Tutvustame turismivaldkonna rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse õppekavadel õppimise võimalusi, näitame kooli ja vastame küsimustele.
 
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on EHTEst oma lõpudiplomi saanud 739 spetsialisti turisminduse, reisikorralduse ja toitlustuse alal. Kutsehariduse õpe kestab kaks ning rakendusliku kõrghariduse õpe kolm aastat. Viimast eristab eelkõige erinevate juhtimis- ja majandusainete valik kolmandal õppeaastal. Mõlemal suunal saavad õpilased korraliku keeleõppe ning praktikakogemuse ettevõtetes.
 
Lisaks eestikeelsele õppele on võimalik õppida inglise keeles Hospitality Management õppekava alusel.
 
Kooli kõik õppekavad on tunnustatud kas akrediteerimisega või on välja antud haridus- ja teadusministeeriumi poolt koolitusload. Seega saavad kõik lõpetajad riiklikult tunnustatud kooli lõputunnistuse või diplomi ning neil on võimalik oma haridusteed probleemideta jätkata kas kõrghariduse või magistriõppe kavadel nii Eestis kui väljaspool.
 
Lahtiste uste päeva kava
13.45 – 14.10             Saabujate registreerimine. Suupisted. Slaidesitlus.
14.10 – 14.25             Üliõpilasesinduse presidendi ja rektori tervitus
14.25 – 14.45             Sõna saavad vilistlased
14.50 – 15.25             Tudengid viivad külalised majaga tutvuma
15.25 – 16.00             Erialade esitlused
16.05 – 16.20             Küsimata jäänud küsimused
 
Õhtune üritus kordab sama kava:
16.45 – 17.10             Saabujate registreerimine. Suupisted. Slaidesitlus.
17.10 – 17.25             Üliõpilasesinduse presidendi ja rektori tervitus
17.25 – 17.45             Sõna saavad vilistlased
17.50 – 18.25             Tudengid viivad külalised majaga tutvuma
18.25 – 19.00             Erialade esitlused
19.05 – 19.20             Küsimata jäänud küsimused

Asume Tallinnas aadressil Puuvilla 19. Täpsem info kodulehel www.ehte.ee.
 
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE
Lisatud 23. märtsil 2011

Kati Saarits ütleb, et seni pole ta ühelgi näitusel väljaspool kooli esinenud. Eksperimenta! (lühendatult E!) on tema esimene avalik esinemine, ja tema enda sõnul on see näitus ikka suur küll…

Kuidas E! juurde sattusid?

„Kooli kaudu. Oli ülesanne mõelda ruumi kontsepstiooni peale ja esitada oma nägemus.“

Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! on rahvusvaheline kunstiharidusprojekt, mis on suunatud noortele vanuses 14 kuni 19 eluaastat. Eksperimental! on kolm osa: triennaali näitus, IDEElaboratoorium ehk kunstiharidusprogramm parimate praktikate kogumiseks ja jagamiseks ning kunstikoolide ja kunstikeskuste võrgustik. Eksperimenta! peateema on “Ruum”, nii füüsiline kui vaimne ja virtuaalne ruum. Eksperimenta! näitust saab vaadata 26. aprillist 14. juunini Tallinnas Lauluväljaku ruumides ja välialal, Maarjamäe lossi I korrusel ning avalikus linnaruumis.

Olen näinud sinu töö kavandit, see on eluruumi plaan, kus on täpselt märgitud mööbli ja pisidetailide asukoht. Kas tõesti sead näituseruumi ülesse sisustatud korteri?

„See on põrandaplaan täies mõõdus, aga ilma seinteta. Ning jah, sinna tulevad füüsilised objektid: mööbel, detailid. Maha tulevad seinte joonised õiges paksuses, nagu tegelikult on, lihtsalt reaalselt ei ole seinu olemas. Aga mööbel on reaalne. Nii tulevad välja need vastuolud, mille peale inimesed ei mõtle, kui seinad on ees.

