Emakeelepäeva tähistamine algab kell 10.00 tervitussõnavõttudega, sellele järgneb avalik etteütlus, mille loeb ette eesti keele professor Jüri Viikberg. Seejärel analüüsib keele- ja nimekorralduse lektor Annika Hussar etteütluse teksti ning kommenteerib vastavaid keelenorme. Auhinnad parimatele kirjutajatele antakse üle üliõpilaskonverentsi teise sektsiooni alguses kell 14.00.

Kell 12.00 algab üliõpilaskonverents, kus esinevad keele- ja kirjandusteemaliste ettekannetega Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi bakalaureuseõppe üliõpilased ning magistrandid.

Konverentsi teise sektsiooni alguses annab emeriitprofessor Mati Hint üle tänavustele laureaatidele Jakob Prantsu nimelised stipendiumid. Hea õppeedukuse eest saavad stipendiumid Maire Iro (eesti filoloogia), Maarja Vilumets (eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur), Gerda Noorlind (referent-toimetaja), Liina-Ly Roos (soome filoloogia).

Päevale pannakse meeleolukas punkt keeleteemaliste mängude, luuletuste, pantomiimide ja kohvilauavestlustega.

Emakeelepäevast osavõtt on kõigile tasuta. Kõik huvilised on oodatud!

Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut
Lisatud 9. märtsil 2011

Konkursi eesmärgiks on Euroopa Komisjoni algatatud ja ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ kaudu rahastatud ESLC uuringu kirjutamistestide hindajate leidmine.

Pakkumuse esitamise viimane aeg: 15. märts 2011. a kell 12.00.

Täpsem info http://www.ekk.edu.ee/101779

Reilika Kaasik, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 9. märtsil 2011

„Kümme aastat tagasi avasime Eestis esimese kinokompleksi, millega panime Eesti kinomaastikule maha uue ja ambitsioonika märgi.

Kümne aasta jooksul on Coca-Cola Plazat külastanud 9 201 337 filmihuvilist ning tänu pidevale täiustamisele oleme ka tänasel päeval kohaliku kinoturu suunanäitaja ja kinokultuuri arendaja. Filmisõbrad hindavad meie kino ning hea meel on tõdeda, et inimesed oskavad üha enam väärtustada mitmekesist programmi, kõrgel tasemel teenuseid ja kvaliteetset kinoelamust, alates piletiostmise hetkest kuni heli ja pildini kinosaalis,“ rääkis Rein Palosaar, Forum Cinemas AS linastusjuht.

Coca-Cola Plaza 10. juubeli kinokavas leiavad koha paljud uued ja huviväärsed linateosed, samuti sellised filmid, mis on viimase kümnendi jooksul suutnud kindlustada koha kinoajaloos. Tavapärases programmis on aukohal paljud tänavused Oscari nominendid ja laureaadid, eesotsas filmidega "Kuninga kõne", "127 tundi", "Tõeline visadus", "Lastega on kõik korras", "Must luik" jne. Peresid rõõmustab mitmes erinevas keeleversioonis "Rango". Eriprogrammile lisavad värvi "Avatar 3D" pikendatud versioon ja "Tagasi tulevikku - 25. aastapäeva väljalase", mõlema filmi näol on tegu ka HÄÄ FILMI NÄDALA lisaseanssidega, sest teosed kogusid nimetatud filminädala jooksul hulgaliselt vaatajaid.

Filmiprogrammist võib leida veel Coca-Cola Plaza ühe omaaegse avafilmi "Kanade mäss", Ridley Scotti ajaloolise eepose "Gladiaator", vendade Coenite parima filmi Oscari vääriliseks tunnistatud "Ei ole maad vanadele meestele", ajatu ja igas vanuses vaatajale meelepärase "Simpsonite filmi" ning viimase kümnendi ühe pinevama ja õnnestunuma action-filmi, mis kannab pealkirja "Bourne'i ultimaatum".

Filme saab sünnipäeval nautida vääriliste hindadega - tavapilet maksab 3 eurot, kinofänn saab pileti 2 euro eest ning kinogurule maksab sel päeval kinoopilet vaid 1 euro!

Lisaks tavapärasele filmiprogrammile toimub Coca-Cola Plazas 10. märtsil 13. Eesti filmi päevade raames ka eriüritus nimega "Reklaamfilmi päev".

„Reklaam on filmikunsti üks väljendusvorme. Seepärast on Forum Cinemas sel aastal liitnud Eesti Filmi Päevade programmi ka kodumaiste reklaamfilmide seansi. Tegemist on pilootüritusega, mis tutvustab järgmisest aastast Eesti Filmi Päevade poolt väljaantava reklaamfilmi auhinna ideed. Klippe on palutud kommenteerima tuntud inimesed reklaami-ja filmimaailmast,“ kommenteeris Palosaar.

