Vanglaametniku ja korrektsiooni erialast huvitatutele pakub akadeemia harukordset võimalust külastada justiitskolledži praktikabaasi - Viru Vanglat.

Tihe ja võimalusterohke päev algab Eduard Raska nimelises auditooriumis kell 9.00. Päeva juhatab sisse õppeprorektor Krista Haak, kes tervitab kohaletulnud õpihuvilisi noori. Sellele järgneb pakutavate erialade lühitutvustus kolledžite direktorite poolt ning jagatakse infot nii kooli, spordikeskuse, raamatukogu kui ka majutusvõimaluste kohta. Kellel kõrgharidus varasemalt omandatud, saab lähemalt uurida õppimisvõimaluste kohta Euroopas ainulaadses Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Kell 10.00 väljuvad akadeemiast eribussid, mis viivad konkreetsest erialast huvitatud noored tutvuma Sisekaitseakadeemia Muraste ja Paikuse õppekompleksi, Väike-Maarja päästekooli või praktikabaasiga Viru Vanglas. Õpivõimalusi ja –tingimusi finantskolledžis ning sisejulgeoleku magistriõppes tutvustatakse akadeemia Tallinna õppekompleksis.

Sisekaitseakadeemia ootab avatud uste päevadele kõiki neid, kes soovivad anda oma panuse Eesti riigi sisejulgeoleku tagamisele. Olgu see huviline noor, keskkooli lõpetav inimene või see, kes tunneb soovi ja vajadust oma eriala vahetada või see, kes soovib lihtsalt tutvuda elu-oluga Sisekaitseakadeemias.

Avatud uste päevadele on võimalik registreerida kuni kolmapäeva õhtuni http://www.sisekaitse.ee/ska/sisseastujale/avatud-uksed-2011/.
Erandiks on külastusreis Viru Vanglasse, kuhu registreerimine on juba suletud.

Avatud uste päevadega paralleelselt on Sisekaitseakadeemias sellel kolmapäeval ja neljapäeval tudengivarjud, kes osalevad kahe päeva jooksul õppetöös koos Paikuse, Väike-Maarja ja Tallinna kadettidega. Nende tegemisi saab jälgida Sisekaitseakadeemia Facebooki fännilehel http://www.facebook.com/sisekaitseakadeemia.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Sisekaitseakadeemia
Lisatud 23. märtsil 2011

Selle nädala lõpust alates saadetakse ettevalmistavad materjalid neile, kes on ennast foorumile registreerinud.

Koht: Tallinna Teeninduskool, Majaka 2
Aeg: 26.03.2011, kell: 11 – 17.30

Kogunemine alates 10.30
11 .00 – 12.30 Avamine
Vabariigi Presidendi tervitus
Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase ettekanne
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbegi ettekanne
Sissejuhatavad sõnavõtud, tutvustamaks haridusstrateegia ettevalmistamise senist käiku, eelkõige aga põhieesmärke 2020 ja nendega seotud tegevusi/ samme (Marju Lauristin, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Olav Aarna, Krista Loogma , Margit Sutrop, Viive-Riina Ruus, jt)
12.30 – 14.00 Rühmatööd
Rühmatöödeks jagunevad rühmad vastavalt põhieesmärkidele:
1. Hariduses osalemise kasv, osalemist takistavate barjääride mahavõtmine
2. Hariduse tugevam seostamine tööturu ootuste ja õppurite eelistustega
3. Liikumine isiksuse- ja arengukeskse õpikäsituse suunas
4. Õpetaja maine tõstmine ja positsiooni tugevdamine
5. Haridus toetama Eesti kultuuriruumi
6. Elukestva õppe terviksüsteemi väljakujundamine Eestis
Rühmatöid juhivad eelpool toodud haridusstrateegiat ettevalmistavate ekspertgruppide eestvedajad.

Rühmad pakuvad oma ettepanekud välja olulisuse järjekorras.

14.00 – 15.00 LÕUNA Tutvumine kooliga
15.00-16.00 Rühmatöö jätkub (Tööd vormistatakse arvutisse)
16.00 – 17.30 Tulemuste ettekandmine, kokkuvõtted

Osavõtu tasu osavõtjatele 12 EUR, üliõpilastele, pensionäridele ja mittetöötavatele osavõtjatele 6 EUR. Osavõtutasu saab kanda MTÜ Eesti Haridusfoorum arvele SEB pangas 10220016200017 või tasuda saabumisel kohapeal.

Foorumi arutelude tulemused Eesti haridusstrateegia 2020 on aluseks riikliku dokumendi (haridusstrateegia ja elukestva õppe strateegia) koostamisel Eesti Koostöökogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerluses.