Seinad on eluruumis elementaarsed, me pole harjunudki n-ö seinteta mõtlema. Igal inimesel on oma isiklik ruum, ja ta ei käitu teatud viisil, kui keegi on talle nii lähedal nagu on (siinkohal viipab Kati käega kõrvallauas istujate poole - ML). Me ei hakka ju siin pesuväel tantsima või muud taolist! Aga kui panna 20 cm materjal meie vahele, teha seinad, teha kindlus, siis hakkavad inimesed oma pesa ehitama. Isegi tunnevad üksindust, ehkki neid lahutab teistest inimestest ainult 20 cm! Mina oma tööga tahangi panna inimesi selle peale mõtlema. Just paneelmajad, kus on väga palju inimesi, kus kõigil on oma kindlus ehitatud. Kui habras see tegelikult on! Ja samas kui harjunud me sellega oleme; oleme sündinud sellisesse maailma, kus igaühel on oma kindlus.“

Tehniliselt ja praktiliselt – nääpsuke tütarlaps ei hakka ometi mööblit näituseruumi kohale tassima?

„Mööbel on põhimõtteliselt olemas, lihtsalt tuleb kohale toimetada. Küll ma selle organiseerin!“

Kas mööblit valisid ka erilise pilguga või lihtsalt, et kui tool, siis tool?

„Seal on igale ruumile antud isikutunne sisse. Saab vaadata ja mõelda, kui erinevad inimesed elavad igal pool kõrvuti, lähestikku; ja kui erinevad on nende ruumid. Voodiga ruum sümboliseerib üksiku vanema naise magamistuba. Sinna tulevad sellised elemendid ja sümbolid, et tunnetad, milline inimene seal elab.“

Kust sa tead, kuidas elab üksik vanem naisterahvas?

„Mul on vanaema. Aga eks nad on jah natuke väljamõeldud tegelased. Samas olen käinud vanemate inimeste korterites, neil on korduvaid objekte, mida annab kasutada.“

Hmm, proteesid öökapil veeklaasis?

„No näiteks. Või kootud tekid.“

Mis inimtüüpe sinu näitusetööst veel leida võib?

„Üks inimtüüp on siis jah vanem naisterahvas, kes elab üksi, kes on sügavalt usklik. Seal on tema voodi ja öökapike ja siis tema n-ö püha kapp, kus peal on altar. Kohe seal kõrval elab lahutatud keskealine mees, vaataja näeb tema WC-d. Selle mehe elu, tema ajakirjad on kohe püha altari kõrval.  Kolmas, noore tüübi korter, jääb kohe vanainimese voodi taha. Seal korraldab noor tüüp oma olenguid, pidusid. Laual on näha viimase peo jäägid. Jälle sama teema - kuidas keegi magab oma kindlas ruumis ja teisel toimub sealsamas kõrval mida iganes. Need on üsna suured üldistused.“

Eeldaks, et sellise lähenemisega, filosoofiaga saab hakkama pigem küpses eas kunstnik…

„Mult on küsitud, et kas selle peale üldse on vaja mõelda? See on muidugi ka hea küsimus, aga minu jaoks on teema juba pikka aega olemas. Mind mõnes mõttes vaimustavad kõik need paneelmajad, mõte nendest karpidest, mis suurte majade sees on. Kõigile on ühesugune karp antud, aga kuivõrd isikupäraseks nad oma karbi teevad…“

Ise elad karpmajas?

„Kortermajas, aga mitte 9-korruselises. Kalamaja puitelamus.“

Kas sinu kunstiteosesse saab näitusekülastaja  sisse ka minna?

„Teibiga on piirjooned maha tõmmatud, eraldi on veel koridoriosa märgitud, ja on uksematid kõigi kolme korteri juures. Eks see on enda otsus, kas lähed läbi seina või uksest,“ muigab Kati kavalalt.

Taies võtab hulga ruumi?

