TALLINNA HUVIKESKUS KULLO AASTANÄITUS  2011 “KÕIK ON ANDEKAD”
10.03-2.04.2011

Alates 10. märtsist on vanalinnas Kullo Lastegaleriis avatud Tallinna Huvikeskus „Kullo” Aastanäitus. Pidulik avamine toimub Huvikeskus Kullo 70 juubelile pühendatud nädalal 17.03 kell 17.00. Juubeli sündmusi ühendab pealkiri “Kõik on andekad”.
Näha saab huviringides osalevate laste loomingulisi ja isikupäraseid töid. Huvikeskuse aastanäitust iseloomustab kunstitehnikate paljusus, põnevad teemakäsitlused ning värviküllus.

Näitusel on esindatud erinevad huviringid:
keraamika (juh.Aino Arumäe); skulptuur (juh. Vergo Vernik); noorte ja täiskasvanute joonistamis-  ja maalimiskursus (juh. Kersti Linnamägi ); maal-joonistamine-klaasimaal (juh. Elve Tauts); kunstiring (juh. Ruth Heidok); joonistamine, trüki – ja arvutigraafika (juh.Triin Summatavet); zarzi (portree) ring (juh.Rein Eskel); Kunstistuudio Lastegaleriis (juh. Anneli Aguraiuja); lennu - ja raketi mudelism (juh. Priit Leomar).

Näitus jääb avatuks 2. aprillini.

Olete oodatud vaatama !

 Kullo Lastegalerii Tallinna vanalinnas Kuninga 6
Avatud T-L kella 10-18.00
Info www.kullo.ee, tel. 6446873 või galerii@kullo.ee

Kuidas saada ühest ideest väga hea projekt? Kuidas vormistada edukas projekt? Kust leida häid partnereid rahvusvaheliseks koostööks? Kuidas saada hakkama projekti juhtimisega? Kuidas kaasata aktiivseid ja teotahtelisi õpilasi? Neid küsimusi on veel mitmeid. Ometi on paljud õpetajad, kes rahvusvahelisi koostööprojekte eTwinningu või Comeniuse raames teevad, need küsimused seljatanud ja nad on hakkama saanud väga toredate ja originaalsete projektidega. Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetajad Lea Netz ja Krista Savitsch soovivadki alljärgneva artikliga paljud küsimused lahti rääkida, et julgustada meie õpetajaid edaspidi nii eTwinningu kui ka Comeniuse projekte tegema.

Hea projektiidee sünd

Tavaliselt kõige suurem probleem ongi see, et kuidas leida hea projektiidee. Õpetaja võiks ka üksinda idee välja pakkuda, aga enamasti on ikkagi vaja inimesi, kes kaasa mõtleks ,nii-öelda samal lainepikkusel oleks ja samat õhku hingaks. Öeldakse ju, et mitu pead on ikka mitu pead. Selleks soovitame kaasata sihtrühma esindajaid – õpilasi. Õpilastega võiks läbi viia ajurünnakuid. Isegi väikeset ideehakatisest võib sündida hea inspiratsiooni allikas. Tuleb hoida silmad ja kõrvad lahti. Kahtlemata tuleks leida ka projekti omapära või originaalsus. Kasutada mingit nüanssi projekti juures, mida teised oma projektides ei ole veel kasutanud. Tavapärasest erinev, üllatav ja omapärane projekti idee toob kindlasti edu nii Eesti mastaapides kui ka Euroopas. Rahvusvahelised projektid eeldavad head pealkirja. Põhjalikult läbimõeldud lahendused aitavad paremini selgitada projekti otstarbekust.

Partnerite leidmine rahvusvahelisel tasandil

Arvestades eTwinningu portaali laialdasi võimalusi ei tohiks partnerite leidmine olla probleem. Tuleb vaid olla kannatlik ja vahetevahel isegi korduvalt oma projektiideed välja pakkuda. Inglise keel töökeelena on kõige tavalisem ja inglise keele baasil loodud projektide jaoks leiab ka partneri kiiremini. Saksa keele baasil pakutakse välja vähem projekte, aga õigupoolest ei ole ühegi teise võõrkeele kasutamine probleem. Allakirjutanute jaoks on erilise tähtsusega just PDW-del (Rahvusvaheline koolitus: Ametialase arengu töötuba) saadud kontaktidest sündinud projektid. Ühe sellise projektiga "Erzähle mir eine Geschichte" on Tabasalu kool saavutanud 3.koha Tiigrihüppe AS poolt korraldatud projektikonkursil, jõudnud 300 parima projekti hulka Euroopas saades Euroopa kvaliteedimärgi ja saanud äsjalõppenud ITL ja Microsoft Eesti projektikonkursil 3.koha.

