Võistlused toimusid kolmes vanuseklassis. Noorema kooliosa (1.-4. klassi õpilased) võitjaks tuli Johann Koobas Rocca al Mare Koolist. Teise koht läks Georg Romet Topkinile Liivalaia Gümnaasiumist ja kolmanda koha pälvis Kristofer Johan Arro Miina Härma Gümnaasiumist. 
 
Keskmises kooliosas (5.-8. klassi õpilased) oli parim Paula Balic Liivalaia Gümnaasiumist.
Teise koha omanikuks osutus Eliisabet Jahilo Tallinna Inglise Kolledzist ja kolmas koht läks Martin Hõbemägile Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist.
 
Vanema kooliosa (9.-12. klassi õpilased) võitjaks sai Jürgen Merilind Tallinna Saksa Gümnaasiumist, teine koht läks Rasmus Kodasma’le Tallinna Inglise Kolledzist ja kolmas Kristin Brett’ile Tallinna Saksa Gümnaasiumist.
 
Esimesed mängijate paarid loositi, edasi võistlesid omavahel esimese mängu võitjad ja nii edasi kuni iga vanuseklassi parima selgumiseni. Ühe mängu aeg oli limiteeritud 30 minutile.
 
Suurima punktisumma 30-minutilises mängus 292 punktiga saavustas Matilde Jahilo Tallinna Inglise Kolledzist ja tema suurim punktisumma sõna eest oli 74. Kokku oli osalejaid 11 erinevast Eesti koolist ja võistlust peeti Rocca al Mare Koolis, Tallinnas. 
 
Scrabble on maailma populaarseim sõnamäng, mille põhimõte on täheklotsidest sõnade moodustamine ja mis on innovatiivne keeleõppe vahend.

Rohkem infot: www.facebook.com/eestiscrabble

Foto autor Sten Lukas.

Teate edastas: Triin Ploompuu Lisatud 14. märtsil 2011

Tänases saates võetakse luubi alla koolijuhi amet. Kas õpetajad ootavad koolijuhilt üht, lapsevanemad teist ja laiem avalikkus hoopis kolmandat? Stuudiosse arutlema tulevad Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen ning Tallinna Inglise Kolledži juht Toomas Kruusimägi.

„KoolOn“ jõuab KUKU eetrisse esmaspäeviti kell 13 ja kordusena sama päeva õhtul kell 19, saadet juhib Kristel Kossar. Saated on järelkuulatavad siit: http://podcast.kuku.ee/saated/koolon/.

Saatesarjast lähemalt:
Mis see kool siis on – kas lihtsalt üks maja linna keskel, olgu siis sammastega või ilma? „KoolOn” paotab erinevate teadustemplite uksi ning uurib asjatundjatelt järele! Tekstis kasutatakse koolonit teatavasti selgitava lauseosa ees, nii on ka saade täidetud selgituste, arutluste ja näidetega elust enesest ning sõna saavad tuntud inimesed nii klassi eest kui ka koolipingist.

Lisatud 14. märtsil 2011

Esseekonkursile on oodatud kõikide ühiskonnaliikmete meenutused ja arvamusavaldused Eesti kodanikuühiskonna saavutuste ning tuleviku perspektiivide kohta. Osalemiseks saada enda 7500-8000 tähemärgi pikkune essee 4. aprilliks 2011 märksõnaga "Esseekonkurss" aadressil info@kodanikuuhiskond.ee.
 
Laekunud esseede seast valib ajakirjanikest ja EKÜN esindajatest moodustatud komitee välja parima töö, mis avaldatakse nädala jooksul Eesti Kodanikuühiskonna Nädala koduleheküljel ning meedias. Esimese koha võitjat autasustatakse 100 euroga. 
 
Esmakordselt toimub sel kevadel (11.04 - 18.04) Eestis nii suuremahuline kodanikuühiskonna teemaline projekt nagu seda on Tartus aset leidev „Eesti Kodanikuühiskonna Nädal: Laulvast revolutsioonist Teeme ärani“. Ürituse eesotsas seisavad Domus Dorpatensis, Eesti Väitlusselts, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, AIESEC ja mitmed teised. Rahastavad Eesti Kodanikuühiskonna sihtkapital ning Tartu Ülikooli üliõpilasesindus.

Nädala eesmärgiks on tõsta avalikkuse ees esile Eesti kodanikuühiskonna suurimad saavutused, hetkel esinevad probleemid ning töötada välja uusi võimalike tulevikustsenaariumeid. Antud ürituse raames tutvustatakse suurt hulka selliseid Eesti kodanikeühenduste tippe nagu Teeme ära, Toidupank, Noored Kooli, Heateo SA, Terve eesti SA ja teised.
  