„See ei tulegi otseselt näituseruumi, vaid kohvikuruumi. Mis aitab mõtet, ideed veelgi nähtavamaks muuta – inimesed söövad ümber ringi ja siis on kellegi kodu seal keskel. Oleks seinad ümber, oleks õhustik ja situatsioon täiesti tavaline. Moodsa kunsti värk pidi ju olema see, kui jätad küsimuse õhku, igaüks vastab ise, kuidas oskab. Aga põhimõtteliselt arvan, et inimesed tabavad selle teose mõtet.“

Huvialasid on Kati Saaritsal igasuguseid olnud, nüüd, 12. klassis, on ta rohkem vabaks võtnud, et saaks teha, mida tahab ja jääks rohkem aega kooliasjade jaoks. Muidu on ta huvialadega üsna seotud olnud: käis muusikakoolis, Arsise kellade koolis, natuke laulmist, natuke kitarri, siis tantsimas ja koolis laulukooris.

Missugune kunstistiil sulle kõige rohkem meeldib?

„Kõige rohkem meeldib maalida. Olen üsna tundeline, emotsionaalne inimene, sellega on kõige parem ennast väljendada. Meeldib ka fotograafia, filmikunst. Aga endale isiklikult on kõige lähem maalimine.“

Kas tulevik on kunstiga seotud?

„Kunsti poole kipub, aga ma ei taha täpselt rääkida, ei taha ära sõnuda.“

Ütleme siis, et proovid kunsti poole?

„Proovin kunsti poole.“

Laada eesmärk on olla ideede ja kogemuste saamise ja vahetamise paigaks. Uudistama ja vaatama on oodatud kõik huvilised, kes saavad ka ise käe külge panna, õppevahendeid valmistada või mõnda õppemängu mängida.

Varemalt on sellelaadseid laatasid korraldatud TLÜ Haapsalu Kolledžis, sedakorda kogunetakse ideid vahetama Tallinnasse. Üks tänavune laadal osaleja, Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja Sirje Piht tutvustas oma teed õppevahendite valmistamise juurde: „Mõte õppevahendeid ise looma hakata ulatub mitmete aastate taha. Klassiõpetajana töötades sain aru, et õppetegevuse aktiviseerimiseks ja õpimotivatsiooni tekitamiseks ning hoidmiseks tuleb õppetöös midagi muuta. Ühe võimalusena nägin ise õppemänge välja mõtlema ja tegema hakata. Asudes tööle Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžisse, olen oma ideid edasi kandnud klassiõpetajate ettevalmistusse. Sealt on innustust saanud mitmed üliõpilased, nendest ühega oleme tänaseks loonud Ciconia-nimelise õppemängude osaühingu. Üheskoos tutvustame oma õppemänge kolmapäeval ka Tallinna Ülikoolis.“

Laadal tutvustavad 20 õpetajat, õppejõudu ja tudengit enda loodud õppemänge, töölehti, materjale ja põnevaid õpetamisviise. Lisaks saab laadal tutvuda keskkonna- ja maailmahariduse arengutega, oma materjale tutvustavad ka Kumu hariduskeskus ning Eesti Väitlusselts.

Lisainfot laadal osalejate ja tutvustatavate õppevahendite kohta saab aadressilt http://www.tlu.ee/oppevahenditelaat või laada Facebooki lehelt.

Õppevahendite laat toimub kolmapäeval, 23. märtsil ajavahemikus kell 11–15 Tallinna Ülikooli Mare maja aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Laada korraldamist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Tallinna Ülikool
Lisatud 23. märtsil 2011

Harjutuskohtuvõistlus on Eesti kõrgkoolides õigusteadust õppivatele tudengitele suunatud haridusliku eesmärgiga võistlus, mis on ainus omataoline Eestis. Võistlus toimub juba 14. korda.

Tänavu mängivad tudengid läbi olukorra, kus istungisaalis vaieldakse ühe konkreetse lepingu üle ning püütakse jõuda otsusele, milline kohus peaks vaidluse lahendama.