Lisainfo: http://www.haridusfoorum.ee/index.php/2011 

Lisatud 23. märtsil 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas Otepää vallajuhtidele saadetud kirjas kahetsust, et Otepää volikogu kavatseb sulgeda elujõulise ja lastevanemate hulgas hea mainega Pühajärve Põhikooli. Minister toetab Pühajärve kooli jätkamist ning soovib kõigile kodukoha kooli eest seisvatele inimestele jõudu.

Minister meenutas, et veel mõni aeg tagasi tegid vallajuhid etteheiteid Pühajärve koolijuhile ja kinnitasid, et seda on vaja kooli juhtimise parandamiseks ja kooli sulgemise kavatsust neil ei ole.

„Tänaseks on aga selgunud, et kogukond tundis nende sõnade taga väga õigesti ära vallavõimu tegelikud eesmärgid,“ kirjutas minister Lukas. „Koolivõrgu ümberkorraldamine eeldab alati põhjalikku analüüsi, kuid lisaks selle ka avalikke arutelusid ning kõikide huvigruppide esindajate kaasamist ja nende ettepanekutega arvestamist.“

Minister ei sea kahtluse alla Otepää vallavolikogu siirast soovi panustada tulevikus rohkem Otepää Gümnaasiumi tugevdamisele, seda enam, et vastavalt seadusele on kooli tegevuse lõpetamine kooli pidaja pädevuses. Samas ei pruugi loodetavat eesmärki siiski saavutada, sest ümberkorraldused tehakse suure osa kogukonna huve eirates. Seni valminud koolivõrgu analüüsid näitavad selgelt, et inimesed teevad oma laste nimel jõulisi valikuid, lähtudes eelkõige õppe kvaliteedist ja õppekeskkonna sobivusest just nende lastele ning omavalitsuse soov siduda lapsevanemaid kooli valikul vaid ühe kooli külge on tänapäeva liikumisvõimalusi arvestades tihti lootusetu ja kujuneb enesepetuks.

Maapõhikoolide alleshoidmisel on oluline regionaalpoliitiline tähtsus, et vältida põhikooliõpilaste ja koos nendega tervete perekondade maalt suurematesse linnadesse liikumise lainet. Mitmed uuringud näitavad, et väikeste maapõhikoolide õpilased puuduvad vähem, on hea õppeedukusega, võtavad paremini osa ühisüritustest, sooritavad vähe m pahategusid, vähem esineb käitumis- ja vägivallaprobleeme. Pealegi on ühel maapiirkonna koolil kogukonnakeskusena palju suurem roll, kui olla lihtsalt õppe-ja kasvatusasutus.

Riiklik hariduspoliitika toetab tugevate maapõhikoolide püsimist läbi riikliku rahastamismudeli. Pühajärve Põhikool oma 87 õpilasega kuulub tänastes oludes kindlalt tugevate keskmise suurusega maapõhikoolide hulka, kusjuures sündivuse näitajate alusel võib eeldada kooli õpilaste arvu kasvu. Kõike seda arvestades vastab Pühajärve Põhikool riikliku rahastamismudeli tingimustele ja selle kooli sulgemine ainult majanduslikel kaalutlustel ei ole põhjendatud. Muidugi peab vald kaaluma oma rahalisi võimalusi, kuid ühe tugeva maakooli sulgemine kulude kokkuhoiu saavutamiseks ei ole õige samm.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. märtsil 2011

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub Jõgevamaale loengule ja loodusretkele Vahur Sepa juhendamisel.

Laupäeval, 2. aprillil 2011 kutsume kõiki loodushuvilisi Jõgevamaale Kalevipoja kotta. Tuntud loodusretkejuht Vahtur Sepp viib läbi interaktiivse loengu, mille käigus näidatakse metsloomade nahku ja koljusid, räägitakse Eesti imetajatest ja jahindusest. Matkarajal õpetab retkejuht märkama loomi ja linde ning lugema nende tegevusjälgi.

Väljasõit 2. aprillil kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 18.00.

Registreerimine kuni 31. märtsini telefonil 5343 2408 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis. Hinna sees on lõunasöök.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Mirjam Pikla, Tartu Keskkonnahariduse Keskus tel 5343 2408, www.teec.ee

Vaata ka Facebook`i: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Täpsem info, kava ning registreerumine aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/5392 

Õpperühmas on veel vabu kohti!

Natalia Nekrassova
Teaduskooli õppetöö spetsialist
Lisatud 23. märtsil 2011   

Sel aastal teist korda toimuv Tudengi Eurovisioon on  heategevuslik tudengite akustiliste lugude konkurss, mille formaat sarnaneb Eurovisiooni omaga. Ürituse tunnusteks on videosalvestiste ja otseülekande olemasolu, greenroom, SMS-hääletuse süsteem ja esinejate saategrupp, kelle eesmärgiks on välja mõeldud temaatikat esindada.