Eesmärkide püstitamine ja projekti juhtimine

„Kui tahate projekti ajal töötada kui sõbrad, siis jagage planeerimise ajal ülesandeid ja raha nagu vaenlased“ Luusi Hendriks

Oma originaalsed küljed tuleks projekti puhul  eriliselt välja tuua. Oluline on, et eesmärgid, tegevused ja tulemused  oleksid omavahel seotud. Sageli tuleb muuta probleem eesmärgiks. Hea eesmärk on eriline, mõõdetav, hea ajastusega, realistlik ja täpne.  Projekt peaks vastama meie õppekavale ja projekti puhul peaks olema kasutatud infotehnoloogilisi vahendeid ja e-tööriistu, oluline roll on ka õppeainete lõimingul. Kõik see, mida tahame saavutada peab olema ka tõestatud. Olgu see siis mõni ühine foto või GoogleDocsis koos koostatud projektikava. Projekt ei tohi venida ega olla liiga tihe oma tegevuste poolest. Nii õpilastes kui ka õpetajates peaks säiluma töötahe ja nauding projektiga seotud tegevuste sooritamisel. Liigne kiirus ja peale pressimine tekitab tõrke ja tekitab partnerite vahele lõhe, mis võib viia projekti katkemiseni.

Oluline on projekti juhtimisel lähtuda sihtrühmast ja koostööpartneritest.  Tegevus projekti vältel peaks olema isikupärane ja eesmärgistatud, pädevalt juhitud ja ellu viidud, et huvi säiluks lõpuni ja oleks mõlemapoolne kaasatus. Projekti tegevused peavad olema loogilises järgnevuses.

eTwinningu projektist Comeniuse projektiks

Tabasalu Ühisgümnaasiumil on kena kogemus ka selles vallas, kuidas eTwinningu partneritega koos luua kaheaastane Comeniuse projekt. Algselt uskumatuna näiv lugu on nüüd teoks saanud. Sihtasutus Archimedes Hariduskoostöökeskusele esitati eTwinningu portaalist leitud partneritega ühine taotlus Comeniuse projektiks "Fit for fun and fit for life" aastatel 2011-2013, kus keskendutakse spordile ja tervislikele eluviisidele, mis on Tabasalu koolis kindlasti kõige suuremaks prioriteetideks Tervist Edendava Koolina.

Õpetajad peaksid oskama unistada suurelt ja mõtlema sellele,  et väiksest ideest sünniks suurem. See nõuab kindlasti häid koostööpartnereid ja algatusvõimet luua uus ja suurema haardepinnaga projekt. eTwinningu projektist on võimalik jõuda Comeniuse projektini. Tuleb ainult „liha luudele juurde kasvatada“.  Samas võib olla ka kardinaalselt vastupidine lugu, et Comeniuse projekt jätkub hoopis eTwinningu projektina. Miski ei ole projektitöös välistatud.

eTwinning loob suurepärased tingimused koostööprojekti edasiarenguks kõrgemale tasandile. Kui on head koostööpartnerid juba leitud, siis edasiminek nõuab natukene suuremat kogemust projektitöö vallas. Kuna Comeniuse projektid on seotud väga mahuka taotluse täitmise ja aruandlusega, siis paljud õpetajad ja koolid otsustavad koostööprojekte teha just eTwinningu abil. Kes ei taha oma projektiga kusagile kandideerida ja kõrgeid autasusid saada, siis võimaldab eTwinning loovalt ja õpilasekeskselt projektile läheneda.

eTwinningu üleminek õpilasvahetuse projektiks

Vahel on kenasti alanud projektil võime ka aja jooksul muutuda ja hoopis millekski muuks välja kasvada. Tabasalu kooli õpilased osalesid 2009/2010. õppeaastal projektis "Ruhri piirkond tervitab Tallinna- kahe Euroopa kultuuripealinna avastusretk" ja juhendavate õpetajate mõttevälgatus viis selline, et lõpptulemusena külastati teineteist vastastikku. 2010.a. sügisel tutvusid Saksamaa õpilased Tabasalu, Harku valla ja Tallinnaga ja talvel oli meie delegatsioon Ruhri piirkonnas ja meile sai osaks tutvuda Duisburgi, Düsseldorfi, Bochumi ja Kölniga. Meeleolukad õpilasvahetuspäevad pakkusid õpilastele nii keelelisi, kultuurilisi, ajaloolisi ,aga ka geograafilisi elamusi. Õpilaste saksa keele ja inglise keele oskus paranes päris tublisti ja õpilased said juurde julgust igapäevaelusituatsioonides ennast arusaadavaks teha.