Üritus algab Coca-Cola Plazas 10. märtsil kell 18:00 ja pilet üritusele maksab 5 eurot. Piletid reklaamfilmi üritusele on juba müügis.

Forum Cinemas AS
Lisatud 9. märtsil 2011

Ja meil on vabadus teha ükskõik mida, ükskõik kus ja ükskõik kellega. Kõik teed on meie ees valla. Meil on raha ja võimalusi. Meil on vabadus ise otsustada. Aga mida tahta siis, kui tahta võib kõike? Ja kas see suur vabadus on üldse tõeline või meile ainult näib nii? Kuidas see küll nii läks, et ühel hetkel ongi meil ainult kaks valikut - kas lihtsalt tantsida pimesi läbi lõputu elu või asuda mässama selle maailma vastu, mis on meid sünnitanud? Sest iga põlvkond peab ju võitlema oma lahingud ja kaotama oma illusioonid. Ja kui siirus teeb meid naiivseks, siis olgu nii. (Diana Leesalu)

Johanna Emanuelssoni „Vaata, ma kukun“ on New Baltic Drama 2011 võidutöö.

Lavastaja: Diana Leesalu (EMTA lavakunstikooli üliõpilane) :: Kunstnik: Kaspar Jancis Tõlkija: Ülev Aaloe :: Muusikaline kujundaja: Veiko Tubin :: Valgus: Priidu Adlas

Mängivad: EMTA lavakunstikooli üliõpilased Katariina Kabel, Jane Kruus, Kristiina-Hortensia Port, Maiken Schmidt, Märt Pius ja Kaspar Velberg ning Tallinna Linnateatri näitlejad Indrek Ojari ja Margus Tabor.

Etendused toimuvad: 9., 11., 12., 13., 16., 18., 19. ja 30. aprillil 19.00 Taevalaval.

Pilet Tallinna Linnateatri kassast 17.50, sooduspilet (üli)õpilastele, õpetajatele ja pensionäridele 13.-
Info ja piletid: 6650800, www.linnateater.ee

Tallinna Linnateater
Lisatud 9. märtsil 2011

„Kadrioru lossis leidub mitmeid tähelepanuväärseid ahje, sekretäre ja kirste, mille saladustele leitakse sel kolmapäeval koos giididega vastused. Lisaks sellele, mida need uksed ja kaaned varjavad, selgub seegi, miks on nende avamine sündmus,“ ütles Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.
 
Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ja Kumu kunstimuuseum on nüüd huvilistele avatud kolmapäeviti kuni kella kaheksani õhtul. Kadrioru kunstimuuseum teeb kolmapäevased kunstiõhtud Kadriorus eriliseks külastajatele mitmekülgseid ja eriilmelisi elamusi lisaks pakkudes.
 
Järgmisel kolmapäevasel kunstiõhtul, 16. märtsil, saavad külalised nautida kunsti ja muusika dialoogi. 23. märtsil ootab Kadrioru kunstimuuseumi külastajaid kontsert koos Angelika Kaufmanni maalide „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi“ ning „Ilu, kroonitud Täiuslikkusega“ tutvustusega. 30. märtsil üllatatakse huvilisi tundmatu autori maaliga „Kaana pulm“ ja toiduinstallatsiooniga.
 
Sissepääs muuseumipiletiga 4,20 €, sooduspilet 2,20 €, perepilet 8,60 €
 
Kadrioru kunstimuuseum
Lisatud 9. märtsil 2011

KUI TAHAKSID...
- olla osaline Eksperimenta! näituse loomisel ja tutvustamisel
- näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
- võtta osa Eksperimenta! triennaali avamispeost kultuuripealinnas Tallinnas
- koguda inspiratsiooni eri riikide noorte loomingust

...SIIS OSALE EKSPERIMENTA! PLAKATIKONKURSIL!

Konkursil osalevad kõik plakatid, millele on lisatud Eksperimenta! plakati kohustuslikud elemendid:

1) Sinu isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub triennaali üldteemast "Ruum"

2) Näituse lahtiolekuaegade ja asukoha info:

Näitus on avatud 3. mai - 14. juuni 2011
Lauluväljaku näituseala  T–P 11:00–19:00
Maarjamäe lossi näitused K–P 10:00–17:00

3) Eksperimenta! logo, mille saad alla laadida siit.

4) Eksperimenta! koduleht: www.eksperimenta.net

Nõuded teostusele:
1) formaat on vaba
2) 2D või 3D
3) Loovlahendi teostamisel peab olema nutikalt kasutatud infotehnoloogia/multimeedia vahendeid.