Eesti Harjutuskohtu võistluse finaalvoorus osaleb 6 neljaliikmelist võistkonda. Eelvoorudes selgitatakse välja kaks parimat võistkonda, kes kohtuvad omavahel Riigikohtu üldkogu saalis peetavas finaalis 9-liikmelise kohtunike kolleegiumi ees. Kohtunike rollis on nii seda tööd igapäevaselt tegevaid Riigikohtunikke ja kohtunikke kui ka tunnustatud advokaate, juriste ja õppejõudusid.

Harjutuskohtuvõistlus annab üliõpilastele võimaluse ülikoolis omandatud teadmiste ning analüüsi- ja argumenteerimisoskuste proovilepanekuks. Lisaks sellele saavad võistlejad testida oma esinemisjulgust pealtvaatajate ja tipptasemel kohtunikepaneeli ees. Seda, et üliõpilastel on võistluse vastu äärmiselt suur huvi, ja et harjutuskohtuvõistlus on kujunenud läbi aastate tugevaks traditsiooniks, näitab eelkõige asjaolu, et sellel aastal registreerus võistluse eelvoorudesse 15 neljaliikmelist võistkonda ehk 60 tublit juuratudengit.

Esimene Eesti Harjutuskohtu võistluse finaalvoor toimus 28. märtsil 1998. a. Tartus, Riigikohtus. Edaspidi on Eesti Harjutuskohtu võistlusi korraldatud katkematult igal aastal ning veebruari- või märtsikuus toimuvates finaalvoorudes on läbi aastate osalenud kõigi Eesti õigusteadust õpetavate kõrgkoolide üliõpilased.

Harjutuskohtuvõistlusele on kõik huvilised oodatud kuulama, vaatama ja kaasa elama. Põnevust jagub nii õigusvaldkonnaga seotud inimestele kui ka neile, kes soovivad teha esimest tutvust kohtupidamisega. Võistluspäev algab kl 10:15, täpse ajakavaga on võimalik tutvuda ürituse kodulehel http://www.harjutuskohus.ee/.

Eesti Harjutuskohtu võistlust korraldab MTÜ Eesti Harjutuskohtu Selts.

Üritust toetavad Riigikohus, Eesti juhtivamad advokaadibürood, Eesti Advokatuur, Notarite Koda, Tartu Ülikool jt. MTÜ Eesti Harjutuskohtu Selts loodi 1997. aastal õigusteaduse üliõpilaste poolt ning tegutseb tänaseni õigustudengite eestvedamisel.

MTÜ Eesti Harjutuskohtu Selts
Lisatud 23. märtsil 2011

Kevadisel koolivaheajal toimub lahtiste uste päev koostöös seitsme Tartu kõrgkooliga. Lisaks KVÜÕA Kõrgemale Sõjakoolile, ootavad huvilisi ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja TTÜ Tartu Kolledž.

Sõjakooli kadettide üliõpilasesinduse, Kadetikogu, avalike suhete juht kadett Margus Arm soovitas kõigil huvilistel tulla külastama sõjakooli, et näha, kuidas õpivad tulevased Eesti Kaitseväe ohvitserid. „Ohvitseri elukutse on põnevaid väljakutseid pakkuv valik. Lisaks on tulevasele ohvitserile tagatud kindel ning auväärt ametikoht Eesti Kaitseväes,“ lausus kadett Arm.

Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Külalistel on võimalus end proovile panna laskesimulaatoril, huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Õppeasutusi külastavad seekord erinevas vanuses huvilised alates põhikoolide õpilastest kuni Tartu Ülikooli tudengiteni. Kooliga tulevad tutvuma nii keskkooliõpilased Tallinnast, Tartust ja isegi Hiiumaalt, kui ka ajateenijad Viru jalaväepataljonist ja Vahipataljonist.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning uuel mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab KVÜÕA Kõrgem Sõjakool aastaringselt üks kord kuus. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 21. aprillil, 27. mail ja 23. juunil.