Saadav kasu koostööprojektidest

Projektitöö pakub õpetajatele ja õpilastele hea võimaluse viia ellu oma ideid koos kaasmõtlejatega olulistel teemadel. Projektitöö annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmised  ja palju teisi tööeluks hädatarvilikke kogemusi. Võimalus on teha ka rahvusvahelisi projekte, saades nii aimdust teiste riikide õpetajate eluolust ja teise kultuuritaustaga inimestega koostöö tegemisest ning kahtlemata on hindamatu väärtusena võimalus võõrkeeli praktiseerida.

Lea Netz, Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja, Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning mentor Eestis,
Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja ja IT - tugiisik, ESÕSi juhatuse esimees, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige ja Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning mentor Eestis

Tööst ja kogemustest meediamaastikul (trüki- ja telemeedia) räägivad Krista Lensin (Kroonika peatoimetaja) ning Imre Kaas (“Krimi” saatejuht).

Krista alustas aktiivsemalt meediamaastikul tegutsemist kuus aastat tagasi, mil ta naasis USA-st. Ta on olnud aasta aega Kroonika peatoimetaja, enne seda teinud kaasa arvukates teleprojektides saatejuhi ja toimetajana. Krista on ohjanud saatejuhina telehitte ”Maamees otsib naist”, “Võlast vabaks” ja “Stiilipäevik”.

Imre on töötanud ja tegutsenud meedias alates 14. eluaastast. Tema karjäär sai alguse Pärnu Postimehe reporterina, seejärel töötas ta saatejuhina raadios, suundudes sealt edasi televisiooni juhtima ja kokku panema saadet “Krimi”. Imre on töötanud ka uudistesates “Reporter”. Lisaks on Imre Estonia hukust kõneleva raamatu “Raske tee tõeni” autor.

Üritusest osavõtt on kõikidele TASUTA!

“Pilguheit” on N-Grupp MTÜ poolt hallatav projekt, harimaks ja teadvustamaks noori sellest, mis meie ühiskonnas aset leiab.

Lisainfo: http://www.facebook.com/event.php?eid=117079521699724 ja http://www.pilguheit.eu/

Allikas: BNS Lisatud 10. märtsil 2011

IPv6 intensiivkursust hakkab läbi viima IT kolledži õppejõud Truls Ringkjob, kelle sõnul katab kursus IPv6 põhialused, sealhulgas ka IPv6 naabrituvastuse omad. Olulist tähelepanu pööratakse ka IPv6 võrgu turvalisusele. „Kursuse eesmärgiks on tutvustada, kuidas seadistada puhast IPv6 võrku ja samuti seadistada võrku, kus töötavad IPv4 ja IPv6 seadmed koos,“ selgitas kolledži õppejõud Ringkjob.

Üheks põhjuseks, miks peaks IP uue versiooni kasutusele võtma on ettevõtete võrguteenuste pidev kasvamine, milliste laienedes saab  kasutada ainult IPv6 aadresse. Avalikuks kasutamiseks mõeldud IP vanema versiooni (IPv4) aadressid on maailmas otsa saamas ja üsna pea on käes hetk, mil soovijatel ei ole neid võimalik saada.

Koolitust viiakse läbi inglise keeles. Lähemalt intensiivkursuse kohta saab lugeda veebiaadressilt www.itcollege.ee/kursused.

IT Kolledž
Lisatud 10. märtsil 2011

Emakeeleolümpiaad toimub kolmes vanuserühmas: 7.-8., 9.-10. ja 11.-12. klass, lõppvooru on kutsutud tublimad uurimistöö kirjutajad ning piirkondade ülesandevooru parimad. Uurimustööde põhjal jäid sõelale kaheksa 9.-10. klassi õpilast ning kümme 11.-12. klassi õpilast. Kokku on lõppvooru kutsutud 82 õpilast.

Olümpiaadi lõppvoorus lahendatakse ülesandeid, milles on vaja tunda suuliste ja kirjalike tekstide eripära, refereerida ja analüüsida tekste, avaldada arvamust, ilmutada sõnavara tundmist jms. Ülesannete hindamisel võetakse eesmärgi täitmise kõrval arvesse ka õpilase loovust, tema keelendite kujundlikkust (sõnavara ulatust, sõnakasutuse osavust) ning grammatilist korrektsust.

Olümpiaadi osalejate töid hindab žürii, mis koosneb Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi töötajatest.