Kuidas osaleda?
1) Tutvu Eksperimenta! veebiga (www.eksperimenta.net ja www.eksperimenta.net/eksperimenta/exhibition-2011/school-excursions/?lang=et) ja kujunda plakat.
2) Tee plakat valmis ja eksponeeri see oma kooli/noortekeskuse/vaba aja veetmise asutuse infostendil.
3) Tee plakatist eksponeerimise asukohal foto ja lae see Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni seinale Facebookis.

Kuidas laadida fotosid Facebooki seinale?
1) Mine http://www.facebook.com/eksperimenta.eestiekspositsioon
2) Kliki ülamenüüs: jaga - "pilt". Kliki "laadi üles foto". Vali pildifail enda arvutist.
3) Kirjuta fotovaliku all olevasse aknasse "Plakatikonkurss", enda nimi, vanus ja koht, kus plakatit eksponeerid. Vajuta klahvile "jaga".

Auhinnad:
Kolm kõige erilisemat ja pilkupüüdvamat lahendust saavad Tiigrihüppe SA-lt auhinnaks mp3-mängijad. Eksperimenta! annab ühele autorile välja eriauhinna - kutse tasuta osalemiseks 3-päevases IDEElaboratooriumis aprilli lõpus Tallinna Lauluväljakul.

Võitjad kuulutame välja Eksperimenta! Facebook lehel. Autasustamine toimub E! avapeol 27. aprilli õhtul Maarjamäe lossis.
 
Tähtaeg:  20. aprill 2011

Lisainfo: www.eksperimenta.net

Lisatud 8. märtsil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 8. märtsil 2011

Aktiivsus ja head tulemused
Tiiu Kruus on Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi emakeele ja soome keele õpetaja. Ise on ta sama kooli vilistlane ning õpetanud eesti keelt 1988. aastast ja soome keelt 1992. aastast alates. Tiiu Kruus on teinud oma tööd südamega ning 2006. aastal valiti ta Eesti aasta õpetajaks. Kruus on soome keele õpetajate seltsi liige ning kaasa löönud soome keele ainekava koostamise töörühmas. Aktiivselt osaleb ta ka soome keele õpetajate täienduskursustel nii Eestis kui Soomes. Tiiu Kruus püüab selle poole, et õppimine oleks senisest huvitavam ja ka tulemusrikkam ja et õpilastel oleks võimalus tegeleda soome keele ja kultuuriga ka väljaspool kooli. Igal kevadel on ta korraldanud õpilastele õppereisi Helsingisse ja Tamperele. Osa tundidest toimub väljaspool kooli ja tundides on sageli külalisi Soomest.

Tiiu Kruusi õpilased on saavutanud häid tulemusi Agricola päeva soome keele olümpiaadil aga löönud aktiivselt kaasa ka Aleksis Kivi päeva üritustel. 2008. aastal korraldati Aleksis Kivi päev Tartus ning Tiiu koos oma õpilastega oli selle päeva peakorraldajaks. Tema juhtimisel on õpilased osalenud rahvusvahelistes mestimisprojektides (e-twinning). Näiteks võib siin tuua projekti ”Suomen ja Viron nuoret runoutta etsimässä”, mis viidi läbi koos Hyvinkää Šveitsi gümnaasiumiga. Tiiu Kruusi kogutud soome keele õppematerjale on edu saatnud e-õppematerjalide võistlusel ja neid on avaldatud Koolielu portaalis. Õpilastööde Webquest konkursil 2010. aastal said Kruusi õpilased kolmikvõidu.

2010. aasta sügissemestril läbis Tiiu Kruus soome keele õpetaja ümberõppe Tartu Ülikooli juures, sest tema sooviks on lisaks gümnaasiumis toimuvale soome keele õppele C-keelena, hakata õpetama soome keelt B-keelena ka põhikoolis.

Tiiu Kruus on oma tööga väärtustanud soome keele ja kultuuri õpinguid ning auga ära teeninud aasta soome keele õpetaja tiitli.

Kaubanduskoda toetab soome keele õpinguid
Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC) toetab soome keele õpinguid Eesti üldharidus- ja kutsekoolides 2006. aastal loodud stipendiumiga. Kaubanduskoja aseesimees Heikki Mäki andis laupäevasel üritusel kätte 400 euro suurused stipendiumid. Tänavu said selle Tiiu Kruus Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumist ja Maiu Juurik Elva Gümnaasiumist.

FECC annab välja kaks 400 eurost stipendiumi, millest üks läheb üldhariduskooli ja teine kutseõppeasutuse soome keele õpetajale. Stipendium on mõeldud selle saanud õpetaja kutseoskuste arendamiseks.