Lisainfot esseekonkursi ning Eesti Kodanikuühiskonna Nädala kohta võib leida meie koduleheküljelt aadressil http://www.kodanikuuhiskond.ee/ ning samanimeliselt Facebook’i fännileheküljelt aadressil http://www.facebook.com/kodanikuuhiskond
 
Eesti Kodanikuühiskonna Nädala avalike suhete meeskond
Lisatud 14. märtsil 2011

Karel Zova, Tiigrihüppe Sihtasutuse e-õppematerjalide valdkonna juhi sõnul moodustavad Märt Hennoste koostatud „Väikse eesti kirjandusloo“ põhiosa ülevaade eesti kirjandusest sajandite kaupa ning sellele järgnevad 67 eesti kirjandusloos silma paistnud autori loomingu lühitutvustused. Materjali muudavad vaheldusrikkamaks rohked tekstinäited, helisalvestised, kunstireproduktsioonid ja fotod. Vajadusel saab õpilane kasutada kirjandusmõistete leksikoni ning kontrollida õpitut testi abil.

Õppematerjali aluseks on Märt Hennoste õpik, mis 2001. aastal tehti Eesti koolidele kättesaadavaks ka CD-ROMil. Toona valminud CD-õpik vajas uuendamist nii tehnilisest kui sisulisest küljest ning on nüüdseks autori poolt täiendatud, lisatud on uusi kirjanikke ja luuletajaid. Veebiversioon võimaldab õppematerjali pidevalt uuendada, mis tagab selle kaasaegsuse ning materjali sinna lisandub juba lähikuudel.

Õppematerjali veebiversiooni loomisele kulus pisut üle 9500 euro.
„Väike eesti kirjanduslugu“ on  mõeldud kasutamiseks üksnes õpiotstarbel, kui sellega ei kaasne kommertseesmärgid.

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab vastutulelikkuse ja lahke abi eest kõiki autoreid, muuseume ja teisi, kes aitasid kaasa õppematerjali valmimisele.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 14. märtsil 2011

Tuntud poeet astub üles Prima Vista ning Tartu Kõrgema Kunstikooli festivali Mood-Performance-Tants (MPT) ühisprogrammis. Tegemist on Tartu Kõrgema Kunstikooli iga-aastase etendusega, mis seob omavahel noorte disainerite loomingu, kirjanduse, moodsa tantsu, muusika,
video- ja graafilise kunsti. MPT on tuntud leidlike ja julgete lavastuslike võtete poolest ning pakub publikule ka tänavu mitmekülgset vaatemängu superkangelaste teemal.

1949. aastal Manchesteri lähistel Salfordis sündinud poeet sai kuulsaks 1970ndate lõpus, kui astus üles Sex Pistolsi, Buzzcocksi, The Falli, Joy Divisioni, Elvis Costello, Siouxsie and the Bansheesi ja paljude teiste kontsertidel. John Cooper Clarke’ilt on ilmunud mitu heliplaati ning mullu anti välja DVD salvestustega ta esinemistest 1980ndatel. Tema satiirilised värsid ja Manchesteri aktsendiga räppiv etluslaad on inspireerinud paljusid rokkbände ja filmitegijaid ning toonud talle kümnendist kümnendisse uut noort kuulajaskonda.

Kirjandusfestivali Prima Vista 
Lisatud 14. märtsil 2011

Soome koolielu sätestavad seadused ütlevad, et õpingute edenemisest ning õpilase töötamisest ja käitumisest tuleb õpilast ja tema hooldajat informeerida piisavalt sageli. Jaana Vasama tõdes küll kohe, et just see „piisavalt sageli“ võib mõnikord kodu ja kooli vahel pingeid tekitada. Õpetaja arvab, et teavitusest kord kuus piisab, mõni lapsevanem tahaks aga iga päev infot saada.

Täiesti kindel on, et vanemat ja õpilast informeeritakse kaks korda aastas: tunnistusega enne jõuluvaheaega ja tunnistusega õppeaasta lõppedes. Viimasele märgitakse õppeprogramm ja hinnang, kuidas õpilane on oma eesmärgid saavutanud, samuti käitumise hinnang. Hinnang antakse numbriliselt või sõnaliselt. Numbrilisel hindamisel kasutatakse astmikku 4 kuni 10, kusjuures 4 on mitterahuldav ja 10 on superhea. Seda olevat Soome koolis üsna raske saavutada. Sõnalist hindamist võib kasutada 1.-7. klassini ja lisaks numbrilisele hindamisele. Numbriline hinne näitab oskamise taset. Sõnalise hindamisega võib kirjeldada õpilase edasijõudmist ja õppimisprotsessi. Sõnalist hindamist kasutades peab tunnistusest siiski täpselt selguma, kas õpilane on rahuldavalt saavutanud oma klassi õppeaasta eesmärgid.