Lisainfo: http://www.sojakool.ee/

Allikas: BNS Lisatud 23. märtsil 2011

Ettekannete teemadeks on pildiraamat ja selle võimalused hariduses, lastekirjanduse suhe multimeediaga, laste lugemise juhtimine ja lastekirjanduse arengujooned Ida-Euroopas.

Üheks peaettekandjaks on meie vana hea sõber lugemiskonverentsidelt Serge Terwagne, kes õpetab Belgias lasteaiaõpetajatele pildiraamatutarkust. Ta peab loengu 8. juunil ja teeb DVD-dega töötoa 10. juunil. Penni Cotton Suurbritanniast tutvustab Euroopa Pildiraamatu Kollektsiooni ideed ja Petros Panaou teeb sellest töötoa. Tõlge eesti ja vene keelde.

Reedene päev, 10. juuni on mõeldud eeskätt tegevõpetajatele. Autorid tutvustavad oma uusi teoseid, esinevad praktikud eesti koolidest ja lasteaedadest ja päev lõppeb Eesti Lugemisühingu parimate õpetajate tunnustamisega.

Registreeruda saab aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=5459

Eestikeelse programmi leiate http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=1861&ArtID=9906&action=article

NB! Varane registreerimistasu kehtib vaid siis, kui registreerimistasu kantakse üle enne 1. maid 2011
(EstRa liige on Eesti Lugemisühingu liige, kes on liitunud ühinguga enne 30. aprilli 2011, liitumiseks saada oma soov reading@tlu.ee). 

Registreeruda saab aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=5459

Ootame teid konverentsile!

MTÜ Eesti Lugemisühing
Lisatud 22. märtsil 2011

Parimate kirjutistega saab tutvuda Koolielu portaalis.

Ka käesoleval aastal korraldab Eesti Lugemisühing esseekonkursi.
Igaühe elus on olnud raamatuid, milles mõjuva sõna kõrval on ka ilmekas foto või illustratsioon. Just sellistest elamustest ootame kirjutama kõiki koolide, lasteaedade ja huvikoolide õpetajaid teemal „Pilt ja sõna.” Esseed (pikkus kuni 3 A4 lehekülge) palume saata 1. maiks 2011 meiliaadressile heli.prii@gmail.com.

Parimate tööde kirjutajaid tunnustatakse 8.-10. juunil 2011 Tallinna Ülikoolis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Pilt ja tekst.” Infot konverentsi programmi kohta saab Eesti Lugemisühingu kodulehelt www.lugemisyhing.ee.

Eesti Lugemisühingu juhatus
Lisatud 22. märtsil 2011

24. märtsil kell 13.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis algavale infopäevale ootab kool kõiki seni poolelijäänud  haridusteega täiskasvanuid, kellel on kõrge õpimotivatsioon ja huvi omandada heal tasemel keskharidus, et jätkata haridusteed kõrgkoolis.

GAG õppe kvaliteet ning professionaalsete õpetajate kogemused toetavad head gümnaasiumihariduse võimaldamist täiskasvanutele motiveerivas ja sõbralikus õpikeskkonnas.

GAG mittestatsionaarne õpe toimub matemaatika-inglise keele õppesuunal.

GAG mittestatsionaarsesse õppesse võivad õppima asuda kõik põhikooli lõputunnistust omavad isikud. Õpilaskandidaatidele viiakse läbi tasemetest (eesti keel, matemaatika, inglise keel), mille alusel toimub vastuvõtt 10. ja 11. klassi. Õppimine GAG mittestatsionaarses õppes on tasuta.

Mittestatsionaarne õpe Gustav Adolfi Gümnaasiumis on uus võimalus täiskasvanutele, kellele hea haridus on oluline.

Euroopa Komisjon on uue kvalifikatsiooniraamistiku valguses juhtinud tähelepanu sellele, et tuleks suurendada täiskasvanute võimalusi omandada kvaliteetset haridust (ETH arengukava 2009-2013). On ilmnenud, et 46% Eesti 15-74.a. elanikkonnast, kes on omandanud üldkeskhariduse või põhihariduse (ESA), ei suuda jätkata õppimist aste kõrgemal.