Loe uudist Soome suursaatkonna kodulehelt. 

Soome Suursaatkond
Lisatud 8. märtsil 2011

„Kõikidele andekatele noortele peab olema tagatud ligipääs kõrgharidusele. Eriti vajalik on toetada neid tudengeid, kes seda enim vajavad hariduse omandamisel,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

EÜL-i hinnangul tuleb tegeleda edasi kõrghariduse kvaliteedi kindlustamisega jätkates kõrgkoolide institutsionaalset hindamist ning kaasata tudengeid ja ettevõtjaid õppekavade arendamisse.

Kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks on vajalik tagada tudengite pühendumine õpingutele, mille saavutamiseks tuleb rajada kiiremas korras vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.

“Liiga paljud tudengid töötavad täna õpingute kõrvalt täisajaga. Vajalik on vähendada üliõpilaste täisajaga töötamist, mis segab õpingutele pühendumist ning soodustada osalise tööajaga töötamist, mis täiendab koolis õpitut,” lisas Mälzer.

Valik tudengite ettepanekutest Riigikogule lähtuvalt üliõpilaste Riigikogu valimiste platvormist “Üliõpilaste Eesti 2015”:

1. Kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise reformiga tuleb jätkata, et 2015. aastaks tegutseksid Eestis vaid siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga kõrgkoolid.

2. Kõrghariduse riiklikku rahastamist tuleb suurendada 2015. aastaks vähemalt 2%-ni SKP-st.

3. Eestis tuleb luua üliõpilastele terviklik sotsiaalsete garantiide süsteem, mis tagab võimaluse õpingutele täielikult pühenduda.

4. Ühiskonna arengu seisukohalt olulistes avaliku sektori ametites ja lapsevanematele tuleb taastada õppelaenu riiklik hüvitamine.

5. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes peab ka kuni 26-aastastel üliõpilastel olema võimalik taotleda toimetulekutoetust sõltumata oma vanemate või hooldaja majanduslikust olukorrast.

6. Riiklikul tasandil on tarvis luua üliõpilaste tänastele ja homsetele vajadustele vastav lastehoiusüsteem ning tõsta tudengite vanemahüvitise määra vähemalt kahekordse alampalga suuruseks.

7. Soodustamaks tööandjate huvi pakkuda üliõpilastele osakoormusega töökohti, tuleb osakoormusega töötavate tudengite tööandjad vabastada sotsiaalmaksu
ravikindlustusmakse tasumisest.

8. Kõrghariduse rahastamises erasektori panuse soodustamiseks tuleb lõpetada haridusse tehtavatelt kulutustelt ja investeeringutelt erisoodustusmaksu kogumine.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 8. märtsil 2011

Lapse sünd perre tähendab üldjuhul suuri muutusi töö- ja elukorralduses ning tähendab vähemalt ühe vanema loobumist töötamisest mõneks ajaks. Eelkõige teevad töötamises pausi naised ning nende tööturule naasmine on oluliselt seotud sellega, milliseid lapsehoiuvõimalusi nad kasutada saavad.

Lasteaiale või -sõimele lisaks kasutasid leibkonnad 28.000 lapse puhul väljaspool leibkonda elava sugulase või tuttava abi, kes pakkus tasuta lastehoiuteenust ning ligi 17.000 lapse puhul muid lapsehoiuvõimalusi nagu eelkool, huviring, palgaline lapsehoidja. Samas 35.000 alla seitsmeaastase lapse puhul püsivalt mingeid lapsehoiuvõimalusi ei kasutatud.

Laste hoidmise viisid ning sealhulgas lastehoiuteenust pakkuvas asutuses käimine sõltusid suurel määral lapse vanusest. Kui 3–6-aastastest viidi lasteaeda või -sõime üle 80 protsendi, siis kuni kaheaastastest vaid viiendik.

Ligi kolmandik kuni kaheaastasi lapsi kasvatavaid leibkondi kasutas lapse hoidmiseks ka sugulaste või tuttavate abi, kuid valdav enamik, 63 protsenti, nii väikeste laste vanematest lapsehoiuteenuseid ei kasutanud. 3–6-aastaseid lapsi kasvatavate leibkondade seas oli lapsehoiuteenuseid mittekasutanute osatähtsus vaid 11 protsenti.

Töö- ja pereelu kokkusobitamist uuris statistikaamet 2010. aastal tööjõu-uuringu raames. Lastehoiuteenuste kasutamist puudutavatele küsimustele vastas ligi 1000 leibkonda.

Allikas: BNS Lisatud 8. märtsil 2011