Sellel aastal on noortel võimalus teha tutvust ka virtuaalkeskkonnaga luues enda tegelaskuju või osaleda omatehtud lühivideoga „Kõik on IT“ konkursil.

Uudishimupäevale on oodatud värsked koolilõpetajad ja kõik teised infotehnoloogia huvilised, kes soovivad tutvust teha IT-erialadega. Lisaks iga-aastasele arvutivõrkude ja robootika õpitubadele on lisandunud töötuba OpenSim virtuaalkeskkonnas, kus saab luua enda tegelaskuju ja virtuaalmaailma.
Lisaks on võimalik osaleda ITL-i poolt korraldataval videokonkursil „Kõik on IT“ valmistades kohapeal infotehnoloogiaga seonduva 1,5 min pikkuse videoklipi. Täpsemad reeglid konkursi kohta leiab kodulehelt www.startit.ee.

Microsofti töötoas on võimalik tutvuda lähemalt nutitelefonide programmeerimise või mängude loomisega. Rohkem infot töötubade kohta leiab kolledži kodulehelt www.itcollege.ee/uudishimupaev.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) annab rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT-süsteemide arendus, IT-süsteemide administreerimine, Infosüsteemide analüüs ja Tehnosuhtlus. IT Kolledžis õpib päevases, õhtuses ja kaugõppes ligi 800 õppurit, nendest rohkem kui pooled riigieelarvelistel õppekohtadel. Kaheksa aasta jooksul on IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 418 IT spetsialisti.

Lisainfo ja registreerimine: www.itcollege.ee

Lisatud 15. märtsil 2011

Traditsiooniline õigekirjakäsiraamat esitab reeglid õigekirjasüsteemist lähtuvalt, mis on kasutajale tülikas, sest ta ei tea täpselt, millises alapeatükis ta oma probleemile lahenduse leiab. Sõnar on aga üles ehitatud lähtuvalt kasutaja õigekirjaprobleemidest. Rakendus on mõeldud nii tavakasutajatele õigekirja kontrollimiseks kui ka kooliõpilastele reeglite omandamiseks.

Rakenduse üks autoritest, TÜ emakeele didaktika professor Martin Ehala loodab, et Sõnarist kujuneb emakeeleõpetuse lahutamatu töövahend, samamoodi nagu taskukalkulaator matemaatikaõpetuses. "Kui õpilastel kujuneb koolis süstemaatiline Sõnarikasutamise harjumus, muudab see pikas perspektiivis korrektsemaks keelekasutuse ühiskonnas tervikuna,” usub Ehala.

Rakendus esitab lihtsaid valikvastustega küsimusi, mis juhivad kiiresti (üldjuhul kolme valiku järel) õige reeglini. Teine oluline uuendus puudutab terminoloogiat. Traditsiooniline õigekirjakäsiraamat kasutab sageli üsna spetsiifilisi grammatikatermineid. Sõnaris esitatakse määratlused kõigile arusaadavas keeles koos illustreerivate keelenäidetega, mis muudab rakenduse kasutamise kergeks.

Sõnar on õigekeelsussõnaraamatu kõrval üks esimesi eestikeelseid haridustehnoloogilisi mobiilirakendusi. Esialgu on Sõnar saadaval iPhone ja Androidi platvormidele, ettevalmistamisel on Symbiani ja Java versioonid. Sõnarit saab alla laadida Androidi marketist. Kuni 18. märtsini saab Sõnarit tasuta soetada ka Apple’i veebipoest.

Tartu Ülikool
Lisatud 15. märtsil 2011

Olümpiaadi avavad TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi professor Irina Belobrovtseva, Pavel Lillenurm ja Maria Šustitskaja Vene suursaatkonnast, SA Tallinn 2011 juhatuse esimees Jaanus Mutli, Kultuuriministeeriumi kulltuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Olga Burmakina, MTÜ Russkij Dom esindaja Marina Tee ning ajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Tallinna Ülikoolis toimuva olümpiaadi lõppvoorus osalevate õpilaste esimeseks ülesandeks on vestlus, mille käigus hinnatakse osaleja väljendusoskust, keelelist mitmekülgsust ning arvamuse argumenteeritust. Vestlusele järgneb kulturoloogia test, teksti lugemine ning kirjalikud ülesanded.

Olümpiaadi teisel päeval esitlevad gümnasistid kodus ette valmistatud ettekannet, mis keskendub Tallinna ning Euroopa kultuuri vahelistele suhetele.

Lõppvooru pääses kahe eelvooru parimad 30 gümnasisti 20 koolist. Olümpiaadil osalejaid hindab žürii, mille tööd juhib Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi dotsent Irina Moissejenko. Lõppvooru tulemuste alusel moodustatakse võistlejate üldpingerida. Parimate hulka jõudnud abiturientidele rakenduvad Tartu Ülikooli või Tallinna Ülikooli astumisel soodustingimused (vastavalt ülikoolide vastuvõtueeskirjadele).

Olümpiaadi korraldab Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut, olümpiaadi toetab Haridus- ja teadusministeerium, kirjastus „Avita“ ja Rahva Raamat.

