Klounide Piip ja Tuut Mängumajas Tallinna vanalinnas on igal teisipäeval võimalus kuulata raamatut elavas esituses.  Kirjandushommikud just sellist pealkirja kannavadki: „Näitleja loeb raamatut“. Ehkki Piip ja Tuut (Haide Männamäe ja Toomas Tross) ütlesid, et pealkirja tuleks muuta, sest paljud teised tahavad ka lastele lugeda, mitte ainult näitlejad.

Kõiki, kes teisipäeval kirjandushommikule lähevad, võtavad vastu Piip ja Tuut isiklikult. Seekord oodati külla Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eelkooli- ja lasteaialapsi. Kõigepealt räägiti lastega nimedest ja saadi tuttavaks, räägiti vanusest ja saadi veel rohkem tuttavaks, räägiti sünnikohast ja oldi juba täitsa sõbrad. Kui seltskonnaga liitus Kärt Tomingas, lauldi koos muumitrollide laulu ning Kärt selgitas, et kuulamine on samuti omaette kunst, kuulama peab õppima. Kuulates tulevad pildid silme ette, ja seda ongi vaja. Võib fantaseerida, missugune näeb välja väike lohe, mis värvi on Muumimamma käekott, mis näoga vaatas Muumitroll lund, ja mis materjalist oli ehitatud supelmaja. Ükskõik, missugused pildid silme ette tulevad, need kõik on õiged. Sest igaüks kuuleb, mõistab ja tõlgendab raamatus kirjutatut natuke teistmoodi kui ta kaaslane.

Igatahes Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eelkooli- ja lasteaialapsed kuulasid kogu olemusega kaasa elades, kui näitleja Kärt Tomingas luges neile katkendeid Tove Janssoni „Muumitrollist“.

Aprillis loevad lastele jutte Tarmo Männard (S. Laidla „Raamatukogunõid Rosalie“), Tarvo Krall (S. Väljataga „Jussikese seitse sõpra“), Piip ja Tuut (T. Egner „Sööbik ja Pisik“ ja  Ene Ergma (A. S. Magnason „Sinise planeedi lugu“).

Tegu pole ainult ühekordse projektiga, praegu, kevadel, alustatakse ja sügisel lähevad lugemistunnid edasi. Siis on kindel plaan pakkuda ka spetsiaalseid tunde vene õppekeelega lasteaedadele ja koolidele.

Piip ja Tuut Mängumaja kirjandushommiku sihtrühm ongi lasteaiad ja algklassid. Kes huvi tunnevad, võib ühendust võtta mängumaja rahvaga www.piipjatuut.ee Õige pisuke piletiraha tuleks ka taskusse varuda.

Päev algab kl 10.00 laululava klaassaalis,  kus maa ja ilma lugude vahel saavad lapsed meisterdada, joonistada, saavad viktoriinil uusi teadmisi laulu- ja tantsupidudest ning suhelda peo loojatega.
Sealsamas saab alguse selle maa lugude- ja luulevõistlus „Ainult siin sünnivad me lood...“ ning kirjanik Leelo Tungal räägib lastele sellest, kuidas lugusid märgata ja kirja panna. Rahvamuusikast räägib Ando Kiviberg, maa ja ilma peost Raul Talmar ning tantsupeost Märt Agu.
Kell 12 lähevad lapsed laululava alt laulukaare astmestikule ning sealt saadetakse teele maa ja ilma saadikud viima igasse ilmakaarde sõnumit meie maast ja meie peost. Kaasa teevad Siiri Sisask, Ultima Thule, Jaak Johanson, Harjumaa noorte puhkpilliorkester, laulukoor Maarja Soone juhatusel ning tantsijad Märt Agu juhtimisel.
Lapsi tuleb sündmusele üle terve Eesti, kuna Edelaraudtee toel  saab teatud hulk lapsi sündmusele tasuta kohale sõita Tartu, Viljandi ning Rakvere suunalt.
 
Rohkem infot sündmuse kohta: http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/press/uudised/2011/03/13/21-martsil-tallinna-lauluvaljakul/
 
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

Mõlemal üritusel annab õpiku autor Aarne Tõldsepp metoodilist nõu selle kohta, kuidas õpetada gümnaasiumi kohustuslikke ja valikkursusi ühtse tervikuna, andmaks ülevaate nii üldise, anorgaanilise kui ka nendega seostuva orgaanilise keemia uusimatest teoreetilistest küsimustest ja perspektiivikatest tehnoloogilistest lahendustest.