Olümpiaadi kava
Reede, 11. märts 2011
10.00–11.00    saabumine Tallinna, majutus hotelli Park Inn Central
10.30–11.20    registreerimine Tallinna Ülikooli peahoones
11.30–11.45    olümpiaadi lõppvooru avamine (TLÜ aula Terra hoone II korrusel)
11.45–13.15    olümpiaadi lõppvooru I etapp
13.15–14.15    lõuna
14.15–14.30    värskendav veerandtund
14.30–16.15    olümpiaadi lõppvooru II etapp
16.15–18.00    vaba aeg
18.00–20.30    õhtusöök ja meeleolukas koosviibimine (TLÜ kohvik)

Laupäev, 12. märts 2011
9.45                 kogunemine hotelli Park Inn Central fuajees
10.00–12.00    näituse „Muuseum näitab keelt” külastus (AHHAA-teaduskeskus)
12.30–14.00    olümpiaadi lõpetamine ja autasustamine, emakeelepäeva tähistamine (TLÜ Tallinna saal, ruum M-218)
14.00–15.00    lõuna (TLÜ Mare hoone aatrium)
15.00               lahkumislehvitus

Olümpiaadi korraldab Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

Lisainfo: http://www.teaduskool.ut.ee/ekek 
 
Tallinna Ülikool
Lisatud 10. märtsil 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas teadusasutuste koostöövajadust. „Kui seni on Euroopa struktuurifondide raha kaasates mitu uut teadushoonet juba valmis ehitatud ja paljusid ehitatakse veel, siis nüüd on tarvis neisse ka kaasaegne aparatuur ja muu varustus sisse saada. Investeeringuotsuste eeltingimuseks oli seatud teaduskeskuste omavaheline koostöö. Kõige suurem rõõm seda otsust langetades ongi selle üle, et ülikoolid ja muud teadusasutused on astunud esitatud tingimuste täitmiseks senisest suuremale koostööle ja et iga suurprojekti osalised on suutnud kokku leppida juhtiva asutuse nimetamises, seega liigume tihti mõttetult omavaheliselt konkureerimiselt suurema koostöö suunas,“ ütles Lukas.

Taotlusvoor investeerimisettepanekute kogumiseks kuulutati välja 2. augustil 2010, ettepanekute esitamiseks oli aega 3 kuud. Laekus 15 investeerimisettepanekut, milles taotleti toetust kogusummas 75 276 255 eurot, kuid rahastada on võ imalik vaid 29 376 989 euro ulatuses.
Investeerimisettepanekuid analüüsis ja ettepanekud investeeringute kava koostamiseks tegi haridus- ja teadusministri moodustatud töörühm, kuhu olid kaasatud Rektorite Nõukogu, SA Archimedes, Eesti Teaduste Akadeemia, Teaduskompetentsi Nõukogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kõik toetust taotlenud projektid on kantud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi nimekirja.

Investeeringute kava kinnitamine annab taotlejatele õiguse esitada vormikohased toetuse taotlused rakendusüksusele ning alustada projektide elluviimist. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 2. detsembril 2011.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 10. märtsil 2011

Palestiina Omavalitsuse delegatsiooni juhi, aseminister Basri Salmoodi sõnul on neil heameel Eestiga selles valdkonnas koostööd teha: „Eesti on e-valitsemise ja e-õppe valdkonnas maailma juhtivate riikide seas ja meil on Teie kogemusest kindlasti palju õppida.“

e-Riigi Akadeemia programmijuhi Nele Leoski sõnul on Palestiina OV-s viimase paari aasta jooksul tekkinud suur huvi hariduse moderniseerimise vastu. „Huvi taga on eelkõige soov e-lahenduste abil lihtsustada hariduse administreerimist ning kaasajastada õppeprotsessi,“ sõnas Nele Leosk, kes on juhtinud analoogseid ettevõtmisi mitmetes riikides.

Palestiina OV on alustanud infoühiskonna arendamisega ning ühendanud paljud koolid internetiga ja varustanud arvutitega. Eestis tutvutaksegi eelkõige sellega, kuidas internetti ja tehnoloogiaid igapäevaselt kasutatakse. Nädala jooksul saadakse ülevaade hariduse juhtimisest ja koordineerimisest, tutvustatakse kasutusel ja arendamisel olevaid infosüsteeme, online õpikeskkondi ja õppematerjale. Külalised käisid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, Tallinna Ülikoolis ning Haridusministeeriumis, tutvutakse Tartu Linnavalitsuse ja Ülikooliga.