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. märtsil 2011

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeil tegutseb Eestis hetkel 410 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.

„Huviharidus on üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna, kuid KOV-le majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkurssile taotlusi esitada kuni 30. märtsini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Infopäev taotlejatele toimub täna kell 14.00 Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses (Tõnismägi 11).

Riigi prioriteetideks huvihariduse- ja tegevuse arendamisel on huvihariduse kättesaadavuse suurendamine, huvikoolide infrastruktuuri arendamine, varustuse uuendamine ja huvikoolide tegevuse kvaliteedi ühtlustamine.

Projektikonkurssi „Varaait“ korraldab Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 15. märtsil 2011

Meistriklassidega lasteaedades on nädala jooksul hõlmatud 17 lasteaeda, kus toimub 24 erinevat meistriklassi.
 
„Eelnevatest aastatest on meil väga positiivne kogemus sellise ürituse läbiviimisest lasteaedades,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova.
„Eesmärgiks on lastele võimalikult varases eas ja siis loomulikult lastepäraselt tutvustada erinevaid elukutseid,“ lisas Burikova.
 
Valik tänavusi teemasid lasteaedades:
- ehituserialade kutseõpetaja Viktor Koivistanen õpetab vineerist saagimist ja Irina Koževnikova  tuppvärvimist;
- pagar-kondiitri kutseõpetaja Irina Burkina õpetab liivataignast  küpsiste valmistamist;
- IT-õpetaja Natalja Prishvitsyna korraldab lastele interaktiivse mängu;
- kodumajanduse eriala kutseõpetajad Olga Vereštšagina ja Svetlana Kostina näitavad, kuidas ema kodutöödes aidata;
- autoerialade spetsialist Gleb Bogdanov tutvustab lastele auto turvaistet ja helkureid;
- kutseõpetaja Irina Ossipenko mängib lastega äri-erialade mänge;
- automaatikavaldkonna kutseõpetajad Juri Živetjev ja Ljudmilla Turajeva tutvustavad lastele  elektriku ja mehhatrooniku elukutseid.
 
Narva Kutseõppekeskus korraldab taolisi meistriklasse lasteaedades kolmandat aastat.
 
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.
Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 15. märtsil 2011

Viktoriini eesmärk on äratada õpilastes huvi looduse vastu ja soodustada keskkonnaalase ajakirjanduse lugemist.

Viktoriinisari koosneb kolmest voorust, iga voor kestab kolm nädalat. Küsimused leiab Keskkonnaameti kodulehelt ja neile vastamisel on abiks ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber numbrid 1995. aastast alates.

I vooru küsimustele saab vastata 14. märtsist – 3. aprillini, II vooru küsimustele 4.-24. aprillini ja III vooru küsimustele 25. aprillst – 15. maini. Vastata saab Keskkonnaameti kodulehel või postiaadressil Keskkonnaamet, Kolga tee 28, 67405 Otepää.

Vastamine on individuaalne. Iga vooru õigete vastuste eest saadavad punktid summeeritakse.
Arvesse lähevad vaid need vastused, milles on vastaja ees- ja perekonnanimi, kool, klass, õpetaja nimi, elektronposti aadress ning kontakttelefon.
 
Hindamine toimub kahes vanuseastmes: 5. – 6. klass ja 7.-8. klass.

Mõlema vanuseastme 15 parimale võistlejale on auhinnaks juunikuus toimuv 3-päevane looduslaager Karula rahvuspargis.

Viktoriinisarja ja looduslaagri läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 5186747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet
Lisatud 15. märtsil 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Lisatud 14. märtsil 2011 

Seltsi heaks traditsiooniks on juba viis aastat olnud oma parimate tunnustamine. Igal aastal antakse välja tiitlid "Aasta tegija", "Aastate tegija", "Aasta tegu" ja "Aastate tegu". Tunnuskirja ja meenega tänatakse tublisid õpetajaid, kes on aktiivselt panustanud saksa keele ja kultuuri arendamisse Eestis. Meeneteks olid sel korral Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi huvijuhi poolt disainitud "väikesed Oscarid" ehk Josefined, Wilhelmined, Ilselotted ja Friedad.

"AASTA TEGIJA 2010" tiitliga pärjati seltsi aktiivsed liikmed Maie Põdramägi Rakvere Gümnaasiumist, Piret Steinberg Rakvere Reaalgümnaasiumist ja Ene Sarap Viljandi Paalalinna Gümnaasiumist. Need tublid õpetajad kutsusid ellu rahvusvahelise onlinevõistluse "Millest jutustavad meie rahvuslikud rahatähed" jäädvustades niimoodi ka Eesti kroonid ESÕS-i ajalukku. Rahvusvahelise vooru edukate võidutöödega saab tutvuda siin. 

"AASTATE TEGIJAD" on saksa keele õpetajad Elle Oruste Haapsalu Gümnaasiumist, Ene Kuus Võru 1. Põhikoolist ja Liidi Talumaa Käina Gümnaasiumist, kes väärivad tunnustust oma aastatepikkuse pühendunud tegevuse eest saksa keele ja kultuuri vahendamisel ning silmapaistvate tulemustega õpilaste juhendamisel.