Vastavalt uuele pädevustepõhisele õppekavale käsitleb autor põhjalikumalt uurimusliku tegevuse, eksperimenteerimise, kommunikatsiooni ning matemaatiliste oskuste kujundamist uue õpiku kontekstis.

Soovitusi antakse ka oma kooli õppe- ja ainekava koostamiseks.

Registreerumine kursustele toimub Koolibri kodulehel.

Sarja avab põlisameerika jutuvestja Dovie Thomason (USA). Järje võtab üle 10. aprillil Jan Blake (Inglismaa), üks maailma jutufestivalide lemmikuid.

Jutuvestmissarja eestvedaja ja 20 aastat Muinasjutukooli juhtinud Piret Päär: "Muinasjutukooli senine tegevus on olnud suunatud täiskasvanutele, teadvustamaks lugude jutustamise ja kuulamise vajadust ning tähtsust meie igapäevaelus. Esmajoones kogukondlikul tasandil. Neil teemadel on rääkinud väga erinevate valdkondade esindajad meie oma kultuuriruumis - teadlased, õpetajad, näitlejad, kirjanikud jt. Kultuuripealinna aasta jutuvestmissari jätkab sama teemat professionaalsete jutuvestjatega mujalt maailmast, kes lisaks traditsioonilisele kogukondlikule jutustamisele esindavad esitusjutustamise kultuuri. Ma loodan väga, et kogu see aasta avab kiht-kihilt lugude rääkimise saladusi."

Sarja avaõhtu toimub 20. märtsil Hobuveskis Lai tn. 47 algusega kell 18.00. Päeval, mis on ühtlasi ka ülemaailmne jutuvestmispäev, räägib lugusid Lakota ja Kiowa apatšidest pärinev rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik Dovie Thomason.

Avaõhtut veab Piret Päär. Lood tõlgitakse eesti keelde.

Piletid saadaval kõigis Piletilevi müügipunktides hinnaga 4 eurot ja kohapeal 5 eurot.

21. märtsil kell 15.00 viib Dovie Thomason läbi kõigile avatud töötoa, kus ta räägib oma 30-aastasest kogemusest jutuvestjana ning jutuvestmise tähendusest tema jaoks. Töötuba toimub Tallinna Keskraamatukogu Rõdusaalis Estonia puiestee 8. Töötoas osalemine on tasuta, registreeruda palume e-posti aadressil: filipp.kruusvall@gmail.com

Jutuvestmissarja järgmine esineja on Euroopa väljapaistvamaid jutuvestjaid jamaika päritolu Jan Blake Inglismaalt, kes räägib 10. aprillil Aafrika ja Kariibi mere lugusid. Mais jutustab iiri ja keldi lugusid Clare Murphy Iirimaalt. Maist novembrini on veel oodata jutuvestjaid Prantsusmaalt, Ungarist ja Rootsist.

Jutuvestmissarja korraldavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning MTÜ Armastus. Sari kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Lisainfo: http://www.rahvakultuur.ee/muinasjutukool ja http://www.facebook.com/jutuvestmissari

Lisatud 16. märtsil 2011

Õpik on kirjutatud eesmärgiga anda Eesti õpilastele terviklik, nüüdisteaduse tasemele ja uutele tehnoloogiatele vastav ülevaade üldisest ja anorgaanilisest keemiast.

Õppesuunad ja õpik
Õpik on küll eeskätt mõeldud tuleviku gümnaasiumile, kus PGS-i kohaselt peab üks kolmest kohustuslikust õppesuunast kuuluma reaal(loodus)teaduslikule haridusele, ent õpik on kasutatav ka juba praegu, kus 10. klassis peamiselt kahe õppetunni ulatuses õpetatakse üldise ja anorgaanilise keemia küsimusi. Mida õpetada või mida mitte, jääb ikkagi suures osas koolide ja õpetajate otsustada.