Jaana Vasama sõnas, et tema arvates on Eesti koolis sooritus tähtsam kui Soome koolis, meil ollakse üsnagi orienteeritud just sellele, mis väljendub numbris. Soome koolis on oluline, et laps ja vanemad saaksid õiget infot selle kohta, missugused on konkreetse õpilase võimalused, missugused on tema tulevikuväljavaated, st kuhu ollakse jõutud ja kuidas siit edasi liikuda. Kas seda aitab väljendada number või sõna, polegi nii oluline.

Soome koolis võib õpilane minna üle järgmisesse klassi ka siis, kui tal on mitterahuldavaid tulemusi. Seda juhul, kui talle on antud hinnang, et ta suudab järgmise klassi õpingutega rahuldavalt hakkama saada.

Karistusliku alatooniga „istuma jätmist“ Soome kool ei tunne, aga õpilase võib jätta klassi kordama. Seda ka siis, kui tema tulemused on rahuldavad, aga üldise kooliedu seisukohalt oleks mõistlik üht aastat korrata. Nii võib lapse kooliaja jooksul toimida vaid üks kord, ja selleks peab olema vanema nõusolek. Ja väga tuleb valida aega, millal nii toimida, kas lapse arengu seisukohalt oleks õigem seda teha esimeses, kolmandas või hoopis viiendas klassis. Küsimusele, kui tihti seda Soome koolis rakendatakse, vastas Jaana Vasama, et see on üsna levinud meetod. Eripärana märkis ta, et tihti on just õpetajate lapsed need, kes vanemate palvel kordama jäetakse. Õpetajad lihtsalt teavad, kui hästi võib see õpitulemustele mõjuda.

Mida veel mainida hindamise põhimõtetest Soome koolis? Kindlasti seda, et hindamine peab olema suunatud õpilase õppimisele ja edenemisele õppimise erinevates osavaldkondades, õpilast EI VÕRRELDA teiste õpilastega. Seda momenti rõhutas Jaana Vasama oma ettekandes korduvalt.

Hindamine peab olema tõepärane, peab põhinema mitmekülgsetele näitajatele, tuleb arvestada hindamise tähendusega õppeprotsessis. Õpilasele ja vanematele tuleb eelnevalt anda teavet hindamise põhialustest ja vajadusel selgitada tagantjärele, kuidas neid on hinnates rakendatud.

Hindamise ülesanne on suunata ja innustada õppimist ning kirjeldada, kui hästi õpilane on saavutanud oma kasvamisele ja õppimisele seatud eesmärgid. Hindamise ülesanne on anda realistlik pilt õppimisest ja arenemisest ning toetada sellega õpilase isiksuse kasvamist.

Täiesti omaette hindamispõhimõtted on Soome koolis välja töötatud erivajadustega õpilastele ning sisserännanute lastele. Viimasel puhul arvestatakse õpilase taustaga ning tema vähehaaval kujuneva soome või rootsi keele oskusega. Sellise õpilase puhul võib hindamine kogu põhiõpetuse ajal olla sõnaline.

Hindamisalane koolitus toimus ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.  

Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpilane Mari Pohla-Asikainen, Tartu Descartes`i Lütseumi õpilane Carol Kangur ja Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Kristi Luha.

Kokku laekus konkursile 593 tööd. Õpilased lähenesid ülesandele loominguliselt, ka sutades tervikliku töö kirjutamiseks nii isiklikku kogemust kui ka fantaasiat.

Töid hinnati kolmes vanuserühmas: 6–10, 11–14 ja 15–19 aastat. Žüriisse kuulusid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Toomas Liivamägi, lastekirjanik Mika Keränen, Maalehe ajakirjanik Anneli Aasmäe, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi projektijuht Triin Lääne, Lions Eesti piirkonna kuberner Vello Tamm, toimkonna „Heategu läbi minu silmade“ esimees Arne Sõna, LEO toimkonna esimees Hilja Illak, Lions Club Tartu Tamme liige ja ajakirjanik Hannes Tamme ja lastekirjanik Juhani Püttsepp.

Konkursi peaauhindadeks on sülearvutid, fotoaparaadid ja Apple iPod MP3 mängijad, eriauhindadeks raamatud ja lauamängud.

Õpilaskonkurss kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi õpilasvõistluste sarja „Vaatan, imestan, märkan ja õpin“.