Finaalkontserdil astuvad üles kõigis Eesti üli- ning kõrgkoolides läbi viidud eelkonkursi raames välja selgitatud 10 parimat esinejat. Finalistideks on teiste hulgas ka tuntud noortebändid Kruuv, Easy Company, Lucky Jeans ning hiljuti meedia tähelepanu alla sattunud kollektiiv Insilenz oma Outloudzi euroloo coveriga „I wanna meet Stig Rästa“.

Võitja selgub publiku ja žürii häälte tulemusena. Pealtvaatajatel on võimalik oma lemmiku poolt hääletada SMS-hääletuse teel. Žüriisse kuuluvad Eesti Laulul üles astunud Ithaka Maria Rahula, laulja Anne Adams, eurovisiooniekspert Olavi Pihlamägi ning Star Management tegevjuht Mirko Miilits.

„Eurovisiooni tudengiversiooni ja üle-euroopalise võistluse vahel on siiski kaks erinevust. Tudengi Eurovisioon on täielikult heategevusliku iseloomuga ning sellel aastal toetatakse Tilsi lastekodu, kellele soetatakse kontserdi tulude eest muusikainstrumente. Teiseks erinevuseks on korraldajate nõue, et kõik esitatavad lood peavad olema akustilised,“ selgitas ürituse projektijuht Raul-Kristjan Udras. Lubatud on näiteks akutsiline kitarr, klaver ja erinevad keel- ning puhkpillid.

Tudengi Eurovisiooni eesmärgiks on lisaks lastekodu abistamisele anda noortele bändidele hea võimalus oma loomingut suuremale publikule tutvustada ning end võistlustules proovile panna.

Tudengibändide arengule aitab kaasa lisaks teistele ka Downtown Stuudio, kes auhindab võitjaid tasuta oma loo stuudioversiooni salvestamise võimalusega.

Finaalkontserdi pileteid on võimalik osta Piletilevi müügipuntidest ning Piletilevi kodulehelt.

Võitluse korraldajaks on Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuriklubi, mis on juba üle 10 aasta tegelenud tudengite vaba aja sisustamisega ürituste ning võistluste näol.

TTÜ Kultuuriklubi
Lisatud 23. märtsil 2011

„August Reile oli iseloomulik olla Eesti riiklust kõige rohkem mõjutavate sündmuste keskel,“ ütles riigisekretär Heiki Loot näituse avamisel. „Seda nii riikluse rajamise, arendamise kui riigikaotuse aastatel. 1919.-1920. aastal oli Rei Asutuva Kogu esimees, mis töötas välja Eesti esimese põhiseaduse, võttis vastu maareformi seaduse ning ratifitseeris Tartu rahulepingu. Riigikaotuse aastatel oli Rei missiooniks Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse hoidmine eksiilis, 1945. aastast kuni oma surmani 1963. aastal oli ta peaminister presidendi ülesannetes,“ lisas Loot.

Näituse koostas Tiit Noormets Riigiarhiivist ning kujundas Einike Soosaar.

August Rei sündis 22. märtsil 1886 Kurla külas (tänapäeval Türi vallas) kooliõpetaja peres. Rei oli novembrist 1918 kuni jaanuarini 1919 Eesti Ajutise Valitsuse esimeses koosseisus töö- ja hoolekandeminister ning ühtlasi peaminister Konstantin Pätsi asetäitja. 1919. aastal valiti Rei Asutava Kogu esimeheks. Hiljem valiti ta kõikidesse Riigikogu koosseisudesse, 1925–1926 oli Rei Riigikogu esimees.

4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei Eesti Vabariigi riigivanem.

Rei oli ka erinevates valitsustes välisminister ja välisministri abi, Tallinna linnavolikogu liige, töötas erinevates asutustes juriskonsuldina ning advokaadina erapraksises. 1938–1940 oli Rei Eesti saadik Moskvas. 13. juulil 1940 põgenes Rei Moskvast Riia kaudu Stockholmi. 1945. aastast oli Rei Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister presidendi ülesannetes, seda kuni tema surmani 1963. aastal.

August Rei on Vabadusristi III liigi 1. järgu kavaler.

2006. aastal maeti August Rei ja tema abikaasa Therese urnid ümber Tallinna Metsakalmistule.