Uus õppekava ja õpik
Uue õppekava valguses saab nimetatud õpiku järgi õpetada nii kõikidele õppesuundadele kohustuslikku üldise ja anorgaanilise keemia kursust kui ka valikainetena kursusi "Elementide keemia" ja "Kuidas kulgevad keemilised protsessid". Silmas on peetud ka uue PGS-i pakutud võimalust õpetada vabaaineid. Samuti on arvestatud seaduses ettenähtud võimalust koostada igal koolil oma õppekava, mida siinkohal reaalsuundade puhul soovitaks ka teaduste alustest tervikliku ülevaate huvides koolidel teha.    

Mitu ühe hoobiga 
Kõigi üldise ja anorgaanilise keemiaga seotud kursuste koondamine ühte orgaaniliselt terviklikku õpikusse aitab oluliselt vähendada õppematerjali dubleerimist võrreldes nende kursuste esitamisega eraldi õpikutes, sest paljuski tuleb käsitletavat erinevates kursustes korrata ja õpilastel meenutada.

Õpiku näidislehekülgi saab lehitseda Koolibri kodulehel.

Õpiku kursus toimub 22. ja 24. märtsil 2011.

Esimene võimalus muuseumit tasuta külastada on juba 25. märtsil, et kaeda 30. aprillini avatud Rait Präätsa näitust “Antiiki on kõikjal - värske antiik Tallinnast”. Vaadata saab ka püsiekspositsiooni kreeka  skulptuuride 19. sajandi kipsvalanditest, 4000 aasta vanust muumiat, kiilkirjatahvleid ja antiikvaase.

Tund aega kauem saab külastada ainult kunstimuuseumi, aula ja kartser on ikka avatud kuni kella 17.00. Tasuta külastus kuu viimasel reedel ei laiene aula ja kartseri külastusele. Laupäeval ja pühapäeval on muuseum avatud ettetellimisel.

TÜ kunstimuuseum
Lisatud 16. märtsil 2011

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik.

Näituse kujundaja ja žürii esimees on Loit Jõekalda. Auhinna žürii tööd juhtis Harry Liivrand.

Kunstiauhinna algatasid Ed. Wiiralti 100. sünniaastapäeval, 20. märtsil 1998 väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall koos Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Korraldajatena on lisandunud Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Vabagraafikute Ühendus. Toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Altia Eesti.

Raamatukogu 3. korrusel saab külastada vastrenoveeritud Eduard Wiiralti galeriid.

Näitus on avatud 13. aprillini.

Olete oodatud!

Rahvusraamatukogu
Lisatud 16. märtsil 2011

Raadiokunst on helikunsti vorm, mis uurib raadiot kui kunstilist, eksperimentaalset ja sotsiaalset helikeskkonda ning kasutab selleks raadioeetrit ja muid helitehnilisi vahendeid. Koos raadiokunstifestivaliga avab 2006. aastast tegutsev LokaalRaadio ka oma veebiraadio, mis tegeleb radiofoonilise kunsti kui kaasaegse kunsti praktikaga ning on avatud koostööprojektidele ning kultuurilisele dialoogile.

EKKMis (Põhja pst. 35) toimuval põneval festivalil astuvad üles järgmised raadiohullud esinejad:

Felix Kubin (DE)
Sarah Washington & Knut Aufermann (GB/DE)
Paul Devens (NL)
Nebojsa Milikic (SRB)
Eesti Elekter (EE)
LokaalRaadio (EE)
eleOnora (EE)

Lisaks sellele tulevad kuulamisruumis esitlusele festivali "Radiaator" eriprogrammid järgmistelt autoritelt:

Anna Friz (CAN)
Shawn Pinchbeck (CAN)
Erkki Luuk & Raul Keller (EE)
Roomet Jakapi & Katrin Essenson (EE)

Festivali ajal töötab EKKMi ümbruses piiratud raadiusega FM-saatja sagedusel 107,2 Mhz ning ülekandeid tehakse ka LokaalRaadio netiraadiosse.

LokaalRaadio veebis: http://www.lokaalraadio.ee/

Rahvusvahelist raadiokunsti festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn, korraldajad on MTÜ Kirbutsirkus ja LokaalRaadio koostöös MKDK ja EKKMiga. Täname toetajaid: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Metropol Hotell. Festivali kuraatoriteks on Katrin Essenson ja Raul Keller.