"AASTA TEGU 2010" oli Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi osalus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu loomisel. Antud tiitli võtsid vastu Tabasalu Ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja Krista Savitsch ja Tartu Tamme Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Liina Kink. Nende panus Võõrkeeleõpetajate Liidu asutamisel on olnud üleriigiliselt väga oluline ja seda peeti tunnustamise vääriliseks. Mõlemad õpetajad kuuluvad ka Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatusse.

Tiitli "AASTATE TEGU" võttis vastu Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Anneli Kesksaar, kes on silma paistnud erinevate IKT vahendite kasutaja ja propageerijana võõrkeeletunnis ning alati abivalmis ja vastutuleliku kolleegina administreerinud Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi kodulehte, õpetanud tulemuslikult õpilasi ja loonud mitmeid innovatiivseid e-õppematerjale. Kõik tema tegevused on rikastanud kolleegide veebipõhiseid keeletunde.

Tänukirjaga tunnustati veel paljusid seltsi olulisi koostööpartnereid ning toimekaid saksa keele õpetajaid, kes aasta jooksul aktiivselt silma paistsid. Suur rõõm on tõdeda, et Eestis on väga palju tublisid ja tegusaid saksa keele õpetajaid.

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts valis ka uue juhatuse. Uueks seltsi juhatuse esimeheks valiti Signe Ilmjärv Toila Gümnaasiumist. Õpetaja Ilmjärvel on pikaajaline kogemus juhatuse liikmena ning ürituste korraldajana ja kahtlemata on tema väga väärikas inimene jätkamaks juba sissetallatud rada. Palju õnne!

Krista Savitsch
Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees aastatel 1998-2011
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
Lisatud 15. märtsil 2011

Nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna sai MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle ühistööna valmis läinud aastal eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.

Maailmas toodetakse pimedatele inimestele mõeldud tehnilisi abivahendeid, millel on põhiliselt ingliskeelne hääljuhendamine. Osal abivahenditest on hääljuhendamine ka saksa või mõnes teises laiema levikuga keeles.

Hääljuhendamisega abivahenditega saavad pimedad kuulata CD-plaatidele salvestatud heliraamatuid, salvestada loengute tekste, skaneerida ja kuulata sünteeskõnes tavakirjas trükitud tekste, mõõta vererõhku ning veresuhkru taset, saada teada õiget kellaaega, arvutada, määrata erinevaid värvitoone, kaaluda aineid ja ennast ning mõõta pikkusi ja akude täituvust.

Tavaliselt müüakse eri riikides rahvuskeelde tõlkimata hääljuhendamisega abivahendeid.
Eestikeelse hääljuhendamise loomiseks tõlgiti ingliskeelsed hääljuhendamise käsud eesti keelde, salvestati need, testiti sobivust, muudeti käsud vastavalt eesti keele eripärale, edastati salvestised abivahendeid tootvatele firmadele.

Pärast tehniliste abivahendite hääljuhendamise muutmist eestikeelseks hakkasid pimedad inimesed neid senisest enam kasutama. Nii suurenesid pimedate iseseisva toimetuleku võimalused. Nüüd on märksa hõlpsam arvestada kauplustes ostude summat, juhtida lugemisseadet teksti skaneerimisel või liikuda heliraamatute peatükkide, lõikude ja fraaside alguseid pidi jne. Emakeelse hääljuhendamise loomine võimaldas muuta pimedatele inimestele abivahendite kasutamise arusaadavamaks ja täpsemaks, tõstab eesti keele mainet maailmas ning annab suuna luua edaspidi tootma hakatavatele ja Eestis müüdavatele tehnilistele abivahenditele omakeelne hääljuhendamine.

Eestikeelne hääljuhendamine on loodud järgmistele abivahenditele:
daisypleierid Victor Reader Classic X+ ja Tomboy; diktofonid Olympus DM-450 ja DM-550; lugemisseade EasyReader; vererõhuaparaat SweetHeart; glükomeeter GlukiPlus; kõnelev kell Zeitgeist; kalkulaator DoubleCheck; värvimääraja Colorino; köögikaalud Heidi ja Vivienne; saunakaal Happy Day; mõõdulint Voxtape; akulaadijad Turbo 4 ja Turbo 6.

Auhinna pälvinud töörühma kuulusid Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov ja Sandra Meigas.

Üldsuse poolt konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks 12 kandidaati. Peaauhinna valiku tegi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase juhitud komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid. Rahvahääletusel osales üle 1300 inimese, võitnud keeletegu sai 436 häält.

Peaauhinna suurus on 1600 eurot (25 000 krooni), millele lisanduvad raamatupoe kinkekaardid väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhinnaks on 10 000 krooni väärtuses raamatupoe kinkekaarte.

Aasta keeleteo auhinda anti välja viiendat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat. Konkursi lõpuürituse korraldasid Vastseliina Gümnaasium, Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.

2010. aasta keeleteo kandidaadid: http://www.hm.ee/index.php?0512186 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 14. märtsil 2011

Artikli täistekst ERR.uudised veebilehel.

Lisatud 14. märtsil 2011