Info mittestatsionaarse õppe kohta siin: http://www.gag.ee/index.php?categoryid=250

Lisatud 22. märtsil 2011

Kooliõpilastele mõeldud viktoriin põhineb Eesti Televisiooni teadussaate «Püramiidi tipus» vaatamisel ja järelvaatamisel (vt ETV arhiivist või veebiakadeemiast: http://www.veebiakadeemia.ee).

Iga saate kohta esitatakse küsimusi, vastused tuleb saata e-kirjaga aadressile greengate@greengate.ee.

Iga vastuskirja juurde tuleb märkida oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass. Ootame vastajaid nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilaste hulgast.

Küsimused, vastused ja edetabel vastanute punktidega asuvad kogu viktoriini ajal portaali http://www.greengate.ee esilehel.

Viktoriin algab kevade esimesel päeval, 21. märtsil küsimustega kaheksa juba eetris olnud telesaate kohta. Järgmised küsimused tulevad 28. märtsil
jne, kuni viimane küsimus ilmub portaali pärast hooaja viimast saadet 2. mail. Viimane vastamise päev on 6. mai. Viktoriini tulemused selguvad 9. maiks.  

Uued osalejad saavad vastuseid saates viktoriiniga liituda kuni 15. aprillini 2011.

Viktoriini peaauhinnaks on  Android operatsioonisüsteemil põhinev nutitelefon HTC Desire. Õpilased, kes teenivad vähemalt kolm neljandikku võimalikest punktidest, saavad auhinnaks populaarteadusliku raamatu.

Eraldi arvestus käib kollektiivsete vastajate osas, näiteks kui vastajaks on terve klass. Ootame, et ka õpetajad vaataksid koos õpilastega saateid
ja aitaksid otsida vastuseid. Parimale kollektiivile on auhinnaks ekskursioon renoveeritud Tartu Tähetorni. Roheline Värav toetab rahaliselt ka bussireisi Tartusse.

Kevadkooli tööd korraldavad Rohelise Värava toimetajad Juhani Püttsepp (juhani@greengate.ee), Eha Järv (eha@greengate.ee) ja Liina Espenberg (liina@greengate.ee). Küsimuste korral kirjutage julgesti.

Iga vastuse eest on võimalik saada kuni kolm punkti. Vastuseid saab leida saadete abil, kuid mitte ainult saadete abil, s.t tuleb kasutada
lisamaterjale. Mõne vastuse leiab õige lihtsalt, mõni küsimus on aga tõeline mnemoturniiri küsimus. Mida täpsemalt ja põhjalikumalt vastate, seda suurem on lootus saavutada edu. Arvestame ka vastuse vormistamise korrektsust.

1. Saade biotehnoloogia professorist Mart Saarmast (oli ETV-s 15. jaanuaril)
Mis on parkinsonism?
Mida kujutavad endast anti-parkinsoni hiired?

2. Saade pilvelõhkujate arhitektist Tõnu Altosaarest (oli ETV-s 22. jaanuaril)
Kuidas kasutatakse vihmavett Altosaare osalusel Torontosse projekteeritud Royal Bank of Canada hoones?
Mida panid meie esivanemad sada aastat tagasi mätaskatuste alla niiskustõrjeks?

3. Saade Antarktika uuringuist ja Eesti polaaruurijaist (oli ETV-s 29. jaanuaril)
Antarktise jääkilp on justkui Maa kliimaarhiiv. Mis põhimõttel kliimamuutuste ajalugu jäässe talletub ning millise Maa ajastiku kliima kohta salvestab informatsiooni Antarktika jääkilp 500 meetri sügavusel?

