud.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 24. märtsil 2011

„RoboMiku“ võistlusi korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus koostöös MTÜ Robootikaga. Tegemist on üleriigilise koolinoorte sarivõistlusega, mille võitjad selguvad kevadisel koolivaheajal.
Võistluse eesmärk on populariseerida põhikooli õpilaste hulgas teadust ning äratada neis insenertehnilist ning reaalteaduslikku huvi. Võistluse käigus ehitavad võistkonnad LEGO NXT Mindstrorms komplektide baasil robotid, mis peavad omavahel etteantud ülesannete täitmisel võistlema.

„RoboMiku“ võistluse korraldamise rahastamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium projekti „Teaduse populariseerimine“ raames. Lego Mindstormsi komplektide soetamist erinevatele üldhariduskoolidele on toetanud Tiigrihüppe SA.

2010/2011. õppeaastal toimunud „RoboMiku“ võistluse võitjad:
I koht - Narva Humanitaargümnaasium
Jegor Karasjov
Sergey Ushakov
(juhendaja Valeria Nazarova)

II koht - Narva Kesklinna Gümnaasium
Aleksandr Kotetov
Kirill Koševin
Aleksandr Makarov
(juhendaja Vladimir Runin)

III koht - MTÜ Ekstreem Matkad, Tallinn  (robootikaring)
Jaan Roop
Ramses Sepp
(juhendaja Leivo Sepp)

Vaata ka:
http://www.robomiku.ee/
http://www.robootika.ee/

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 24. märtsil 2011

Lisaks rahalisele auhinnale saab võitja tutvustada oma töid isikunäitusel nii koduriigis kui ka mainekas Viini kaasaegse kunsti muuseumis MUMOK. Henkel Art.Award. antakse välja kunstnikule, kelle maalid, joonistused, fotod, videod või installatsioonid on silmapaistvad ning uuenduslikud. Konkursil ei seata tööde teemadele mingeid piiranguid.

Henkel Balti kommunikatsioonijuhi Herdis Olmaru sõnul on konkursitööde tase aasta-aastalt tõusnud. ”Meil on hea meel, et iga aastaga on kasvanud nii konkursile laekuvate tööde hulk kui ka kvaliteet. Kui esimesel toimumisaastal laekus konkursile 180 tööd, siis eelmisel aastal oli see number juba 1060. Loodame, et ka käesoleval aastal õnnestub meil osalema meelitada hulgaliselt andekaid kunstnikke, kes mõistavad kaasaegse kunsti hingeelu,” rääkis Olmaru.

Võitja valitakse kahe-etapilise valikuprotsessi tulemusena: esmalt hindab töid kohalik žürii ning seejärel koguneb 2011. aasta suvel rahvusvaheline spetsialistidest koosnev žürii, et valida välja viis finalisti ning konkursi võitja. Auhind antakse üle 2011. aasta novembris toimuval tseremoonial Viinis. Eestlane on viie parima hulka jõudnud vaid ühel korral (Hannes Seeberg, 2007).

Konkursil võivad osaleda kõik alla 40-aastased kunstnikud, esitades hiljemalt 10. juuniks 2011 oma inglise- või saksakeelse CV, elulookirjelduse ning 5-10 kunstiteost (näidised, mitte originaalid!) märksõnaga ”Henkel Art.Award. 2011” Henkel Balti OÜ aadressil Sõbra 56 B, 51013 Tartu. Kõik konkursile esitatavad tööd ei tohi olla vanemad kui aastast 2008.

Lisainformatsioon konkursi tingimuste kohta ning eelnevate aastate võistlustööd on leitavad veebilehelt http://bit.ly/g7msKS

Henkel Balti OÜ
Lisatud 24. märtsil 2011

Konkursi eesmärgiks on luua võimalused väärtuste märkamiseks, nende üle arutlemiseks ja nendest tulenevate valikute mõtestamiseks; edendada koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste väärtusarendusalast koostööd ning leida uuenduslikke ideid ja koostöövorme nii õppe- kui kooli noorsootöös.

Kuna 2011. a. on Euroopas kuulutatud vabatahtlike aastaks, siis ootame koostööprojekte, mis edendavad nimetatud väärtusi läbi vabatahtliku tegevuse oma kogukonna heaks.

Eeldame, et lisaks praktilisele tegevusele käsitletakse projekti käigus ka vabatahtliku tegevuse teoreetilisi aspekte, toimub saadud praktilise kogemuse mõtestamine ning hindamine. Projektides osalemine peab aitama kaasa vabatahtliku tegevuse harjumuse kujundamisele noorte hulgas, soodustama kodanikuaktiivsust ning tõstma noorte teadlikkust vabasektori rollist ja selle väärtustest ühiskonnas.

Taotletava summa ülempiiriks on 650 EUR ning kokku läheb konkursi raames jagamisele projektitoetusi kogusummas 12 780 EUR. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. aprill 2011.

Lisaks projektitoetustele, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Avatud Eesti Fond,  tunnustab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta riiklik koordineerimisasutus (Siseministeerium) algatusi, mis kõige läbimõeldumalt suurendavad ühiskonna teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtustest ning on suunatud pikemaajalise vabatahtliku tegevuse võimaluste loomisele.

Täpsete konkursitingimuste ning taotlusvormidega saab tutvuda Avatud Eesti Fondi koduleheküljel http://www.oef.org.ee/

Avatud Eesti Fond
Lisatud 24. märtsil 2011