Piletid saadaval kohapealt. Festivali kahe päeva pass 15/12, päevapilet 10/7, üksikpilet 6/4

Olete oodatud raadioeetrisse!

Lähem info esinejate kohta ja festivali kava: http://festival.lokaalraadio.ee/

Korraldustoimkond
Lisatud 16. märtsil 2011

“Loodetavasti soovime me sellist Eestit, kus me eelkõige ise tahame elada. Ja seesugusesse Eestisse tahavad tulla tagasi ka kõik need, kes siit ajutiselt ära läinud, tööle või õppima. Ning ka need, kes Eestit, me maad, me keelt ja elulaadi mingil põhjusel armastavad. Milline siis oleks see Eesti?” küsis president Ilves. “Kas see on vaid kõrged palgad ja soodne maksukliima? Või hoopis laiem elukeskkond, me avatus ja sallivus, me mõtteviis? Sellele küsimusele peab mõtlema ja vastama ausalt, muidu läheb asi viltu. Selle teema üle arutlemine pole vaid arvamusliidrite ja poliitikute pärusmaa.”

Riigipea sõnul vajab Eesti siit minemise ja siia tulemise üle arutlemisel senisest avaramat ja rikkalikumat pilku.

“Nende kirjatalgutega otsime vastust küsimustele, miks Eestist minnakse ja miks siia tagasi tullakse. Ja ka sellele, miks siia tagasi ei tulda. Mida peaksime Eestis tegema paremini või teisiti?” ütles president Ilves. “Muidugi – ja ennekõike – ootame oma lugusid just nendelt, kes on ise selle tee läbi käinud, kellel on pikem välismaal elamise, siit lahkumise ja Eestisse tagasi tulemise kogemus. See aitab meil paremini mõista meie väärtusi ning meie varjupooli.”

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul pole kunagi varem olnud Eesti uksed nii valla kui täna: “Tahame teada, mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et kadunud pojad tuleksid koju tagasi? Et Eesti ei oleks suletud ja et kõik siin elavad inimesed peaksid Eestit oma koduks? Et kõik meie inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks.”

Kirjatalgud annavad kõigile osalejatele võimaluse oma hääl kuuldavaks teha ning sellega Eesti ühiskonna kujundamisele ja arenemisele kaasa aidata.

Tööde esitamise tähtaeg on 9. mai 2011.

Kirjatalgute võitjaid ootavad auhinnad, mille panevad välja Haridus- ja Teadusministeerium riiklikus programmis „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“, Digira, Eesti Keele Sihtasutus ning Petrone Print. Kõik osalejad saavad Vabariigi Presidendi autogrammiga pildi.

Võitjad kutsutakse juunis Vabariigi Presidendi vastuvõtule ning parimad tööd avaldatakse ajakirjas Akadeemia või eraldi kogumikuna, parimad kooliõpilaste kirjutatud tööd avaldatakse ajakirjas Akadeemiake.

Konkursi tausta ja täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda eetikaveebi lehel: http://www.eetika.ee/arendus/aktuaalne/konkursid/kirjatalgud2011/

Presidendi kirjatalgud toimuvad kolmandat korda. 2009. aastal koguti esseesid teemal „Mida mina saan teha Eesti heaks?” ning 2007. aastal teemal „Millises Eestis ma tahan elada?”.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 16. märtsil 2011

Seriaali „IT-planeet“ esimeses osas “Kontakt” soetab amatöörufoloogist pensionär Helmut endale elu esimese arvuti. Aparatuuripaneelile ümber lükatud ürdiliköörist tekkinud lühis vallandab pöörase sündmusteahela. Toimub kontakt ja muidu elus tasapidi tulev (IT-)tarkus jõuab nüüd nii Helmuti kui televaatajani. 10 seeria jooksul tutvustatakse nii tulevasele, algajale kui edasjõudnud arvutikasutajale arvuti ja sellega kaasneva virtuaalmaailma põhitõdesid.

Osades: Tiit Lilleorg, Kristjan Sarv, Indrek Ojari, Mari-Liis Lill, Voldemar Kuslap. Tellija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, seriaali rahastab EL Regionaalarengu Fond. Tootja: Nafta.

Lisainfot ja pilte saab tulnukalaeva kodulehelt: http://www.facebook.com/itplaneet

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Lisatud 15. märtsil 2011