Üks Antarktikas käinud eestlane on selle mandri kohta kirjutanud raamatu, milles on järgmine kirjeldus: «Valged lumekeeled kihutavad üle jääpinna.
Kihisev tuisujoom tormab igale teele jäävale tõkkele, moodustades selle ees kõrgeid lumekeeriseid ja fontääne. Kui pinnal keeb nagu katlas, siis
juba paari meetri kõrguselt hakkab paistma selge taevas ja õhk on erakordselt selge.» Kes on selle raamatu autor?

4. Saade kosmoloog Jaan Einastost (oli ETV-s 5. veebruaril) 
Milliste taevastruktuuride juures avastasid Tõravere teadlased Jaan Einasto juhtimisel nn kroonid ja millest need koosnevad?
Millist tähte taevas on nimetatud Tartu täheks ja miks?

5. Saade, mille peategelaseks oli elektroonikateadlane Mart Min (oli ETV-s 12. veebruaril)
Millistel mõõtmistel põhineb tänapäeva südamerütmurite tarkus?
Millistes mahuühikustes mõõdetakse vere hulka, mida kasutab analüüsiks Mart Mini osalusel väljatöötatud kiiplabor?

6. Saade mäluteadlasest Endel Tulvingust (oli ETV-s 19. veebruaril)
Mida kujutab endast Endel Tulvingu avastatud episoodiline mälu?
Kes eesti kirjanikest on välja andnud teostesarja, mille ladinakeelne alapealkiri kõlab tõlkes «Mälu uuringud»?

7. Saade geneetik Rando Allikmetsast (oli ETV-s 26. veebruaril)
Milline protsess silma võrkkestas tagab meie nägemise ning selle, et pilt, mida näeme, pidevalt muutub?
Kes avaldas Tartus 1882. aastal teose, kus kirjeldati silma ja kõrva biofüüsika seisukohast.

8. Saade politoloog Rein Taageperast (oli ETV-s 5. märtsil)
Millise valemi alusel on Eesti Vabariigi riigikogus 101 liiget ja mitte 33 või 505 ja kuidas on sellega seotud politoloog Rein Taagepera?
Taagepera vallas on sündinud inimene, kes tegi suurt poliitikat 1940. aastal, vahendades Nõukogude Liidu ja Soome rahuläbirääkimisi Talvesõja
ajal? Kes?

Roheline Värav

Lahtiste uste päeval saavad huvilised oma silmaga üle vaadata keskkonna, kus õpinguid jätkata. Pärast ülevaadet õppetöö ja vastuvõtutingimuste kohta on uudistajatel võimalus esitada küsimusi juba teaduskondades. Sõna saavad ka üliõpilased, kes  räägivad kõrgkooli iseloomustavatest erinevatest aspektidest, mida tulevastel kandidaatidel maksab tähele panna, et suvel valik teha. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas lõpeb päev aga tasuta moekooliga „Mood ja materjal“, kus moehuvilistele räägitakse stiilist rõivastumisel, kangatrendidest, rõivastumisetiketist ja maitseka riietumise alustest.

Gümnaasiumilõpetajad seisavad suvel raske valiku ees, kelleks õppida, kas omandada ülikooli- või rakenduskõrgharidus. Kui ülikooliharidust iseloomustavad teoreetilised teadmised ja suundumus teadusesse, siis rakenduskõrgharidusõppes on oluliselt suurem osatähtsus praktiliste oskuste arendamisel. TTK  lõpetajad on tööturul hinnatud ja enamusel  lõpetanutest on töökoht.

TTK on tehnikavaldkonna ainuke riiklik rakenduskõrgkool Eestis. Õppida saab 12 eriala viies teaduskonnas ─ arhitektuuri ja keskkonnatehnika, ehitus-, mehaanika-, transpordi- ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas. Vastuvõtt kõikidele õppekavadele algab pärast jaanipäeva 27. juunil.

Tallinna Tehnikakõrgkool asub kesklinnas Pärnu maantee 62.

Tallinna Tehnikakõrgkool
Lisatud 22. märtsil 2011