Konkursi tulemused:

Noorem vanuserühm
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpilane Mari Pohla-Asikainen – I koht
Kalmetu Põhikooli õpilane Martin Karv – II koht
Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Kaur Magnus Männik – III koht
Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa Joandi – žürii lastekirjanike eriauhind „jumaliku sädeme“ eest
Brüsseli II Euroopa kooli õpilane Juanita Garballeiro Gardalda – eriauhind kultuuride vaheliste seoste loomise eest
Peetri Lasteaed-Põhikooli õpilane Stella Tukia – leiutise eriauhind „puhutulede“ leiutamise eest
Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Karmen Mai Karus – tervisliku ja loodusliku lähenemise eriauhind
Brüsseli II Euroopa kooli õpilane Mark Margus Mehine – tugeva arutelu eriauhind
Põlva Lasteaed „Mesimumm“ - väi keste heategude eriauhind
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Pille Martsik – eriauhind loova juhendamise eest

Keskmine vanuserühm
Tartu Descartes`i Lütseumi õpilane Carol Kangur – I koht
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karlote Kiissa – II koht
Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilane Mikko Leo Selg – III koht
Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilane Heleri Tumm – eriauhind terava teema julge lahkamise eest
Tartu Descartes`i Lütseumi õpilane Lovisa Lilles – südametunnistuse eripreemia
Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilane Erik Tomson – luuletuse eriauhind
Hagudi Põhikooli õpilane Kaisa-Liisa Haidak – eriauhind hoolivuse märkamise eest
Valgu Põhikooli õpilane Maarja Nöörlaid – eriauhind isikliku kogemuse kirjeldamise eest < br />
Vanem vanuserühm
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Kristi Luha – I koht
Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane Pärlin Luhila – II koht
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilane Jürgen Rünk – III koht
Narva Humanitaargümnaasiumi õpilane Jelena Shestakova – omapärase teemakäsitluse eriauhind
Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilane Aleksandr Kesa – teadusliku lähenemise eriauhind
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Anna-Mai Männik – eriauhind tervikliku ja kompaktse töö eest
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane Marta Tammiste – „tervendava pessimismi“ eriauhind

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 12. märtsil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 11. märtsil 2011

Tallinna tervistedendavate haridusasutuste tunnustamise traditsioon sai alguse 2008. aastal. Mõlema konkursi eesmärgiks on tunnustada Tallinna tervistedendavate haridusasutuste tööd laste arengut ja tervist positiivselt mõjutavate tegevuste läbiviimisel. Konkursiga soovitakse väärtustada tervisenõukogude tegevust tervist toetava õpi- ja mängukeskkonna loomisel ning motiveerida koolieelseid lasteasutusi liituma Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga.

Kandideerimise aluseks on asutuse juhi kinnitatud vabas vormis kirjalik sooviavaldus, kus kirjeldatakse ja analüüsitakse viimase õppeaasta tervisedenduslikke tegevusi ning tuuakse (pildimaterjaliga illustreeritud) hea praktika näide. Lisatakse ka tervisemeeskonna poolt läbiviidud sisehindamise tulemused.

Parimad tervisedendajad valib välja komisjon, võttes eelnimetatud kriteeriumitele lisaks arvesse ka tervisedenduslike tegevuste kajastamist asutuse veebilehel. Tunnustus kolmele parimale Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga liitunud Tallinna munitsipaallasteaiale antakse üle juunis pidulikul kooliaasta lõpetamisel.

Taotlus saadetakse  Tallinna Haridusametisse e-posti aadressil eve.levand@tallinnlv.ee või postiaadressil Estonia pst 5a, 10143 Tallinn, märksõnaga vastavalt „Parim TEL“ või „Parim TEK“.

Tallinna Haridusamet
Lisatud 11. märtsil 2011

“Loodame jõuda konkreetsete rakendatavate ettepanekuteni õpetajakoolituse arendamiseks. Kuigi PISA 2009 tulemused on üldjoontes sarnased PISA 2006 tulemustega on lähemal vaatlusel nähtavad mitmed väljakutsed nii funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatika kui ka loodusteaduste õpetamise tõhustamiseks. Näiteks õnnestub ehk senisest paremini need kolm eesmärki omavahel siduda,” ütles Tartu Ülikooli Pedagogicumi  direktor Margus Pedaste.
 
Seminaril esinevad ettekannetega Imbi Henno Haridus- ja Teadusministeeriumist, Olev Must ja Tiit Lepmann Tartu Ülikoolist, Helin Puksand ja Viive-Riina Ruus Tallinna Ülikoolist. Päeva teises pooles toimuvad arutelud. Sündmus toimub Tartus hotell Tartu konverentsisaalis (Soola tn 3, 5. korrus) kell 11.00-17.00.

Tutvumiseks päevakava: http://www.pedagogicum.ut.ee/et/uudised/_2
Seminar saab teoks ESF programmi Eduko toel.

TÜ Pedagogicum
Lisatud 11. märtsil 2011