August Rei 125. sünniaastapäeva puhul koostatud näitusega saab tutvuda siin: http://valitsus.ee/et/riigikantselei/organisatsioon/riigikantselei-ajalugu/naitused

Riigikantselei
Lisatud 23. märtsil 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles rahastamiskäskkirja allkirjastades: „Eesti riik toetab teadlasi ja teaduskollektiive, kes on rahvusvahelisel tasemel ja võib uh kust tunda, et sellisel tasemel teadust tehakse meil tähelepanuväärselt palju. Samas ei ole kõik teadlaste tegevused suunatud ainult rahvusvahelises konkurentsis püsimisele. On palju teemasid, millega tuleb tegeleda eesti keeles ja Eesti kultuuri arendamist silmas pidades. Eriti rohkesti on selliseid tegevusi humanitaarteaduste valdkonnas. Seepärast toetabki riik eraldi programmiga rõhutatult just sellist uurimistööd.“

Programmi raames finantseeritakse kolme mahukat allprogrammi:

1. Eesti keel, sh krestomaatiliste suurteoste ettevalmistamine ja väljaandmine; keeleteaduslike andmebaaside korrastamine, digiteerimine ja publitseerimine; keelekorraldus ja keelekontaktid; eesti keele populariseerimine; erivajadustega inimeste eesti keel.

2. Kultuurimälu, sh rahvusliku krestomaatilise tähtsusega ülevaated, leksikonid, teatmeteosed Eesti kultuuri kohta; Eesti kultuuripärand rahvusliku kultuurimälu kand jana; kultuurimälu järjepidevuse toetamine.

3. Humanitaarväljaannete taseme tõstmine. Selle allprogrammi tegevus on suunatud nii teaduslikele humanitaarväljaannetele kui ka neid publitseerivatele (teadus)kirjastustele, saavutamaks Eesti humanitaarteadusele rahvusvahelist tunnustust. Toetatakse mh koostööl põhinevaid tegevusi, mis aitavad Eestis olemasolevatel teaduskirjastustel liituda üheks tugevaks akadeemiliseks kirjastuseks või aitavad moodustada teaduskirjastustele ühist katusorganisatsiooni.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. märtsil 2011

Kolmapäeval, 23. märtsil on seminar koolieelsetele lasteasutustele Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Neljapäeval, 24. märtsil toimuvad meistriklassid koolidele kahes linnas - Tallinnas Rocca al Mare Koolis ja Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis.

Seminaridel tuleb juttu osalejate kogemustest ja tähelepanekutest, mis on Eesti hariduse viinud väga heale tasemele. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on PISA (Program for International Student Assessment) tulemuste põhjal väitnud, et Eesti haridussüsteemi peetakse koos Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Hongkongiga ning Jaapaniga edukaks. Meistriklassides vahetatakse kogemusi probleemide lahkamisel ja innovaatiliste ideede rakendamisel.

Kuna edu aluseks on koostöö, ongi Haridus- ja Teadusministeerium loonud õppeasutustele võimaluse heade kogemuste ja ideede vahetamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. märtsil 2011

Järgmisest õppeaastast alates asub Mustamäe Gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega (õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt).

Hiina keelt Mustamäe Gümnaasiumis ka varemalt õpetatud – gümnaasiumi inglise keele õpetaja Girta Päi eestvedamisel on 50 põhikooliõpilast osalenud hiina keele ringi töös ning osati just õpilaste suure huvi tõttu otsustati hiina keel valikainena gümnaasiumiosa tunniplaani lisada. „Kui võrrelda suhtumist hiina keelesse täna ja mõned aastad tagasi, siis tundub, et selle keele tähtsust on mõistma hakatud. Kolm aastat tagasi imestasid paljude õpilaste vanemad, et miks me pakume õppimiseks „eksootilist“ keelt, mida „kunagi kasutada ei saa.“ Tänavu selgitasid aga 4. klassi õpilased mulle innukalt, et hiina keele oskusega võib tulevikus tähtsat tööd saada. Loodame koostöös Tallinna Ülikooliga õpilastele tagada kestva keeleõppe võimalikkuse,“ sõnas Girta Päi.

Tallinna Ülikooli eelõppekeskuse juhataja kt Berit Olli sõnul on koostööleping Mustamäe Gümnaasiumiga üks paljudest sammudest soovitud suunas. „Usun, et tihedam koostöö üldhariduskoolide ja ülikooli vahel soodustab teadliku kutsevaliku tegemist ning õpingute jätkamist ülikoolis. Käesoleva aasta jooksul soovime alustada koostööd 6-7 Tallinna kooliga. Neile lisanduvad juba tavapärased e-õpe, külalisloengud ja teabepäevad, mille kaudu suhtleme koolidega üle kogu Eesti,“ sõnas Oll.

Esialgne koostööleping Mustamäe Gümnaasiumiga kehtib kuni juunini 2013. 

Tallinna Ülikool
Lisatud 23. märtsil 2011