Eesti ja Palestiina OV koostöö sai alguse 2008. aasta suvel, mil e-Riigi Akadeemia eksperdid käisid Palestiinas hindamas riigi valmisolekut e-lahenduste rakendamiseks, sh hariduses. Koostöö on saanud võimalikuks tänu Eesti Välisministeeriumi ning UNESCO toetusele.

e-Riigi Akadeemia
Lisatud 9. märtsil 2011

Sõnar on eesti õigekirja mobiilirakendus, üldjoontes nagu õigekirjakäsiraamat nutitelefonis, kuid teistsuguse tööpõhimõttega. Traditsiooniline õigekirjakäsiraamat esitab reeglid õigekirjasüsteemist lähtuvalt, mis on kasutajale tülikas, sest ta ei tea täpselt, millises alapeatükis ta oma probleemile lahenduse leiab. Sõnar on aga üles ehitatud lähtuvalt kasutaja õigekirjaprobleemidest. Rakendus on mõeldud nii tavakasutajatele õigekirja kontrollimiseks kui ka kooliõpilastele reeglite omandamiseks.

Rakenduse üks autoritest, TÜ emakeele didaktika professor Martin Ehala loodab, et Sõnarist kujuneb emakeeleõpetuse lahutamatu töövahend, samamoodi nagu taskukalkulaator matemaatikaõpetuses. "Kui õpilastel kujuneb koolis süstemaatiline Sõnarikasutamise harjumus, muudab see pikas perspektiivis korrektsemaks keelekasutuse ühiskonnas tervikuna,” usub Ehala.

Rakendus esitab lihtsaid valikvastustega küsimusi, mis juhivad kiiresti (üldjuhul kolme valiku järel) õige reeglini. Teine oluline uuendus puudutab terminoloogiat. Traditsiooniline õigekirjakäsiraamat kasutab sageli üsna spetsiifilisi grammatikatermineid. Sõnaris esitatakse määratlused kõigile arusaadavas keeles koos illustreerivate keelenäidetega, mis muudab rakenduse kasutamise kergeks.

Sõnar on õigekeelsussõnaraamatu kõrval üks esimesi eestikeelseid haridustehnoloogilisi mobiilirakendusi. Esialgu on Sõnar saadaval iPhone ja Androidi platvormidele, ettevalmistamisel on Symbiani ja Java versioonid. Alates reedest, 11. märtsist on Sõnar kuni emakeelepäevani 14. märtsil (kaasaarvatud) kõigile tasuta kättesaadav Androidi marketis (http://market.android.com) ja iPhone’i veebipoes (http://www.apple.com/iphone). Kuna Apple õ tähte ei tunnista, siis on Sõnari nimi veebipoes S?

Sõnari esitlus toimub reedel, 11. märtsil kell 16 TÜ peahoones (ruum 234).

Tartu Ülikool
Lisatud 9. märtsil 2011

Lastele ja noortele turvalise arengu- ja tegevuskeskkonna tagamine noorteühingutes, -keskustes ja -laagrites, aga ka huvikoolides ja paljudes teistes asutustes vajab tuge. Noorsootöövaldkonnas, kus täna on tegutsemas üle 700 ühingu ja asutuse, on aktiivsed nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud kui ka äriühingud. Samas ei ole nõuded kvalifikatsioonile ja sisutegevustele rangelt reguleeritud, nii tuleb suurendada noortejuhtide ja korraldajate teadmisi sellest, kuidas hoida noorsootööst eemal ebasobiva taustaga inimesed. Selle juures on tähtis, et piiranguid aitaks ühingutel rakendada õigusruum ja riigistruktuurid. Veel üheks oluliseks aspektiks on lapsevanemate ja noorte endi teadlikkus.

Ümarlaual osalevad lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Skautide Ühingu esindajatele ka inimesed justiitsministeeriumist, siseministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, õiguskantsleri büroost ja politseist, Eesti Noorsootöö Keskusest, Lastekaitse Liidust, Vabatahtlike Tegevuse Arenduskeskusest ja Eesti Noorteühenduste Liidust.

Haridus- ja Teadusministeerium 
Lisatud 9. märtsil 2011

Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad erinevad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid“.

Tänaseks on Õpetaja Autähise pangaarvele tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 €. Kavandi autoril, skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.

Täname kõiki annetajaid ja toetajaid, kuid autähis ei ole veel valmis. Oleme jätkuvalt tänulikud iga annetuse ja toetuse eest. Autähist saate toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.

Autähise kohta saate rohkem infot http://eestiopetaja.haljala.ee/ ning meie arveldusarve number on 221050802943 Swedbank.

Haljala Gümnaasiumi ja Sõmeru Põhikooli õpilasesindused
Lisatud 9. märtsil 2011